Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eestimaa muinasaeg (6)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest ?
  • Kes olid, mis tegid ?
 
Säutsu twitteris
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega
  • Eesti vanim inimasustus:
    u. 10 tuhat aastat tagasi.
    Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr.
  • Eesti maastiku kujunemine:
    Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega.
    Sulaveest tekkisid järved ja orud.
    Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad.
    Pulli asula IX a.t eKr
  • Muinasaeg ja selle uurimine :
    Eesti muinasaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr.
    Muinasaja allikad:
  • Arheoloogia
  • Zooloogia ja botaanika
  • Antropoloogia – luustiku põhjal tunnuste määramine.
  • Numismaatika – ajaloo uurimine müütide põhjal.
  • Etnoloogia – rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil.
  • Rahvusluule ja keeleteadus , sugulaskeelte veerimine, laensõnad.
  • Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda , subjektiivne hinnang – nt õigustati alistamist.
  • Muinasaja periodiseerimine :
    Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal.
  • Kiviaeg :
    • Paleoliitikum (vanem kiviaeg) – lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada.
    • Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) – tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
    • Neoliitikum (noorem kiviaeg) – varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr)
  • Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast – V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr
  • Rauaaeg :
    • Vanane rauaaeg (V saj eKr – I saj pKr)
    • Vanem rauaaeg (I saj – V saj keskpaik pKr)
    • Keskmine rauaaeg (V saj teine pool – VIII saj lõpp) a)
    • Noorem rauaaeg (IX – XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 – 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800

    EelRooma 500 eKr – 50 pKr
    Rooma rauaaeg 50-450 pKr
  • Ajalooline aeg ja selle periodiseerimine:
  • Ajalooline aeg – periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel.
  • Perioodid:
    • Keskaeg – Ristisõjast (12. saj lõpust) kuni Liivi sõjani (1561)
    • Uusaeg – Liivi sõjast (1561) kuni Eesti iseseisvumiseni (1918)
    • Lähisajalugu – alates Eesti iseseisvumisest (1918).

    Eesti kiviaeg
  • Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr)
  • Asulapaigad:
    • Pulli (u. 9000 eKr) – Pärnu jõe ääres.
    • Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr)
    • Kunda kultuur – kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus.
    • Elanikke u. 1000.
    • Veekogu ääres.
    • Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel.
    • Elati suurperena - 4 põlvkonda koos.
  • Tööriistad ja tegevusalad:
    • Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved.
    • Luust ja savist ahing , tuur, harpuun , õngekonks.
    • Küttimine, kalapüük ja korilus .
    • Rändlev eluviis.
    • Koer – esimene ja ainus koduloom .
    • Kütiti põtru, karusid , metssigu, kitsi , ürgveisi.
    • Kalapüük – haug, angerjas , räim.
    • Korilus – metsaandide korjamine toiduks.

    Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3).
  • Neolitikum (u. 5000-1800 eKr)
    Elanikke umbes 2000.
    Keraamika kasutuselevõtt.
    Jätkuvalt rändlev eluviis.
  • Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr):
    • Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil.
    • Paremini töödeldud ( lihvitud ) tarbeesemed.
    • Matmiskultuur – surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas.
    • Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju.
  • Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr)
    • Nöörijäljendiga savinõud.
    • Vene kirved – paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved.
    • Omapärased matmiskombed – maeti asulast välja külili kägarasendis.
    • Algeline loomakasvatus ja põllundus.

  • Eesti rahva kujunemine
    Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta
    Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal:
  • Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt.
  • Soome- Ugri hõimud – läänemeresoomlased ida poolt – meie otsesed eelkäijad:
  • Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud:
    • Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eestimaa muinasaeg #1 Eestimaa muinasaeg #2 Eestimaa muinasaeg #3 Eestimaa muinasaeg #4 Eestimaa muinasaeg #5 Eestimaa muinasaeg #6 Eestimaa muinasaeg #7 Eestimaa muinasaeg #8 Eestimaa muinasaeg #9 Eestimaa muinasaeg #10 Eestimaa muinasaeg #11 Eestimaa muinasaeg #12
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 247 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sun123451 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (6)

    kikilo profiilipilt
    kikilo: väga hea ülevaate andis :)
    19:54 05-09-2009
    dolchetta profiilipilt
    dolchetta: palju kasu oli mõistetest
    20:06 16-01-2011
    Kristel16 profiilipilt
    Kristel Kerstna: väga normaalne.
    20:43 27-04-2010


    Sarnased materjalid

    5
    docx
    Eesti muinasajal
    7
    docx
    Eesti Muinasaeg
    8
    doc
    Eesti muinasaeg
    6
    rtf
    Eesti muinasajalugu
    6
    docx
    Eesti muinasaeg
    7
    doc
    Eesti-muinasaeg
    4
    docx
    Muinasaeg maailmas ja eestis
    6
    docx
    Eesti muinasaeg - ajalugu



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun