Saksamaale, Madalmaadesse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga Novembris 1792 anti välja dekreet rahvaste abistamiseks, kes soovivad kukutada hirmuvalitsejaid ,,Rahu hurtsikutele, sõda paleedele!" Marseljees Revolutsiooni ajal sai populaarseks C. J. Rouget de Lisle'i laul ,,Marseljees", mis on praegu Prantsusmaa hümn Laulu nimi on ,,Chant de guerre pour l'armee du Rhin" (,,Sõjalaul Reini armeele") Vallutussõdade algus Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania ja Holland moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa purustamiseks 1793. a Prantsusmaal tuli taas end kaitsta, kuna sõjategevus oli kandunud Prantsusmaa territoorimuile, siis kehtestati Prantsusmaal esimesena Euroopas üldine sõjaväekohustus Vallutussõdade algus Prantsusmaa vastupealetung, mis kestis 17 kuud, lõppes sissetungiga Hollandisse Revolutsioonisõjad muutusid
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Pille-Riin Saarse Põltsamaa Ühisgümnaasium 10 a klass Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsusmaa majandus käis alla, kuna kuningas Louis XVI ei pööranud tähelepanu riigiasjade ajamisele Ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuningas Louis XVI Kuidas algas Prantsuse revolutsioon Prantsuse ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) vaimulikud 2) aadlikud 3) III seisus Tekkiv kodanlus soovis aadlike ja vaimulikega võrdseid poliitilisi õigusi 1789 Pinged vallandusidPrantsuse revolutsioon Moodustati end rahva esindajaks pidav Rahvuskogu "Vabadus, võrdsus, vendlus" 1789 Kuningas Louis XVI kukutati troonilt ning hukati ...
Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla.
kontrolli alla läks Kesk- ja Ida-Euroopa, see omakorda tõi kaasa kommunistliku bloki ehk Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla
VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaaliale kõik Vahemere maad. Itaallastesse suhtuti kui liitlastesse, kuid teiste rahvuste alad muudeti provintsideks. Mitmete vallutussõdade tõttu muutus Rooma ja Itaalia ühiskond orjanduslikuks. I sajandil eKr asendus vabariik hoopiski keisririigiga, kus nüüd kuulus võim ühele isikule, kelleks oli keiser kui riigijuht. Esimeseks keisriks Rooma riigis oli Augustus, kes pani aluse pikale rahuajale (Enne teda oli Roomas valitsejaks veel Romulus ja Caesar). Rooma linn muutus Vahemere maade suurimaks linnaks sel ajal. Rajati linna erinevaid hooneid, hakati kirja panema esimesi teoseid selle kohta milline aeg tol hetkel valitses
*30eKr vallutasid Octavianuse väed Egiptuse Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele *Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi Augustus-tähendab püha Kasutatud lingid: Vanaaeg 2.osa(ajalooõpik 6.klassile)(Mait Kõiv) http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/hilineroomakeisririik
Meelelahutus ja kunst Roomas ,,Leiba ja tsirkust!" Vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks (uhked hooned, vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius
lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Korintose linna . • TV lk 44 h 3, abi saad Õ lk 90 Kirjuta vihikusse • 168 eKr alistatakse Rooma võimu alla Kreeka ja Makedoonia. • 146 eKr hävitatakse ülestõusu eest karistusena Korintose linn. Provintside valitsemine • Loe lk 91 • Võida miljon • Töövihik lk 44 h 4 Vallutussõdade tagajärjed • Pane kirja vähemalt 1 tagajärg • Roomasse toodi kõik väärtuslik vallutatud aladelt (kuld ja hõbeesemed, raha, väärtuslikud kunstiteosed ja palju muud) • Roomasse toodi ORJE • Talupoegade olukord muutus halvaks (MIKS?) • Rooma linna elanikkond kasvas pidevalt • TV lk 44-45 h 5,6 • Kodus: • TV lk 44-45 h 2,5,6
Põllumajandus Ülekaalukas põllumajandus, suurmaavaldused latifundiumid, suurmõisad väiketalupojad Ida-Rooma oli jõukam, rohkem arenenum ja oli parem sõjavägi. Päritolu Kus kasutati orjade tööd? Orjade õiguslik seisund Vabakslastud Toodi vallutussõdade käigus, erinevad Põllumajanduses, kaevandustes, Peremehe vara kõnelevad tööriistad, Ori pidi ise endale elatist teenime, ori võis rahvused ja erisugune kultuuritaust majateenija, oskustöölised, arstid, peremees võis orja tappa, suur osa omada varandust, kuid see kuulus ikka
igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng. Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse
igas riigiametis 2 inimest, tasu ei makstud, rikaste roomlaste seast valiti Senat: valitsev riiginõukogu, koosnes magistraatidest, senaatorid ametis eluaegselt, juhtisid väepoliitikat, sõjandust, rahaasju, erakordselt suur roll Rahvakoosolek: kutsuti kokku et hääletada koosolekut juhatava magistraadi ettepanekute üle, hääletamine toimus elamispiirkondade või sõjaväeosade kaupa, eelise said jõukamad kodanikud, mõju väiksem kui Kreekas. Vallutussõdade tulemus: Varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine, orjanduse areng. Keisririik vs vabariik: senat ja magistraadid kaotasid oma õigused, VETO õigused, rahvakoosolek kaotas tähtsuse. Jaga ja valitse põhimõtte kasu: takistas vallutatud alade ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende vahel pingeid ja vastuolusid. Rooma seadusandluse
Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid. Selleks ajaks kuulusid Rooma riigi koosseisu kõik Vahemere-äärsed maad. Järgnevad keisrid pöörasid suurt tähelepanu riigi piiride kindlustamisele. Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi. Mõnel pool oli see palkidest tara puust vahitornidega, teisel aga kividest laotud müür.
9. Kuidas nimetati mihkli- ja mardipäeva vahelist aega? Hingede aeg 10. Kuidas nimetati eestlaste väeüksuseid? malevateks 11. Mis aastat loetakse Tartu asutamise aastaks? 1030 12. Missugune nädalapäev oli eestlastel ,,pühaks päevaks"? neljapäev 13. Iseloomustage Kalevipoja - sängi tüüpi linnuseid. Ehitati voore kõrgemale keskosale nii, et kaugemalt vaadates meenutas linnus voodit 14. Mis on hajaküla? Talud asuvad hõredalt 15. Kes oli vallutussõdade peamine organiseerija ja juht Baltimaades? (ametnimetus ja nimi) Ordumeister Albert 16. Kellele pühendati alistatav maa? Neitsi Maarjale 17. Toreida vaherahu (aasta). 1212 18. Võnnu piiramine (aasta). 1210 19. Milline linn rajati 1201? Riia 20. Ümera lahing (aasta) 1210 21. Millist maakonda rünnati vabadusvõitluse alates esimesena? Ugandi 22. Mida peeti eeslaste alistumise väliseks märgiks? 23. Peamine vastupanukeskus sakslastele 1224.
Valgustussajand ja Valgustatud absolutism KORDAMISKÜSIMUSED: 1. Milliseid väärtusi pidasid oluliseks valgustusfilosoofid? Mõistus, teadmised, vabadus, õnn, eesmärkide saavutamine. 2. Mida kritiseeris valgustusfilosoofia? Kiriku mõjuvõimu, valitsevat ühiskondlikku korda, kuningate keskendumist iseenda au ja kuulsuse suurendamiseks veriste vallutussõdade ja uhkeldava raiskamisega. 3. Missuguseid valitsusvorme pooldasid prantsuse valgustajad? Nad pooldasid Hiina valitusvorme, mis toestas, et riiki on võimalik valitseda ka ilma kristluseta. Nad kritiseerisid Euroopas võidule pääsenud ahnust, kadedust, võimuiha ja verejanu. 4. Mida tähendas mõiste lepinguteooria (ühiskondlikleping) inglise valgustajate Thomas Hobbes'i ja John Locke'i jaoks? Nad rõhutasid, et valitsejale on lepinguga antud ülesanne kaitsta inimeste võrdseid õigusi ja eraomandit, kui valitseja seda ei tee, siis on alamate...
