Vastus leiad õppematerjalist: Eestimaa muinasaeg

Eestimaa muinasaeg (6)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest?
Kes olid mis tegid?

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega

Eesti vanim inimasustus:
u. 10 tuhat aastat tagasi.
Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr.

Eesti maastiku kujunemine:
Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega.
Sulaveest tekkisid järved ja orud.
Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad.
Pulli asula IX a.t eKr

Muinasaeg ja selle uurimine :
Eesti muinasaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr.
Muinasaja allikad:

Arheoloogia

Kinnismuistised ( maas kinni) – hooned
Irdmuistised (saab mujale paigutada) – tarbeesemed , ehted , luud .

Zooloogia ja botaanika

Antropoloogia – luustiku põhjal tunnuste määramine.

Numismaatika – ajaloo uurimine müütide põhjal.

Etnoloogia – rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil.

Rahvusluule ja keeleteadus , sugulaskeelte veerimine, laensõnad.

Teiste rahvuste kirjalikud allikad (nt Henriku Liivimaa kroonika) Neisse tuleb kriitiliselt suhtuda , subjektiivne hinnang – nt õigustati alistamist.

Muinasaja periodiseerimine :
Aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal.

Kiviaeg :

Paleoliitikum (vanem kiviaeg) – lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada.
Mesoliitikum (keskmine kiviaeg) – tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
Neoliitikum (noorem kiviaeg) – varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr)

Pronksiaeg (II aastatuhande keskpaiast – V sajandini) a)Vanem pronksiaeg 1800 – 1100 eKr b)Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr

Rauaaeg :

Vanane rauaaeg (V saj eKr – I saj pKr)
Vanem rauaaeg (I saj – V saj keskpaik pKr)
Keskmine rauaaeg (V saj teine pool – VIII saj lõpp) a)
Noorem rauaaeg (IX – XIII saj algus): a)viikingiaeg 800 – 1050 b)hilisrauaaeg 1050 - 1800

EelRooma 500 eKr – 50 pKr
Rooma rauaaeg 50-450 pKr

Ajalooline aeg ja selle periodiseerimine:

Ajalooline aeg – periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel.

Perioodid:

Keskaeg – Ristisõjast (12. saj lõpust) kuni Liivi sõjani (1561)
Uusaeg – Liivi sõjast (1561) kuni Eesti iseseisvumiseni (1918)
Lähisajalugu – alates Eesti iseseisvumisest (1918).

Eesti kiviaeg

Mesoliitikum (u. 9000-5000 eKr)

Asulapaigad:

Pulli (u. 9000 eKr) – Pärnu jõe ääres.
Kunda Lammasmägi (u. 8000 eKr)
Kunda kultuur – kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus.
Elanikke u. 1000.
Veekogu ääres.
Elamuks püstkoda, mille keskel tulekatel.
Elati suurperena - 4 põlvkonda koos.

Tööriistad ja tegevusalad:

Kivist kõõvitsad (teravad, ümara seljaga), uuritsad, kivikirved.
Luust ja savist ahing , tuur, harpuun , õngekonks.
Küttimine, kalapüük ja korilus .
Rändlev eluviis.
Koer – esimene ja ainus koduloom .
Kütiti põtru, karusid , metssigu, kitsi , ürgveisi.
Kalapüük – haug, angerjas , räim.
Korilus – metsaandide korjamine toiduks.

Leitud on kõige rohkem põdraluid (2/3).

Neolitikum (u. 5000-1800 eKr)
Elanikke umbes 2000.
Keraamika kasutuselevõtt.
Jätkuvalt rändlev eluviis.

Kammerkeraamika kultuur (u. 4000 eKr):

Savinõud ilustatud kammitaolise riista abil.
Paremini töödeldud ( lihvitud ) tarbeesemed.
Matmiskultuur – surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas.
Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju.

Nöörkeraamika kultuur (u. 3000 eKr)

Nöörijäljendiga savinõud.
Vene kirved – paati ehk venet meenutavad lihvitud kivikirved.
Omapärased matmiskombed – maeti asulast välja külili kägarasendis.
Algeline loomakasvatus ja põllundus.

