Elumajades elasid rüütlite niiöelda orjad.Orjad tegid rüütlitele süüa ja hoidsid nende elpaika korras.Linnuses oli üks pelgupaik ,kuhu sai kõige hullemas olukorras põgeneda.See oli torn linnuse täiesti sees.Sinna viivat treppi sai ka teisaldada. Vaenlasel oli nii raskem sinna pääseda.14.-16. sajandil aga sõjapidamine muutus.See põhjustas aga rüütilsuse allakäigu.Ratsaväelsed kaotasid oma koha lahinguväljal. Neil oli raske saada vajaliku sissetuleku. Osa rüütlitest hakkasid tegelema enda maa valduste aremdamisega.Neist sais mõisnikud.Osa aga leidis tegevust valitsejate lähikonnas.Pisike osake rüütlitest aga läks halvemat teed pidi. Nad hakkasid tegelema vargustega .Suur osa aga astus palgasõjaväkke.Ameeria avastamine andis rüütlitele aga võimaluse maailmas seigelda ja oma õnne proovile panna.Linnustes aga ei olnud nende elu luksuslik.Külm oli seal koguaeg,aga eriti talvel.Muidugi alates 12 sajandist ehitati sinna ka kahhelahjusi
Rüütlikultuur Rüütlitest ● Rüütel oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal ● Noort rüütli õpipoissi nimetati paažiks ● Umbes 14. aastaselt sai paažist kannupoiss ● Rüütliks saadi vanusevahemikus 18.-21. eluaastal ● Jüriöö ülestõusu ajast on teada, et eesti ülikud lõid oma laagris rüütleid Rüütli põhitegevused • Osavõtt turniiridel • Jahiretked • väetite kaitsmine, võitlus katoliku kiriku ja daamide eest (kohustus) Turvised • Jalaturvised • Kürass (kattis peamist osa kehast) • Käeturvised • Soomuskindad • Kiivrid Relvad • Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. • Rüütli mõõk kaalus umbes 1 kilogramm. • Rüütli teiseks peamiseks relvaks oli piik. Loss/kindlus Kautatud materjalid 1. https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel 2....
• Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
Percival Percival, Parzivcal või Perceval (Peredur uelsi kirjanduses) on üks kuningas Arthuri kuulsatest ümarlaua rüütlitest. Ta on kuulus oma kaasalöömisega Püha Graali otsingutel. On palju versioone Percivali sünnist. Enamuste versioonide järgi oli ta aadlisoost, ta isa oli kuningas Pellinore või mõni väärikas rüütel. Ta ema ei ole tavaliselt nimetatud, aga ta mängis paljudes romaanides tähtsat rolli. Ta õde Dindrane oli Püha Graali kandja. Lugude järgi, kus Percivali isaks on kuningas Pellinore, oli ta vendadeks Tor, Aglovale, Lamorak ja Dornar.
Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib tema naine kättemaksu. Ka rüütliromaanide temaatika ammutati enamasti muistsetest pärimustest. Romaanid olid algselt luulevormis.Nende keskne kangelane oli kuningas Artur keda kujutati ideaalse kuningana ja keda ümbritsesid täiuslikud kaaslased ehk kasteist ümarlauarüütlit. Lugude pealiin oli sama: rüütlid käisid seiklus retkedel, kus tuli tappa lohesid, saada jagu halbadest rüütlitest ja päästa aadlidaame. Arturi abikaasat kujutati universaalse südamedaamina. Keskaegne armastusluule väljendab kõige eredamalt daamikultust. Lõuna-Prantsusmaal nim. Poeete ja laulikuid trubaduurideks. Nende looming oli mitmekülgne: lisaks armastuslauludele lõid nad ka rüütliromaane. Rüütel pidi olema vankumatult truu oma südamdaamile.
spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest. peeridest.Klelle kulha kuulus ka Roland Teg Oliver,karl s,roland, 12 Kajastab maa Teg-rodrigo diazde Laul minu cidist
vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.–13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames ning mitte võõraste ja alamate suhtes. 14.–16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. Ülikud värbasid sõjamehi, kes pidid nende eest võitlema – mehi, kes olid piisavalt heal järjel, et omada hobust, raudrüüd ja relvi. Nad vandusid oma isandale truudust ning said vastutasuks maad. Neid tahumatuid ja ebakultuurseid ratsasõdalasi võib nimetada esimesteks rüütliteks. Paljud neist elasid koos oma
vasall andis end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes.
