Peamiselt maeti kesksesse kirstu perepea ehk mees. Laevklamed – Neid kivid olid paigutatud laevakujuliselt . Väiksematesse kivikirstudesse maeti surnud põletatult. Väikeselohulised kultusekivid – Kivid, mille pealispinnale on süvendatud 5-10 cm läbimõõduga korrapärased kausikujulised lohukesed. Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti,kasutades seda karjamaana. Loomade sõnnuk väetas maad ja peagi võis selle jälle ülesse künda. Põldude rajamine muutis inimesed paiksemaks!
Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~ Soorauamaak, levis aletamine ja söödivljeus Suur hõimude tõusuperiood
kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak. · Eestis toodeti rauda soorauamaagist, kus soorauamaak peenestatakse, kuivatatakse, segatakse puusöega, räbustiks võeti lubjakivi, õhku pumbati koldesse lõõtsaga. Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks. Raua füüsikalised omadused: · Raud on hõbevalge keskmise kõvadusega tahke metall · Raua tihedus on 7874kg/m3 · Sulamistemperatuur on 1538°C
Tihti esineb rauabakterite kolooniaid veevärgi torudes, kus nad moodustavad toru pinnale limase kihi ja võivad põhjustada isegi toru ummistust. Elutegevuse käigus oksüdeerivad nad raud(II) ühendeid raud(III) ühenditeks ning kasutavad seejuures reaktsioonil vabanevat energiat. On välja arvutatud, et ühe grammi orgaaniliste ühendite sünteesil protoplasmasse tekitavad bakterid 428g raud(III) hüdroksiidi. Bakterite heitainetest ja surnud bakterite kehadest moodustuvad soorauamaak ja järverauamaak. Eestis toodeti rauda soorauamaagist, kus soorauamaak peenestatakse, kuivatatakse, segatakse puusöega, räbustiks võeti lubjakivi, õhku pumbati koldesse lõõtsaga. Saadud käsnrauda oli võimalik hilisema tagumise ja kuumutamisega töödelda tarbeesemeteks.
esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1
saj e.Kr 13.saj p.Kr) Varane rauaaeg (6.saj e.Kr 1.saj p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, Rauaaeg Tihedad sidemed ülemeremaadega. Inimesed muutusid paiksemaks. Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). Rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.4.saj p.Kr) Eesti hõimude tõusuperiood. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse
Eesti oli jagunenud kaheks nema seoses kohaliku Edusamme soodustas regiooniks: ranniku rauatootmisega. asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks. Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik Peamiseks elatusalaks soorauamaak. sõdadeta ajajärk. kujunesid karjakasvatus ja Arvatakse, et eelrooma maaviljelus. rauaajal jätkus üksik Kujunes välja põllumaa taluline asustus ja eraomandus. süvenes ebavõrdsus. Pronksitooret toodi eel kõige Skandinaaviast.
martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus,
Etnogenees toimus umbes 1000 aastat, Daugava jõest põhja poole jäid soome ugrilased, lõuna poole baltlased. 6. Pronksiaeg- kivikirstkalmed, lohukivid, maaviljelus, karjakasvatus, kindlustatud asulad, Asva asula Saaremaal. Tihedad sidemed Rooma impeeriumiga. Eraldusid käsitöölised. 7. Raud- u 500 eKr. Tarandkalme, soorauamaak 8. Linnused- Sõja- ja röövretkede oht oli suur ning vaenuväed saabusid sageli ootamatult. Oli mida kaitsta. Mägilinnus, Kalevipoja säng, linnus-asula. 9. Naabrid- päris-soomlased, hämelased, karjalased(ingerlased= soome+vene), isurid, idaslaavlased, liivlased(soome-ugri), balti
U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapärased tüüpilised tarandkalmed, olid ristkülikud
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid
· Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus, maaharimine (kiviaja kaubanduse teke (üle mere, kaupmeeste ja käsitööliste lõpus, seoses vähe). Küttimine, korilus, kihi väljakujunemine. venekirveslkultuuri kalastus. kandjatega) Relvad, ehted, Kivikirved, ahing, Pronksist kirved, Konksader, harkader,
Sel ajal hakkas kujunema välja varanduslik ebavõrdsus. Jõukamad talud hakkasid teatud alasid domineerima. Pronksesemete jaoks toodi toorainet Skandinaaviast. Kujunesid algsed naabersuhted Skandinaaviaga, mis mõjutasid olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Eelrooma ja Rooma rauaajal (500. a eKr – 450. a pKr) hakkas majandus kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Rauaajal süvenes varanduslik ebavõrdsus veel rohkem. Ülikud maksustasid haritava maa. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole. Roomast jõudis kaupmehi ka Läänemere kagurannikule. Neid huvitasid kõige enam merevaik ja põhjamaised karusnahad. Võimalik, et Eestis kasvatatud vilja vahetati juba sel ajal põhja- ja idapoolsete naabritega karusnaha vastu, mida omakorda lõuna poole edasi müüdi
Inimesed mõtlesid ka välja kuidas põllulapid oleks viljakamad ja rohkem saaki kandvad. See näitab, et inimesed hakkasid mõtlema rohkem korrapärasusele. Inimesed jäi ka paikseteks kuna olid leidnud tõhusad meetodid viljakama saagi saamiseks. Eelroomarauaajal mis oli umbes 500 eKr - 50 pKr. Inimesed mõistsid, et mida puhanum ja viljakam maa, seda parem on saak. Põllud hakkasid silma paistma veelgi rohkem oma korrapärasusega. Arenes ka rauatootmine. Sellega seoses võeti kasutusele soorauamaak. Inimesed mõtlesid ka välja kuidas sulata rauamaaki ja see kõik sujus plaanipäraselt. Seega hakkasid ka inimesed rohkem enda jõukusele tähelepanu pöörama ja sellega kaasnes varanduslik ebavõrdsus. Inimestel kaasnes sellega ka võimuvõitlus. Rooma rauaajal mis oli umbes 50-450 pKr. Inimesed hakkasid veelgi rohkem välimusele tähelepanu pöörama. Hakkasid valmima veelgi keerulised ehted nt. sõrmused, kaela-ja käevõrud, keerulised sõled, peened ripatsid. See andis
teada suhteliselt vähe. Sünniaeg ja koht pole kindlalt teada. Hariduse sai Saksamaal. Liivimaale saabus Henrik arvatavasti umbes aastal 1205, kus ta pühitseti vaimulikuks 1208.a.Suurema osa elust veetis ta Ümera piirkonnas preestrina. Ta oli hea keelteoskaja ning valdas saksa, ladina, läti, liivi ja eesti keelt. Ka Henriku täpne surmaaeg pole teada. 2. Läti Henrik kirjeldab sakslaste ja lätlaste võitlust eestlaste vastu. Krooniku poolehoid kuulus liivlastele ja lätlastele. 1) Soorauamaak-rauamaak,mida leidub soisel alal. 2) Aletamine-algeline maaharimisviis, mille käigus kasutatakse maad mõnda aega, kuni see muutub viljatuks. 3) Kaheväljasüsteem-maaharimisviis, mille käigus põld jaotatakse kahte ossa- ühel kasvatatkse teravilja ja teine jäeti puhkama. Mõisted. 4) Kolmeväljasüsteem-maaharimisviis,mille käigus põld jagati kolmeks. Eri
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega
*Vanem rauaaeg sama tüüpi esemeid. korrapärasusega. Esile kerkisid jõukamad Toodi sisse esimesed Karjakasvatus, talud. Rajati linnuseid, raudesemed, mis olid kalandus. mida kasutati küllaltki kallid. Võeti episoodiliselt kasutusele võimuvõitluste ajal. soorauamaak, rauasulatus kohad. 6. Rooma rauaaeg Oma rauast valmistati Peamine elatusala Peamiselt ranniku- (u 50-u 450 pKr). küllalt kvaliteetseid oli kindlalt Eestis, mida peeti *Vanem rauaaeg tööriistu, mis omakorda põlluharimine arenenumaks soodustas koos regiooniks. põllumajanduse arengut. karjakasvatuseg
Kindlustatud asulad jäeti maha Järk-järgult hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad jms. Uued põllud olid korrapärasemad Surnuid hakati matma tarandkalmetesse Uued kalmed koosnesid kiviridadest või -müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit . Surnud asetati tarandmüüride vahele, harvemini maeti ka põletatut Majandus arenes seoses kohaliku rauatootmisega kasutusele võeti oma soorauamaak Arvatakse, et jätkus üksitaluline asustus ja süvenes majanduslik ebavõrdsus Jõukamatel taludel oli võim ümbruskonna üle 3.-2. saj. Ekr toimusid muutused ühiskondliku võimuvõitluse tõttu Sellega seostatakse ka umbes sel ajal rajatud linnuseid Rooma rauaaeg (u 50 u 450 pKr) Palju uuritud selle aja kalmeid, mis sisaldasid rikkalikult panuseid Varasemad tarandkalmed olid lohakalt laotud kiviridadega, Rooma rauaajal ehitutd kalmed olid aga korrapärased
