ühiskonna eksam (0)

I Sotsiaalne side
1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad ?
2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes.
3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid.
4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid.
5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt.
6. Mis on sotsiaalne kihistumine ? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest sostiaalsest liikiuvusest? Oska tuua mõlema kohta näiteid.
7. Millised on infoühiskonna tunnused?
8. Oska iseloomustada erinevaid riigivalitsemise vorme ja riigikorralduse vorme. Tea, mille poolest erinevad liberaalne demokraatia, autoritaarne riik ja totalitaarne riik.
9. Tea, mille poolest erineb parempoolne ideoloogia vasakpoolsest ideoloogiast.
10. Mis on iseloomulik liberalismile, mis konservatismile?
11. Mille poolest erineb esindusdemokraatia osalusdemokraatiast?
Vastused:

Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid.
Peamised uurimisteemad:

• Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtumine?
  
• Mismoodi on inimesed omavahel seotud?
  
• Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone?
  
• Milline on inimeste kollektiivne identiteet?
  
• Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda?
  
• Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust
  

ÜHISKONNAELU TASANDID RIIKLIKU VÕIMUKORRALDUSE TINGIMUSTES
Inimtegevuse eesmärgid
Mittemajanduslik hüve
Majanduslik hüve
ÜHISTASAND
ERATASAND
ÜHISTASAND
ERATASAND
Valitsemine
Kodanikuühiskond
Valitsusasutused; sise-ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine
Eraeluline tegevus
Pere- ja sõpruskond ; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid
Riigiettevõtlus
Riigi osalus eraettevõtluses
Täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted
Eraettevõtlus
Erakapitalil põhinevad teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused
Ühiskonna liige on...
..valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik , õpetaja, sõdur, diplomaat , arst jne
..laps, lapsevanem , vend, sõber, abikaasa, doonor ,pareiliige, kirikuõpetaja , jne
..tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne
..omanik, klient , aktsionär , investor, võlgnik, palgatööline , tööotsija jne

Mittemajanduslik ühishüve on efektiivselt toimiv tervisehoiu - ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi , ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem .
Majanduslik ühishüve on kaup või teenus , mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenuseta: riiklik või munitsipaalmeedia (TV, raadio, ajalehed), heakorrastatud linnaruum, toetused rahvuskultuuri arengule, kavaliteetne infrastruktuur (teed, tänavad), sotsiaalkindlustussüsteem ( pensionid , abirahad)

Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud.
BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud)
SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud)
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon
Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus , suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm

Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11)

Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema sotsiaalsest staatusest - ühiskondlikust positsioonist (koosneb materiaalsetest ja kultuurilistest tunnustest).
HORISONTAALNE SOTSIAALNE LIIKUVUS
VERTIKAALNE SOTSIAALNE
LIIKUVUS
Liikumine sarnase positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel (nt siirumine maalt linna või vastupidi, ühest tehasest teise samal ametialal)
Liikumine erineva positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel (nt müügispetsialisti tõusmine firmajuhiks , oskustöölisest saab lihttööline)

Infoühiskonna tunnusteks on arvutite jm kommunikatsioonivahendite massiline kasutamine, ülemaailmsed personaalsed kommunikatsioonikanalid ( internet ja sellele tuginevad struktuurid) ning elektroonilised teenused.