Edasikaebamise õigus- rahvakoosolekule, hiljem keisrile Õigus kaitsele Pretsedendi arvestamine Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus.
lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus).
kuningliku perekonna piiratust, rumalust ja inetust. Õukonnamaalija kohalt lasti ta lahti 1815. aastal inkvisitsiooni nõudel hoopis oma maali "Alasti maja" tõttu, mis oli maalitud ajavahemikus 1797--1800. See oli esimene teadaolev maal kristlikus kultuuriruumis, kus oli kujutatud naise katmata häbemekarvu. Arvukate õukonnaportreede kõrval on Goya loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Süngeid muljeid sõjast Prantsuse vägedega kujutas ta graafikasarjas "Sõjakoledused" ("Los desastres de la guerra"). Juba varem valmis tal sari "Kapriisid" ("Los Caprichos"), kus kehastuvad kohutavad ja võikad nägemused, mis usus, ebausus ja inkvisitsioonikartuses kasvatatud hispaanlase peas iganes võivad sündida. Sellisena on Goya impressionismi eelkäija . Aastal 1792 haigestus ta raskelt ja jäi kurdiks.
kujutamine, romaan tähtis, sekkumine ühiskondlikku ellu, realistlik-olustikuline kujutamine, kodanikutunee Inglismaa: 1688 kuulus revolutsioon, usuvabadus, isikupuutumatus, Daniel Defoe ,,Robinson Grusoe", Jonathan Swift ,,Gulliveri reisid", John Locke, Isaac Newton Prantsusmaa: Suur Prantsuse revolutsioon, Vabadus!, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati
Francisco de Goya Francisco Jose de Goya y Lucientes sündis 30. märtsil, 1746 aastal ühes väikses Hispaania provintsis. Ta oli pärit vaesest taluperest, kuid tõusis olenemata sellest Hispaania õukonnamaalijaks. Maalima hakkas juba 13-aastasena. 1773. aastal abiellus Francisco de Goya Josefa Bayeu´ ga. Noorpõlve töödest on tähtsamad kartoonid mitmesuguste olustikumaalidega, kokku 43 vaipa. 1775. aastal valiti ta kuninglikku kunstiakadeemiasse Hispaanias. Francisco de Goyast sai kuningale lähedane sõber ja elas koos kuningliku perekonnaga, teda koheldi hästi ning tal oli kõik olemas. 1784. aastal sai Francisco de Goyast isa. Ta pani oma pojale nimeks Francisco Javier Pedro. Aastal 1792 Goya haigestus raskelt. Goya küll paranes, kuid jäi kurdiks. Tänapäeval kahtlustatakse, et see oli mürgistus, mille põhjustas värvipigmentides kasutatav plii. Elu lõpul jäi ta ka pimedaks. 1824. aastal pagendati ta vabatahtlikult Prantsusmaale.16. aprillil...
See idee, riigi ja religiooni seotusest, väljendus selles, et nad uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Veel üks idee seisnes selles, et linn ja tsiviliseeritud elu on lahutamatud. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid roomlased suurel määral kreeklaste kultuurimõju all. Õpiti kreeka keelt ja loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi, seda eriti linnades. Vana-Roomlastel oli mitmeid ideid. Nende pereelu mõjutas idee patriarhaalsest perekonnast, nad pidasid oluliseks kohustusi riigi ees. Neil oli ka idee riigi ja religiooni seotusest ning tsiviliseeritud ja linnaelu lahutamatusest. Kõik need ideed olid roomlaste igapäeva elu aluseks, kuid kõik need
Rooma inimese igapäevaelu Roomlaste jaoks olid omavahel lahutamatult seotud linna ja tsiviliseeritud elu. Vallutussõdade tõttu sattusid roomlased kreeklaste kultuurimõju alla. Sellest hoolimata suutsid roomlased säilitada oma ühiskonna traditsioonilise üldilme. Rooma perekond, nagu ka kreeka oma, oli mehekeskne. Pereisa omas piiramatut võimu kõigi pereliikmete üle. Nagu ka Kreekas, puudusid rooma naistel poliitilised õigused ning neilt nõuti eeskätt abielutruudust. Siiski suhtuti Roomas naistesse pisut vabameelsemalt. Naine oli alati oma mehe kõrval aukohal. Lapsi õpetas algselt pereisa. Varsti võeti kreeklastest eeskuju ja hakati lapsi ka vaimselt harima. Selleks võeti kreeka päritoluga koduõpetaja, kes oli ori või vabakslastu või saadeti lapsed 7.aastaselt kooli, kus õpiti põhiliselt kirjatarkust. Kui taheti oma pojast poliitilise elu tegelast teha, jätkusid õpingud veel pikka aega. Roomlaste igapäevarõ...