suurendas varanduslikku ebavõrdsust, hakati vahet tegema vaestel ja rikastel ning see omakorda põhjustas vajaduse kindlustatud asulate järele. 9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak. Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12
Asulaid hakati ümbritsema paeplaatidest ja palkidest kaitseseintega. Vanem pronksiaeg 1800 1000 eKr. Noorem pronksiaeg. Pülispõldude tegemine, kivikirst, kalmed, Inimesed maeti põletatult. Otra kasvatati. Rauaaeg Surnud mattis iga pere oma põldude keskele kivikirstkalmetesse. Paralleelselt võeti kasutusele tarandkalmed,(ristkülikukujulised )mida jõukamad perekonnad või suguvõsad kasutatsid aastasadu. ( Laibad põletati, enne matmist ) Rauasulatuskeskused ( söeahi, lõõtsaga, soorauamaak) Rooma Rauaaeg 50 450 eKr Rooma impeeriumi mõjust saanud nime. Rooma kaupmehi meelitasid Põhjala karusnahad ja Läänemere merevaik, mis olid kõrges hinnas. Põlluviljaks sai rukis. Matmise asemel hakati surnuid põletama. Põlluharimine, kaubavahetus, KÄSITÖÖ SEPATÖÖ Maha jäesti tarandkalmed ja hakati surnuid matma korrapäratuisse kivivarekalmetesse. Uuestikoguti küladesse, millele aitas kaasa üleminek KAHEVÄLJASÜSTEEMILE, mille
rauaaeg. Rauast riistad olid tugevamad, kui pronksist asjad. Inimesi hakati matma tarandkalmetesse ja majandus hakkas kiiremini arenema. Põldudele tekkis korrapärasus. 7. Mis iseloomustab eelrooma, mis Rooma rauaaega (esemed, matusekombed, asustus, majandus, ühiskond) Eelrooma rauaajal tehti riistu rauast, kuna see oli tugevam, kui pronks. Surnuid mateti tarandkalmetesse. Surnud pandi tarandimüüride vahele, väga enam ei põletatud. Kasutusele võeti soorauamaak. Uued põllud olid korrapärasemad, võrreldes varasematega. Esile olid kerkinud jõukamad talud. Rooma rauaajal andis Rooma impeerium suurt mõju kogu Euroopale. Hauda pandi kaasa palju panuseid. Kasutati tüüpilisi tarandkalmeid. Asustus levis rohkem Kesk-Eestisse. Peamine elatusala oli põlluharimine ja viljakasvatamine. Valmistama hakati kaelakeesi ja teisi ehteid. 8. Muinasaeg Algas umbes 9000 aastat eKr. Saame infot põhiliselt inimeste rajatud asjade
Suhted naaberrahvastega ja vastastikused mõjutused. – alguses oli kõik rahumeelne, kuid venelasi huvitas sujuv mere-kaubateede ristumispaik, kuid eestlased olid mõistuselt tugevad ning suutsid mingiaeg hoida oma kohta kallil Eestimaal.Venemaa võttis Tartu üle, kuid eestlased võitsid tagasi ning ajasid venelased minema. Töötati ka Vana-Vene kindlustes algselt. Iseloomusta Eesti halduskorraldust ja majanduslikku arengut esiaja lõpul – raua müük oli moes. KASUTUSELE VÕETI SOORAUAMAAK! – lõõtsaga söeahjus töödeldi. Käsitöö. Põllundustooandus jäid ülejäägid millega sai kaubelda. Keskaegg Läänikord. - FEODALISM e. LÄÄNIKORD - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad Harju-Viru vasallide õiguslik seisund. Harju- ja Virumaal oli vasallide osakaal kõige suurem ja nende sõna maksis kõige rohkem Jüriöö ülestõus. – Eestlased hakkasid vastu, gankisid metsast, tapsid maha, kogusid vere
Eelrooma rauaaeg: rauast tööriistad oli tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak, mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Valmistati kvaliteetseid kirveid, nuge, vikateid ja sirpe
sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak. Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes.
