Geograafilise asendi, loodusressurside, rahvastiku ja kultuuri mõju majanduse arengule Jaotatud kolmeks osaks: -Majandusgeograafiline asend -Loodusgeograafiline asend -Poliitgeograafiline asend Geograafiline asend - väga tähtis mõju on vee (ookean, meri) lähedusel, sest suur osa kaubandusest toimub vee abil. Vee puudumisel väheneb kaubanduslik aspekt. -veetransport on odavam, kui maismaal Loodusressursid -Taastumatud ja taastuvad- mõjutavad riigi rikkust -Taastumatud: teemantid, nafta, kivisüsi, mets -Taastuvad: vesi, muld, loomad Kliima -Suurim mõju majandusele -Mõjutab maa viljakust, vett, sademeid, maavarasid, jne Loodus -Mäed: looduslikud takistused, blokeerivaid otse teid, vähe loodusressursse -Kõrbed: samuti looduslik takistus, vähe ressursse, hõredalt asustatud -Vesi: takistaja, kuid enamjaolt ka abistaja, kalandus, vee- teed Rahvastik -7.6 billionit inimest -Jaotunud ebaühtlaselt (nt: India, Hiina) Rahvastik (negat...
EESTI MAAÜLIKOOL Enelin Räni Loodusvarade kasutamine ja kaitse II Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral. Selle mõju globaalsele loodusressurside sh. metsade kasutamisele Juhendaja: Kalle Karoles TARTU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Rahvastik..........................................................................................
Nii tekkisid. POOLKOLOONIAD Väljaspool Põhja leidus suht. Arenenud ja suuri hilisagraarseid riike, mida ei õnnestunud täielikult vallutada. Need muudeti poolkolooniateks. Nad säilitasid osaliselt iseseisvuse ja omaenda valitsuse, kui paljusid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi pidid otsustama peremeesriigi tahte kohaselt. Sõltuvindustrialiseerimiseks rajati istandusi. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud
Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige rohkem kahjustab inimese hingamiselundeid. Ülle Krigulson Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi
Saastumine Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...
Rootsi põhja osa on aga pikka ja külma talvega. Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu. Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°, põhja osas 8°-16°. Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°. Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna-Rootsis on viljakad mullad. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat,
Tallinna Polütehnikum Trükiks kasutatava paberi omadused. Referaat Terli Rüütli Juhendaja:Marge Robam 2014 Sisukord 1.)Sissejuhatus. 2.)Paberi omadused. 3.)Paberi näitajad. 4.)Paberi sertifikaadid. 5.)Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus Trükiks kasutatava paberi omadused on tähtsad ,et saavutada kvaliteetne trükis. Paberi omadusi peaks iga klient kaaluma ja võrdlema kuna pabereid on erinevaid. Näiteks katmatta paber on mahulisem kui gloss paber. Paberi omaduste alla kindlasti kuulub nende näitajad ilmastikule ,õhule,vastupidavusele. Samas ka mängivad paberi omaduses sertifikaadid paberi säiluvuse ja keskkonnasäästlikusele. Paber...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Aleksander Andrejev ÕHU JA VEE REOSTUMINE Iseseisev töö Õppetaja Marlen Tärgla Tartu 2012 Aleksander Andrejev AT112 SISSEJUHATUS Saastamine ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette võipinnasesse nii, et see võib ohustada inimeste tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist. Aleksander Andrejev AT112 1 VEE REOSTUMINE Veereostus on suur probleem kogu maailmas On oletatud, et see on juhtiv ülemaailmsete surmade ja haiguste põhjus ja et see on päevas ligi 14 000 inimese surma põhjuseks Hinnanguliselt puudub 700-l miljonil indialas...
Mida rohkem on inimene õppinud oma elu mugavamaks tegema, seda rohkem kannatab selle all loodus ja keskkond, mis meid ümbritseb. See mõju võib avalduda keskkonnale mitmel erineval viisil: õhu saastamisega, osoonikihi kahanemisega, globaalse soojenemisega, pinnase saastumisega ja mis ülioluline vee saastumisega, mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri, looduse mitmekesisuse vähendamine ja loodusressurside ülemäära suur kasutamine ja vähendamine. Need on väga suured ohumärgid, millele peakes mõtlema iga inimene, iga ettevõtja- kuhu ladustada prügi, mis ei kuulu tootmisse ega ka kuhugi mujale. Kuidas saaks võimalikult hästi hoida ära looduse saastamist. Kuidas käidelda jäätmeid nii, et neid saaks uuesti kasutada. Õnneks on tänapäeval väga palju firmasi, mis annavadki vastuseid neile küsimustele. Iga firma ja ettevõte peaks ühendust võtma sellise firmaga.
Eksport – Kaupade väljavedu riigist. Import – Kaupade sissevedu riiki. Rahvusvaheline firma – mitmes erinevas riigis asuv ettevõte. Spetsialiseerumine – Liiderfirma – ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtja – mingi käitlusetapi teostaja. 3) Koloniseerimise põhjused 16. sajandil ja 19. sajandil. 16. sajandil vajati kolooniaid- ülerahvastuse leevendamiseks, toodi põllumjandussaadusi 19.saj- loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks, vajalikud olid uued turud 4) Agraarajastu piirkonnad 15 sajand Hiina - loodusolud-laamade piir, religioon,rahva töökultuur. India - loodusolud ja rahvas-soe kliima, kastisüsteem. Edela - Aasia,Põhja-Aafrika - kõrbes-loomad ja oaasi konflikt-käsitöö ja taimed. Euroopa - loodusolud-viletsad,vaene ja mahajäänud,taime-ja loomakasvatuse koosrakendamine. 5) Maailma jagunemine Põhjaks ja Lõunaks – piirkondade võrdlus.
Loodusõpetuse tööraamatu analüüs Darja Berestova Antud magistritöös analüüsitakse KOOLIBRI kirjastuse teise klassi loodusõetuse tööraamatu esimene ja teine osa. Tööraamatu autorid on Marge Loks ja Üllar Loks.Tööraamat vastab 2002. aastal kinnitatud õppekavale. Tööraamatu 1. osas Tööraamatus on ühendatud õpiku ja töövihiku funktsioonid. Struktuuri poolest on õpiku ülesehitus originaalne, rohkesti esitatud pilte, illustratsioone.. Tööraamatu lehed on pilkupüüdvad, kutsuvad lugema ja ülesandeid täitma. Esimeses osas tutvustatakse maismaal ja vees elavaid organisme ning nende asupaikasid. Eraldi peatutakse toataimedel ja koduloomadel. Inimese osas õpitakse tema välisehitust, toitumisvajadusi ja tervisliku toitumise põhimõtteid ning hügieeni aluseid. Tutvust tehakse ka temperatuuri, pikkuse ja massi mõõtmise ja võrdlemisega. Põhiteksti aitavad lahti mõtestada rohked küsimu...
ost Kaubad, teenused taasuuendus Tulude-kulude lihtne ringe Raha Kaubad ja teenused Majapidamised Ettevõtted Tootmisressursid Ressursitulu • Ostujõud – raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade teenuste hulgast. Majanduskasv • ...on tootmismahu pikaajaline suurenemine. • Faktoruteks on: 1) maa ja teiste loodusressurside hulk 2) inimressursid ehk tööjõu kvantiteet ja kvaliteet 3) akumuleeritud kapitali hulk 4) tehnoloogia muttus ja innovatsioon Põllumajanduse kasv • Intensiivistamine – võetakse kasutusele täiendavaid ressursse ja põllumajandustehnikat, samuti ehitisi ning sealjuures jääb endiseks produktiivvahendite hulk • Ekstensiivne – võetakse kasutusele täiendavaid produktiivvahendeid Maamajanduse mitmekesistamine
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: · õhu saastamine; · osoonikihi kahanemine; · globaalne soojenemine; · pinnase saastumine; · vee saastumine; · mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; · looduse mitmekesisuse Pildil: Muuga sadam vähenemine; · loodusressurside vähenemine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine. Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol
vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: • õhu saastamine; • osoonikihi kahanemine; • globaalne soojenemine; • pinnase saastumine; • vee saastumine; • mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; • looduse mitmekesisuse vähenemine; • loodusressurside vähenemine; • prügi üleküllus. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ( iga aasta sureb välja mitmeid loomaliike, kuna mered or reostatud, metsad maha raiutud jne) ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises
Põllumajandus ökonoomika kordamine 14.11.2011 1. Põllumajanduse funktisoonid ühiskonnas · Toiduainete tootmine koos tehnilise toorainega ( lina, puuvill) · Suur roll rahvamajanduses: elanikkonna töö mahutamise ja tulude saamise allikas · Tööjõu laiendatud taastootmise allikas teistele majandusharudele. (maybe laiemalt) · Toidu.- ja tehnilise tooraine reservide, ekspordi ja välisvaluuta kogumine (tugevdab riigi sõltumatust ja majanduslikku võimsust) · Inimühiskonna areng · Loodusliku keskkonna taastootja · Maaelulaadi ja asustuse säilitamien maapiirkondades · 2. Põllumajandussektori iseärasused võrreldes teiste majandusharudega · Tootmisstruktuur. Palju tootjaid, aga ükski ei suuda üksinda muuta turul valitsevaid tingimusi. Valitseb täielik konkurents. · Looduse mõju. (Ilmastik , haiguste ja kahjurite levik) muudab põllumajandusli...
