Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"välispoliitika" - 501 õppematerjali

välispoliitika - NSV Liidu välispoliitikale 1920.aastatel oli iseloomulik kahepalgelisus: Komiterni (Kommunistlik Internatsionaal; organisatsioon mis ühendas erinevate riikide kommunistlikke parteisid) kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni (nt 1923-1924 majanduskriisi ajal üritati toetada kommunistlikke riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis). Reaalpoliitikas sooviti lülituda rahvusvahelisse suhtlemisse teiste riikidega:
thumbnail
12
docx

Võrdlev välispoliitika - Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa

Saksamaa läks põhja ja Pr. lõunasse. Vahemeremaade liidu nõrgim lüli on iraan. tosudi hakati panema põhjapoole ja vaadati, et võiks minna läbi musta mere. tänaseks on lahendatud nii, et saksamaa ja prantsusmaa osalusel tuleb venemaa ja prantsusmaa ühine toru southstream mitte nabuco. ehk need kolm riiki on omavahel ühendatud mööda torusid meres. ja suur osa euroopast jääb mängust välja. EL asju otsustavad Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa. Saksamaa välispoliitika denatsifitseerimine ida ja lääne saksamaal. Jagati kategooriatesse. ida saksamaal käis ühe malliga, võrdselt karistati. Põhiseaduse lääne saksamaale kirjutasid ameeriklased? saksamaa saab jagada sotsiaaldemokraatlikeks ja kristlikud erakonnad - suured mõjurid. Sm sotsiaaldemokraatlik partei ja Sm kristlik partei taastati peale 2. MS. Erinevus: kristlik, keda juhtis konrad Adenauer, peamiseks suunaks oli Lääne sm kiire...

Võrdlev välispoliitika
64 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sise- ja välispoliitika Eesti Vabariigi ajal

Rahvad on omavahel kokku põimunud 2. Erinevused jõukate ja vaeste vahel pole kahanenud, pigem vastupidi 3. Inimesed huvituvad rohkem glamuurist ja rikkusest, kui vaestest ja nälgivatest inimestest 4. Meie mõistes oli eesti omal ajal sissepoole pööratud, aga tolle aja in mõistes küllaltki avatud 5. Eesti on globaliseerumisulatuselt kümnes riik maailmas 6. Nii tollal kui ka nüüd on meie välispoliitika ainsaks ja põhiliseks eesmärgiks oma julgeoleku kindlustamine 7. Tol ajal oli meie julgeolek nõrk 8. Tol ajal Eesti ja Läti vahel piiriprobleem, aga tihe majanduskoostöö 9. Soomega suhted halvenesid 10. Eestil polnud häid sõpru, praegu pealiskaudesd (ei tea kuidas käituvad, kui me hätta satume) 11. Iseseisvus sai püsida tasakaalul N. Liidu ja Saksamaa vahel (kumbki ei soovinud teise mõju laienemist Balti regiooni) 12...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
5
docx

E-Eesti välispoliitika analüüs

Oma kirjutises tutvustab ta liikumisi e-Eesti poole, mis tähendab ka uut välispoliitilist väljakutset. Põhiküsimusteks osutuvad: Kas Eestist võiks saada küberriik? Kuidas pääseks Eesti Euroopa ühisturule? Artiklis räägitakse Eesti saavutustest kübervaldkonnas ning edasistest arenguvõimalustest, kuidas Euroopa turgu liberaliseerida ning areenile pääseda. Kõigepealt tutvustab autor seisukohti, mis on võetud Eesti välispoliitika suhtes. Eesti on sihitu ning ebakindel ja seadnud eesmärgiks olla igav Põhjala riik, kuid passiivsuse taga on Eestil tekkinud saavutused, mis ulatuvad rahvusvaheliste mõõtmeteni ning aitavad edendada tulevasi suuri eesmärke. Järgmistes lõikudes annab Ilves neist saavutustest ülevaate (Ilves, 2011). Peamiseks eduks toob ta välja Eesti kõrge profiili küberkaitse valdkonnas alates 2007. aastast. Autor selgitab, miks väikeriik valis just selle valdkonna oma huviorbiidi tippu ning arenes...