* esimene sõjategevus Eelrooma 500eKr * rauast tööriistad ja relvad * raua töötlemine * jõukamaad talud, võim * kindlustatud asulad jäeti maha rauaaeg - 50pKr * kohalik raud - ümbruskonna üle * tarandkalmed soorauamaak * harvemini põletatult * süvenes varaline ebavõrdsus * esimesed linnused
Kaubandus toimis Skandinaaviaga EEL-ROOMA RAUAAEG - ( 500 eKr - 50 pKr ). Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega. Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole.
Sise eesti oli hõredalt asustatud. Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele
Põhilised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed- uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2
Meenutavad kumerate külgedega kolmnurki Kalevipoja säng- Ida-Eesti voorte keskosadesse, Meenutavad suurt kõrgete otstega voodit.Külgedelt katsid looduslikult järsud nõlvad. Ringvall- linnused- Rajati Lääne-Eesti tasasele maale. Avaasula paiknes enamasti linnuse vahetuse naabruses. Linnuse ümber rajati kõrge kunstlik vall. 9)Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu ? Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. 10) Kuivõrd muutusid inimeste elatusalad vanemal rauaajal võrreldes pronksiajaga? Pronksiajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega. Ka Roomaajal tegeledi karjakasvatuse ja maaviljelusega aga rauaajal hakkasid levima uued põllusüsteemid. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend olid ilmselt juba enne maa ülesharimist kindlaks määratud
suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). o Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. o Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse
Kuid suurem osa elanikest elas siiski avaasulates. Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak. Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Samuti arenes käsitöö, mis soodustas põllumajanduse arengut. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused. Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli
Alepõllundus. Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m. On aluse pannud paljudele müütidele(nt. Kreekas Phaetoni allakukkumisest maale). Nimetatud ka ,,Päikesehauaks" 10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u.500 a paiku jõudis Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad. Kasutusele võeti soorauamaak, maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma-
Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad, pronksist tööriistad olid vastupidavamad kui kallid, luust, sarvest pronksist Tööriistade Metallist, kivist, Pronks, tooraine Rauast, soorauamaak valmistamise materjal sarvedest, luust, Skandinaaviast, tihti pronksist kohapeal Tarbeesemed Matmiskombed Kivikirstkalmed, Maeti kivikalmetesse maapealsed alguses, hiljem kalmeehitised, tarandkalmetesse,
..samuti võis olla rohkem kiviringe kirstu ümber või sis rohkem kirste ringi sees...üks vanimaid asub Jõelähtmes/uue Tallinna-Narva maantee ääres. Laevkalmed...ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt///kalmete sees olevatesse kirstudesse maeti surnuid põletatult.(nt.Saaremaal Sõrve poolsaarel...kaks tuntumat) Tarandkalmed (ehituslikud eripärad, matmisviis) 3 kultuuripiirkonda Raua tootmine...raua tootmise arenguga arenes kiiremini ka majandus(soorauamaak)maak tambiti puruks ja pandi koos puusõega u 1m kõrgustesse koonilistesse ahjudesse ja lõõtsaga puhuti ahju õhku, et hoida üleval suurt kuumust///ühest ahjutäiest enamjaolt paar kilogrammi toorrauda...mida tuli veel enne sepistamist mitu korda töödelda. Rahutud aastasajad §4 Linnuste rajamise eripärad: Mägilinnus...üksikutel/igast küljest kaitsud küngastel(nt.Otepääl)/valiti orust kerkiv
Tihe läbikäimine Skandinaaviaga (sealt toodi pronksi). Sise-Eesti oli hõredamini asustatud ja seal oli ka alepõllundus. Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)- tööriistad ja relvad tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid kiviristkalved, lohukivid jms). Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole.