,,Popol Vuh" TÕRU-TÕNN PARTS JA ELERYN LAANEVÄLI PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM G1D 07.10.2018 Mis teos on ,,Popol Vuh"? "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on eepos, mis räägib kitsee ühiskonna mütoloogiast ja ajaloost Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel "Popol Vuh" koosneb neljast proosavormis osast https://et.wikipedia.org/wiki/Popol_Vuh#/media/File: Popol_vuh.jpg I osa Maailma loomine ning inimese loomise katsed Maa loomine Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine Saviinimeste loomine Puuinimeste loomine ja hävitamine Vucub-Caquix'i hävitamine Zipacna hävitamine
Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress 1. Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus. Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine. 2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3
24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu daamide portreed ja naisfiguurid 25) Nimeta üks kuulsaim hispaania maalikunstnik tollest ajast. Mille poolest looming eriline? Francisco Goya lõi suure hulga teoseid, mis olid pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele napoleoni vägede vastu ja vallutussõdade vastu üldse. Tema looming oli sillaks looduslähedaste traditsioonide ja romantismi vahel.
See tagas Saksamaa majanduse väga kiire arengu. 2. demilitariseerimine sõjaväestatuse vähendamine, luua riik kus pole sõjaväge. 3. denatsifitseerimine natsiidealoogiat ei tohtinud olla, natsid tuli uuesti väljaõpetada. 4. demokratiseerimine demokraatia kehtestamine. Õnnestus Saksa Liitvabariigis ja Saksa Demokraatlikus Vab. ei õnnestunud. Nürmbergi kohtuprotsess (algas 20. nov 1945 ja lõppes 1. okt 1946) Kohtu all 24 süüalust neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades, inimsuse vastastes kuritegudes. 24-st 12 mõisteti surma, 3 sai eluaegse ja ülejäänud said muid pikemaajalisi karistusi. Surmaotsus viidi täide 10 juhul, üks neist tegi enesetapu. Martin Barmann, Göring. Martin sai põgenema ja teda ei leitudki üles. H. Hess 1987 suri. Peale protsessi aktiveerus juutide organisatsioon Gwissentali selts - eesmärk otsida üles need, kes on süüdi juutide vastases genotsiidis. Genotsiid rahvuse teadlik hävitamine
Vallutussõdade mõju Rooma riigi hävingule Rooma oli väga võimas impeerium, mis toetus oma sõjaväele ning tänu sellele püsis ka see riik. Hiljem, oli sõjavägi riigi hävingu suureks põhjuseks. Rooma riik oli väga suurel territooriumil ning selle hoidmiseks pidi sõjavägi pidevalt piiride juures olema. Lisaks vallutati ka alasid juurde – toimus palju vallutussõdu. Sõjaväe moodustasid peamiselt kodanikud, enamik neist olid talupojad. Kuna talupojad pidid aastaid või kauemgi kodust eemal olema. Nende kodune heaolu jäi selletõttu halba seisukorda, nad ei suutnud tagada pere toimetulekut. Lisaks toimusid Rooma aladel suured laostused II Puunia sõja ajal. Paljud talupojad pidid oma maa ära müüma ning niimoodi said nendest vaesed, maata kodanikud ehk proletaarid, kes tavaliselt elasid Rooma linnas. Neil ei olnud võimalik ka sõjaväes edasi teenida, sellepärast vähenes sõdalaste hulk. Talupojad müüsid või pid...
1.Miks algas Suur Prantsuse revolutsioon? Prantsusmaal tekkisid ühiskondlik-,poliitiline-,rahandus – ja majanduskriis, mis tekkitasid pingeid ja väljapääsmatu rahandusliku olukorra ja need viisid Generaalstaatide kokkukukkumiseni ja tänu sellele algas ka revolutsioon rahva poolt bastille vallutamisega 2.Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *v...
Eriti kaua ja veriselt tuli Karlil sõdida frankidest põhja pool elava germaani hõimurühma sakside vastu. Saksid olid tol ajal veel paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Saksid kaitsesid vapralt oma vabadust ja esiisade usku. Korduvalt kihutasid nad vallutajad maalt välja ja ütlesid lahti väevõimuga peale sunnitud ristiusust. Alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Lisaks isalt päritud Galliale allusid talle nüüd ka suur osa Itaaliast ja paljud germaanlaste alad tänapäeva Saksamaal. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg. Aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma.
Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud - Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,Albaania Jaapaniga sõlmisid võitjariigid 8 sept 1951 San Franciscos rahu. Nürnbergi protsess 1945-1946 Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. sõjaroimarid astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette, süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu
TEINE MAAILMASÕDA 1.TEISE MS PÕHJUSED 1.Poliitilised eeldused - Versailles´ süsteem osutus ebapüsivaks.Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2.Majanduslikud eeldused - Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et viia Saksamaa maj.kriisist välja ja tagada majanduslik õitseng. Nõukogude Liidu maj.poliitika põhiees-märk oli tugeva sõjaväe(Punaarmee) ülesehitamine,mille vajalikkust õigustati välisriikide vaenulikkusega, kuigi oma riigi kodanikud elasid hirmsas vaesuses.Punaarmeele tuli leida sõjalist rakendust. 3.Ideoloogilised eeldused - Hitleri põhiidee oli,et Saksamaa rahvas vajab eluruumi, mida aga tuli jõuga hankida naberrahvastelt.Seega oli välisriikide ründamine igati õigustatud. Stalin unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände.Selle saavutamiseks oli NSV Liit valmis rakendama sõjajõudu. Molotov-Ribbentropi Pakt muutis NSV Liidu ja Saksamaa ajutiselt liitlasteks ning nüüd võisid ...
roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste jumalatega). Põhimõtteliselt võeti üle suurem enamus Kreeka religioonist. Võib ka öelda, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond. Ühiskonna kõige kõrgemal pulgal asusid senatid kes vabariigi ajal olid päris nobiliteedi hulgast. Senaatoritelejärgnesid ratsanikuseisusega inimesed, kes oli samuti rikkad linnakodanikud. Nemad moodustasidki linna kõrgeima kihi. Nendele järgnesid tavaline
ISLAM Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Islam (tõlkes alistumine) koosneb: usk + praktika + meelsus. Islam tekkis Araabia poolsaarel palvekeskuses Mekas. Islami kogukond jaguneb laias laastus: sunniidid (80% islamiusulistest), siiidid (algselt oli tegu poliitilise parteiga) ja sufid (müstikute koolkond). Islami pühakiri on Koraan (araabia keele kauneim pärl, kirja pandud riimproosas), mis määrab ära inimese kohustuslikud teod, soovitavad teod, neutraalsed teod, mittesoovitavad teod ja keelatud teod. Meka suunas palvetatakse 5 korda päevas. Islami pühamaja on mosee. Islamiusul on 1, 3 miljardit järgijat üle maailma. Muhamedi elu ja tegevus. Islam on maailmareligioonidest noorim, maailmas leviku poolest teisel kohal. Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund. Kõige tuntuim oli jumal Allah. Meka ja Medina olid kaubanduskeskused. Muhamed sündis Mekas 570pKr....