Rahvusvaheliste suhete alused
18 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Eesti välispoliitika 1920-1940

SmartFiles 9.klass Ohuallikad Eesti oli strateegiliselt heas kohas Suurim ohuallikas: Venemaa Teine ohuallikas: Saksamaa Eesti sõjavägi oli liiga nõrk Rõhuti diplomaatiale Balti liit 1920. aastate alguses otsustati luua Balti liit Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola Sõjaline, poliitiline ja majanduslik koostöö Poola-Leedu konflikt Soome soov eemalduda ohutsoonist Venemaa vastuseis Eesti-Läti kaitseliidu leping Suhete normaliseerumine Eesti-Saksa majandus- ja kultuurisidemed 1932 ­ MKL NSVL'iga (ebapüsiv) Toetuse otsimine suurvõimudelt 1921. aastal liitus eesti Rahvaste liiduga Eesti lootis Suurbritannia toetusele Kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamine Aktiivsus rahvaste liidus Ohu kasv 1930.ndatel kujunesid jälle ohuallikad: kommunistlik NSVL ja natsionalistlik Saksamaa Ilmnes Rahvasteliidu suutmatus Tekkis sõjaliste-poliitiliste liitude ja b...

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ajalugu - vabadussõda, majandus, sise- ja välispoliitika

11.1918 lõppes I ms Saksamaa kapituleerumisega. Nõukogude Venemaa aga ei kavatsenud loobuda Baltikumist ja kutsus siinseid rahvaid üles taastama Nõukogude võimu. Vene punaarmeenlastest ning Eesti ja Läti punastest küttidest moodustatud väeüksused tulid Narva kaudu Eestisse, Pihkva kaudu Läti aladele ning algas relvakonflikt ­ Vabadussõda. 28.11.1918 üritasid punaväelased vallutada Narvat, nad löödi esmalt tagasi, kuid järgmisel päeval Narva alistus. Eesti Vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920. Pärast Saksamaa kapituleerumist alustas NV sõjategevust Baltimaade vastu. 29.nov 1918 kuulutasid Eesti kommunistid Narvas välja Kommuuni Nõukogu, esimeheks kinnitati Jaan Anvelt. Kommuuni väed saavutasid Eestis kiiresti edu ja detsembris 1918 kujunes murranguliseks: kommuuni väed jõudsid Valklani. 1) Eestis viidi läbi sundmobilisatsioon 20-24aastastele noortele (Saaremaal osutati vastupanu). 2) Tallinnasse saabus esimene välisabi...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Eesti ajalugu uusim aeg välispoliitika 1918-1939

a juulis. Seejärel järgnesid aastatel 1921–1922 teised riigid, juulis 1922 USA. Balti riigid vahetasid omavahelise de jure tunnustamise noodid 1921. a kevadel. Eestile de jure tunnustuse saamine oli osa julgeolekugarantiidest. Vastuvõtmine Rahvasteliitu 1921 aasta septembris võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija, asutatud 1919, peakorter Genfis). Eesti kuulus Rahvasteliitu 1921-1940. Eesti välispoliitika põhieesmärk 1920. ja 1930. aastatel oli kindlustada riigi iseseisvust ja julgeolekut. Eriti 1920 ndatel aastatel, mil Rahvasteliit oli alles uus nähtus maailma poliitilisel areenil, oli Eesti välispoliitika juhtide usk maailmaorganisatsiooni märkimisväärselt suur. Arvestati just Rahvasteliidu põhikirjas sisalduvate teoreetiliste julgeolekugarantiidega, kus oli lootus, et kehtestatakse selle abil kollektiivse julgeoleku süsteem. Kuid eesti nägi ka Rahvasteliidu nõrku külgi...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus

Rootsi ja Taani välispoliitika võrdlus Riho Kirsipuu Sissejuhatus Selle essee teemaks on võrrelda üldiselt Rootsi ja Taani välispoliitikat. Välispoliitika on poliitika riigist väljaspoole ning riigi suhted teiste riikidega, millel on erinevad eesmärgid vastavalt teisele riigile. Üldpilti vaadates on need kaks riiki küllaltki sarnased ning erinevusi leida on keeruline. Siiski leidub erinevusi just välispoliitikas ning seepärast valiski autor need kaks riiki võrdlemiseks. Töö eesmärk on leida põhjuseid, miks antud riigid on välispoliitiliselt kohati väga erinevad....

Politoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Üliriigid - USA / Nõukogude Liit / Välispoliitika

aastaks jõutakse kommunismi. 1959 NLKP 21. kongress määratles, et NSV Liidus on sotsialism lõplikult võitnud. 1962 algas majanduses langus, eriti põllumajanduses. NSV Liidu majanduse areng oli ekstensiivne – see tähendab, et majandusnäitajate kasv saavutati uute töökohtade, uute ettevõtete loomisega, uute maavarade kasutuselevõtuga jne. Edu saavutati kosmosetehnikas: 1957 Sputnik, 12. aprillil 1961 Juri Gagarin lendas ümber maakera. III Välispoliitika (sellest punktist on suur osa räägitud § 24 Külm sõda. Raudne eesriie) Kogu Teise maailmasõja järgne periood NSV Liidus oli külma sõja periood. NSV Liidu suhted kapitalistlike riikidega (eriti USAga) olid väga jahedad. Erandiks oli Soome. Seevastu sidemed sotsialistlike riikidega olid väga tihedad. NSV Liit pööras suurt tähelepanu relvastumisele. Juba 1949 oli tal aatompomm. Stalini ajal olid NSV Liidu suhted Läänega väga teravad. Välispoliitikas ilmnes jäikus, kangekaelsus...

5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sise-ja välispoliitika aastatel 1918-1938

veebruar 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Loodi parlamentaarne vabariik. Asutav Kogu võttis vastu 1920. Eesti Põhiseaduse. · Kõrgemaiks võimukandjaks oli rahvas · Põhiseadus pidas silmas demokraatlikust. · Seadusandlik võim kuulus riigikogule Vabadussõda 1918-1920 Eesti riigi ja enamlaste vahel. Venemaa tahtis saavutada kontrolli Eesti üle. Välisabi tuli Soomest, Rootsist, Taanist ja Inglismaalt. Landeswehri sõda 1919. Relvakonflikt Lätis Eesti Rahvaväe ja Landeswehri vahel. Eestlased võitsid Võnnu lahingu 23 juuni. Rahulepingule kirjutati alla 2.02.1920. · Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust · Loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes · Tagas Eestile soodsa idapiiri. Sisepoliitika 1920-1934 Erakondi oli rohkelt ja valitsus vahetus sageli. Maareformi teostamine · Riigistati mõisnike maavaldused · Asendus mõisad taludega 1924. aasta 1.detsembril riigipöördekatse. Eestimaa komm...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Välispoliitika 1920.-1930. aastatel

-1930. aastatel Eesti tunnustamine. Olles huvitatud Saksamaa kiirest purustamisest, suhtus Antant Eesti taotlustesse heatahtlikult ning 1918.a. mais tunnustas nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa valitsus Eestit de facto. Pariisi rahukonverentsi- 1919.a. jaanuarist kuni 1920.a jaanuarini kestis. Eestis toetati vaid niivõrd, kuivõrd seda loeti vajalikuks enamluse kukutamise eest peetava võitluse kergendamiseks; iseseisvuse juriidilisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska soovitas otsida uusi lahendusi. Sõja lõpetamine Nõukogude Venemaaga. 2.veebruaril 1920.a kirjutati alla tartu rahuleping. Soome Vabariigilt 1920.a alguses saadud tunnustamine de jure. Murrang Lääneriikide senises poliitikas saabus 1921.a. jaanuari teisel poolel, mil Balti riike tunnustas Antanti Ülemnõukogu. Suve jooksul tunnustamine de jure enamikult Euroopa riikidelt. Eesti ohustatus. Välispoliitika ülesannete lahendamine ja julgeoleku kindlustamine....

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940

Eesti vabariigi välispoliitika 1920-1940 1)EV tunnustamine Tunnustus jaguned:de facto riigi olemasolu tunnustatakse mitteametlikult temaga igapäevaselt suheldes.de jure ­ juriidilise riigi olemasolu tunnustus. Esimene riik mis tunnustas Ev-d oli nõukogude Venemaa.Tartu rahu leping sõlmiti 02.02.1920.a Jaanuar 1921-Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Jaapan tunnustasid Eesti Vabariiki. 1921-EV võeti rahvasteliidu liikmeks. 2)EV eesmärk oli sõlmida sõjalis-poliitiline liit NSVL vastu. Soome ­ Ei tahtnud end siduda Balti riikidega Leedu ­ Ei saanud Poolaga Läbi Vilno(Vilnius) pärast Läti ­ Piiri probleemid Eestiga Poola ­ Väga head suhted EV-ga 3)Orientatsiooni probleemid 1920.aastatel ­ Ev oli orienteeritud Suurbritanniale. Suurbritannia oli EV toetas Suurbritanniat rahvusvahelises poliitikas. 1935.a Inglis-Saksa mereväe kokkulepe - Saksamaa sai õiguse ehitada endale sõjalaevastiku. - EV muutis orie...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Prantsusmaa ise- ja välispoliitika