Eesti rahva kujunemine
Euroopas on vähe rahvaid, kelle otsesed esivanemad on elanud ühes kohas nii kaua - 5000 aasta
Vanem teooria meie esivanemate kujunemisloost kolme suurema rändena kiviajal:

Kunda kultuuri rahvas lõuna poolt.

Soome- Ugri hõimud – läänemeresoomlased ida poolt – meie otsesed eelkäijad:

Nendega seostatakse kammkeraamikakultuuri.
Läänemeresoomlaste hulka kuuluvad meie lähimate keelesugulastena soomlased , karjalased , liivlased , vepslased ja vadjalased .

Lõuna poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud:

Nende ühtesulamisel varasemate soomeugrilastega jäävad Eestis peale viimased .

Pronksiaeg ja vanem rauaaeg

Pronksiaeg (1800-500 eKr)

Vanem pronksiaeg (1800-1100 eKr):

Vanimateks pronksleidudeks Muhust odaots ja Võrtsjärvelt sirp .
Metalli eelised kivi ees – vastupidavus ja kiirem töö.
Pronksesemete vähene levik – vase ja tina looduslik puudumine.
Valdavalt jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine.

Noorem pronksiaeg (1100-500 eKr) uuendused:

Kindlustatud asulad – Asva Saaremaal, IRU Tallinna lähedal.
Kivikirstkalmed – Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres).
Vanimad muistsete põldude jäänused Saha -Lool Maardu järve ääres – kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllulappi.
Väikeselohulised kultuse kivid (nt Saaremaal Tumalas) – arvatavasti ohverdamine , esivanemate austamine, viljakusmaagia.

Elualad ja eluolu
Ranniku piirkond
Sise-Eesti

Karjakasvatus (lambad, kitsed , veised jt.) ja maaviljelus (nisu, oder jm.
Toidulisa andsid küttimine ja kalapüük.
Üksiktalud, põllumaa, eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus.
Kaubavahetus Kesk- Rootsiga – toodangu vastu saadi pronksesemeid.
Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile .

Hõredamini asustatud – tihedad metsad.
Karjakasvatus ja alepõllundus.
Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil.
Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe.

Varem rauaaeg (500 eKr-450pKr)

Raua kasutuselevõtt:

Rauast esemed olid pronksiga võrreldes tugevamad, teravamad ja vastupidavamad.
Oma raua tootmine soomaagist (lk 21)

Tarndkalmed – kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest).

Üksiktalulise maaviljeluse õitseng.

Loobuti kindlustatud asulatest, mis seotud rahuliku sõdadetu ajajärguga.

Asutuse tihenemine Sise-Eestis.

Peamisteks elatusaladeks põllundus ja karjandus .

Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine.

Lõuna- suunaline kauplemine Rooma provintsidega:

Vahetuskaubaks oli peale vilja ka põhja- ja idapoolt hangitud karusnahad.
Lõnast saadi pronksi, klaashelmeid, ehteid .

Iseseisev töö

Arutle, miks on õpikusse lisatud tekst Kaali järvest?
Kaali kraatrit võiti pidada ”Päikese hauaks ”, mis vääris austamist, ning millele oli vaja ohvreid tuua.
Viiteid võimalikule Kaali meteoriidi langemise vastukajale on leitud ka soome eeposest ” Kalevala ”, mille algjuured ulatuvad väga kaugesse minevikku, samuti eesti rahvaluulest .
2004. aasta uurimused pakuvad ajavahemikku umbes 1700-1500 eKr.

Kas aestid olid eestlased?
Aestid – mitte konkreetne rahvus, vaid üldine nimetus balti ning läänemeresoome hõimude ühisnimetusena.
Rahutud aastasajad – keskmine rauaaeg ja viikingiaeg (450-1050)

Linnuste rajamine – kaitseks asulate lähedale (üle 50).

Ehituslikud iseärasused:

Järskude nõlvadega küngas.
Kaitsmata küljele kunstlik vall (liiv, paeplaadid).
Palkidest kaitseseinad.
Vallikraav .

