Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soorauamaak" - 53 õppematerjali

soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse.
thumbnail
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur ­ u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur ­ u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Ki...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Arheoloogia - konspekt

Vähe kindlustatud asulaid, Saaremaa omad jõuka kogukonna käes, kes tegelesid pronksi valamisega ja pidid end kaitsma. Iru kindlustatud asula pealiku residents? Koonig ehk kuningas pronksiaegne sõna? Rauaaeg. Raual põhineb tänapäevani meie kultuur. Rauamaaki looduses tunduvalt enam kui muid metalle, leidub praktiliselt kõikjal. Maakoore massis 5,1%. Soorauamaak soos. Rauda õpiti kasuatma hiljem, ehedal kujul leidub ainult meteoriitset rauda. Raud on vaja maagist välja sulatada. Vasel on sulamis temperatuur 1084, pronksil 700-900 aga raual on 1593. Hiinas leiutati kõigepealt malm, seda hakati valama 7. - 6. saj e.Kr. Eueoopas hakati rauda valama 14. sajandil. Rauavalajad ja sepad omandasid väga kõrge positsiooni ühiskonnas, sest raud oli väga tähtis. Vanim raudese 5000 e.Kr Iraagist, on meteoriitsest rauast ning leitud hauast. 2000 e...

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaja periood

Tegeldi alepõllundusega ja loomakasvatusega. 4)Eelrooma rauaaeg- tugevamad tööriistad ja relvad ja vastupidavamad. Raud esemed olid kallid, mis tõttu oli neid ka vähe. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid. Hiljem Hakkasid leivima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatus kohad. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmise tõttu. Kasututusele võeti oma soorauamaak . Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. 5) rooma rauaaeg- iseloomulik on tüüpilised tarandkalmed, mis oli korrapärased, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnud maeti tarand..., peamiselt põletatult, igasse tarandisse maeti u 10 ­ 20 surnukeha. 6) keskmine rauaaeg ja viikingiaeg- sellel ajajärgul oli kasutuses u poolsada linnust. Eristatakse mägilinnuseid- mis on rajatud üksikutele, igast küljest looduslikult kaitstud küngastele...

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rauaaeg ja Baltisaklased Impeeriumi teenistuses

Pilet 1).Rauaaeg Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, tervamad ning vastupidavamad kui pronksist. U 500 aasta paiku tõenäoliselt isegi varem, jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast asjad olid kallid. Järk ­järgult hakkasid levima siiski uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutavad linnused, rauasulatuskohad jms. Võrrelde varasemate põldudega pistavad uued põllud silma korrapärasusega.Surnuid maeti tarandkalmetesse. Majandus arenes tänu kohaliku rauatootmisega. Kasutusele võeti oma soorauamaak. Maak tambiti peeneks ja pandi sütele, lõõtsaga pumbati õhku ,et söed oleksid kuumaks ja eralduks raud maagist. Ühest ahjutäiest sai kilogramm toorrauda, mida tuli veel töödelda enne kui sepp sai selelst midgai teha. Arvatakse ,et eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asutus ja süvenes varanduslik ebavõrdsus. Rooma Impeerium avaldas suurt mõju kogu Põhja ­Euroopale. Rooma rauaajal ehitati korrapäras...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg,viikingid

Pronksiaeg. Ehitati kindlustatud asulad saaremaal.kivikirstkalmed,laevkalmed.rannikupiirkond ja sisemaa:karjakasvatus ja maaviljelus,luuleiud on koduloomade luud.peamised põlluviljad olid nisu ja oder(hirss,hernes,uba,lina).tulid rauast tööriistad,olid tugevamad,teravamad.põllud olid korrapärased.surnudi mateti tarandkalmetesse-enamasti põletatult.majandus arenes raua tootmisega,kasutusele võeti oma soorauamaak .pronks jõudis eestisse-sõled,ripatsid,sõrmused jms. Rauaaeg&viikingid. Linnused.külade kujunemine.ribapõllud.peideti maasse hõbeaardeid.läänenaabrid:skandinaaviamaad>suhted:kaubavahetus,sõjaretked.lõunanaabrid:idasl aavlased,liivlased>suhted rahumeesed.idanaabrid:slaavlased,soomeugrilased>suhted rahumeelsed 10.saj lõp teravnesid. Eestlased muinasja lõpul maahaimine.maasuurust arvestati adramaades(hariti 1 adraga)kolmeväljasüsteem(talivili,suvuvili,kesa)...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Muinasaeg, kiviaeg, pronksiaeg ja vanem rauaaeg