aastal reageerisid tuhanded vabatahtlikud üleskutsele astudes sõjaväkke. Üleskutse täitis oma eesmärgi, sest Prantsusmaa jaoks lõppes sõda võiduga ning rahvas oli kaitsnud oma maad. 2) Kuidas saad aru hüüdlausest ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele"? Hüüdlause ,,Rahu hurtsikutele, sõda alleedele" tähendab minu jaoks, et Prantsuse armee soovis kukutada hirmuvalitsejad ning seetõttu oli valmis abistama neid rahvaid, kes olid nõus neid selles aitama. II Vallutussõdade algus (lk 80) 1) Miks muutusid revolutsiooni kaitsesõjad vallutussõdadeks? · Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. · Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul · Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim · Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon
Rooma valitsejad mõistsid, et vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks tuleb ehitada uhkeid avalikke hooneid, korraldada paeluvaid vaatemänge, jagada kingitusi ja tasuta toitu. Orjatöö laialdase kasutamise tõttu võõrdusid roomlased kehalisest tööst ja hakkasid seda pidama endale alandavaks. 1. sajandil oli Roomas 200 000 vaest, kellest igaühele andis riik tasuta ligi 400 kg nisu. Lisaks jagati ka liha, veini, toiduõli ja raha. Pärast võidukate vallutussõdade lõppu muutus see riigile suureks koormaks. Kuid roomlaste nõuet "Leiba ja tsirkust!" pidid võimukandjad arvestama. Hiilgavaid vaatemänge korraldati usupühade ajal, ja vaatemängude arv kasvas pidevalt. Gladiaatorite võitluse kombe võtsid roomlased üle etruskidelt. Etruskid lasid matusetalituse käigus orjadel ja surmamõistetutel elu ja surma peale võidelda. Roomlased kujundasid sellest usutavast aga kõrgelt hinnatud meelelahutuse
Liivimaa piirkond 12. saj teisel poolel: 1. Sõjategevuse hoogustumine paganate vastu 2. Paavst andis loa minna Põhja-Euroopa kristlastel kohalike paganate vastu 3. Ulatuslike vallutussõdade tulemusena liideti Liivimaa lõunakallas kristliku Euroopaga 4. Rajati Lübeck 5. Pühitseti ametisse piiskop Meinhard, kelle ülesandeks sai ristiusustada Liivimaa Miks algas ristisõda? 1. Liivlased hakkasid umbusaldama sakslasi, ei tahtnud uut piiskopi vastu võtta 2. Piiskop Berthold sai volitused peapiiskopilt ristisõja korraldamiseks, et alistada liivlased 3. Hamburg-Bremeni peapiiskop soovis taastada kiriku kunagise liidriposistsiooni Põhja- Euroopas 4
VANA-ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sa...
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
PRANTSUSE REVOLUTSIOON JA EUROOPA SEISUSED I seisus- vaimulikud * ei maksnud makse II seisus- aadlikud * ei maksnud makse III seisus- talupojad, käsitöölised, kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige akt...