RIIGIVALITSEMISE VORMID
VABARIIK
MONARHIA
Vabariik on mittepärilik võimukorraldus , mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale
Riigipea on päriliku võimuga monarh; kuningas, keiser , sultan, emiir .
Parlamentaarne
Presidentaalne
Konstitutsiooniline
Absoluutne
Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetanud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik.
Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud.
Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik.
Monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja sedusloomega tegeleb parlament.
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim .
Nt Lõuna-Aafrika, Mongoolia , Eesti
Nt Ameerika Ühendriigid , Indoneesia
Nt Suurbritannia , Tai
Nt Katar , Saudi Araabia , Vatikan
RIIGIKORRALDUSE VORMID
Unitaarriik
Födreatsioon
Konföderatsioon
Riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda eristaatuse ja sisemise omavalitsusega piirkondi.
Liitriik , mille haldusüksustel on mõningad iseseisva riigi tunnused, st suur otsustamisõigus. Liitriigi keskvõim vastutab tavaliselt ühtse välis-, kaitse- ja rahanduspoliitika eest.
Riikide liit ühiste, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks. Liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse. Koföderatsioon eelneb tavaliselt föderatsiooni moodustamisele.
Nt Jaapan, Prantsusmaa, Eesti
Nt Saksamaa, Ameerika Ühendriigid
Nt Euroopa Liit
VÕIMU ISELOOM
DEMOKRAATIA
DIKTATUUR
Liberaalne riik
Autoritaarne riik
Totalitaarne riik
Demokraatlik õigusriik , kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi.
Isiku (monarh, diktaator ) või institutsiooni (partei, sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga . Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadustest .
Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Totalitaarne diktatuur on ühe ideoloogia keskne (nt kommunism, natsism , islmam) ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav.
Nt Iirimaa , Slovakkia, Eesti
Nt Venemaa, Eesti 1934-1940
Nt Põhja-Korea, Afganistan 1996-2001

Parempoolse ja vasakpoolse ideoloogia võrdlus (erinevus)
Parempoolsus
Liberalism (vabameelsus)

• esiplaanil inimene ja tema vabadused;
  
• riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe;
  
• riik tagab avaliku korra ning toimiva ja sõltumatu kohtuvõimu;
  
• majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine;
  
• ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju;
  
• riik peab sundima inimesi rohkem tööle, mitte poputama neid abiprogrammidega.
  

Sotsiaalliberalism:

• riigivõimu panus peab olema suurem;
  
• riik peab reguleerima majandust;
  
• riik peab looma sotsiaalpoliitika , mis tagab heaolu kõigile.
  

NB! Jäta meelde peamised erinevused klassikalise ja sotsiaalliberalismi vahel.
Konservatism (alalhoidlikkus, saavutatu säilitamine):

• järkjärguline areng ilma järskude muutusteta;
  
• kollektiiv ja kogukond on olulisemad kui üksikisik ;
  
• hinnatakse eraomandi puutumatust, traditsioonilist peremudelit ja usul põhinevat moraali;
  
• inimeste toimetuleku aluseks on isiklik ettevõtlikkus ja töökus .
  

Kristlikud demokraadid :

• konservatiivide mõõdukam haru;
  
• pooldavad mõõdukat heaoluriiki;
  
• varandusliku ebavõrdsuse leevendamiseks peab riik omama korralikku sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat.
  

NB! Jäta meelde peamised erinevused konservatiivide ja kristlike demokraatide vahel!
Vasakpoolsus

• Vasakpoolsus = üldistavalt sotsialism.
  
• Eesmärgiks võrdsuse saavutamine läbi loodud rikkuse õiglase jagamise.
  
• Sotsialismi levinuim vool on sotsiaaldemokraatia.
  
• Peamine loosung: “Võrdsed võimalused kõigile!”.
  
• Riigivõim peab tagama inimestele võimaluse saada tasuta haridust, arstiabi jne.
  
• Palju sõltub inimesest, kuidas ta neid võimalusi kasutab.
  
• Sotsid pooldavad segamajandust, kus on palju riigiettevõtteid.
  
• Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse
  

Liberalismile ja konservatismile mis on iseloomulik?
(Vaatan eelmise küsimuse pealt)

