Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal (0)

Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal
I kursus „Ühiskonna areng ja demokraatia“
Ühiskond ja selle areng
Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid
Rahvastiku jaotamine
1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused
nt: rass , sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus
2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused
nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus , väärtushinnangud
Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine
1.) peamine tunnus elatusallikas
nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi , investreerimine, pension (keskmine 400).
Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13)
1.) rikkad-vaesed
2.) eliit -mass
Poliitiline eliit
Sõjaväeline eliit
Akadeemiline eliit
Ametnike eliit
Loomeeliit
3.)kõrg-, kesk-, alamklass
Rahvusvähemused
Vähemusrahvus ehk rahvusvähemus- rahvusgrupp, kes erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse , keele, usu või kultuurilise omapära poolest. (Eesti top3 Vene, Ukraina , Valgevene)
Rahvus ehk natsioon- ajalooline ühtekuuluvusvorm
Rahvusriik- põlisrahvas + riigipiir kattub rahvuse asualaga
Natsionalism- rahvuslus
Religioosne mitmekesisus
Religioon- uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem
Eestis on suur pooldajaskond:
Eestlaste omausul e loodususul, taarausul
Kristlikel usulahkudel
Islamil
budismil
Sotsiaalne mobiilsus
Sotsiaalne mobiilsus- inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise
Horisontaalne mobiilsus- selline tegevu, kus suurt midagi ei juhtu (maximast-maksimarketisse tööle)
Vertikaalne mobiilsus- tegevus, kus muutub palju (gümnaasiumist-ülikooli)
Ühiskonna sidusus- ühiskondlikest suhetest moodustava sidekoega – mis ühiskonda koos hoiab
Sotsiaalne õiglus- olukord, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on:
Võrdsed võimalused
Võrdsed poliitilised õigused
Puudub majanduslik ebavõrdusus
Puuduvad ebavõrdsed eesõigused
Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus- inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks
Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus-inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist
Vaesuse leevendamise meetmed:
1.) õiglane maksupoliitika
2.) sotsiaaltoetused
Sotsiaalsed institutsioonid
Sotsiaalne institutsioon
Roll
probleemid
Perekond
Igaühel on õigus perekonna puutumatusele. Perekond on riigi kaitse all
Ebapüsivus
Riik
Igaühel on õigus riigi kaitsele
Rahulolematus maksupoliitikaga
Turg
Nõudmise-pakkumise regulaatror, hinnakujundaja
Kõikumine? Majanduskriisi lähenemine
Meedia
Sõnavabadus, neljas võim
libauudised
Nüüdisühiskond ja selle kujunemine
I sektor  avalik sektor
II sektor  erasektor (AS, OÜ jne)
III sektor  kodanikuühiskonna sektor (MTÜ)
Kodanikuühiskond- ühiskond, mis hõlmab inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks.
Tööstusühiskond- ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives töötaja ehk hõivatu(kes saab oma töö eest tasu)
Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond- kasutatakse kõrgtehnoloogiat, järjest suurem haritud spetsialistide vajadus
Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev , talletav, levitav) ühiskond
Teadmusühiskond- ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiutised võetakse kohe kasutusele
Siirdeühiskond- ühiskond, mis on üleminekufaasis totalitaarselt ühiskonna korralduselt demokraatlikule
Heaoluühiskond- riigikorraldusvorm, mis püüab parandada inimeste toimetulekuvõimalusi sekkudes majandusellu, et makspoliitika abil tulusid ümber jaotada.
Jätkusuutlikus-arenguaste, mis rahuldab praeguse põlve vajadusi, seadmata ohtu tulevaste põlveded samu huve. Ei tohi probleemi lahendada teiste arvelt.
Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus
Riik ja riigi vormid
Riik- võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abill hallatakse ühiskonda. Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim
Riigi ainuõigused:
Kehtestab seadusi ja makse
Rakendada sundi (vägivalda)
Riigi ülesanded ehk funktsioonid:
Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega)
Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga)
Riigiorganid
Parlament - kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu)
Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine
Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis
Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu kantselei
Opositsioon- kooslus, kes vastandavad end valitsusele, kes omab võimu
Koalitsioon- mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentalistlikus riigis
Juhatus: ülesandeks korraldada Riigikogu tööd
Riigikogu esimees Erki Nestor ; I aseesimees Enn Eesmaa ; II aseesimees Kalle Laanet
Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim
Ülesanded üldiselt:
1.) Valitseda ehk viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat
2.) Suunata ja kordineerida valitsuasutuste tegevust
Peaminister - valitsuse juht, kelle ülesandeks on esindada valitsust ja juhtida selle tegevust
Minister- teatud valdkonna juht valitsuses
Portfelliga minister- minister, kes juhib mingit valdkonda ja ministeeriumi
Portfellita minister- minister, kes juhib mingit valdkonda aga ei juhi ühtegi ministeeriumi.
kantsler- juhib ministeeriumi igapäevatööd ja koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. (Tõnis Saar)
Riigikantsler ehk riigisekretär- Juhib riigikantselei tööd, ning kindlustab asjaajamise valitsuses.