a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem. · Iseloomulik oli paljuparteilisus (parlamendis omas esindatust tavaliselt üle 10 partei). · Parteide skaalal tugevnesid paremäärmuslased (näiteks monarhistid, kes tahtsid taastada 1848.a. kukutatud Orleansi dünastiat) ja pahempoolsed väikekodanlikud parteid (radikaalid; sotsialistid). · Peamine sisepoliitiline probleem- suhtumine katoliku kirikusse. Kirik oli rikas, omas palju mõjuvõimsaid organisatsioone ning omas suurt mõju hariduse andmises. · 20.sajandi algul vasaktsentristlikud valitsused natsionaliseerisid kiriku varad; suleti kirikukoole; keelati vaimulikel koolides õpetamine; kehtestati usutalituste ja südametunnistuse vabadus. · 1912.a. tulid võimule taas parempoolsed, kes alustasid ettevalmistusi sõjaks Saksamaaga ning kavandasid selleks ulatuslik...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

USA ja Venemaa välispoliitika sarnasused ja erinevused

Venemaa kurdab ka, et NATO valitsev osa Euroopa julgeoleku küsimustes kahjustab nende riiklikku julgeolekut, sest neil ei ole õieti mingit mõju alliansi otsustele. Aga USA ametiisikud on keeldunud võtmast tõsiselt Venemaa ettepanekuid sõlmida uus Euroopa julgeolekuleping. Viimasel ajal räägitakse, et Venemaa on välispoliitika allutanud majandushuvidele, just nagu USA. See peaks kaasa tooma ka konfliktivõimaluste vähenemise ja partnerite ringi kasvu rahvusvahelisel areenil. Teatavasti teenivad Venemaa energeetikakorporatsioonid lõviosa tulust tooraine müügiga läände. Just seepärast on Venemaa suhted Euroopa Liidu ja USAga suurest hulgast majanduslikest, humanitaarsetest ja sõjalis-poliitilistest probleemidest hoolimata viimasel ajal arenenud eesmärgiga luua energeetikavallas uusi ärikontakte. Kas...

Politoloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938

EESTI VABARIIGI VÄLISPOLIITIKA 1918-1938 I EV tunnustamine iseseisva riigina Peale iseseisvuse väljakuulutamist oli tähtsamaks küsimuseks Eesti Vabariigi tunnustamine välisriikide poolt. Maapäeva poolt moodustati välisdelegatsioon, mida juhtis Jaan Tõnisson. Valiti saadikud, kes lähetati erinevatesse riikidesse. 1918 mais tunnustasid Inglismaa ja Prantsusmaa EV-d de facto, kuid Eesti saatus pidi otsustatama I maailmasõja järgsel Pariisi rahukonverentsil. Tunnustamise vastu oli eelkõige Prantsusmaa, kes soovis Vene impeeriumi taastamist. 2. veebruaril 1920 Tartu rahulepinguga tunnustas esimesena EV-i de jure Nõukogude Venemaa 1920 tunnustasid EV-d veel Soome ja Poola. Murrang välisriikide suhtumises saavutati 1921.aastal, mil EV-d tunnustasid de jure enamus Euroopa riike ja sama aasta septembris võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (ÜRO eelkäija). II Balti liidu loomise kava...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Soome ja Rootsi välispoliitika

Soome ja Rootsi välispoliitika Katriin Mangus Sissejuhatus Käesolevas töös võrreldakse Soome ja Rootsi välispoliitikat. Mõlema riigi puhul on tegemist väikeste naaberriikidega, millal on arenenud majandus ja osaliselt ühine ajalugu. Mõlemad kuuluvad Põhjamaade hulka. Siiski on nende välispoliitikas mitmeid erinevusi. Järgnevalt analüüsitakse Soome ja Rootsi välispoliitikat Euroopa integratsiooni, sõjalise neutraliteedi, rahvusvahelise mõjuvõimu, heaoluriigi ja Venemaa suhete teemadel. Kõikide teemade puhul pööratakse mõlema riigi välispoliitikat kujundavatele teguritele, sh ajaloolisele perspektiivile. Analüüs Soomet ja Rootsist võib mõlemaid käsitleda nii Euroopa kui Euroopa integratsiooni piirialadena. Esiteks asuvad n...