rohkem rahva lõbustamiseks, mitte nagu kreekas, kus käsitleti igast probleeme. 8. Mis riigiametnikud töötasid roomas? Kaks konsolit sõjaväe juhid, Preetorid õigusemõistjad, Tsensorid-kodanikeloendaja. 9. Kellega tuli Rooma riigil sõdida, et oma riiki laiendada? Gallidega, samniidiga, kreeklastega. Puunia sõjad Kartaago. Makedoonia ja Kreeka vallutamine, Pergamoni vallutamine. 10. Kuidas võis sattuda orjusesse? Vallutussõdade tagajärjel, sõjaorjad. 11. Miks vabariik kord varises roomas kokku? Talupoeg laostus, pidevad sõjad. Muutused sõjaväes mariuse sõjaväereform(kujunes palgaline sõjavägi- proletariaadid). Riik oli liiga suur kõik ei saanud valitsemises kaasa lüüa. Rahvakoosoleku lagunemine- hakkas koosnema proletariaatidest, kes polnud võimelised täitma kodanike kohustusi. 12. Isel. Rooma provintse Lääne- Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja-Aafrika
Kuid kõiegele vaatamata jäi ori orjaks. Temalt oli võetud kodumaa ja perekond, orjal puudus perspektiiv. Ta elas tänasele päevale, sest homse eest ei võinud keegi kindel olla. Orjal ei olnud õigust oma arvamust vabalt avaldada ega otustada millegi üle – mida peremees käskis, seda tuli teha, oli see kasvõi kuritegu. Selline olukord muutis orjad apaatseks või silmakirjatsejateks ja teesklejateks, kes igal sobival juhul püüdsid kahjustada oma peremeest. Vallutussõdade lõppemisel vähenes tublisti orjade juurdevool. Tekkis vajadus hakata piirama orjaidajate võimu orjade elu ja surma üle, et säilitada riigi põhilist tootlikku jõudu. Keisrid andsid välja seadusi, mis keelasid orjade tapmise. Orjadel lubati otsida pelgupaika templites keisrite kujude ees. Eriti julma kohtlemise korral võis ori nõuda, et ta müüdaks teisele orjapidajale. Kuigi need seadused parandasid õige vähe orjade
Räägin oma referaadis kuulsast Norra matemaatikust Niels Henrik Abel'ist.Niels Henrik sündis 5.augustil 1802.aastal pastor Sören Georg Abeli teise pojana.Mitmed tema isapoolsed esivanemad olid olnud silmapaistvad kirikutegelased ja kõik nad,isa kaasa arvatud olid haritud mehed.Anne Marie Simonsen,Abeli ema oli ilus ja elurõõmus,temalt päris Niels kena välimuse. Niels Henriku lapsepõlveaastaid varjutas Napoleoni vallutussõdade järelmõju.Vatamata autasudele oli pastori seitsme lapsega õnnistatud rahaline olukord raske.Niels õppis algul oma isa juhendusel.Lõpuks õnnestus teda 13-aastasena koos vanema vennaga paigutada keskajast pärinevasse Oslo Toomkooli,kus neile anti kooli poolt majanduslikku toetust.Distsipliin koolis oli erakordselt raske.Põhiaineteks olid vanad keeled,ajalugu ja usuõpetus.Niels jõudis neis keskpäraselt ja kannatas väga koolis valitsevate tingimuste all.Kooli matemaatika õpetaja
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Jaanika Saska Põltsamaa Ühisgümnaasium 10a Revolutsiooni vastukajad Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitami...
jäid pooleli. d) Marius ja tema reform e) Augustus e Octavianus väga hea valitseja, riik õitses, 30. a eKr liitis Egiptuse Roomaga, ühendas Vahemeremaid. Sel ajal lõppeb Rooma Vabariik. f) Traianus valise võimsuse tipp (Rumeenia ja Mesopotaamia). 10. 12 tahvli seadused 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused 15. Mida uut tõid roomlased ehiuskunsti? Lubjamört, põletatud trellised, kaared võlvid kuplid, akveduktid e veejuhtmed, sammaste kaaristu e arkaad 16. Selgitada a) triumviraat b) Foorum koosoleku plats, sõjaväekogunemisepalts c) Panteon - Vana - Rooma jumalate tempel, mis on antiikaja suurim kuppelehitis ning Rooma vanim kupliga ehitis.