Prioriteedid:
1.) sotsiaalne kaitse
2.) sisejulgeolek
3.) töövõimereform
4.) julgeolek
Valitsuse iga sõltub
...seadusega kehtestatud valitsemiskorraldusest
...valitsuse töö tulemuslikkusest
Üheparteiline või mitmeparteiline ehk koalitsioonivalitsus
Kohtuvõim
Õigus- riigi kehtestatud või sanktsioneeritud üldkohustuslike käitumisnormide kogum
Õiglus- inimeste loomulike ja olemuslike õiguste ja vajaduste ühiskonnas tunnustamine ning nendega arvestamine
Õiguskantsler- sõltumatu ametiisik, kes nimetatakse Riigikohtu poolt
Ülesanded: 1.) kontrollib uute seaduste vastavust põhiseadusega
2.) analüüsib riigiasutuste tööd
3.) väärhalduse juhtumite lahendamine
Õigusvahemees ehk ombudsman - riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusibürokraatliku omavoli üle.
Kohalik omavalitsus - kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna) kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Ülesanded: 1.) linnapea/ vallavanema valimine
2.) korraldada sotsiaalabi- ja teenuseid
3.) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist
Poliitiline režiim:
demokraatia
diktatuur
liberaalne riik
Autoritaarne riik
Totalitaarne riik
Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade valimiste . Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt ning austades inim- ja kodanikuõigusi
Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Sageli ajuse iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest
Isiku või institutsiooni hirmuvalitsus. Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõikide eluvaldkondade üle. Ühe ideoloogia keskne ning äärmiselt agressiivne võimalike vaenlaste suhtes
Nt: Eesti, Slovakkia, Iirimaa
Nt: Venemaa
Nt: Põhja-Korea
Parlamentaalne ja presidentaalne demokraatia
Riigivalitsemise vormid
Vabariik- mittepärilik võimukorraldus
Monarhia- riigipea on päriliku võimuga monarh
Parlamentaarne
Presidentaalne
Konstitutsiooniline
Absoluutne
Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetataud ja parlamendi ees aruandekohustuslik
Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt.
Monarhi võim on piiratud põhiseadu-sega ja tal on pigem esindusfunktsioon. Riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament.
Monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim.
Nt: Eesti, Mongoolia
Nt: Ameerika ÜR
Nt: Suurbritannia, Tai
Nt: Saudi Araabia
Demokraatia ohud:
1.) Demokraatia rõhutab inimeste võrdsuse põhimõtet, kuid tegelikult pole inimesed võrdsed ei füüsiliselt ega ka vaimselt
2.) Ideaalse demokraatia korral peaks kõik kodanikud käima valimas
Õigusriik ja võimude lahusus
Võimude lahusus- seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on ükteisest eraldatud
Inimõigused
Poliitilised idoloogiad
Ideoloogia- korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi
Tähendus: sellele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest.
Parempoolsed
vasakpoolne
Ideoloogia
liberalism
Konservatism
sotsiaaldemokraatia
Keskne väärtus
Indiviidi vabadus
kollektiiv on tähtsam kui üksikisik.
Traditsioonid
võrdsed võimalused kõigile
Riigi roll
tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest.
tgelema pigem inimeste füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega.
pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
Majanduslikud toetused
Pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist
riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt.
Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse.
Sotsiaalsed toetused
pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama.
Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt neile, kel puudub perekonna tugi.
Riik peaks kõiki toetama .
Parempoolsed- konservatiivsus ja traditsioonid, soltsiaalsed erisused, erasektor
Vasakpoolsed- uuendusmeelsus, võrdsus ühiskonnas, avalik sektor
Äärmusideoloogiad
Islami fundamentalism- Lääneliku elulaadi ja mõjutuste hukkamõistmine
Fašist- Usub, et vägivald on vajalik rahva huvide kaitseks
Kommunist - Usub, et ideaalühiskonda tuleb jõuda revolutsioonilisel teel
Valimised
Demokraatlikud valimised
Vabad (pole kohustuslikud, anonüümsed)
Ühele saadikukohale kanditeerijate arvu ei piirata
Valimised on regulaarsed
Kõigil kandidaatidel on õigus vabalt oma vaateid propageerida
Tulemused avalikustatakse täielikult
Valimissüsteemid
Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem(ühemandaadilised valimisringkonnad „võitja võidab kõik“)
Proportsionaalne (mandaatidega)
Valijatüübid
1.) parteiaktiivsed ( toetavad järjekindlalt mingi partei poliitilist liini)
2.) rutiinse (toetavad parteid harjumusest, traditsioonist jne)
3.) jooksikud (võrdlevad parteide tegevusprogramme ja toetavad neid kelle tegevus on kõige paremas kooskõlas nende huvidega)
4.) passiivsed (ei tunne huvi poliitika vastu, nende osavõtt sõltub juhuslikest asjaoludest)
Valimised Eestis
Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti 21-aastasel kodanikul
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Neljaks aastaks. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu 16-aastasel kodanikul ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas.
Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse 6 Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Hääletamisõigus on 18-aastasel Eesti kodanikul ja EL kodanikul, kelle püsiv elukoht on Eestis.
Erakonnad ja kodanikuühendused
Erakond- sarnaste maailmavaadetega poliitiline institutsioon
Kodanikuühendused- kodanikuühiskonnas väljendavad inimesed oma soove, huvisi ja värtusi, mis on seotud ühiskonna paremaks muutmisega ja mida riik ei ole enda peale võtnud (nt MTÜ-d)
Euroopa Liidu valitsemiskord ja toimimine
Euroopa parlament – EL-i seadusandlik võim. Esindab EL kodanike huve, ainus EL-i institutsioon, mis valitakse otsestel ja üldistel valimistel. (tea Eesti saadikuid)
Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu – EL-i põhiline otsuseid tegev asutus.
Euroopa komisjon – EL-i täidesaatev võim, vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise ja EL eelarve täitmise eest. Koostab uute seaduste ettepanekuid .
Euroopa ülemnõukogu – Määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. (kõikide liikmesriikide riigi- ja valitsujuhid, kogunetakse 4 korda aastas)
Euroopa kohus – EL-i kõrgeim kohtuvõim, mis valvab EL-i õigusaktide järgimise üle
Euroopa Liidu poliitikavaldkonnad
II kursus „Majandus ja maailmapoliitika“
Ühiskonna majandamine
Riik ja majandus
Majandus- ühiskonnaelu valdkond , mis tegeleb ostan, müün, toodab, vahetab.
Majandusressursid ehk tootmistegurid
1.) loodusressursid (põlevkivi, puit, savi)
2.) inimressursid (töövõimelised elanikud)
3.) kapitaliressursid (raha, tööriistad)
4.) ettevõttlikus- loov mõtlemine, julge algatus , arukalt tegutsemine)
Majandussüsteemid
1.) Naturaalmajandus
2.) Käsumajandus/plaanimajandus
3.) Turumajandus /vabaturumajandus (Eestis turumajandus)
Majandussektorid
1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas )
2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan)
3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily )
4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia ) nt pangandus, mikroelektroonika
Riigi roll majanduse korraldamises:
1.) monopolid ekontrollimise vajadus, et tagada konkurents 4.) tervishoiunõuded
2.) piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud 5.) ohutusnõuded
3.) spetsiaalsed laenu- ja toetusskeemid 6.) negatiivsete välisjõudude pidurdamine
Euroopa liidu roll Eesti majanduses
1.) rohkem toetusi 3.) Euroopa direktiivid
2.) hinnatõus 4.) Suurem avatud turg
Väliskabanduse piirangud
Tollimaks- maks import ja eksport kaupadele
Kvoot - väliskabanduse mahuline piirang
Kaitsetoll- vastumeede teise riigi tollimaksule
Mittetollilised piirangud- tootmisstandarid
Makromajanduse põhinäitajad
SKT/SKP- mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemust. Riigis teatud aja jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus
Eelarvetasakaal- tulud ja kulud on võrdsed
Inflatsioon - raha väärtuse ehk ostujõu langus
Tarbijahinnaindeks - iseloomustab tarekaupade ja teenuste hinnamuutust
Impordi-ekspordi tasakaal- import ja eksport on enam-vähem võrdsed
Eesti riigi välisvõlg: 2,5 tuhat miljonit
Fiskaalpoliitika - valitsuse eelarve poliitika
Maksud
Maksukoormus- näitab, kui suur osa SKP-st kulub maksudele
Kaudne maks – toote või teenuse hinnas sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks (aktsiisimaks)
Otsene maks – sissetulekutelt makstav maks (tulumaks, sotsiaalmaks )
Maksusüsteemid
proportsionaalne – maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaolistelt kehtiva protsendiga
progressiivne – maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele
regressiivne – maksumäär alaneb tulude suurene
Tööturg ja hõive
tööturg – töötajad ja tööpakkujad
tööjõud – tööealine elanikkond, töötajad (palgatöötajad, mittepalgalised töötajad) + tööotsijad (töötud, kes soovivad leida täis-, või osaajaga tööd)
majanduslikult aktiivsed – hõivatud e momendil töötavad + töötud e töötukassas töötuna registreeritud
majanduslikult mitteaktiivsed ehk ülalpeetavad- pensioniealised, õpilased, täiendõppel täiskasvanud, laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejad, haiged või puudega inimesed, heitunud
tööhõive - inimeste hõive riigi majanduses.
tööpuudus – olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
tööjõupuudus – olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine
passiivne tööhõivepoliitika – riik tegeleb tööpuuduse tagajärgedega (sotsiaaltoetused, töötuskindlustussüsteem, hädaabitööd)
aktiivne tööhõivepoliitika – riik tegeleb tööhõive põhjustega (töökohtade loomine, koolitusprogrammid)
tööränne - inimeste rändevorm, mille põhjuseks on indiviidi töötegemine teises regioonis või riigis
Tarbimine ja investeerimine
Ostukorv-
Laenud-
Laenuriskid-
Tarbijakaitse - tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve seaduste täitmise üle.
Investeerimine-
Aktsia- väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Pensionifondid
I sammas – riiklik pension. Riik tagab vanaduse, töövõimetuse ja toitijakaotuse korral
II sammas – kohustuslik kogumispension (isik 2% + riik 4%)
III sammas – Täiendav kogumispension
Maailma areng ja maailmapoliitika
Nüüdisaja maailma mitmekesisus ja rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvaheline julgeolek ja koostöö organisatsioonid
Rahvusvaheline julgeolek- riikide valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt võetavatest meetmetest ühise ellujäämise ja julgeoleku tagamiseks
G7- Kanada (peaminister Trudeau), Prantsusmaa ( president Macron), Suurbritania (peaminister May), USA (president Trump), Saksamaa (kantsler Merkel ), Jaapan (peaminister Abe), Itaalia (peaminister Gentiloni), (Euroopast Dust ja ...)
OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon )- tööstuslikult arenenud demokraatlike riikide foorum.
Euroopa Nõukogu (CE)- eesmärgiks edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põjimõtete Euroopas
NATO (Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon)- Nõukogude Liidu ohu tõrjumiseks Teise MS järgses Euroopas, asutati 1949.aastal Põhja-Atlandi lepingu alusel Washingtonis. Eesti liitus 2004
ÜRO (Ühenenud rahvaste organisatsioon)- Ülemaailmne organisatsioon, mis tegeleb:
1.) rahu ja julgeoleku kaitsmisega maailamas
2.) riikide koostöö korraldamisega rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
3.) riikidevaheliste konfliktide ja vaidlisküsimiste lahendamisega
OSCE (Euroopa julgeoleku- ja koostöö organisatsioon) tegeleb:
1.) konfliktide ennetamisega
2.) kriisi reguleerimine ja kriiside ohjamine
3.) kaasaitamine konfliktijärgsesle sotsiaalsele taastustööle, sh inimõiguste tagamisele
WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)- tegeleb riikide kaubanduse reguleerimisega
Euroops Liit (1951) eesmärgid:
1.) Ühendada Euroopa riike praktilist kooostööd tehes
2.) Tagada Euroopa kodanike turvaline elu
3.) Soodustada majandusliku ja sotsiaalset solidaarsust
Euroopa parlamendi president Euroopa komisjoni president Euroopa Ülemkogu eesistuja
Antonio Tajani Jean- Claude Juncker Donald Tusk
Euroopa kohus- jälgib, et kõik liikmesriigid tõlgendaksid ja rakendaksid seadusi ühtselt.
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus
Immigratsioon
Immigratsioon ehk sisseränne- inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna
Migratsiooni põhjused:
1.) pagemine relvastatud konfliktide ja vägivalla eest (nt tagakiusamise tõttu);
2.) pagemine loodusõnnetuste (nt üleujutused), inimtegevusest tingitud keskkonnamuutuste (nt liigne karjatamine  erosioon) ja inimeste põhjustatud katastroofide (nt radiatsioon) tõttu;
3.) sundränne suurte arenguprojektide tõttu (nt lennujaamade looduskaitsealade)
Immigratsiooni mõjud:
1.) Sisserännanu võib teha tööd, mida riigi enda elanikud ei taha või ei saa teha;
2.) Immigrant saab lisada ühiskonnale mitmekesisust, mis aitab arendata tolerantsi;
3.) Sisserännanuid hakatakse ära kasutama odava tööjõu tõttu;
4.) Immigratsiooniga kaasnevad tihti kriminaalsed probleemid.
Pagulane- põgenik kes on esitanud kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse ja kelle taotlus on rahuldatud
Inimkaubandus- Inimese värbamine, vedamine , üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muul viisil jõu kasutamine või sellega ähvardamine, petmine , võimu kuritarvitamine, isiku abitu seisundi ärakasutamine või inimese üle mõjujõudu omava isiku nõusoleku saavutamine selleks, et inimest ekspluateerida.