Neil oli õigus pidada koosolekuid ja valisid end seast rahvatribuunid, kes olid spets. ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse. Vabariik:Kõik roomlased, nii patriitsid kui ka plebeid moodustasid R kodanikonna e. R rahva.R riigikord oli aristokraatlik.Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid(2)-valiti rahvakoosolekul.Vanemate nõukogu-senat e valitsev riiginõukodu koosnes vabar. hiilgeajal u. 300 liikmest.Riiki juhtis perekondade ring, nobliteet, kuhu kuulus nii patriitse kui ka pleibeisid.Magistraadid-Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid.Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulile ja võisid neid asendada. Tsensorid valiti konsulite seast 5.a-ks (ül.korraldada rahvaloendusi).Diktaator- konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht.Rahvatribuunid-(10) kaitsesid lihtrahva huve.Armee:R armee tegi ajaloo jooksul läbi olulisi muutusi. Alates1. Puunia sõjast oli roomlastelvõimas sõjalaevastik
Kaheteistkümne tahvli seadus-pronktahvlil kirjas olevad esimesed rooma seadused, plebeid lasid kirja panna et vältida suulise tavaõiguse omavolilist tõlgendamist patriitside poolt. Rooma vabariik-kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomakodanikud seaduse ees võrdsed, tegelt siiski aristokraatlik, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid ja vanemate nõukogu-senat. Sinna pääsesid aint need kes olid piisavalt jõukad-nobliteet. Rahvakoosolekud võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. Keisririik-roomast sai vahemeremaid hõlmav suurriik, sõjavägi koosnes palgasõduritest kes sõltusid rohkem nende pealikust kui rahvakoosolekust ja senatist. Alagasid kodusõdad, võimu haaras Augustus kes tegi sellele lõpu ja kehtestas ainuvõimu. Riigijuhtimine koondus valitsejate kätte, senatist sai valitseja nõuandja ja viisid ellu keisri otsuseid.
mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid ○ (Diktaator) ○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel ○ Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada ● Palgasõdurid ● 30 eKr kehtestas Octavianus keisrivõimu Rooma keisririik ● Loobuti rahvakoosolekutest ● Riigi tegelik valitsemine keisri käes ● Keisrid hakkasid senaatoriteks tõstma provintside aristokraatia esindajaid ○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises
VanaRooma 1) Millal ja kuhu tekkis Rooma linn? Kirjelda Rooma linna tekkimisega seotud legendi! 10 saj eKr rajati asula Palatiumi künkale Tiberi vasakule kaldale. Teiste allikate alusel 21.04 753 eKr ja rajajaks Romulus. Legend räägib, et Romulus ja Remus visati korviga Tiberisse. Kaldale uhutud poisid sattusid emahundi hoole alla, kes neid imetas. Hiljem aga kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks saades kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid uut linna rajama. 2) Iseloomusta lühidalt I, II ja III Puunia sõda! I Puunia sõda 264-241 eKr. Tänu tugevale laevastusele ja merelahingute sportlastele saavutasid roomlased mitu võitu ja Kartaagol tuli oma valdusi roomlastele loovutada. II Puunia sõda 218-201 eKr. Kartaagolaste väepealik Hannibal purustas küll Rooma väe Cannae lahingus kuid roomlased sundisid ta kodumaale taanduma ja Põhja- Aafrikas toimunud lahingus said kartaagolased lüüa. III Puunia sõda 146 eKr. Tänu eelnevale k...
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid.Rahvakoosolekud võimaldasid ka rahval sõna võtta. Magistraadid-valiti rahvakoosolekul 1ks aastaks.Igasse riigiametisse valiti korraga vähemalt 2 meest,et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist.Riigi teenimist peeti kod aukohuseks,seega palka ei saadud. Konsulid-2 oli neid, olid kõrgemad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed
Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos senatiga.Kuningate ajal kuj välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Vabariigi aeg-roomlased kutsusid oma riiki res publica,sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Rooma kodanikkond e rahvas-patriitsid ja plebeid.Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal a valitavad magistraadid ja senat. Riigiametitesse pääsesid ainult jõukad. Seetõttu juhtis riiki kitsas perekondade ring,nobliteet,kuhu kuulus nii patriitse kui plebeisid. Keisririigi aeg-senati istungid jätkusid ja igal a valiti magistraadid. Loobuti rahvakoosolekutest. Riigi tegelik juhtimine valitseja käes,keda nim keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit.Keiser käsutas kõiki Rooma vägesid ja tal oli vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Senatisse ja
preestriametid, senaatorid). Plebleid ,kellest enamus olid vaesed talupojad. Moodustasid enamuse jalaväest. Roomlased- Roomakodanikkond. Peale plebeide ja patriitside võrdsust said kõik Rooma rahvad põmst seaduse ees võrdseks. Tegelt oli Rooma riigikord siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid ja vanemate nõukogu- senat. Nendesse pääsesid aint piisavalt jõukad mehed. Riiki juhtis üsna kitsas perekondade ring- nobliteet (sealt pärines suurem osa riigi ametnika ja senaatoreid). Rahvakoosolekud võimadasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Riigi igapäevaelu juhtis 2 konsulit. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Proletaarid (vaeseimad) olid sõjaväekohustusest vabastatud. Rooma vallutused ja vallutatud alade valitsemine Vabariigi periood möödus vallutussõdades, aastaks 264 eKr olid roomlased alistanud kogu Itaalia. Aastal 146 eKr hõivati foiniiklaste rajatud Kartaago riik Põhja- Aafrikas
annaabi.ee 