Ainetöö
36 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hiina välispoliitika 1950-1990

aastal, põhirõk oli transpordil, arenes majanudsektor. 1949. aastal tuli uueks juhiks Mao Zedong. 1950. aastal , kui Hiina oli hea sõber NSV-Liiduga, siis hakati ka Hiinas ehitama kiirelt üles kommunismi, mis kandis Hiinas nime mauism, see tuleb Mao Zedongi nimest. NSV-Liit aitas Hiinat väga palju rahaliselt. Hiina Vabariik ja Paraguay sõlmisid diplomaatilised suhted 8. juulil 1957. Liit antikommunistide Alfredo Stroessneri ja Chiang Kai-sheki vahel oli tihe. Paraguay on hetkel suurim riik maailmas, mis tunnustab Hiina Vabariiki. 1950. aastate algul sõlmiti NSV-Liiduga sõpruse, liidu ja vastatikuse abi leping. Hiina proovis saada ülemvõimu Kagu-Aasia, kommunistliku Hiina väeüksused sõdisid Korea sõjas Põhja-Korea poolel. Sellega seoses teravnesid riigi suhted USA-ga. USA ei ei tunnistanud Hiina Rahvavabariiki ning...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
22
pdf

Suurriikide välispoliitika loengu konspekt

SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika : riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused....

Diplomaatia
30 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Vene riigijuhid ja nende välispoliitika koos majandusega

Samas tegi Hruštšov aga suuri vigu. Tal puudus püsivus ning aeg ajalt oli ta meel väga heitlik, seetõttu viidi tema valitsusajal läbi mitmeid läbimõtlemata kampaaniaid, millistest tuntumad olid Kasahstani steppidesse uudismaade rajamine ja maisikasvatamise kampaania. Üldiselt algas 1960. aastate alguses majanduslangus, mis oli tingitud väärast majanduspoliitikast. Poliitika: Hruštšovi välispoliitika oli heitlik ja mitmepalgeline. Ta loobus Stalini seisukohast, mille järgi sõjad on möödapääsmatud kuni maailmakommunismi kehtestamiseni ning asendas selle rahuliku kooseksisteerimise propageerimisega. Erinevalt senistest Nõukogude riigijuhtidest reisis ta palju ringi ning võitis südameid oma joviaalse ja avala käitumislaadiga. Tema populaarsust tõstsid NSV Liidu edusammud kosmoses ("Sputnik" 4. oktoobril 1957. a., Juri Gagarin kosmoses 12. aprillil 1962. a.)...

Venemaa
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

20.sajandi USA sise- ja välispoliitika

aastate jooksul jõudsid Ameerika Ühendriigid maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga lõplikult ära harjuda. Kaasnesid suured kulutused võidurelvastumisega, vajadusega hoida oma vägesid teistes riikides ning osalemisega lokaalsetes sõdades. Neil oli majanduse kiire kasvutempo , mis võimaldas hoida kaitsekulutusi 5-6% piires RKPst ning samas suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a. valiti USA presidendiks taas vabariiklane Dwight Eisenhower, kes vähendas makse ning pidurdas sotsiaalprogrammide laienemist. USA oli kindlal...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Soome välis - ja julgeolekupoliitika

SOOME VABARIIGI VÄLIS ­ ja JULGEOLEKUPOLIITIKA Kirjatöö Sissejuhatus Otsustasin kirjutada Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitikast, sest Soome on meie naa- berriik ning meil on ka osaliselt sarnane ajalugu. Välis ­ja julgeolekupoliitika on omavahel ti- hedalt seotud ja nad suuresti sõltuvad teineteisest. Kirjatöö esimeses pooles toon ma välja Soome Vabariigi välis ­ja julgeolekupoliitika täht- samad aspektid, suunad ja ka teostajad. Samuti kirjeldan, milline on Soome julgeolekukesk- kond, kaitselahendus ning ka osalus ülemaailmses kriisireguleerimises. Veel kirjutan Soome julgeoleku ­ja kaitsealasest koostööst teiste riikide ja organisatsioonidega. Töö teises pooles kirjeldan Soome suhteid kolme maailma juhtivama suurvõimuga nii majanduslikult, poliitiliselt kui ka sõjaliselt (Venemaa, USA, Hiina). Samuti analüüsin, miks on suhted just sellised ning mis on neid mõj...

Võrdlev välispoliitika
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun