Kohalikel valimistel on õgis hääletada selles paikkonnas püsivalt elavatel välismaalastel, saadikuks kandideerida ei saa. 4. eesti valimissüsteem(iseloom) Eesti valimissüsteem on proportsionaalne. Valimiskünnis on eestis 5% mis erakonnal ületada tuleb. Kasutatakse suletud ja avatud nimekirju. Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Seaduste vastuvõtmine.
erakonna valimisnimekirjas. Mandaat - saadikukoht Avatud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus nimekirjas oleneb valijate antud häältest. Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%). isiku-, ringkonna-, kompensatsioonimandaat. Hübriidsed valimised segakompott, valijal 2 häält. 3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside
Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 detsembrimäss - Demokraatiakriis 1930.a alguses - rahulolematus – valitsus- ja majanduskriis - põhiseaduse muutmine nõue - Eesti Vabadussõjalaste Keskliit – vapsid - 1934 II põhiseadus - riigikogus 50 liiget, 4 aastat - riigivanem valitav, 5 aastat, suurem võim
· Jäik poliitiliste muutuste suhtes · Püsiv vaid pideva taastootmise korral 12.Mõisted Identiteet inimeste ühtekuuluvustunne Väärtusvaakum - kujuneb, kui vanad teadmised osutuvad vildakateks ning uued pole selgelt veel välja kujunenud. Valimisringkond piirkond, mis moodustatakse isikute valimiseks Mandaat riigikogu koht Isikumandaat üks inimene saab nii palju hääli, et toob nendega kaasa teisi erakonnakaaslasi valitsusse Valimiskümnis seadusega kehtestatud minimaalne häälte protsent, mille erakond peab koguma parlamenti pääsemiseks Valimiskvood häältemiinimum, mis on vajalik mandaadiks. Elektrooniline hääletamine kaughääletamine interneti teel Eelhääletamine hääletamine enne valimiskuupäeva Valimisaktiivsus valimistest osavõtt Valimispropaganda enne valimisi poolehoidjaid taotlev ideede, õpetuste jms. sihikindel levitamine
samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus Avatud nimekiri- reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. (Europarlamendi ja volikogu puhul) Suletud nimekiri- uut pingerida ei moodustata- kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb (riigikogu valimistel) Kvoot- volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valimiskümnis- häältenormi, mille alusel erakonnad pääsevad riigikokku. (Eestis 5%). Seda kasutatakse mitmetes riikides, et vältida parlamendi liigset killunemist kümneteks pisikesteks parteifraktsioonideks
1917-1920 Veebruarirevolutsioon Venemaal 1917 I maailmasõda oli Venemaa viinud krahhi äärele · Inflatsioon, puudus tarbeasjadest · Kukutati tsaar · Võimule sai Ajutine valitsus (Lvov ja Kerenski, ei lah. maa küsimust ega sõlminud ka rahu, Venemaast oli saamas demokraatlik riik) · Osaliselt juhtis Venemaad ka Petrogradi Nõukogu Eestis toimusid rahutused 2.märtsil, suunduti pol.sõjavange vabastama, rüüstati politsei-ja kohtuasustusi, öö oli väga rahutu. Autonoomia · 1916, Jüri Vilms ütles esimest korda välja Eesti autonoomia mõte. Ajutisele valitsusele anti taotlus, et Eesti saaks autonoomia. · AV kubermangukomissar-Jaan Poska · 26.märtsil, 1917, toimus Petrogradis eestlaste demonstratsioon · Autonoomia sai Eesti 30.märtsil, 1917, ainus Venemaa ääremaa, kes selle sai. Autonoomiaga seotud muudatused: 1. Eestimaa kubermanguga ühendati ka...
1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919)
20. Demokraatliku hääletamise tunnused * vaba konkurents- kõik võivad osaleda ja kandideerida valimistel * üldisud- võimalikult suur kodanikkond * ühetaolisus- häältel võrdne kaal, toimub salajane hääletus * otsesus- hääletustulemustest peab võimalikult suur hulk saama mõjutatud 21. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem Majoritaarne- 2 suurt parteid riikide süsteemis. Võitja saab kõik. Proportsionaalne- paljude erakondadega väikeriikidega süsteem, valimiskümnis(eestis 5%), vastavalt protsendi suurusele saadakse kohti parlamendis. Kinnised nimekirjad(pingerida juhatuse poolt), „valimiste pardid“- kuulsused, kes ei soovi parlamenti saada, aga täna neile saadakse. 22. Kuidas toimuvad Eesti parlamendivalimised (aeg, vanus, kes, toimingud) Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks. Parlamenti valitakse inimesi iga 5 aasta tagant. 23. Kuidas moodustatakse valitsus Eestis ja USA’s?
ametisoleku kestust. Kaudne Nt. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. Seaduseelnõu menetlus/menetlemine? 1. Seaduse algatamine: PS paragrahv 103 2. Seaduse lugemine: PS paragrahv 3. Seaduseelnõu lõpphääletus 4. Seaduse väljakuulutamine a) president b) Riigi Teataja c) Seaduse jõustumine Riigikogu valimised 2007 (valimiskümnis 5% ületati) Erakond Kümnis Kohad Loosung Reformierakond 27,8% 31 Parem palk kõigile Keskerakond 26% 29 Rikas riik, parem palk! IRL (Res Publica) 17,8% 19 Õnn ei ole rahas!
kaduma. Hübriidsed valimissüsteemid seisnevad selles, et majoritaarne ja proportsionaalne on omavahel ühendatud. Tavaliselt jagatakse sellisel juhul pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal kandidaadil on kaks häält ühe annab majoritaarse süsteemi põhimõttel kohaliku ringkonna kandidaadile, teise proportsionaalsuse põhimõttel konkreetse erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Valimiskümnis minimaalne häälte protsent, mille erakond peab saavutama parlamenti pääsemiseks. Kvoot minimaalne häälte arv, mille kandidaat peab saavutama parlamenti pääsemiseks. Bürokraatia administratiivse korrastatuse mudel, millega tegeleb ametnikkond. On omandanud teatava negatiivse tähenduse, kuna säärane paberimajandus võib olla äärmiselt jäik, ebaefektiivne ning ette tuleb tülikaid protseduure. Samas pole selleta võimalik poliitikat
printsiip: kuuluvuse annab aadlitiitel või ametikuht; b) territoriaalne printsiip: vastava piirkonna hääledustel. Eesti parlamendivalimised: riigikogu on ühekojaline, valimised toimuvad proportsionalsuse ja suletud nimekirja lusel 4 aastaks. Mandaati määramine: kasutatakse lihtkvoodi meetotid (häältearv jagatakse mandaadi arvuga). Kõik, kes said sama või rohkem saab Riigikokku.Ülejäävad hääled jagatakse erakonna teistele liikmetele. Valimiskümnis – Riigikogu struktuur RK juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille moodustab esimees I ja II aseesimees Fraktsioonid – erakondade saadikute rühmad (koalitsioon – võimuliit; opositsioon – poliitiline vastasrinne) Komisjonid – alatised(valmistavad ette seaduseelnõusid, teostavad kontrolli täidesaatva riigivõimu üle) ja eri(avalikuhuvi pakkuva sündmuse uurimiseks või olulise probleemi läbitöötamiseks).
annaabi.ee 
