Eestimaa muinasaeg (6)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 ­ 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ä

Ajalugu

4

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus ­ esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis ­ e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond

Ajalugu

3

docx

Muinasaja periodiseerimine

d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit

Ajalugu

5

docx

Eesti muinasajal

peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir ­ vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 1202­1241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus ­ oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan ­ kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko ­ vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. ARUTLEVAD KÜSIMUSED: 1)Jääaja mõju Eesti maastikule, loodusele ja kliimale

Ajalugu

3

pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maav

11.klassi ajalugu

30

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid

Ajalugu

6

docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr. Mitte ainult eestist vaid ida ja lõuna poolt on leitud arheoloogiline kultuuri (arh leiud on ühesugused) mille nimi on Kunda kultuur. Enne 6500

Ajalugu

Kommentaarid (6)