1950. aastatel - massiivne majanduskasv üle maailma paljud keskkonnaprobleemid hakkasid kontrolli alt väljuma. Ilmnesid esimesed hädad seoses põllumajanduses kasutatud tõrjevahenditega (neist tuntuim DDT). Sellele pööras tähelepanu 1962. aastal Ühendriikides avaldatud raamat "Hääletu kevad" ("Silent Spring" by R.Carson). 1972. aastal - ilmus Rooma Klubi raport "Kasvu piirid" (,,Limits to Growth"), mis hoiatas loodusressurside hävimise, keskkonna reostumise ning koos sellega globaalse tsivilisatsiooni paratamatu ja kiire taandarengu eest. 12. Mis on säästev areng? Millist kolm põhilist valdkonda see hõlmab? Säästev areng - areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Peamiselt hõlmab see ühiskonda, keskkonda ja majandust. 13. Eesti keskkonnastrateegia eesmärgid. Kirjeldage vähemalt 3 põhjalikumalt.
arenenud maade allutamine. 2) Kolooniate tähtsust emamaadele ( selgita, millise eelise andsid kolooniad nende emamaadele kolooniaid mitteomavate riikide ees) Koloniaalpoliitika eesmärgiks oli suurendada emamaa võimu ja riigi pindala. Kolooniatelt saadi odavat tööjõudu, uut maad, põllumajandussaadusi, maavarasid ja muid ressursse. 16.-18. sajandil vajati kolooniaid rohkem just ülerahvastuse leevendamiseks ja põllumjandussaaduste pärast. 19.sajandil aga juba loodusressurside jaoks, põllumajandussaaduste toomiseks ning vajalikud olid uued turud. 18. Loetle silmapaistvad koloniaalriigid koos neile kuuluvate tähtsamate asumaadega! Venemaa Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstan Inglismaa Kanada, Nigeeria, Küpros, Egiptus, Austraalia, Iraak, Rodeesia, Hongkong Saksamaa - Togo, Kamerun, Karoliini saared, Samoa, Ida-Aafrika, Uus-Guinea Prantsusmaa Alzeeria, Senegal, Kamerun 19
Mägedes sajab palju. Lume paksus on suur. Rootsi kliimat mõjutab Skandinaavia mäestikust tulenev külm õhk ning Läänemerelt tulenev soe ja niiske õhk, mis tekitavad tuuli madalrõhkkondasid ja muid ilmu.Õhutemperatuur suvel Rootsi lõuna osas 16°-24°,põhja osas 8°-16°.Talvel Rootsi lõuna osas külmakraade 0°-8°, põhja osas külmakraade 16°-24°.Aasta sademete hulk 250-1000 mm. Loodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressurside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiskeja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhjamaadega on maavarasid Rootsis väga palju
põlluharimisega, eelduseks oli teaduse tootmiskulude kujunesid esmased ja tehnika areng vähenemise ja riigid. Enda ja loomade (aurumasin) ja ulatusliku tööjõu lihastööjõudu kasutades rahakapitali ja tööjõu vabanemine. Selles ning lihtsamaid olemasolu. Sellega ühiskonnas on tähtsam mehhanisme ja kaasnes ka informatsioon. loodusressurside linnastumine ehk energiat rakendades urbanisatsioon. valmistasid inimesed NB! Henry Ford võtis elatusvahendeid, mis kasutusele konveieri tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