Vanalinn Polina & Marta Vanalinn on imekaunis ja muinasjutuline koht. Iidsed müürid ning tornid võivad jutustada teile nii mõndagi huvitavat ja hirmuäratavat kummitustest, rüütlitest, munkadest, vanapaganast ja elusalt maetud neiudest. Raekoja plats asub vanalinna südames. Platsi tähtsaim maja, Raekoja hoone, sai praegusel kujul valmis aastaks 1404. Linnavõim töötas seal 1970 aastani. Suvel toimub Raekoja platsil palju kontserte, laatasid ja üritusi, kaasa arvatud vanalinnapäevad. Talviseks tähtsündmuseks on traditsiooniline jõuluturg. Vanasti seisis Raekoja platsil häbipost. Süüdlane kinnitati häbiposti
Kangelaseepos Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Neid pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii leidis ta nendes võitlustes kuulsustrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli kuulsamaid "Rolandi laul". Rüütliromaanid Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed , vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatud olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Nagu kangelaseepostes , tegid rüütlid siingi imelisi vägitegusid. Kõik kangelasteod pühendas rüütel tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet . Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Ka trubaduuride luule oli
valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au Turniir · harimatute ülikute toores meelelahutus · treening ja ettevalimstus sõjaks · võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid · tihedad surmajuhtumid · aja sisustamiseks · grupivõitlused (kasutati ehtsaid relvi)
Sulane Jaan tuli mõisa sahvrist kohutava kõhuvaluga. Ta oli söönud seepi. Jaan oli selline, kes sööb kõike mis vähegi söödav tundus. Talle kutsuti appi rehepapp, kes oskas alati anda nõu. Hingedepäeval köeti sauna ja pandi sinna ka laud. Kõik hinged tulid sel päeval oma kodudesse. Peaaegu igas majapidamises oli kratt, rehepapi oma oli juba väga vana. Kuid Hansu kratt oli lumest. Tema kratt ei teinud tööd ega midagi, vaid pajatas Hansule lugusid rüütlitest ja printessidest. Kui kratt ära suri ja Hans oli just igaöisele mõisa noore parunessi vaatamisele läinud, keda ta hullupööra armastas tuli vanapagan, Hans ütles talle ,et kratt sulas ära ning seejärel vanapagan murdis ta kaela ja võttis ta hinge. Külas suri ka nõid, kui ta oli muutnud end Räägu Reinu aia juures sitaks ja Rein ta rehaga läbi torkis. Ühel öösel kui katk mööda maju käis läksid kõik rehepapi majja, abi otsima. Esimesel ööl õnnestus neil katk oma
3. Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10. Traktaat- arutlus 11. Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12. Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13. Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14. Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15. Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik
Püha maa-piirkond Lähis-Idas,kus elas ja tegutses Jeesus Kristus,tänapäeva Iisrael ja Palestiina 4. Ristisöda- lääne kristlaskonna sõjakäik Kristuse ja tema kiriku vaenlaste vastu 5. Millal oli esimene ristisõda? – 1096-1099 6. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud?-1)Vajadus püsiva sõjaväe järgi 2)Oli vaha kaitsta palverändureid 3)Rüütlite kuulekaks muutmine 7. Mis olid kolm suurimat rüütliordut? – 1)Templiordu 2)Johhanniitide ordu 3)Saksa ordu 8. Miks said rüütlitest suurmaavaldajad? –Sest rüütliordud said rüütlite seas popullaarseks. Maad vöeti ära kohalikelt talupoegadelt. 9. Vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond 10.Traktaat- arutlus 11.Komtuur- kloostrikorra järgi linnuses elavate rüütlite komandör 12.Orden- riiklik aumärk vöi teenetemärk 13.Miks jäid eestlased sõjas alla?- sest neil oli kehvem varustus 14.Albert- Palus abi Taani kuningalt Valdemar2-lt 15.Kaupo- Liivlaste vanem, oli ülik. Vöttis vastu ristiusu 16
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA ASTRONOOMIA MUUSIKA ESIMESEKS ÜLIKOOLIKS PEETAKSE 1119.a. BOLOGNA LINNAS PÕHJAITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR ...
Rüütelikku käitumist peetakse ideaalseks mehelikuks käitumisvormiks. Rüütellik mees on vapper, ennastohvertav, seilkushimulisi ja teisi, eriti naisi austav. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud kasutusel laiemalt, rüütellik oli see, kes ka lahinguväljal vaenlasele armu andis, kaitstes nõrgemaid. Rüütlitest on tehtud ka väga palju filme, kus neid on kujutatud raudrüüs ja vaprate sõdalastena, kes tõttavad päästma oma armastatumat, tuldpurskava lohe või kurja nõia käest. Mõningas filmis on ka rüütleid, kes tahavad ainult halba nagu paljudes filmides ikka on see ebaloomulik, sest rüütliks saab ainult rüütelik mees. Rüütiliajast pärineb ka ütlus „naistel on eesõigus“. Tänapäevases kontestis tähendab see
pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega
Nende õiguslik olukord muutus üha kindlamaks. Alguses polnud lään pärandatav aga aja jooksul sai seda pärandada 1315.a. isalt pojale, hiljem 1329.a. isalt tütrele kõrvalsugulusastmes kuni 5. põlveni pärandatavaks. Nii kujunes vasallidele lään sisuliselt võõrandamatuks omandiks. Maaisandatele kuulunud õigused, nt kohtuvõim talupoegade üle, läksid 14.saj samuti üle vasallidele. 14.saj paiku hakkasi nimetus ,,vasall" vaikselt hääbuma ning hakati rääkima rüütlitest ja junkrtest kui omaette seisusest. 2. Maaisandate omavahelised suhted? Suhted polnud väga kiita. Saksa ordu ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus oli pidev. Toimusid võitslused võimu pärast ning jõuti isegi kodusõdadenigi. Hiljem umbes 15. saj muutusid suhted eriti tervaks, kui lõpuks jõuti kompromissini. Suhted hakkasid paranema ning tihenema omavahel. 4. Mõisate rajamine ja pärisorjus? 1507.a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. 16.saj keskpaigas tuli juba ette
ja armastama, ka ratsutamise ja vehklemise algeid arendamaks poiste lihaseid. · Last ei tohtinud hellitada,sageli asetati ta nimme olukorda, mis nõudis julgust ja ettevõtlikkust. · Maast-madalast sisendati seisuse uhkust ja tulevase elu kangelaslikkust, rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. · Jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks poiss pidi saama ja kellest eeskuju võtma. · Range kontrolli all kehalised ja relva-harjutused · Aluseks rüütli põhioskustele ratsutamiskunstile ja relvakäsitsemisele. · Kasvatajateks ja järelvaatajateks olid vanad truud teenrid ja sõjamehed. Kaupmehe kasvatamine Click to edit Master text styles · Õpetati õpipoisimeetodil nagu kõiki teisi keskaegseid seisuseid
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE: • GRAMMATIKA • RETOORIKA • DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: • GEOMEETRIA • ARITMEETIKA • ASTRONOOMIA • MUUSIKA ÜL...
Eestlaste ja vallutajate sõjaline tase oli erinev. Loomulikult oli see parem vallutajatel, kes kasutasid ka relvi, mis eestlastele seni veel tundmatud olid. Alles pärast lahinguid õppisid eestlased neid nende jaoks uusi relvi kasutama. Eestlastel puudus eelnev sõjaline kogemus, mida oleks vaja läinud Madisepäeva lahingus, kus eestlased kolme salgana vastasele metsast peale tormasid, mis oli ilmselge viga. Vallutajate vägi koosnes peamiselt rüütlitest, kes olid elukutselised sõjamehed ja olid saanud väljaõpet, mis oli selle aja parim. Eestlastel väljaõpe puudub. Ka siit järeldub, et eestlaste kaotus oli paratamatu. Vallutajaid toetas Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- Rooma-katoliku kirik. Tol ajal jooksis mööda Eesti idapiiri piir idakiriku ja katoliku kiriku vahel, mistõttu pöörati vabadusvõitlusele ka suuremat tähelepanu ristisõdijatele saadeti katoliku kiriku poolt pidevalt täiendusi
1227. Sõja põhjuseks loetakse katoliku kiriku soovi laiendada oma võimupiire Euroopas ning vallutada uusi maid. Sõda lõppes aga eestlaste kaotusega ning seejärel liideti Eesti Lääne- Euroopa kristliku kultuuriga. Peale Eestimaa vallutamist toimus pikka aega siinsete maade jagamine erinevate ordude ja riikide vahel. Pärast maade jagamist tuli aga maaisandatel oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada, rajati linnuseid, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed, kelleks võisid enamasti saada Põhja-Saksamaalt pärit vasallid, kuid samas ka kohalikud ülikud, kaupmehed ja linnakodanikud. Hiljem läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid kiiresti omaks uued väärtushinnangud, uue keele ning sulandusid vasallkonda. 13.saj keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid selleks, et koguda andamit talupojalt, kes võis vabalt maad kasutada. Sajandi lõpupoole siirdusid aga enamus vasalle maale ning
7. Jagati adratalupoegadeks (maa suurus 0,5-5adramaad), üksjalgadeks (adratalupoegade nooremad pojad, asutasid oma väikese talu), vabatalupoegadeks (tasusid koormised rahas, ei käinud teotööl), maavabadeks talupoegadeks (omas talu) Lääniaadli teke: 1. Pärast maade jagamist tuli need keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada 2. Maa kindlustamiseks hakati rajama linnuseid 3. Neis hakkasid elama rüütlitest läänimehed, kes pidid maad kaitsma 4. Vakuspeod peeti koos ühiseid söömaaegu talupoegade ja vasallidega 5. Maa eest maksti ülikutele andamit 6. Kiriku-, kohtu-, haldusvõim maaisandal 7. 13. saj siirdusid läänimehed maale eramõisatesse Linnade teke: 1. Esimesed linnad tekkisid Liivimaal vallutuste käigus 2. Linnad tekkisid muistsete kauplemiskohtadele, teede lõikumisaladele, kohalikesse keskustesse 3. Suurim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse 4
ülistati rüütlivooruseid, truudust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust ning rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,, Rolandi Laul", saksa eepos ,, Nibelungide laul "). Rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n. lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest ). Armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed. 12. sajandil hakkas olukord muutuma
vidulaskmine, malemäng, südamedaami auks värsside sepitsemine ja muusikariistal mängimine, hiljem ka prantsuse keel. Rüütli kasvatamine algas varasest noorusest. Kuni 7 aastan kasvas noor aadlivõsu isakodus ja ema hoole all. Kuid juba siis olid tema mänguasjade seas väikesed puust relvad. Teda õpetati tundma nende käsitsemist, karastati lapse keha, lasti tal palju liikuda, joosta,ratsutada ja vehelda, õpetati hobuseid tundma ja armastama. Lapsele jutustati kangelastest-rüütlitest, kelle sarnaseks pidi poiss saama ja kellest eeskuju võtma. Koos usuõpetusega sisendati talle rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikkuse põhimõtteid. 10 aastaselt saadeti poiss kodust ära, mõne silmapaistva ja tunnustatud rüütli juurde, kus poisike alustas oma rüütliks saamist paažina teenides. Seal õpetati talle häid kombeid ja head käitumist seltskonnas.Paažidena jätkusid poiste igapäevased treeningud- vehklesid, ratsutasid, ujusid,
kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80 kg. Ta pidi lakkamatult hoolitsema oma kuulsuse eest, sest mida rohkem oli võidetud vastaseid, seda suurem oli tema au. Seega peamisteks omadusteks olid ustavus, julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõige halvemaks omaduseks peeti reeturlikkust. Vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest räägivad romantilised poeemid, mida hakati looma 13. sajandil.
Kui poleks loodud õeluse kehastust Jokkerit, ei saadaks arvatavasti edu ka Supermani. Inimestele meeldib väljuda hetkeks reaalsusest ning kujutleda olukorda, kus valitsevad vastandid hea ja kuri, valge ja must. Päris maailmas ju üdini ühte kategooriasse langevat persooni pole. Ka kõige positiivsemal isikul on mõni viga ning mitte keegi ei suudaks olla halb kõige ning kõigi vastu. Muidugi on aastasadade jooksul palju muutunud, kasvõi üleminek rüütlitest dzentelmenideks ning õuedaamidest ärinaisteks. Keskajal näiteks valitses aukultus ning oma armastatu nimel oldi valmis pea kõigeks. Teisest küljest oleks kõik niivõrd idoliseeritud rüütlid tänapäeval arvatavasti vangis oli ju parimaks armastuse avaldamise zestiks võimalikult paljude häbitute vastaste surmamine ning nende linnade rüüstamine. Ei peetud paljuks abielus naist üle lüüa, kui süda just teda ihkas.
mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade kommetega, vapper, ustav ja valmis kaitsma abivajajaid ning ohverdama elu isanda, kuninga ja südamedaami eest. Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega.
saageli ei teatudki.Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjastuseks. Väga armastattud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest väggitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnu hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid ,,Rolandi laul". Vapratest ja ustavatest rüütlitest ei pajatanud mitte ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest- kaheteistkümnest ümarlaua rüütlist. Alates XII saj. Hakati kirjutama armastusluulet.Nende autoreid ja ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Seal ülistati armastatu ili ja vooruslikkust, kirjeldati tundeid. Linnades loodud ja seal lauldavad värjutusttused oli enamasti suunatud feodaalide ja
16. Linnuseid rajati maa kindlustamiseks. 17. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud, sulased, teenijad, träälid. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus. 18. Vasallide õigus muutus kindlamaks, kuna vasallid rajasid oma läänide haldamiseks eramõisaid. 19. Kõrgemaid vaimulikke nimetati toomhärradeks. 20. Maakaitse lasus rüütlitest läänimeestel. Nad elasid linnustes. 21. Talupojad pidid sõlmima maapäevadel seisuste vahel terve rea kokkuleppeid, mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimuseta välja andma. Kasu said sellest mõisnikud, aadlikud, isandad. 22. 13 sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratud andameid vastu võtta. Siis peeti talupoegadega ühiseid söömaaegu ehk vakusepidusid. 23
nad neid uudiseid edasi. Zonglöör esines tavaliselt üksi, igat rolli luges erineva hääletooniga. 12 saj zonglöörid olid kirjaoskamatud, nad õppisid kõik pähe. Kangelaseepose keskskesk kohaks kangelane , kes peab läbi elama väga palju katsumusi oma maa ja rahva nimel. Kangelaseepose tunnused: Ülev tundetoon, üleloomulikkus, kordused, sõnastus arhailine. Kõige rohkem on kangelaslugusi säilinud prantslastel, räägib Karl Suurest ja rüütlitest , ,,Rolandi laul "kirjeldab Rolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus 11 saj. Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore
aastatel 12021237. Seisused ordus: Rüütelvennad Preestervennad Poolvennad Mõõgavendade ordu Ordumeistrid: Venno (Vinno) (12041209) Wolquin (Wolgulin) (12091236) Piiskop Alberti ja ordu vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ordu saab endale 1/3 Liivimaal vallutatud ja vallutatavatest aladest. 1236 Saule lahing, leedukad purustavad orduväe. 1237 Mõõgavendade ordu riismetest ja Saksa ordu rüütlitest moodustatakse Liivi ordu. Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1208 Mõõgavennad ja lätlased rüüstavad pärast ebaõnnestunud läbirääkimisi Ugandit ja põletavad Otepää linnuse, eestlaste muistse vabadusvõitluse algus 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing, eestlaste võit 1211 Sakslased piiravad Viljandit 1212 Eestlased üritavad vallutada Turaidat, kuid kaotavad lahingu Turaida linnuse juures 1212-1215 katku tõttu sõlmitakse vaherahu
a frangid. Frangid võtsid üle ristiusu roomast, teised germaanlased arianluse. Katoliku kiriku piiskopid toetasid franke, neile õpetati kirjaoskust, riigi rajas Clodovech. 7.saj valitsesid Frangi riiki nn. laisad kuningad, kes andsid tegeliku võimu majordoomusele. Karl Martell rajas feodalismi, Euroopa päästja- tema juhtimisel peatasid frangid araablaste sissetungi Euroopasse 723.a.(Poitiers' lahing); tema valitsusajal võeti kasutusele senisest pikem ja raskem mõõk ning sadulajalused, rüütlitest elukutselised sõdurid. Karl Suur laiendas Frangi riigi alasid, vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1, milj.km²; levitas ristiusku. Viikingite hiilgeaeg 9.-11.saj, pärit Rootsist, Norrast, Taanist. 9 saj algas nende hiilgeaeg, sest selleks ajaks oskasid nad hästi merd sõita ja ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda
end senjööri kaitse alla, kusjuures senjöör oli rikkam ning võimsam isik. Vastutasuks kaitsele pidi vasall olema senjöörile ustav, andma talle vajaduse korral nõu ning aitama teda sõjaväeteenistusega. Feodaalsuhted kujunesid peamiselt selletõttu : o tekkisid uut laadi sõjaväeorganisatsioonid. Kuna endine sõjavägi polnud enam piisavalt funktsionaalne , siis loodi uus kalli varustusega ja hea väljaõppega professionaalsetest sõjameestest (rüütlitest) koosnev sõjavägi. o vajadus luua stabiiline võimusüsteem. Kuningas lootis üha rohkem oma seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele vastutasuks, aga pakkus ta neile oma kaitset. Kuninga otsesed vasallid oli suurfeodaalid ( hertsogid ,parunid jne) , kellele läänistati maad ja kes omakorda läänistasid seda väikevasallidele. Oma läänist kogusid nad talupoegadelt makse ning samuti teenisid nad sõjaväes.
Väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelastel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidis ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seas oli üks kuulsamaid " Rolandi laul ". See jutustas Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Rüütliromaanid Rüütlitest ei pajatanud ainult eeposed, vaid neist jutustati ka lugusid. Nii kujunesid rüütliromaanid. Kõige armastatumad olid lood Kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest. Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule südamedaamile. Trubaduuride luule Alates XII sajandist hakati kirjutama armastusluulet. Nende autoreid ja ühtlasi ettekandjaid nimetati trubaduurideks. Nende luule oli pühendatud südamedaamile. Kirjeldati poeedi
1 Tilk, Maria. Kasvatus eri kultuurides II. AS Trükk. Tallinn 2004, lk. 160. 2 Duby, Georges. Guillaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel. Peatoimetaja Henno Rajandi. Tõlkinud Lore Listra. Varrak. Tallinn 1997, lk. 40-41. 3 Tilk 2004, lk. 163-164. 4 sageli seati laps olukorda, millest pääsemine nõudis julgust ja osavust. Vanemad jutustasid lapsele kangelastest ja rüütlitest, kes pidid poisile eeskujuks olema. Juba maast madalast peale sisendati lapsele rüütliau, vapruse, ülluse, halastuse ja tagasihoidlikuse põhimõtteid, millel rüütliks olemine suuresti tugines.4 Kui poiss oli saanud 7aastaseks, läks ta naistepoolelt üle meeste kasvatada. Nüüd süvenesid isa range kontrolli all kehalised- ja relvaharjutused. Poisid pidid jooksma, hüppama, ronima, vallutama mängukindlusi. Arendamaks poiste lihaseid lasti neil loopida raskeid kive, nad pidid
liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed läänemere ääres ja nii hakatigi planeerima rünnakut. 1201. aastal alustati Riia linna ehitamist, mis sai sakslaste tugipunktiks. Mõõgavendade ordu. Kuna eestlased võitlesid oma kodumaa eest tugevalt, kutsuti saksamaalt sõjalist abi. 1202.aastal loodi uus vaimulik rüütliordu, mis sai nimeks Mõõgavendade ordu. See koosnes hästi väljatreenitud rüütlitest, kellel oli tugevam relvastus kui eestlasel. Ordu koosnes rüütlitest, preestritest ja abiväest. Rüütlid kandsid valget mantlit, millel oli punane rist ja mõõga märk. Preestrid kandsid valget mantlit punase ristiga. Abiväed kandsid halli mantlit. Lahingusse läksid rüütlid hobustega. Rüütlite raudrüüst lõid läbi vaid vähesed relvad ja tänu sellele oli rüütleid väga raske tappa. Isegi nende hobused olid raudrüüga kaetud. Sõda algab.
ja hoidjast. Pigem hakati suhtuma põlguse ja hirmuga, justkui oma inimesed oleksid enda vastu pööranud. Reeglina ei kohku kangelaslugude tegelased kurja ega vägivaldse ees, nende teod on jõhkrad ja imelised, kuid neid kirjeldatakse siiski tundelistena. 5 Cardini kohaselt olid 11.-12. sajandi rüütlid loobunud ilmalikest hüvedest, et end täielikult kirikule pühendada, seejuures oma ilmaliku sõjategevuse juurde jäädes. Niiviisi püütakse luua rüütlitest pilt, kelles siiski veel eksisteerib inimlikkust, kelle jõhkrate tegude ja fassaadi taga peitub siiski hing ja süda. Ilmselgelt on tegemist idealiseerimisega, võibolla ka võimuvõitluse käes maine kaotanud kangelaste teatava lunastusega. Rüütlite populaarsust aitasid kasvatada ka rüütliturniirid, mis olid omamoodi spektaaklid, lülitades algselt lihtrahva seast pärit tegelased aadlikultuuri, mida seeläbi mõjutama hakati. 6
seisuseks, kus esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristan ja Isolde". Rüütlieetika, mis tähendas seisuseuhkust truudust ja ustavust oma senjöörile. Rüütlivoorused kehtisid ainult oma seisuse raames võõraste ja alamate sutes need ei kehtinud.14. 16. sajandil kaotas rüütlitest sõjavägi seoses tulirelvade ja palgasõjaväe kasutuselevõtuga oma tähtsuse, pärast mida sulas seisusena ühte alamaadliga. 1 Rüütlilaulud ja -laulikud Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige
kuni 5.põlveni *nõnda kujunesid läänid vasallide võõrandamatuks omandiks, mis kahandas maaisanda võimutäitust *kiiremini arenes pärimisõigus Harju-Virus, mujal aeglasemini (Tartus 1450.a ja Saare-Läänes 1524.a); ordu alal jäi keskaja lõpuni kehtima mittepärandatavuse põhimõte *ka kohtuõigused (mis varem olid ainult maaisandal) kandusid 14. sajandil üle vasallidele *nimetus "vasallid" kadus, sest vasalli-senjööri läänisuhe kujunes pelgalt formaalsuseks; hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisusest *maaisandad ei läänistanud oma valdusi mitte niivõrd sõjalistel, kuivõrd majanduslikel kaalutlustel *läänistamata maade haldamiseks ja majapidamiseks jagasid maaisandad need ametkondadeks (keskuseks ametimõis) ja vakusteks 3. Saksa ordu ja piiskoppide vahel toimus keskaegsel Liivimaal võimuvõitlus, sest 13. sajandi alguses jäi Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi vahekord täpsemalt määratlemata. 4.1397
pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. 1.4 Hiliskeskaja algus Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid
· Teistes Liivimaa väikeriikides oli pärimisõiguse areng aaeglasem. · Tartu piiskopi vasallid said 1450aastal, Saare-Lääne piiskopi vasallid tõenäoliselt alles 1524.aastal. · Ainult ordu alal jäi kuni keskaja lüpuni kehtima lääni mittepärandatavuse põhimõte. · Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted
Marie de France- prantsuse esimene naiskirjanik. Hakkab kirjutama leesid, lühike värssjutustus. Lee- keskaja rüütlikirjanduses levinud jutustav või lüüriline luuletus, mida kanti ette lauluna. Kangelaseepos- väga armastatud lugulaul mitmesuguste kangelaste vägitegudest. Pärandati põlvest põlve suuliselt. Peategelane oli tavaliselt senjöörile jäägitult ustav rüütel. Kuulsaim eepos ,,Rolandi laul''. Rüütliromaan- vapratest ja ustavatest rüütlitest. Kõige armastatumad olid lood kuningas Arturist ja tema ustavatest kaaslastest(ümarlaua rüütlid). Kangelasteod pühendati tavaliselt oma armastatud neiule, südamedaamile. Rebaseromaan- 13.saj keskpaiku Prants kokku pandud loomalugude hiigelsari, mida ühendab rebase Renart'i kuju. Koostajaid oli ilmselt rohkem kui üks, lood ise olid laenatud eri aegadest ja paikadest. ,,Rebane Reineke''1498.a Roosiromaan- allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimene
kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territooriumile tulla. Keskaegne sõjameheseisus oli üsna mitmepalgeline nii oma päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Osa rüütleid pärines vanadest ülikusuguvõsadest, kas Rooma aristokraatiast või germaani suurnikest. Enamik väikefeodaale oli sageli madalat päritolu, osa võis pärineda ka pärisoriste talupoegade seast. Enamik rüütlitest olid läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikese külaga. Suurnikud, sealhulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid, ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamine üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult parilik seisus-aadel. Rüütliks sai kui oli õige päritolu, kohane kasvatus ja sõjaline treening