Ka matmiskommetes oli suur muutus, hakati rajama maapealseid kivikirstkalmeid. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks ehk rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Elatuti pealmiselt karjakasvatusest ja maaviljelusest. Sise-Eesti oli pronksiajal hõredamini asutatud. Eelrooma rauaaeg umbes 500 eKr ­ 50 pKr. Surnuid hakati matma tarandkalmetesse. Majandus kasvas ja kasutusele võeti soorauamaak . Rooma rauaaeg umbes 50-450 pKr. Tarandkalmed muutusid korrapärasteks. Elatuti pealmiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest. Samuti arenes käsitöö, mis soodustas põllumajanduse arengut. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg Keskmine rauaaeg umbes 450-800 kerkisid mõned linnused. Kuid enamus linnuseid ehitati hiljem ja neid kasutati püsivalt terve vikingiaja, mis kesti umbes 800-1050. Eristati nii mägilinnuseid ja neemiklinnuseid. Linnuseid said ka rahvapärase nimetuse, milleks oli...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muinasaeg Eestis

U 500. aasta paiku jõudsid naaberaladelt Eestisse esimesed rauast esemed. Jätkati pronksiaegseid traditsioone: maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati sama tüüpi esemeid. Levima aga hakkasid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed ja rauasulatuskohad. Põllud on nüüd korrapärased. Surnud maeti nelinurksetesse tarandkalmetesse. Kasutusele võeti soorauamaak , mida pidi aga enne sepistamist palju töötlema. Eelrooma rauaajal jätkus üksiktaluline asustus ja süvened varanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg: tarandkameid hakati ehitama korralikumalt, neid piirasid müürid. Surnuid maeti põletatult. Peamisteks elatusaladeks olid kindlalt kujunenud põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö areng, eriti raudesemete valmistamine. Valmistati kvaliteetseid kirveid, nuge, vikateid ja sirpe...

Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu muinasaeg

Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist. Jätkusid pronksiaegsed traditsioonid, maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive, valmistati samu tööriistu. Hakkasid levima uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed , ajutiselt kasutatavad linnused, rauasulatuskohad. Kalmed: koosnesid kiviridadest, mis piirasid 4nurkset tarandit(1-2m lai ja 2-3m pikk). Võeti kasutusele soorauamaak . Süvened majanduslik ebavõrdsud. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise külvikorra järgi, muidu oleks paljudel lappides segamini asetsevate maade harimine kujunenud väga tülikaks. Noorem rooma rauaaeg 200 - 450 pKr Põllunduse osakaal võrreldes eelnevate ajaperioodidega suurenes....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kivi-ja metalliaeg eestis

martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak , Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine. OSKUSED kaheväljapõllusüste valmistamine, künnipõllud, Rüüsteretked em, sulatati rauda kvaliteetsed kirved kaheväljasüsteem. meredel, ja noad, vikatid ja Linnuste rajamine künnipõllundus,...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eesti muinasajalugu

klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 ­ Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) ­ Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... ­ Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u50...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajaloo järgud

asjaolu, et rooma rauaaeg piirkonnaks ja sisemaaks. Kasutusele võeti oma oli arvatavasti rahulik Peamiseks elatusalaks soorauamaak . sõdadeta ajajärk. kujunesid karjakasvatus ja Arvatakse, et eelrooma maaviljelus. rauaajal jätkus üksik Kujunes välja põllumaa taluline asustus ja eraomandus. süvenes ebavõrdsus. Pronksitooret toodi eel kõige Skandinaaviast....