Perioodi nimi tuleneb Saaremaa tolleaegse keskuse Asva nimest. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Tänaseks on meri siit taganenud mitme kilomeetri kaugusele, kunagist rannaasulat meenutab paik vaid kevadeti suurvee ajal. 10.Kust ja millisest ajajärgust on pärit vanimad raudriistad? Rauasulatamine eestis. Vastus. U 500 eKr, naaberaladelt. Eelrooma rauaaeg. Raua sulatamine- soorauamaak 11. Iseloomusta kivikirstkalmeid ja laevkalmeid, matmiskombed. Vastus. Kivikristkalme konstruktsiooniks oli suuremates kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskelel laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Laevkalme-äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt. Nnde keskele rajatud väikestesse
Sise- Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak. Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö arenes, eriti raudesemete valmistamine. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole
esemed 2. Umbkaudu 500 a paiku jõudis naaberaladelt Eestisse esimesi rauast asjad 3. Raudesemed olid kallid 4. Võrreldes varasemate põldudega paistavad uued põllud silma korrapärasusega 5. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse 6. Uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit 7. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega 8. Kasutusele võeti soorauamaak ( pruunikad roostekänkrad ) Rooma rauaaeg ( u 50- u 450 pKr ) 1. Kui varaseid tarandkalmeid iseloomustasid suhteliselt lohakalt laotud kiviread, siis rooma rauaajal ehitati tüüpilised tarandkalmed olid korrapäraselt ristkülikud, mida piirasid suurematest kivides laotud müürid 2. Rooma rauaajal tuli esimest korda Eestis kasutusele sõrmused ja sõled 3. Surnuid maeti põletatult Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed 1
maapinnale 6. Võrdle pronksiaega ja eelrooma rauaaega. Eelrooma rauaaeg (~ 500 eKr 50 pKr) Elukorraldus eelrooma rauaajal oli väga sarnane elukorraldusega pronksiajal (samad elatusallikad, tööriistad jne), mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks. Erinevused: 1) Jäeti maha kindlustatud asulad 2) Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks 3) Kasutusele võeti soorauamaak 4) Ilmusid esimesed tarandkalmed See on maapealne matmispaik, mis koosnes ühest v mitmest suurest ristküliku kujulisest kirstust, kuhu maeti nii laipadena kui ka põletatult. Viimasel juhul oli tarandis keskelt läbi umbes 10 põletatud matust. 7. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused __________________________________________________________________________________________
samade esemete valmistamine, tehti lohukive. Ajapikku aga hakkasid levima ka uued tavad: uued põllusüsteemid, mis kujutasid endast korrapäraseid ja kindlaks määratud põllulappe, uued kalmetüübid, ristkülikukujulised tarandkalmed, seoses võimuvõitlusega tekkisid uut tüüpi linnused, mida kasutati ajutiselt ja selle tõttu leidub nendest linnustest ka vähe muistiseid. Lisaks kõigele asutati rauasulatuskeskused, seoses sellega hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak, mida sulatati rauasulatusahjus, mis kujutas endast lõõtsaga söeahju. Joonis 1. Muistne rauasulatusahi (allikas: Miksike) Eelrooma rauaaeg 3 Rauaaeg jagatakse kolmeks suuremaks perioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks, kusjuures igaüks neist jaguneb veel omakorda lühemateks alaperioodideks
lohukivid, sama tüüpi esemed. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jäeti siiski maha, pronksesemete tootmine ei andnud enam tulu. PÕLLUD Paistavad silma korrapärasusega. Põllulappide suurus ja peenarde asend kindlaks määratud. MATMISKOMBED Tarandkalmetesse. Uued kalmed kiviridadest või müüridest, piirasid nelinurkset tarandis laiusega 1-2m, pikkusega 2-3m. Harvem maeti põletatult. MAJANDUS Hakkas arenema, seoses kohaliku rauatootmisega. Soorauamaak . pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kuumust annaksid. Ühe ahjutäiega paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda, enne kui sepp sellest kirve või noa sepistada sai. ASUSTUS Jätkus üksiktaluline, süvenes varanduslik ebavõrdsus. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid
· Pronksiaeg (1800-500) o tekkisid kindlustatud asulad looduslikult kaitstud kohtadesse, samuti üksiktalud o pronks o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk · Rauaaeg (500 eKr 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) · Maakonda juhtisid kk vanemad