Linnusetüübid:
Linnusetüüp
Välised tunnused
Asukoha näide
Mägilinnus
Üksik igast küljest, looduslikult kaitstud küngas.
Otepää
Neemiklinnus
Mäeseljaku neemiku lõppeval osal.
Rõuge
Kalevipoja säng
Ida-Eestis voortel – külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga.
Alatskivi
Ringvalllinnus (ehk maalinnus )
Lääne-Eestis tasasel maal kunstliku valliga.
Valjala , Varbola

Külad ja põllud

Elati mitmest talust koosnevates külades linnuste lähedal.

Esimesed ribapõllud – talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks (siiludeks), tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad.

Põldu künti raudotsaga puuadraga.

Kahevälja süsteem:
Põllumaa
Kesa =
karjamaa + sõnnik väetiseks

Kalmed

Vanad tarandkalmed – uudseks oli relvade panustamine.

Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena:

Panuste hulk vähenes.
Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) – ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas.

Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) – põletusmatused väheste panustega.

Aarded ja ohvriannid

Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud:

Ehted, relvad, tööriistad.
Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel.

Peideti:

Sõjaohu korral.
Ohverdamisel.
Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses.

Naabrid ja suhted naabritega
Lääne naabrid – skandinaavlased
Lõuna naabrid
Idanaabrid – idaslaavlased , Vana-Vene riik

U 600 a rootslaste kuninga Ingveri rüüste-retked.
Norra kuningapoja tapmine ( saaga andmetel).
Rootsis ruunikivid tähtsate Eestis langenud viikingite mälestuseks.

Enim linnuseid 8. saj Kagu-Eestis kaitseks lõuna- naabrite vastu?

9.-10. saj rahumeelsed suhted – tšuudid – venelaste nimetused eestlastele.
1030 Jaroslov Tark vallutab Tartu linnuse.
1060 eestlaste vasturetk kuni Pihkvani.

Eestlased muinasaja lõpul (11.-12. saj)

Elatusalad

Peamine – maaharimine :

Künnipõllundus, rauast ader
Oder ja talurukis
Kahe- ja kolmevälja süsteem

talivili
suvivili
kesa

Adramaa – põllumaa, mida hariti ühe adraga.

Loomade pidamine: eriti arenenud Lõuna-Eestis (veised, hobused , lambad, kitsed, kanad, sead)

Küttimine, kalapüük, metsmesindus ( mesi oli ainus magus aine, vahamesindus Lääne-Euroopa kaubanduses)

Käsitöö:

Relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks.
Pronks- ja hõbeehted.
Savinõud

Kaubandus:

Vahetuskaubandus – lähinaabritega kaup kauba vastu.
Vahenduskaubandus – vilja eest Novgorodi karusnahad jms Euroopa turule.
Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad – Tallinn ja Tartu

1154 esmakordne Tallinna mainimine (al-Idrisi kaardil Koluvan).

Eluviis

Elanikke umbes 150000.

Elamuks suitsutuba ( rehielamu eelkäija) – korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja.

Lähitalud moodustasid küla:

Sumbküla – talud keset põlde tihedasti koos (Lääne- ja Kesk-Eesti, Saaremaa).
Ridaküla – talud ridastikku (Ida-Eesti)
Hajaküla – talud üksteisest kaugemal (Lõuna-Eesti)

Haldusjaotus:

Kihelkonnad – Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest (45 kk. 13. saj algul)
Maakonnad – mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest).
Eestlased kutsusid end maakonna nime järgi, kuid kirjalikes allikates juba ühisnimetus eestlased.

Rahvas ja ülikud:

Rahvakoosolekud – vabade eestlaste kokkutulekud tähtsamate küsimuste arutamiseks.
Kihistumine ( eraomand , varanduslik ebavõrdsus)
Vanemad – rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu.

ÜLIKUD
VAESEM KIHT

Vanemad
Jõukamad taluperemehed

Vabad, sulased ja teenijad
Sõjavangidest orjad

Sõjaline tase ja suhted naabritega

Relvad:

Oda, tapper – sõjakirves, kärp – sõjanui, mõõk.
Kaitseks – kilp, rõngassärk (jõukamatel).
Malev – maakonnast moodustunud väeüksus ( ratsa - ja jalavägi).

