Kokkuvõtte Anna Haava elust Anna Haava sündis 15. oktoobril 1864 ja elas Haavakivi talus, mis sai nime kivide ja haabade järgi. Talul oli looduslik ümbrus, erinevad maastikuvormid: kuppelmaastik ja tasased põllud. Anna mured said alguse juba peale sündi, kui ta nii haigeks jäi, et talle isegi elupäevi ei lubatud ja seetõttu ka hädaristimisele minna tuli. Kuid õnneks ta siiski paranes. Tema kujunemisloos on esikohal isa, kellelt ta päris sisemise täiusetungi ja ebamäärase püüdlemise ideaalide poole. Just isa viiulimäng, jutustused ja raamatute ettelugemised panid lapse fantaasia liikuma. Kui isa talle ette luges, siis värsid ja laused muutusid tema jaoks piltideks ja
Üldine: · Karula rahvuspark on Eesti kõige väiksem rahvuspark(Rahvuspargi pindala on 12 300 ha) · See asutati looduskaitsealana 1979. aastal ja alles 1993. aastal muudeti see rahvuspargiks · Karula asub Lõuna-Eestis Võru ja Valga maakonna piiril · Elanikke rahvuspargi piires on u. 250 Pilt 1. Asukoht Eesmärk: · Kaitsta Lõuna-Eestile iseloomulikke metsade- ja järvederikkaid kuppelmaastike · Tutvustada Lõuna-Eesti kultuuri Pilt 2. Kuppelmaastik Loodus: · Karula rahvuspark asub põhiliselt Karula kõrgustikul · Väiksem osa rahvuspargist asub Võru- Hargla nõos · Karula rahvuspargist 70% hõlmab mets Pilt 3. Karula kuppelmaastik · Karula rahvuspargis on väga eriline ja vahelduv pinnamood · Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paik- nevad sood ja järved. · Karula rahvuspargis asub ligikaudu 40 järve
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
liikuvat liiva, linde ja orhideesid. Vilsandil asuvad suurimad hallhülge lesilad ja rikkalik merelinnustik. Avastamist ootavad ka kivististerohked paeastangud. Karula Rahvuspark LõunaEestis asuva Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete
Eesti turismigeograafia arvestuslik KT (8.per) Eesti üldandmed Asukoht: Põhja-Euroopa, Läänemere kaldal. Pealinn+suuremad linnad: Tallinn+Tartu, Narva, Kohtla-Järve, Pärnu Rahvaarv: 1 318 005 (2012), neist eestlased 68% Pindala: 45 227km2 Eesti keel kuulub: soome-ugri keelte läänemere-sooome rühma Riigikord: parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim: Riigikogu Täidesaatev võim: Vabariigi Valitsus Kõrgeim võimukandja: rahvas Haldusjaotus: 15 maakonda mis on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Riiklikud sümbolid: Rukkilill, suitsupääsuke, paekivi, räim, tamm Riiklikud tähtpäevad: 24.veebr Iseseisvuspäev, EV aastapäev 6.jaanuar- kolmekuningapäev 2.veebr- Tartu rahulepingu aastapäev 4.juuni- Eesti lipu päev 2.nov- hingedepäev ...
Mis neid muutusi põhjustas? 17.Mis märgid viitavad muinasaja lõpuks kujunenud haldusjaotuses kujunevale riiklusele? 18.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutuskatsete tagasitõrjumiseks? Tooge kinnituseks 2 näidet. Vastused: 1. Võis küll, kuid pole teada, kuna tuli Jääaeg. 2. Paljastas paepinnad; lihvisid kaljupanku, millest tekkisid rändrahnud; tekkisid järved ja sügavate orgudega jõed; kuppelmaastik (Vooremaa) 3. Kuna Jääaeg tuli peale. 4. Mesoliitikumi tööriistad: lihvitud on vaid serv; puudus silmaauk ja tera seoti puuvarrele. Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6
Karula rahvuspark Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Karula rahvuspark on loodud, et säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
Turismimajanduse exami kordamis küsimused 1. UNWTO turism Turism haarab tegevust, mis on seotud inimeste reisimise ja viibimisega väljaspool nende elukohta mitte kauem kui üks aasta järjest vaba aja veetmise, äri või muudel eesmärkidel. 2. UNWTO reisijate liigitus reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad omakorda ühepäeva külastajateks ja turistideks 3. Turismi liigid: sissetulev(incoming)väljaminev(outgoing) siseturism(domestic turism) 4. Turismi vormid: Ökoturism Konverentsituris säästev turism m taluturism kultuuriturism linnaturism pärismusturism maaturism sotsiaalturism loodusturism massiturism aktiivne puhkus sporditurism mereturism seksiturism 5...
3 18...20 C°, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5....1,8mm. Tabelil ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv. Toitumine. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala tarbib nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb ka röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Tabelil karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus. Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus. Karpkala kasv sõltub eelkõige temperatuurist ja toitumistingimustest. Soodsatel tingimustel
marjatera läbimõõt jääb vahemikku 1,5 kuni 1,8mm. (Paaver) Joonis Karpkala kasv 1.5 Toitumine · Talvel ei toitu · Aitab korrastada elukeskkonda ( tiigi või muu veekogu ), vähendada veesisest taimestikku. Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. Karpkala püütakse väga erinevalt maitsestatud söötadega, alustades meega ja lõpetades kalakonservi või küüslauguga.(Martin, 2009) 1.6 Kasv, mõõtmed, tarbimisväärtus
44aastased. Eesti suurim karpkala püüti 1948. a Lohja järvest ja ta kaalus 18,4 kg, ligikaudu sama suuri kalu on hiljem püütud korduvalt ka Peipsist ja Kasari jõest. ( Martin, R) 1.6Toitumine Toiduks kasutab karpkala esimesel eluaastal zooplanktonit ja bentost, vanemad kalad on peaaegu kõigesööjad, kündes ja harides toiduotsingul tiigipõhja. Seetõttu võib karpkalatiigi põhi olla nagu väikeste lohkude ja muhkudega kuppelmaastik. Karpkala sööb nii taimset kui loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval
Suurematest loomadest on siinne mosaiikne maastik elupaigaks metskitsele, rebasele ning halljänesele. Täheldatud on ka vanades metsades elutseva ilveseid ning on märgatav ka kopra arvukuse tõusu. (Fotod: Arne Ader) 11 Hinnang Otepää kõrgustikul asub Otepää looduspark, mis on kasulik nii seal elavatele inimestele kui ka loodusele. Eeskätt on selle looduspargi eesmärkiks säilitada iseloomulik kuppelmaastik, bioloogiline mitmekesisus, kohalik elulaad ja kultuuripärand. Loomulikult lasub looduspargil suur roll ka edendades sealset turismi. Selleks on rajatud sinna neli matkarada ja üks julgematele tunnetusrada Pühajärve ääres. Kuid muidugi tuleks ära märkida ka negatiivne inimmõju. Nimelt reostab loodusmaastikku suvel tühjana ja ilmetuna seisvad mäetõstukid.Loodust vastupidiselt ilmestavad vanemad lagunevad majad, mis justkui sulavad loodusesse meenutades pitoreskseid maale
Lihula Gümnaasium Referaat Jackson Pollock Autor: Kadri-Liis Kukk Juhendaja: Maris Roost Klass: 12 Lihula 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Elulugu 3. Tsitaate Pollockist;Abstraktne kunst 4. Jackson Pollocki film Eesti Kunstimuuseumis;Looduslik keha lõuendilinal 5. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid 6. Fotod;Pollock jõudis lõpuks Euroopasse 7. Abstraktne kunst Ameerikas 8. Abstraktne kunst Ameerikas 9. Abstraktne kunst Ameerikas;Kokkuvõte 10.Kasutatud kirjandus -1- Elulugu Jackson Pollock sündis 28. jaanuar 1912 aastal Codys Wyomingis (1890 aastast USA osariik) ja kasvas üles Arizonas ja Californias.Ta õppis Los Angeleses. Aastal 1929, järgnedes oma vennale Charlesile, kolis ta New Yo...
piiskopkondade vahel, hiljem ka Poola-Leedu ühisriigi – Rzeczpospolita, Rootsi ja Taani. 2. Muinasaeg - lühiülevaade Kiviaeg ja iseloomulikud jooned: Kiviaeg jaguneb kolmeks – vanem kiviaeg (ehk paleoliitikum; Eesti ajaloos ei eksisteeri), keskmine kiviaeg (ehk mesoliitikum; algab Eesti ajalugu) ja noorem kiviaeg (ehk neoliitikum). Vanemal kiviajal oli Eesti alal jääaeg, millest on tänapäeva maastikku tulnud teatud tundemärgid (Lõuna-Eesti kuppelmaastik, Kesk-Eesti voored, Põhja-Eesti paljastunud pankrannikud). 9500 eKr. Billingeni katastroof (mäestik Rootsis) – tulemusena Balti jääpaisjärve veed tungisid läbi Skandinaavia ja ühendus maailmamerega. Keskmisel kiviajal (9-5 aastatuhat eKr) oli tekkinud Kunda kultuur (Pulli asulas). Tegeleti küttimise, kalastamise ja korilusega. Oli hankiv majandus ehk kõik võeti loodusest. Tööriistad vähetöödeldud. Nooremal kiviajal (5 at-1800 eKr) oli tekkinud kaks arheoloogilist
Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad) Valgamaa: Helme ümbrus, Otepää looduspark, Karula looduspark, Koiva puisniit. Loodusmaastik (reljeef). Lääne-Virumaa: Kellavere-Rohu, Kohala, Lahemaa, Letipea-Mahu, Rakvere. Rannamaastik. Võrumaa: Haanja/Kaika kuppelmaastik, Paganamaa, Piusa jõe ürgorg, Mustjõe lamminiidud. Loodusmaastikud (vahelduv reljeef), ajaloolis-kultuurilised maastikud. 6. Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja kuidas uuritakse. Maastikumustri roll mitmekesisuse kujunemisel. Maastikutüüpide mitmekesisus Eestis tuleneb mitmetest teguritest: looduslike tingimuste mitmekesisusest; looduslike ja poollooduslike elupaikade säilimisest suhteliselt paljudes maastikutüüpides;
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaeg...
1. Mis on loodusturism laiemas ja kitsamas mõttes? Laiemalt:reisimine, rändamine, matkamine. Kitsamalt:majandusharu, turismitööstus, äritegevus, ettevõtlus 2. Defineerige mõisteid - maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus. 1 Maaturism- on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas, millele on omane maaeluline vorm ja sisu. 2 Ökoturism- vastutustundlik reisimine,mis toetab loodus-ja kulturipärandite säilimist ning kohalike elanike heaolu 3 Seiklusturism- Turismivorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutatdes selleks mitmeid erinevaid aktiivseid tegevusi 4 Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oam puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi 3. Säästva turismi ja ökoturismi põhimõtted Ökoturism on vastutustundlik reisimine,selle all mõeldakse otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Säästva turism...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine. 4. Mis on kaitsealal erilist, omapärast? Otepää kõrgustiku vahelduv ning mosaiikne maastik on väga omapärane. Siinset maalilist maastikku ilmestavad liigirikkad kooslused ja mitmed eriilmelised paigad metsatuka, järvesopi, põllulapi või taluhoonetega. Otepää looduspargile on iseloomulik väikeste soode rohkus. Otepää looduspargi suurimaks väärtuseks on mitmekesine ja põnev kuppelmaastik, 15 mis on kujunenud looduslike tingimuste ja inimtegevuse koosmõjul. Otepää looduspargi territooriumil on eristatud 8 erinevat reljeefitüüpi ja alltüüpi. Maastike vaheldusrikkusest tulenev elupaikade rohkus annab aluse liigilisele mitmekesisusele. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab?
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk..............................................................................................................................
Eesti vabanes alles jääst u 13000 aasta eest, jää taandus Skandinaavia suunas. Kokku oli neli- viis külmaperioodi e jäätumist. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestis pärinevad u aastast 9 tuhat eKr. Inimesed jõudsid siia hiljem, kuna põhjuseks oli jääaeg Euroop põhjapoolses osas. Eestis peatusid vaid üksikud küttide salgad. Eesti maastiku kujunemine. Jää on mõjutanud Eesti maastikku: Põhja- ja Lõuna- Eestis on lauskmaa, mujal kuppelmaastik. Põhja- Eesti jõgede suunad ning voored. Jää sulamisel kujunesid sügavate orgudega jõed. Tänu jääle vajus maapind sügavamale ja nüüd see kerkib. Muinasaja jagunemine: esiaeg ja ajalooline aeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alduseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim esiajaks e muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg, mille kohta on juba enam kirjalikke allikaid. Muinasaeg jaotatakse tolle aja peamiste töö- ja tarberiistade materjali järgi:
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
muinasaega? Muinasaja perioodid ja dateeritud ajavahemikud (Eesti paleoliitikum, mesoliitikum ning neoliitikum; pronksiaeg ja rauaaeg) Viimane jääaeg Euroopas lõppes umbes 12 000 aastat tagasi. Jäätumise kese asus Skandinaavias. 13 000- 11 000 aastat eKr vabanes Eesti ala jääst, mis taandus Skandinaavia suunas. Esimesed tõendid inimtegevusest Eestist pärinevad umbes aastast 9000 eKr. Jääaja mõjud Eesti maastikule: 1) Lõuna- Eesti kuppelmaastik 2) voored Jõgevamaal 3) rändrahnud 4) Põhja- Eesti pankrannik Muinasaja uurimine: 1. Muistised: a) radioaktiivse süsiniku meetod b) antropoloogid (luustiku põhjal- rass, sugu, vanus, haigused jne) c) numismaatikud (müntide/kaubanduse ajalugu) 2. Kirjalikud allikad: a) etnoloogia ehk rahvateadus: rahvaluule ja keel b) Skandinaavia saagad: 13. saj pKr kirjutatud c) Vana- Vene kroonikad ehk letopissid d) Oluline on ka Läti Henriku Liivimaa kroonika
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