Pronksiaeg (1800-500) o tekkisid kindlustatud asulad looduslikult kaitstud kohtadesse, samuti üksiktalud o pronks o maaviljelus oli muutunud peamiseks elatusalaks ALEPÕLLUNDUS (hirss, hernes, uba, lina) o tekkis kaubavahetus teiste maadega o kivikirstk, laevk Rauaaeg (500 eKr – 1200 pKr) o linnuste teke (800 pKr) – mägil, neemikl, Kalevipoja säng, ringvalll o raud, soorauamaak - adrad o maaviljelus oli väga tähtis KÜNNIPÕLLUNDUS.. algselt kaheväljasüsteem (väetis loomadelt ja põld), pärast kolmeväljasüsteem (talivilja rukki kaasamine) o käsitöö teke o tarandk, põletusmatused Muinasaja lõpuks oli välja kujunenud seisuslik ühiskond, süvenes ebavõrdus rikkamate ja vaesemate vahel ning maa oli jaotatud kihelkondadeks (45) ja maakondadeks (8) Maakonda juhtisid kk vanemad
Domeenid: 1. Arhebakterid (elu tekkimisel esmased, elu tekkis 100oC juures, termofiilsed, ektreemoludes, teistsugune eluviis, autotroofid, kemosünteesijad, anaeroobsed ei kannata hapnikku, obligatoorsed ei taha ja fakulatiivsed vahel tahavad ja vahel mitte, elavad +136oC kuumuses, sügaval maa sees kus vulkaanilised veed on kanged alused, happed, soolad ja kõrgel rõhul). 2. Eubakterid ehk pärisbakterid: § Litotroofsed (kemosünteesijad, tegevuse tulemusel tekkis soorauamaak). § Fotosünteesivad (fotoheterotroofid kasutavad valgust ATP saamiseks, fotoautotroofid toodavad org. ainet anorgaanilise varal, fotosünteesivad väävlibakterid fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole, sinivetikad ehk tsüanobakterid saavad vesinikku veest). § Heterotroofsed bakterid (aeroobsed, anaeroobsed, obligatoorsed elavad hapniku olemasolu üle spoorina, fakulatiivsed elavad nii ja naa, diferentseerijad, lämmastikku
saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi
saj. p.Kr). Eestisse levis naaberaladelt üksikuid raudesemeid. Nad olid raskesti kättesaadavad ja kallid ega suutnud luust ja kivist tööriistu veel kasutuselt välja tõrjuda. Esialgu jätkus elu kindlustatud asulates. Tegeldi põhiliselt karjakasvatusega, säilisid tihedad sidemed ülemeremaadega. Levis aletamine ja söödiviljelus. Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikese lohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 8)Vanem ehk rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö. Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 9)Keskmine rauaaeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi
perioodi alguse dateering, rahutud ajad (miks hakati aktiivselt rajama linnuseid?), suhted Skandinaavia viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Umbes 500. a eKr jõudsid Eestisse esimesed rauast asjad. Eel-Rooma rauaaja algupoolel jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid, kuid ajapikku tulid asemele uued kombed. Näiteks hakati surnuid matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema seoses kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Juba keskmise rauaaja algul kerkisid Eestimaal mitmed linnused, kuid nende kasutusiga polnud pikk. Tunduvalt rohkem hakati linnuseid ehitama 8. sajandi paiku. Paljusid neist kasutati püsivalt kogu viikingiaja. Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvadega künkad. Linnused jagatakse välisilme põhjal mitmesse rühma: neemiklinnused, mägilinnused, kalevipoja sängi tüüpi ja ringvall linnused. Rauaajal suurenes varanduslik ebavõrdsus. 6-7. saj toimus väike rahhvastikuränne
Tuula-turetu vööehe, mis käib rippuvatest nööridest seksika seeliku peale. Vähe kindlustatud asulaid, Saaremaa omad jõuka kogukonna käes, kes tegelesid pronksi valamisega ja pidid end kaitsma. Iru kindlustatud asula pealiku residents? Koonig ehk kuningas pronksiaegne sõna? Rauaaeg. Raual põhineb tänapäevani meie kultuur. Rauamaaki looduses tunduvalt enam kui muid metalle, leidub praktiliselt kõikjal. Maakoore massis 5,1%. Soorauamaak soos. Rauda õpiti kasuatma hiljem, ehedal kujul leidub ainult meteoriitset rauda. Raud on vaja maagist välja sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e
Pronksist esemed Asva kultuur Saatemaal kindlustatud asulate kultuur kivikirstkalmed pronksesemeid leidub siiski vähe, sest tina- ja vasemaake polnud Skandinaaviast (tõenäoliselt pronksi kujul juba) kerge siia transportida laevkalmed väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine
ei taha B.2) fakulatiivsed- vahel tahab, vahel mitte C) ülikõrgel temperatuuril elavad +136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak, neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad – B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte- väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad-tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett
annaabi.ee 