Suhted naabritega:

Sugulasrahvastega (liivlased, soomlased, karjalased) suhted head.
Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esines tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid Eestisse rüüsteterki.
1187 vallutati ja põletati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna .
Idanaabrite oht vähenes – feodaalne killustatus Vana-Vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki.
Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakaldal jõudude tasakaal – vaatamata riigi puudumisele suutsid eestlased tagasi tõrjuda lähinaabrite vallutuskatsed.

Muinasusund

Vägi – eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades.

Lotsimine, nõidumine, ravitsemine.
Nõiad (targed) – erilist väge omavad inimesed.

Hing – inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks:

Surma puhul lahkus hing jäädavalt, jätkates hauatagust elu.
Surnute hinged mõjutasid ka elavate elu – hingedeaeg .

Animism – kogu elutu ja elusa looduse hingestamine:

Omane loodusrahvastele.

Vaimud, haldjad , jumalad – kaitsesid loodust:

Tõnn – koduhaldjas
Peko – setude koduhaldjas
Tarapita – teadaolevatest jumalatest ainuke (kelle nimi tänapäevani kandunud on).

Ohvripaigad – kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust.

Pühad puud (tamm, pärn), kivid, allikad
Ohvriandideks toit, vili, loomad, veri , sõjavangid.

Maagia – toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks.

Ristiusu mõjud – naabrite kaudu (Rootsi, Vene)

Matusekombed (põletusmatuse kõrval 13. saj)
Pronksristikesed kaelaehtena (12. saj)
Vene laensõnad – rist , papp, raamat.

Liivimaa ristisõda

Ristisõjast huvitatud ringkonnad

Katoliku kirik paavsti juhtimisel:

Usu levitamine ja poliitilise mõju laiendamine Vene õigeusu arvel.
Venemaani jõudmiseks tuli enne alistada Baltimaade rahvad .

Feodaalid:

Taani ja Rootsi kuningakojad nägid sõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks.

Saksa kaupmehed :

Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse.

Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel

Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu.

Alistati lääneslaavi hõimud.

Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde.

Saksa kaupmehed ja misjonärid – ristiusu levitajad paganate hulgas.

Ordumunk Meinhard pühitseti I Liivimaa piiskopiks:

Ülesandeks Liivimaa ristiusustamine.
Mõned liivlased lasidki end ristida , sh. Toreida vanem Kaupo , kellest sai sakslaste usin abiline .

Ristisõja algus

II Liivimaa piiskop Berthold pooldas vägivaldset sundristimist:

Sai lahingus liivlastega surma.

III Liivimaa piiskop Albert – noor ja energiline Bremeni toomhärra, kellest sai Liivimaa ristisõja tõeline juht:

Saabus suure ristisõdijate väega Väina jõe suudmesse, kuhu rajas tugipunktina 1201 Riia linna.
Alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale (Maarjamaa).
1202 asutas Mõõgavendade ordu, et oleks kohapealt sõjamehi võtta:

Liikmed – orduvennad

Rüütelvennad – sõdimine
Preestervennad – usutalitused
Teenervennad – igapäevased ülesanded

Ordu juht:
Ordumeister
Ordu tunnus:
Valgel mantel punane mõõk
Ordurüütli sarnasus mungaga

Pühendas elu jumala teenimisele.
Ei tohtinud abielluda .

Liivlaste ja latgalite alistamine:

Peale Kaupo ületulekut ristisõdijate poolele rauges ka ülejäänud liivlaste vastupanu 1206 -1207 a.
1208.a alistusid vastupanuta ristimisele latgalid – idalätlased, kes lootsid sakslaste abile oma vanade vastaste eestlaste vastu.

Henriku Liivimaa kroonika

Arvatavalt Saksamaalt pärit, sõitis misjonärina Liivimaale, kus pühitseti preestriks.

Osales ka tähtsamatel sõjakäikudel eestlaste vastu.

Kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu.

Ülistas ristisõdijaid ja tegi maha kohalikke rahvaid.

Kroonika kui tähtis ajalooallikas – eestlaste kombed, keel ja uskumused ning võitlusstseenid.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227)

Sõjategevuse algus 1208:

Ristisõdijate retked Ugandi ja Sakala maakonda .
Eestlaste vasturetked liivlaste ja latgalite aladele .

Ümara lahing 1210 :

Võnnu piiramine.
Lahing Ümera jõe äärses metsass.

Eestlaste pealetung liivlaste aladel:

Plaan vallutada Kaupo linnus Toreidas ja rünnati Riiat.
Toreida piiramisel jäädi kahe tule vahele ja paluti rahu.

Võitlused 1215 -1221

Sakslaste rüüsteretked Ugandisse ja Läänemaale.
Eestlaste korraldatud nelja maakonna ühisretk Riia vastu nurjus.
Võit Otepää all 1217 , eestlased koos venelastega sundisid sakslasi linnusest lahkuma.
Madisepäeva lahing 21. sept. 1217 – eestlaste 6000-mehelise ühendmaleva lüüasaamine ja Lembitu surm.
Taanlased (Valdemar II) vallutavad Lindanise linnuse ja Põhja-Eesti 1219.
Rootsi kuninga väe purustamine Lihula linnuses 1220 .

Võitluse lõppjärk

Taanlaste tungimine Saaremaale ja nende väljatõrjumine saarlaste poolt 1222 – eestlaste esimesed kiviheitemasinad!
Eestlaste üldine ülestõus 1228 – kogu maa vabastamine (v.a. Tallinn).
Ristisõdijate vasturetk – viimase mandri-Eesti tugipunktina langes Tartu linnus 1224.
Võitluse lõpp 1227 – sakslased alistasid Muhu ja Valjala linnuse.

Lüüasaamise põhjused
OBJEKTIIVSED
SUBJEKTIIVSED

Süstemaatilised ründeretked
Vaenlase oluliselt parem relvastus ja elukutselised sõjamehed.
Eestlastel tuli korraga võidelda mitme vaenlasega.
Vaenlane sai pidevalt täiendust, eestlastel polnud seda kuskilt võtta.
Vallutajate selja taga seisis Lääne-Euroopa mõjukaim jõud – katoliku kirik.

Eestlastel polnud riiki.
Sidemed maakondade vahel olid nõrgad.
Puudub koostöö lähinaabrite liivlaste ja lätlastega.
Ühistegevus venelastega jäi väheseks.

Vana-Liivimaa piiride kujunemine

Liivimaa – ristisõdadega vallutatud regioon Läänemere lõunakaldal.

Lõunapiir:

13. sajandi lõpuks alistati kurelased ja semgalid .
Ristisõda jätkus veel leedukatega, kes võtsid viimase Euroopa rahvana ristiusu vastu alles 14. sajandi lõpul.

Idapiir :

1240 Neeva lahingus peatas Novgorodi vürst Aleksander Nevski rootslaste väe.
1242 Jäälahingus Peipsi järvel oli Aleksander Nevski edukas ka Saksa ristitüütlite vastu.

Mõisted
(Eesti) muinasaeg – ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr.
Ajalooline aeg – periood keskaja algusest kuni tänapäevani, seda aega uuritakse põhjalikult kirjalike allikate toel.
Kinnismuistised (maas kinni) – hooned
Irdmuistised (saab mujale paigutada) – tarbeesemed, ehted, luud.
Paleoliitikum –(vanem kiviaeg) – lõppes jääaja lõpuga. Eestis inimasutust pole teada.
Mesoliitikum – (keskmine kiviaeg) – tööriistad kivist, sarvest, luud. (9000-5000 eKr)
Neoliitikum – (noorem kiviaeg) – varasema materjali parim töötlus, lisaks riistad ja savinõud. (5000-1800 eKr)
Kunda kultuur – kõik Eesti mesoliitikumi asulad, mida iseloomustasid eluviisi ja muististe sarnasus.
Kammkeraamika – (u. 4000 eKr) periood, mis sai nime selle järgi, et savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Kunstitase: luust väikeloomade ja inimeste kujukesed, millele omistati maagilist mõju.
Nöörkeraamika – (u. 3000 eKr) Periood, mis sai nime nöörijäljenditega savinõude järgi, oli algeline loomakasvatus ja põllundus.
Venekirves – paati ehk venet meenutav lihvitud kivikirves.
Kivikirstkalmed – Maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega (Jõelähtmel Peterburi maantee ääres).
Tarandkalmed – kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest).
Kolmeväljasüsteem – Kui ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks.
Adramaa – põllumaa, mida hariti ühe adraga.
Suitsutuba – rehielamu eelkäija, korstnata väike palkhoone, kus kuivatati ka vilja.
Kihelkond – Eesti tähtsaim haldusüksus, moodustasid ühe piirkonna küladest.
Maakond – mitme kihelkonna liit, peamiselt välisohu tõttu.
Rahvakoosolek – vabade eestlaste kokkutulekud tähtsamate küsimuste arutamiseks.
Vanem – rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäeva elu.
Malev – maakonnast moodustunud väeüksus (ratsa- ja jalavägi).
Tapper – sõjakirves
Kärp – sõjanui
Vägi – eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades.
Hing – inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks.
Nõid (tark) – erilist väge omav inimene.
Animism – kogu elutu ja elusa looduse hingestamine.
Ohvripaik – kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust.
Misjonär – ristiusu levitajad paganate hulgas.
Latgalid – idalätlased.
Dateeri
Muinasaja algus – 9000 eKr
Mesoliitikum – 9000-5000 eKr
Neoliitikum – 5000-1800 eKr
Pronksiaeg – 1800-500 eKr
Rauaaeg – 500 eKr – 1200 pKr
Kammkeraamika kultuur – u. 4000 eKr
Nöörkeraamika kultuur – u. 3000 eKr
Tallinna esmamainimene – 1154
Sigtuna vallutamine – 1187
Riia asutamine – 1201
Mõõgavendade ordu asutamine – 1202
Ümera lahing – 1210
Võit Otepää all – 1217
Madisepäeva lahing – 21. sept. 1217
Taanlased vallutavad Põhja-Eesti – 1219
Rootslased Lihulas – 1220
Tartu langemine – 1224
Muhu ja Valjala langemine – 1227
Neeva lahing – 1240
Jäälahing – 1242
Kes olid, mis tegid?
Meinhard – ordumunk, kes pühitseti I Liivimaa piiskopiks, tema ülesandeks oli Liivimaa ristiusustamine.
Berthold – II Liivimaa piiskop, kes pooldas vägivaldset sundristimist.
Albert – III Liivimaa piiskop, kes oli Liivimaa ristisõja tõeline juht ning ta asutas Mõõgavendade ordu.
Kaupo – Toreida vanem, kes lasi end ristida ning kellest sai sakslaste usin abiline.
Läti Henrik – Liivimaal tegutsenud misjonär, kroonika kirjutas ladina keeles, käsitledes ristisõda õiglase sõjana paganate vastu.
Valdemar II – Taanlaste juht, kes vallutas Lindanise linnuse.
Lembitu – Eestlaste juht, kes hukkus Madisepäeva lahingus.
Vjatško – Koknese vürst, kes aitas kaitsta Tartu linnust.

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 270 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

270 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sun123451 Õppematerjali autor

Konspekt

Sarnased õppematerjalid

doc

Muinaseesti ja muistne vabadusvõitlus

MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnud täpsed, kuna siinset elu mainiti vaid ä

Ajalugu

docx

Muinasaeg maailmas ja eestis

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond

Ajalugu

docx

Muinasaja periodiseerimine

d) maeti asula territooriumile, isegi põranda alla, pandi kaasa ehteid kujukesi e) kõrge kunstitase f) tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. · Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja maaviljelusega(3000. Aastat ekr.) a) Maeti kägarasendis käsi pea all. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 3) Eesti muinasaeg pronksiajast 13. sajandi alguseni. · Tabel · Mõisted: Kaheväljasüsteem- ühel põllu poolel kasvati vilja ja teine pool oli kesa, siis vahetati. Kolmevälja süsteem- ühele põllule talibili, teisele suvivili ja kolmas kesapõld. Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu

Ajalugu

odt

Muinasaeg

Kontrolltöö nr.1 Jääaeg · I jääaeg oli 2 miljonit aastat tagasi. · Kokku on olnud koos sulaaegadega 4-5 jääaega · Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti: * Päikese kiirguse nõrgenemine * Maa pooluste asukoha muutumine * Mitmesugused protsessid atmosfääris jm loodusnähtused · Kliima jahenemisel laienesid poolustel jääkilbid ja mäestikele kogunesid suured jää- ning lumelademed, mis paksenedes hakkasid alla libisema ja kanduma ümbritsevatele tasandikele. · Viimane jäätaandumine Eesti alalt oli u 13 000 aastat tagasi · Jääaegade vaheaegadel võis Eesti aladel olla inimasutus, sest Soomest on leitud tööriistu sellest ajast, kuid täpsemad teated puuduvad. · Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku : * Rändrahnud * Maapind on tõusnud praeguseks üle 100 meetri · 11 000 aastat eKr kattis suurt osa Lääne-Eestit

Ajalugu

docx

Eesti muinasajal

peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses. Johan kuningas, kes koos piiskoppidega oli rootsalaste väe eesotsas 1220. a suvel kui tungisid Läänemaale. Vjatsko vürst, kes saabus Tartusse 1223 a. , kellele oli lubatud valitsusvõim Tartus ja kõigis teistes maakondades, mille suudab alistada. Suri Tartut kaitstes. ARUTLEVAD KÜSIMUSED: 1)Jääaja mõju Eesti maastikule, loodusele ja kliimale

Ajalugu

pdf

Eesti muinasaja ja muistne vabadusvõitlus

1) Viimane suur jäätumine lõppes Euroopas 10 000-15 000 aastat tagasi. 4) Põhiperioodid: Mesoliitikum (9000-5000 eKr), neoliitikum (5000-1800 eKr), pronksiaeg (1800-1100 eKr ja 1100-500 eKr), rauaaeg (500 eKr- 50 pKr, 50-450 pKr, 450-800 pKr, 1050-1200 pKr) 5) Teadaolevalt 11 000 aasta vanused. 6) Pulli küla/asula (9 a.tuh eKr), Lammasmägi 7) Elatusalad: jahtimine, hulgepüük, korilus ja kalapüük; eluolu: koduloomaks koer, elati 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 perekonda), eluviis rändlev (püügiaegade ja korjeperioodidele vastavalt), elati püstkodades 8) Kammkeraamika- Elatusalad: kalapüük, küttimine, püügimajandus; eluolu: asulad paiknesid veekogude ääres, isegi saartel, kodade kõrvale püstitati ka neljakandilisi postidele toetuvaid hooneid, jahi-ja tööriistade valmistamise oskus suurenes, esimene kultuur, kes mattis surnuid (maeti asulate maakondadesse selili siruli asendisse mõningate panustega) 9) Nöörkeraamika- Elatusalad: kalapüük, jaht, maav

11.klassi ajalugu

odt

10-klassi ajalugu: eesti-ajalugu

Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu kiviajast muistse vabadusvõitluseni

valmistatud esemeid. Tänapäeval kombineeritakse neid kahte meetodit. Eestis on läinud vanemaks kiviaja ja pronksiaja leiud. Kiviaeg Kõige vanem periood paleoliitikum Keskmine mesoliitikum Noorem neoliitikum Eesti aladelt pole leitud paleoliitilisi leide, sest väga pikka aega kattis Eestit mandrijää ja see sulas alles 13000 a tagasi. Enne jääaega puuduvad andmed eesti kohta. Sest jää ja vesi viisid ära kõik, mis siin võid leiduda. Eesti muinasaeg algab mesoliitikumiga, mis on periood esimeste inimeste ilmumisest muistse vabadusvõitluse alguseni. Jää taandus kagu-loode suunaliselt. Kohe ei saanud peale tormata, sest alguses tekkis taimestik, siis loomad ja küttides ja jälitades looma karju, jõudsid siia ka inimesed. See juhtus umbes 9000 eKr. Mesoliitikum 9000 eKr-5000 eKr. Mitte ainult eestist vaid ida ja lõuna poolt on leitud arheoloogiline kultuuri (arh leiud on ühesugused) mille nimi on Kunda kultuur. Enne 6500

Ajalugu

Rohkem sarnaseid