Demokraatia vormid tänapäeval
Esindusdemokraatia
Osalusdemokraatia ( otsedemokraatia )
Tänapäeva demokraatia kõige levinum vorm, kus kodanikkond võib oma esindajaid nt parlamenti või kohalikku omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata valimisviisist peavad valitud isikud kasutama võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest rahvale aru.
Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat . Selle heaks näiteks on referendum kui valijaskonna kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise küsimuse üle. Samuti võib osalusdem . vormiks pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, äärmisel juhul ka protestiaktsioone.
II Demokraatlik valitsemine
1. Mis on võimude lahusus ? Tea, mis on horisontaalne lahusus, vertikaalne lahusus ja personaalne võimude lahusus.
2. Millised tunnused on iseloomulikud õigusriigile, millised võimuriigile?
3. Kuidas saab muuta Eesti Vabariigi põhiseadust?
4. Mille poolest valimised erinevad referendumist?
5. Millised on demokraatliku hääletamise tunnused?
6. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Tunne mõlema eripärasid.
7. Mis on defektne demokraatia? Millised on peamised demokraatia ohud? Milline oli Platoni seisukoht?
Vastused:

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.
Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see põhjustaks riigivõimu kontrollimatu kasutamise ja kuritarvitamise. Ühtlasi tähendab võimude lahusus tõhusamat tööjaotust riigivõimu teostamisel.
Horisontaalse lahususe all mõistetakse tavapärast seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust. Organisatsiooniliselt kuulub täidesaatva võim parlamendile, täidesaatev valitsusele, kohtuvõimu teostavad kohtud.
Võimude vertikaalne lahusus tähendab, et üksteisest on lahutatud riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded.
Võimude personaalse lahuse järgi ei või üks isik olla samal ajal mitme võimuharu teenistuses.

Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:

• Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument
  
• Ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil, vaid seadusandlusest lähtudes
  
• Seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes
  
• Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest
  
• Õigus omada erinevaid arvamusi ja neid vabalt levitada
  
• Kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest
  

Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem ja nõuab enamasti erimenetlust.
EESTI PÕHISEADUST ON VÕIMALIK MUUTA ...
... rahvahääletusel
... Riigikogu kahe järejestikusel koosseisul
... Riigikogu poolt kiireloomulisena

VALIMISED
REFERENDUM
Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama.
Kodanikkond langetab üldiselt hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses.
Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised
Referendum Eesti Euroopa Liitu astumise küsimuses (2003)

DEMOKRAATLIKU HÄÄLETAMISE TUNNUSED:

• Vaba konkurents
  

Kõigil hääleõiguslikel kodanikel on õigus hääletamisel osaleda, valija võib otsustada ka mitte osaleda. Kõigil kandideerimisõiguslikel isikutel on õigus võrdsetel tingimustel kanditeerida.

• Üldistus
  

Hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai, hõlmamaks võimalikult suurt osa ühiskonnaliikmetest.

• Ühetaolisus
  

Kõigil häältel on võrdne kaal. Seejuures on hääletaja otsus tema südametunnistuse küsimusena salajane ning kõrvalistel isikul on keelatud hääletajat mõjutada.

• Otsesus
  

Hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral.

Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome)
Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus , tekitab arusaamatust ja rahulolematust.

Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid , mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud.
Demokraatia ohud:

• Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. Näiteks Saksamaal tulid natsid 1933 demokraatlike valimiste tulemusena võimule, kasutades oma valimispropagandas osavalt ära majanduslangust, rahva soovi „kõva käe poliitika” järele ning selle, et Esimese maailmasõja võitjariigid käitusid Saksamaa suhtes ebaõiglaselt.
  
• Demokraatia kui „enamuse diktatuur vähemuse üle”. Valimistel võitnud parteid / erakonnad ei pruugi arvestada valimistel alla jäänud parteide toetajaskonna või valimistel mitteosalenud inimeste arvamusega.
  
• Osalusprobleem valimistel. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks oma tahet valimistel demonstreerima kogu rahvas, ent tavaliselt jääb hääleõiguslike valijate osalusprotsent 50-70% vahemikku.
  
• Ebaõiglane valimissüsteem.
  
• Vastutuse probleem. Kuigi demokraatia puhul rõhutatakse, et rahvas valitseb, siis sugigi mitte kõik valijad pole enne valimisi teadlikud parteide programmidest ja teevad oma valikuid lähtudes juhusest.
  