Saksid ei alistunud kergelt, nad olid paganad ja Karl püüdis neid vallutuse käigus vägisi ristiusustada. Nende vabatalupoegkond soovis edasi elada vanaviisi, mistõttu nad pärast iga Karli sõjakäiku ja alistamist peagi taas frankide ja kristluse vastu üles tõusid. Sõda venis Saksamaal väga pikale, alles enam kui 30-aastase võitluse järel suutis Karl saksid kindlalt oma võimule allutada ja ristiusku pöörata. Edukate vallutussõdade tulemusena liitis Karl oma võimu alla palju maid. Nii võimsat valitsejat nagu Karl polnud Lääne-Euroopas pärast Rooma keisririigi langust nähtud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks, paljud leidsid, et Karlist on saanud Rooma keisrite tõeline järeltulija. Ka Rooma paavst soovis, et tema kaitsjal ja liitlasel oleks võimalikult kõrge aujärg ning aastal 800 tuli Karl paavsti kutsel Rooma ja jõulupüha pidulikul jumalateenistusel Püha Peetri kirikus krooniti
Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud relvastuses, mille muretsemine oli tema enda ülesanne. Kõige jõukamad teenisid sõjaväe ratsanikena, keskmiselt jõukad ja vaesemad roomlased aga erinevas relvastuses jalaväelastena. Kõige vaesemad, maata kodanikud, olid sõjaväekohustusest vabastatud. Roomlastel oli parem sõjaväevarustus. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all
10. 12 tahvli seadused esimene Rooma seadustekogu, plebeidele üsna karmid, kuid esmakordselt olid kirjas ka nende õigused. 11. Milline oli talupoegade laostumise mõju Rooma vabariigile orjad hakkasid tööle, kes ei teinud tööd korralikult, talupojad olid riigi üleval pidada, järelikult oli see kahjulik, talupoegade pered jäid vaeseks jne. 12. Muutused sõjaväes ja nende mõju vabariigile sõjavägi pold enam usaldusväärne 13. Vallutussõdade mõju Rooma vabariigile riigipiirid suurenesid koguaeg, inimesed ei jõudnud rahvakoosolekutele enam, ei suudetud kontrolliall hoida kõike, sõjaväed ei allunud Roomale. 14. Miks hävis vabariik?/ vabariigi languse põhjused riik muutus liiga suureks, sõjavägi vajas mehi juurde, rahvakoosolekule ei jõutud, talupoeg muutus proletaariks ja riik pidas teda üleval, tööd hakkavad tegema orjad kes
Mirell Mölder, Ragne Toompere, Kadri Talvik Pärinemine: · "Popol Vuh" ehk "Nõupidamiste raamat" on kirja pandud 16. sajandil suuliste pärimuste põhjal. · Maiad- Guatemala. · Originaal on K'iche keeles. Ülesehitus: · "Popol Vuh" koosneb neljast osast ja on proosavormis. Sisu: · Teos räägib loo kitsee ühiskonna kujunemisest selle hävinemise ja kokkuvarisemiseni 16. sajandi Hispaania vallutussõdade tagajärjel. I osa - maailma loomine. Inimese loomise katsed. Jumalike kaksikute · Hunahpu ja Xbalanqué võitlused kolme kõrgiga. · Maa loomine · Lindude ja loomade loomine, neile hääle andmine. Linnud ja loomad ei ülista oma loojaid. · Saviinimeste loomine · Puuinimeste loomine ja hävitamine · Vucub-Caquix'i hävitamine · Zipacna hävitamine · Cabracan'i hävitamine
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri hävingut, oldi osaliselt kreekale vastu. Sellest hoolimata säilitas rooma oma traditsioone. Rooma seisuslikus ühiskonnas oli kõige kõrgemal pärilik senatiaristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud, neil oli koht kõrgetes riigiametites. Senaatori tundis ära toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi
Stalingradi lahing 1942 Kurski lahing 1943( mõne kuuga vallutas punaarmee tagasi 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL aladest) Teherani konverents 1943(Iraanis)Seal kohtusid esimest kordaHitleri vastase koalitsiooni kolme tähtsama riigi juhid Stalin Roosevelt ja Chrchill.Seal otsustati, et Usa ja Suurb avavad Prasnt teise rinde ja alustavad pealetungi sakslastele Normandias,NSVL pidi neid toetamaüldpealetungiga idast.Lisaks sellele võttis ta kohustus kuulutadapeale Saksamaa purustamistr sõda Jaapanile.Nad jõudsid kokkuleppele Saksamaa jaotamise osas ning Poola tulevaste piiride suhtes. 6.juunil 1944 maabusid USA, Suurb ,Kanada ja Poola sõjajõud Normandias.See muutis Saksamaa lüüasaamise paratamatuks.Esialgu suutis Saksamaa osutada vastupaniu, kuid peale ägedaid lahinguid hakkas saksa sõjavägi lagunema.Punaarmee ja Lääneliitlaste sõjaline edu aitas kaasa vastupanuliikumise elavnemisele Prantsus, Itaalias,Poolas ja teistes Saksamaa poolt o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