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kiviaeg,rauaaeg,pronksiaeg

Saaremal olid peamisteks jahiloomadeks hülged. Eelrooma rauaaeg(u 500 eKr-50 pKr)- Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, vastupidavamad ja teravamad võrreldes pronksiga. Esialgu suudeti neid vähe hankida. Ikka maeti kivikirstkalmetesse, tehti lohukive jne. Tarandkalmed- uued kalmed koosnesid kiviridadest või müüridest, mis piirasid nelinurkset tarandit laiusega 1-2 m. Kasutusele võeti oma soorauamaak . 3-2 saj eKr toimunud muutused seostatakse ilmselt ühiskondliku võimuvõitlusega. Rooma rauaaeg( u 50-u 450 pKr) Tarankalmed olis korrapärasemad. Peamisteks elatusaladeks oli kindlalt välja kujunendu põlluharimine ja karjakasvatus.Põllumajanudts arendas ja omakorda arenev käsitöö(põllutööriistad) Linuste rajamine-keskmine rauaaeg( u 450- 800) ajal kerkisid mitmed linnused. 1. mägilinnused-need on rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. 2...

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Botaanika Eksam

2) fakulatiivsed- vahel tahab, vahel mitte C) ülikõrgel temperatuuril elavad +136 C. Elavad sügaval maa sees, kus vulkaanilised veed- kanged alused, happed, soolad. Kõrgel rõhul. D) prokarüootidele sarnasemad kui pärisbakteritele? E) elu tekkimisel arhebakterid esmased F) elu tekkis 100C juures. Enamus termfiilsed Pärisbakterid- eubakterid?: A)litotroofsed-kemosünteesijad-Väävli-raua-mangaanibakterid. Nitrifitseerijad??? Tähtsus: tegevuse tulemusena tekkis soorauamaak , neg-ummistavad tiraazitorusid B)fotosünteesivad ­ B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodavad org anet anorg. Varal. B.2.1)Fotosünteesivad väävlibakterid (rohelised ja punased)- obligatoorsed anaeroobid. Fotosünteesivad siis, kui hapnikku pole. B.2.2) sinivetikad- tsüanobakterid-Vesinikku saavad veest-elavad merevees, magevees ja epifüütidena maismaal. Ehk igalpool, kus leidub vett...

Botaanika
180 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti muinasaeg

Võrdle pronksiaega ja eelrooma rauaaega. Eelrooma rauaaeg (~ 500 eKr ­ 50 pKr) Elukorraldus eelrooma rauaajal oli väga sarnane elukorraldusega pronksiajal (samad elatusallikad, tööriistad jne), mistõttu on neid mõlemaid perioode koosvõetuna hakatud nimetama Varajaseks metallajaks. Erinevused: 1) Jäeti maha kindlustatud asulad 2) Põllud muutusid korrapäratutest ribadest korrapärase suurusega tükkideks 3) Kasutusele võeti soorauamaak 4) Ilmusid esimesed tarandkalmed ­ See on maapealne matmispaik, mis koosnes ühest v mitmest suurest ristküliku kujulisest kirstust, kuhu maeti nii laipadena kui ka põletatult. Viimasel juhul oli tarandis keskelt läbi umbes 10 põletatud matust. 7. Linnuste tüübid, nende rajamise põhjused __________________________________________________________________________________________...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu- muinasaeg.