• Nn poliitbroilerid. Poliitbroileriteks nimetatakse noori poliitikuid , kelle ametialane tegevus on toimunud kogu aeg mõne partei struktuuris (noortekogu, ministri nõunik, parlamendisaadik, omavalitsuse kõrge ametnik jne) ning oma karjääri ametites tehakse sõltuvalt kuulekusest parteijuhile.
  
• Nn partokraatia. Partokraatiaks nimetatakse situatsiooni, kus täidesaatva ja seadusandliku võimu sees eksisteerib parteide / parteijuhtkonna ja nende „tagatubade” niidistik, mille kaudu toimub riigis tegelik otsustamine ja juhtimine.
  
• Automaatsed eelistused . Noored on oma vaadetelt tavaliselt mässumeelsemad ning eakamad inimesed konservatiivsemad. Seetõttu on ühiskond, mille keskmine vanus on noor, ka poliitiliselt ebastabiilsem, sest kiputakse eelistama äärmuslasi või karismaatilistesi populistidest poliitikuid.
  
• Demokraatia kulukus. Et kaasaegses ühiskonnas valituks saada (üksikisikuna / parteina) tuleb panustada suuri rahasummasid valimiskampaaniasse. Mida enam on panustatud rahaliselt valimiskampaaniasse, seda suurema tõenäosusega partei või üksikisik ka valituks osutub. Ka riigile endale on üleriigiliste- ja kohalike omavalitsusorganite valimiste läbiviimine suhteliselt kulukad.
  

Milline oli Platoni seisukoht?
III Riigivõimu tasandid
1. Kuidas võib osutuda valituks Eesti parlamendi liige? Tea, mis on valimiskünnis , lihtkvoot, isikumandaat , ringkonnamandaat ja kompensatsioonimandaat.
2. Milline on Riigikogu struktuur?
3. Oska kirjeldada seadusloome protsessi Eestis (eelnõust kuni seaduse väljakuulutamiseni).
4. Millised on vabariigi valitsuse peamised tööülesanded?
5. Mis on avalik teenistus ning mis on avalik teenus?
6. Oska kirjeldada Eesti kohtusüsteemi. Tea, mille poolest kuriteod erinevad väärtegudest.
7. Millega tegeleb õiguskantsler?
8. Tea, mille poolest Eesti omavalitsusüsteem erineb mitmetasandilisest omavalitsusüsteemist.
Vastused:

Jätan vahele prq

Riigikogu struktuur
RIIGIKOGU JUHATUS on Riigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd korraldav organ. Juhatuse volitused kestavad ühe aasta ning selle moodustavad esimees, I aseesimees ja II aseesimees.
FRAKTSIOONID on erakondade saadikurühmad parlamendis. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Riigikogus võib olla ka fraktsioonidesse mittekuuluvaid saadikuid. Koalitsiooniks ehk võimuliiduks nim erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse. Opositioon ehk poliitiline vastasrind on moodustunud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu.
KOMISJONID
Alatised komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle.
Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemikomisjon).
PARLAMENDIRÜHMI luuakse , et tõhustada kahepoolset suhtumist teiste riikide parlamentidega. Parlamendirühmade tegevuse eesmärk on aidata kaasa Eesti Vabariigi välispoliitika elluviimisele.
DELEGATSIOONID on parlamendiliikmete lähetatud esindused mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
ÜHENDUSTESSE kuulumine väljendab parlamendiliikme seisukohta mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.
RIIGIKOGU KANTSELEI koosneb ametnikest, kelle peamine ülesanne on Riigikogule tema põhiseadudlike dunktsioonide täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu.
IV Indiviid ja ühiskond
1. Kuidas saadakse Eesti Vabariigi kodanikuks?
2. Mis on naturalisatsioon ? Millised tingumused tuleb täita, kui soovitakse taotleda Eesti kodakondsust?
3. Oska võrrelda kodanikuks saamise tingimusi neljas Euroopa riigis: Šveitsis, Rootsis, Taanis ja Suurbritannias.
4. Mis on integratsioon ?

Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on üks tema vanematest Eesti kodakondsuses. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik taotleda ka juhul, kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust.
Eesti kodakondsus:

• omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses;
  
• saadakse naturalisatsiooni korras; 
  
• taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; 
  
• kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 
  

Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses. 

NATURALISATSIOONIKS nimetatakse üldistavalt mittesünnijärgselt kodakondsuse omandamist. Naturalisatsiooni korras võib riik anda oma kodakondsuse järgmistel juhtudel:

• Kui isik abiellub kodanikuga
  
• Kui isiku lapsendab kodanik
  
• Kui isik taotleb kodakondsust
  
• Kui isik on osutanud riigile erilisi teeneid
  

Eesti kodakondsuse taotlemine:

• Isik peab olema vähemalt 15-aastane
  
• Omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust või tähtajalist elamisluba (kes on asunud Eestisse enne 1990. aasta 1. juulit);
  
• Olema elanud enne Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt 8 aastat, millest viimased 5 aastat püsivalt. Lisaks elama Eestis 6 kuud pärast Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimisele järgnevat päeva;
  
• Sooritama eesti keele oskuse eksami (eesti keele eksamit ei pea tegema, kui põhi-, kesk- või kõrgharidus on omandatud eesti keeles);
  
• Sooritama Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksami;
  
• Omama legaalset püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise;
  
• Omama registreeritud elukohta Eestis;
  
• Olema lojaalne Eesti riigile; 
  
• Andma vande: "Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale". 
  

Kodanikuks saamise tingimusi neljas Euroopa riigis:
Šveits
Rootsi
Taani
Suurbritannia
>Välismaalasel peab olema laitmatu reputatsioon
>Peab olema elanud alalise elamisloa alusel Šveitsis vähemalt 12 aastat
>Peab olema tunnistatud füüsiliselt ja vaimselt terveks
>Peab tõestama , et suudab ennast elatada ja et teda austatakse kohalikus kogukonnas
>Peab oskama kohaliku keelt
>Peab tundma sealset ühiskondliku ja põhiseadusliku elukorraldust
>3-5 vestlust kolme aasta jooksul
> Kodakondsuseksam
>Alalise elamisloaga on riigis elatud 5 aastat
(kodakondsuseta isikud 3 ja põhjamaade kodanikud 2)
>Tingimus, et inimene on olnud ja on ka tulevikus respekteeritava eluviisiga
> Välismaalane peab olema elanud alalise elamisloa alusel vähemalt 9 aastat
> Sooritada tuleb 2 eksamit (üks on taani keele ja teine kodakondsuseksam)
>Peab allkirjastama 2 erinevat deklaratsiooni: ühe Taani riigi seaduste ja inimõiguste austamise kohta ning teine kriminaalkuritegude mittesooritamise kohta minevikus ja tulevikus
>Välismaalane peab tõestama finantsist sõltumatust
>Peab olema elanud alalise eluloa alusel 5aastat ning pärast seda saab esitada taotluse
>Peab oskama keelt ja olema kursis riigi igapäevaeluga
>Peab tõendama oma materiaalset kindlustatust

INTEGRATSIOON (lõimumispoliitika) tähendab riigi elanike kaasamist ühiskonnaellu kõigil selle tasanditel. Selle peamiseks probleemiks Eestis on olnud suure osa, peamiselt venekeelse elanikkonna kõrvalejätmine riigi ühiskonnaelust ja sulgumine Venemaa meediaruumi. Sedalaadi areng on ohtlik sotsiaalses ja julgeolekupoliitilises plaanis.
V Majandus
1. Kuidas hinnatakse majanduse edukust (RKP ja SKP)?
2. Mis on riigieelarve ning kuidas seda koostatakse?
3. Mille poolest erineb proportsionaalne maksusüsteem progressiivsest maksusüsteemist?
4. Oska nimetada Eestis kehtivaid kaudseid makse ning otseseid makse.
5. Tea, kuidas kujuneb töötaja netopalk. Samuti ole kursis, millised on Eestis kehtivad tööjõukulud .
6. Tea, mis on deflatsioon ning mis on inflatsioon .
7. Milline tööhõivepoliitika on passiivne, milline aktiivne.
8. Oska lugeda diagramme, kus on kajastatud töötust, vaesust , majanduslikku toimetulekut jms.
9. Oska isekoomustada sotsiaalpoliitika mudeleid.
10. Tea järgmiste mõistete tähendust: heitunu, töötu , absoluutne vaesus , suhteline vaesus, vältimatu sotsiaalabi , sotsiaalne sidusus.
VI Rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit
1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad?
2. Milline maailm on bipolaarne maailm (rahvusvahelises suhtluses)? Oska tuua sobiv näide.
3. Eesti on ühinenud järgmiste organisatsioonidega: ÜRO , EL, OECD, OSCE , EN, NATO . Millised on nende organisatsioonide peamised eesmärgid?
4. Oska nimetada erinevaid sõdade liike. Tea, mille poolest nad sisuliselt erinevad.
5. Millised on õiglase sõja põhimõtted?
6. Mis on humanitaarõigus ?
7. Oska nimetada Euroopa Liidu institutsioone. Millised on nende tööülesanded?
8. Mis on Euroopa ombudsmani ülesanded?
9. Mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta? Millised õigused on Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgi lastel?
10. Mida reguleerib Schengeni leping?

Rahvusvahelises suhtluses isalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat võimu. Seda võib teha kahel viisil:
De facto
De jure
Aksepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlesmisse. See tunnustus on kergesti tagasivõetav.
Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina.

Biopolaarne ehk kahepooluseline maailm- kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad seejuures omavahel).
Näide: Külm sõda

ÜRO- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
ÜRO PEAEESMÄRGID
Rahju ja julgeoleku kaitsmine maailmas
Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlustküsimuste lahendamine
NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Loomise põhjuseks Nõukogude Liidu ohu tõrjumine pärast Teist maailmasõda Euroopas.
Peaeesmärgiks on julgeolek.
OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Tegevuses paneb suurt rõhku relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritaarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskkonnakaitsele.
OECD- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
Eesmärgiks on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Tegeleb ka sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega.
EN- Euroopa Nõukogu
Eesmärgiks on saavutada liikmesriikide vahel suuremat üksteisemõistmist ideoloogilistes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes.

Jh

Õiglase sõja põhimõtted:

• Sõjapidamise põhjus peab olema õiglane. Arvesse tuleb võtta võitlejate eesmärkide suhtelist õiguspärasust. Sõjas on harva tegemist hea ja halva absoluutse vastasseisuga. Tavaliselt tõukavad kõiki osalisi tagant omad asjaolud. Sellega tuleb arvestada.
  
• Hinnata ei tohiks sõjalist hiilgust kui niisugust. Sõda peab lihtsalt aitama kaasa õiglase tulemuse saavutamisele .
  
• Sõda peab olema proportsionaalne reaktsioon vaenlase õiguserikkumisele. Näiteks ühe riigi kodaniku hukkamine teise riigi poolt, kui ebaõiglane see ka poleks, õigustab protesti , aga mitte sõda.
  
• Sõja peab välja kuulutama kompetentne võimuorgan. Kompetentne võimuorgan valitseb sõtta astuvat ühiskonda. See põhimõte oli suhteliselt selge keskajal ja muidugi hiljemgi. Riigi seaduslik valitseja oli selgelt määratletud. Tänapäeval on asi segasem, arusaam seaduslikust valitsusest on palju keerukam. Kui laiendada arusaama ka õiglasele revolutsioonile, siis pole selge, kellel on õigus vägivalda algatada. Kompetentse võimuorgani põhimõte pärineb hierarhilisemast ja autoritaarsemast ajastust.
  
• Sõda tuleb kasutada ainult viimse abinõuna, kui kõik muud võimalused on järele proovitud.
  

Humanitaarõigus on rahvusvaheliste õigusnormide ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustöid.

Euroopa Liidu institutsoonid + tööülesanded
Euroopa Liidu Nõukogu
EL-i seadusandja nahu ka Euroopa Parlament.
Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid.
Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ.
Millega nõukogu tegeleb?

• Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele.
  
• Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat
  
• Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu  juhistele
  
• Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel
  
• Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga.
  

Euroopa Ülemkogu
Langetab EL-i tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana.
ELi juhid kohtuvad Euroopa Ülemkogu raames, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. See kujutab endast ELi liikmesriikide vahelise poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit.

• Otsustab ELi üldise suuna ja poliitiliste prioriteetide üle, kuid ei võta vastu õigusakte.
  
• Tegeleb keerukate või tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendadavalitsustevahelise koostöö madalamatel tasanditel.
  
• Kujundab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, võttes arvesse ELi strateegilisi huve ning kaitsepoliitilist mõju.
  
• Määrab või nimetab ametisse kandidaadid teatavatele kõrgetele ELi tasandi ametikohtadele (nt Euroopa Keskpanga ja komisjoni puhul).
  

Euroopa Parlament
Jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandliku võimu.
Euroopa Parlament on ELi õigusloomega tegelev organ. ELi kodanikud valivad selle liikmed otse iga viie aasta järel. 
Parlamendi töös on kaks peamist etappi:

• komisjonid – õigusaktide koostamine. 
  Parlamendil on 20 komisjoni ja kaks allkomisjoni, mis käsitlevad konkreetset poliitikavaldkonda. Komisjonid uurivad seadusandlikke ettepanekuid ning parlamendiliikmed ja fraktsioonid võivad esitada muudatusettepanekuid või ettepanekud tagasi lükata. Neid küsimusi arutatakse ka fraktsioonides.
  
• Täiskogu istungid – õigusaktide vastuvõtmiseks.
  Selle raames kogunevad kõik Euroopa Parlamendi liikmed, et anda oma lõplik hääl seadusandliku ettepaneku või muudatusettepaneku kohta. Tavaliselt toimuvad need istungid Strasbourgis kord kuus nelja päeva jooksul, kuid mõnikord toimuvad need Brüsselis.
  

Euroopa Komisjon
El-i täidesaatev võim, mis vastutab liidu igapäevase juhtimise ja otsustamise ellubiimise eest ning on võrreldav riigi valitsusega.
Euroopa Komisjonil on ainuõigus koostada õigusaktide eelnõusid.

• kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil;
  
• panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega.
  

Euroopa Kohus
EL-i kõrgeim õigusorgan, mis valvab EL-i õiguse korrektse kohanemise ja tõlgenduse üle. Iga liikmesriik nim 6 aastaks ametisse ühe kohtuniku.
Tegeleb peamiselt kahte tüüpi probleemidega:

• Liikmesriikide kohtud vajavad liidu seadusandlust tõlgendades selgitusi
  
• Tegeleb EL-i institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega
  

Euroopa ombudsman nimetatakse Euroopa Parlamendi poolt ametisse 5 aastaks. Ombudsman tegutseb täiesti sõltumatult ega küsi juhtnööre üheltki valitsuselt ega organisatsioonilt.

• Uurib EL-i insttutsioonide ja asutuste vastu esitatud kaebusi
  
• Püüab leida kaebuse esitajat ning asjaomast institutsiooni
  
• Korraldab uurimist omal algatusel või kaebuse alusel
  

2009. aastal jõustunud Lissaboni leping muutis EL-i õigussüsteemi osaks põhiõiguste harta, mille tõttu inimõiguste kaitse on nüüd EL-i pädevus , kus inimõigusi tõlgendatakse laiemalt kui enamiku riikide põhiseadustes ja seadustes. See on Euroopa Liidu esimene ametlik dokument, milles kirjeldatakse kõiki väärtusi ja põhiõigus, mis kehtivad Euroopa kodanikele .
Millised õigused on Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgi lastel?

• Lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele. Lapsed võivad vabalt väljendada oma seisukohti. Neid seisukohti võetakse arvesse lapsega seotud küsimustes vastavalt tema vanusele ja küpsusele.
  
• Kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid.
  
• Igal lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt oma mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus .
  

Mida reguleerib Schengeni leping?