Tähtsamad rüütlikirjanduse zanrid on: - kangelaseeposed, mis põhinesid traditsioonilisel mütoloogial ja reaalsetel ajaloo-sündmustel (n prantsuse eepos ,,Rolandi laul", saksa eepos ,,Nibelungide laul"). - rüütliromaanid, kus enamasti luulevormis käsitleti muistsete pärimuste kangelaste tegevust keskaegses vormis (n lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest). - armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Vaimulikud rüütliordud. Ristisõdade ajal rajati Pühal Maal kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad sõjameeste vennaskonnad ehk vaimulikud rüütliordud. Nende liikmed
elu juhtis raad, aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg sai vabaks. rüütliseisus kuj Lääne- Europ 10.11. saja vabadest sõjasulastest, kes rüütliks löödi. Nr1-sõdimine. Rüütliseisus- feodaalhierarhia madalaim aste, 12-13.saj muutus päritavaks suletud seisuseks. Kuj rüütlikirjandus(nt Graalist, Arthur). Rüütlieetika-seisuseuhkus, truudus ja ustavus. Rüütlivoorused-olid oma seisuse raames ning mitte võõraste/alamate suhtes.14.16. saj kaotas rüütlitest sõjavägi tähtsuse, sulas ühte alamaadliga Turniirid näidati sõjalisi oskusi rahuajal. Algul-väikeseid lahinguid, ohvriterohke. Asendusid kahevõitlustega,kus vastased püüdsid teineteist sadulast maha paisata.Võitja sai kaotaja relvastuse. Ühiskond suhtus vastakalt.Palju rahvast, kokkusaamiskohad..Platsil tribüünid. Kiriku suhtumine- tauniv,püüdis keelata, tulemuseta. kaubandus-müüdi põllumajandussaadusi, toitu ka kaugemalt(nt Veneetsia, Genua) . Luksuskaup: siid ja vürts
vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise. Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid
Neil suguvõsadel olid tavaliselt suured maavaldused, mida sõjameestele lääniks anti. Ise nad aga ei pruukinud kellelgi vasallivannetki anda. Enamus väikefeodaale oli pärit maalt. Kõikidele rüütlitele maad polnud ja nad elasid senjööri lossis ja moodustasid tema kaaskonna. Oli ka neid kes rändasid ringi ja otsisid endale sobivat teenistust ja senjööri. Kuid pea kõik rüütlid lootsid endale saada lääni ja seega ka kindla elatusallika. Enamik rüütlitest olidki läänimehed, ehkki nende valdused piirdusid sageli vaid väikse külaga. Nii suur- kui ka väikefeodaalid kuulusid kõik sõjameheseisusesse, mida üha enam tähtsustama hakati. Kuningad hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid olla eeskujuks. Sellele aitas kaasa ka kirik, kes püüdis panna rüütleid teenima ristiusku, andes nende seisusele religioose tähenduse. Kirik astus vastu ka
nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära. · Sulane Timofei: Endine soldat, kes oli Lembitu pere sulane. Katk tappis ta. · Aida Oskar: Varastas Imbi ja Ärni merilehma. Ei suitsetanud, pettis osavalt vanapaganat ja vahetas kratte väga tihti.
mahapõletamine. Samuti olid nad inimelude suhtes hoolimatud (hukati terve linna täisrahvast, kui nad olid suutnud liiga kaua vastu pidada). Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, mis võisid kasuks tulla. Ristsõdade ajal levima hakanud ristiusk hakkas üha enam rüütlite maailma vaatele mõju avaldama. Ordudesse kuulunud rüütlid elasid koos linnustes, andsid nad tõotuse loobuda ilmalikest pahedest ja pühenduda ristiusule. 13 saj. hakati looma romantilisi poeeme (vapratest rüütlitest ja nende kangelastegudest), mis olid suunatud kõrgest soost daamidele, keda nad ei saanud kunagi. Seega pidi rüütel olema heade kommetega, vapper, ustav ja valmis kaitsma abivajajaid ning ohverdama elu isanda, kuninga ja südamedaami eest. Kõige suurem väärtus oli au, mida tuli hoida rohkem, kui elu. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. 9 KOKKUVÕTE Rüütlite kohta informatsiooni ja materjali lugemine oli väga huvitav
annaabi.ee 