Vanem Rauaaja esimene periood eelrooma rauaaeg oli u 500 eKr ­ 50 pKr. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad ning vastupidavamad. Esialgu oli raudesemeid küllalti vähe , sest need olid päris kallid. Eelrooma rauaajal jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid. Kindlustatud asulad jäeti siiski maha. Ajapikku traditsioonid muutusid, põllud olid korrapärased, surnuid maeti tarandkalmetesse ja kasutusele võeti oma soorauamaak . Arvatakse et ka varaline ebavõrdsus süvenes. Rooma rauaaeg kestis u 50-450 pKr. Rooma rauaajal olid tüüpilised tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid. Surnuid maeti enamasti põletatult. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine elatusala oli põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö arenes, eriti raudesemete valmistamine. Eesti elanike kaubandushuvid suundusid lõunasse, Rooma impeeriumi poole...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Muinasaeg Eestis

Kaali müsteerium: Saaremaal ca 1700-1500 ekr(2004. Aasta uurimus) alla lennanud meteoriit. Diameeter 110 m ja sügavus 22 m. On aluse pannud paljudele müütidele(nt. Kreekas Phaetoni allakukkumisest maale). Nimetatud ka ,,Päikesehauaks" 10)RAUA KASUTUSELEVÕTT u.500 a paiku jõudis Eestisse esimesed rauast asjad. Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad. Kasutusele võeti soorauamaak , maak tambiti peeneks ning pandi puusöega savist ja kividest valmistatud ahjudesse,lõõtsaga pumbati ahju õhku,et söed vajaliku kuumuse annaksid. 11)ELATUSALAD ROOMA RAUAAJAL Peamiseks elatusalaks oli põlluharimine koos karjakasvatusega. Põllumajanduse arengut soodustas omakorda käsitöö areng,eriti raudesemete valmistamine. 12)TACITUS JA AESTID Aastal 98 mainis Tacitus rahvast nimetusega aestid. Vahel peeti seda koguni eestlaste esma-...

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg

9. Kuidas muutis raua kasutusele võtt inimeste igapäeva elu?Rauakasutusele võtuga arenesid tööriistad paremuse poole. Hakkasid levima teistsugused põllusüsteemid , kalmed , linnused, rauasulatuskohad jne . Esile kerkisid jõukamad talud. Raua kasutusele võtuga hakkas majandus kiiremini arenema. Kasutusele võeti soorauamaak . Põllumajandus arenes , mis omakorda soodustas käsitöö arengut. Kaubanduse levik arenes. 10. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu enne ristiusu levitamise algust? Skandinaavlased, rootslased, latgalid, seelid, semgalid, idaslaavlased, vadjalased, vepslased, karjalased, merjalased, muromlased, venelased jt. 11. Milliseid sõdu nimetatakse ristisõdadeks? Sõdu , mille eesmärgiks oli levitada ristiusku Eestis. 12...

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Pronksist esemed Asva kultuur Saatemaal kindlustatud asulate kultuur kivikirstkalmed pronksesemeid leidub siiski vähe, sest tina- ja vasemaake polnud Skandinaaviast (tõenäoliselt pronksi kujul juba) kerge siia transportida laevkalmed väikeselohulised kultusekivid karjakasvatus ja maaviljelus Sisemaal avaasulad Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr Rauast esemed Eestis soorauamaak ­ väiksem rauasisaldus, siis ei osatud toota Mäerauamaak ­ siis liiga sügaval, et välja tuua Skandinaaviast raud, haruldane Tarandkalmed U 2000 a tagasi raua sulatamine kohalikust soorauamaagist Rooma rauaaeg u 50-450 Rooma aladelt üksikud esemed Eestist leitud rooma raudesemeid Kiire areng kõikides valdkondades Kaubavahetuse tähtsustumine...

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Muinasaeg

Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus ­ elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur ­ Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus ­ Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Muinasaeg

Tööriistad Jätkus kivikirveste Rauast, tugevamad, valmistamine, kuna teravamad, pronksist tööriistad olid vastupidavamad kui kallid, luust, sarvest pronksist Tööriistade Metallist, kivist, Pronks, tooraine Rauast, soorauamaak valmistamise materjal sarvedest, luust, Skandinaaviast, tihti pronksist kohapeal Tarbeesemed Matmiskombed Kivikirstkalmed, Maeti kivikalmetesse maapealsed alguses, hiljem kalmeehitised, tarandkalmetesse,...

Ajalugu
25 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun