Ideoloogiad 19.saj tekkis: 1)konservatism- endised ülikud-kellegil on midagi etteantud, saavad edasi aadliku moodi elada · Endised ülikud · Säilitamine · Ei muutustele! · Kaitsta oma maa turgu · Inimeste ebavõdrsus on paratamatu · Seadusandlikkuse ja korra säilitamine · Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed · Vabadust eelistavad võrdsusele 2)liberalism-kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu · Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus ...
1.Ideioloogia mõiste Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei pruugi olla ainult poliitiline. Ideolooga tugevus sõltub ruumist ja teavitustööst. Poliitiline ideoloogia haarab kõiki eluvaldkondi. 2.Parempoolsed ideoloogiad Liberalism- indiviidi vabadus, riik ei peaks sekkuma majandusse, propartsioonaalne tulumaks." Anna näljasele õng, mitte kala" Sotsiaalliberaalid riik peaks leguleerima majandust ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut. Konservatism sotsiaalsed erinevused peaksid säilima. Kaitsevad rahvuslikku kapitali, pooldavad stabiilsust ja järk-järgulisi reforme. Kollektiivne on tähtsam kui üksik riik. Riigitugi on füüüsiliselturvalisusel mitte sotisaalsel. 3
IDEOLOOGIAD Marite Pilv, 12e 1)Milline ideoloogia on kõige enam mõjutanud 20.sajandi ajalugu ? Põhjenda Liberaalid tekkisid opositsioonina konservatiivsele poliitikale, mis pooldas muutusi. Liberalism ehk vabameelsus on poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine. Algselt tähendas liikumisvabadust ja mõttevabadust. Liberalism on suund majanduses, poliitikas ning filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalistidel olid uued mõtted, mille hiljem konservatiivid üle võtsid. Sellega jäid Liberaalid kriisi. Sellegipoolest on kõik see mõjutanud meie tänapäevast poliitikat, see on see, mida me täna tunneme ja teame. 2) Kas peamised diktatuuriideoloogiad on tänapäevaks hääbunud ? Põhjenda. Me kindlasti kõik tahame uskuda, et dikt...
IDEOLOOGIAD Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia- korrastatud ideesüsteem, propageerib kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig)
Poliitilised ideoloogiad: Parem- ja vasakpoolsus: Liberalism ja neoliberalism: liberalism peab ülimaks vabaduseks indiviidi vabadust. Riigi peamine roll on vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldatakse vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võmalus otsustada, millele ta teenitud raha kulutab. Konservatism ja kristlik demokraatia: ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima pi...
Parempoolsed Vasakpoolne Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada eluku...
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk.
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme.
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia mõiste ja roll Ühiskonnaelu korraldamise ideed ja neile antud hinnangud mängivad olulist osa ühiskonna arengus. Nad võivad arengut edasi viia või pidurdada, jagada ühiskonna vastasleeridesse või vastupidi, kokku lõimida. See, kui tugeva mõju mingi ideede süsteem omandab, oleneb pakutavate ideede sobivusest oma aegruumi, aga ka teavitustööst. Laia leviku saavutavad need ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljude jaoks olulistele probleemidele. Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad Levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. Liberalism peab ülimaks väärtuseks indiviidi vabadust. Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi peamist rolli näevadki liberaalid just vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on i...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism
EESTIMAA ERAKONDADE IDEOLOOGIATE TUTVUSTUSED Tallinn 2010 Reformierakond: Reformierakonna ideoloogia on parempoolne. Reformierakond kehastab liberaalset maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. Ühiskond on kujundatud nii, et indiviididele on loodud maksimaalne tegevusvabadus. Nende poliitika rajaneb lihtsatel liberaalsetel väärtustel, nagu üksikisiku vabadus ise otsustada. Reformierakond pooldavab ühesugust maksumäära kõikidelt tuludelt, eeskätt aga tarbimiselt (madalama sissetulekuga inimeste kaitsmisel pooldab liberalism maksuvaba miinimumi kehtestamist, mille piiri tuleb järk-järgult tõsta). Liberalismi eetiliseks aluseks on partnerlus ja solidaarsus: turul saab edukalt tegutseda see inimene või firma, kes arvestab teiste huvide ning vajadustega. Kasumit saavad teenida vaid need tooted ja teenused, mida keegi vajab. Liberaalsete ideede sihtgrupiks on vabad omanikud, kes konkureerivad üksteisega erapoole...
Arves- tati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmajõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavaba- riigis. Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad ja väikesed maksud; üksikisikut peetakse täht- samaks kui kollektiivi. Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, ast- melist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele.
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö kordamisküsimused 1.Millised jooned on omased tööstusühiskonnale?tööstuslik tootmine, ratsionaalsus, tööaeg suurem kui puhkeaeg. 2.Millist heaolumudelit iseloomustavad järgmised tunnused: Heaolu eest vastutab igaüks ise- Liberatism Keskne heaolu eest vastutaja on riik-Sotsiaalne demokraatlik heaolu Riik pakub toetust ainult vaestele pensionieas inimestele-Liberatism Peamised vastutajad heaolu eest on tööandja ja töövõtja koos- Konservatism Inimese heaolutase sõltub tema tööpanusest, enamik sotsiaalhüviseid toimib kindlustuse põhimõttel- Konservatism Sotsiaalhüviseid jagatakse kõigile- Sotsiaalne demokraatlik heaolu 3.Märkige, millised seisukohad kuuluvad liberaalile (L), konservatiivile (K), sotsiaaldemokraadile (S), uusvasakpoolse poliitika esindajale (U): Rahva heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga-Uusvasakpoolse poliitika esindajale Rikkad peavad maksma kõrgemaid makse- Sotsia...
Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine
· kodankondsusseaduse leevendamine · pooldavad suhteid Venemaaga Erakondade valijaskonnad e. Elektoraat: Keskerakond · peamiselt venekeelne · pensionärid( populistlikud e. Rahvale meeldivad lubadused) · vähe informeeritud · peamiselt madala haridustasemega Rahvaliit · maarahvas Ideoloogia ideesüsteem, mis propageerib kindlaid vaateid Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad: vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia.
Kuigi kollektiiv (rahvus, kogukond, suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidele riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles, et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve. VASAKPOOLSED IDEOLOOGIAD Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Laekuv raha kasutatakse eeskätt kohalike omavalitsuste, hariduse ja sotsiaalvaldkonna edendamiseks
Poliitilised ideoloogiad Eesti Riigikogus Lähtudes poliitilisest ideoloogiast, jagunevad erakonnad vasakpoolseteks ja parempoolseteks. Vasakpoolsed tuginevad eelkõige sotsialistlikul või sotsiaaldemokraatlikul ideoloogial ja traditsiooni järgi esindavad nad pigem tööliskonna huve. Nende peamine mõte on, et riik tagab ja vastutab üksikisiku sotsiaalse turvalisuse eest. Parempoolsed see-eest leiavad, et üksikisik vastutab ise oma heaolu eest, mistõttu kogub riik vähem makse ja pakub inimestele väiksemat sotsiaalturvat. Rõhuasetus on eelkõige üksikisiku vabadusel valida, kuidas ta oma sotsiaalturvat tagab. Praegu on Riigikogus 4 erakonda: Reformierakond, Keskkerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) ja Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). Parempoolsed erakonnad on IRL ja Refeormierakond, vasakpoolsed SDE ja Keskerakond. Reformierakond on liberaalse vaatega ja pooldab proportsionaalset maksusüsteemi ja tulumaksu % vähendamist (hetkel ...
*õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandust *suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse *riik peab tagama igale inimesele elatustaseme Erinevused vasak – ja parempoolsete vahel on kõige selgemalt säilinud suhtumises võrdsusesse. Uusparempoolsed on selles osas üpris karmil seisukohal, väites, et
liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotleda abirahasid.
Diktatuur: 1) Autoritaarne ebademokraatlik valitsemine; sageli ajutine; õigusi piiratakse, et režiim püsiks 2) Totalitaarne riik hirmuvalitsus; kontroll kõigi eluvaldkondade üle; ideoloogiakeskne; agressiivne 14. Ideoloogia- on korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele. Poliitilised ideoloogiad: korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Filosoofilise süsteemiga seotud maailmavaade. Parempoolsus ja vasakpoolsus: Parempoolsed ideoloogiad: 1) liberalism- indiviidi vabadus; vaba konkurents, avatud turg, vähene riigi sekkumine; inimeste töölemotiveerimine. 2) konservatism- traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, erisuste säilitamine; aeglased muutused; rahvuslik kapital; füüsiline turvalisus > sotsiaalne turvalisus.
Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Majandus a. Sarnasused: mõlemas riigis majanduse allakäik; raha väärtus mõlemas riigis oli väga madal, oluline oli materiaalne väärtus; majandustegevust juhtis riik, mitte rahvas (ettevõtjad, madalal kohal poliitikud jne); b. Erinevused: NSVLiidus hakati rajama tohutul hulgal rasketööstust, Saksamaal mitte nii suurtes mastaapides; Saksamaa industrialiseerimine oli pealtnäha täpselt sama nagu Venemaal keelati ära eraettevõtted; Saksamaal neljaaastakuplaan, NSVLiidus viisaastakuplaan; 2. Poliitika: a. Sarnasused: Mõlemas riigis oli valitsemisvormiks totalitaarne diktatuur; ülistati kõrgemaid riigimehi ja juhte. NSVLiidus oli riigijuhiks Stalin ja Saksamaal Hitler; b. Erinevused: Saksamaal sai valitsemisvormiks diktatuur läbi varjatud vägivalla, seevastu NSVLiidus ar...
· Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. Maksud:riigilõiv(dokumendid,juhiluba) Otsesed maksud:füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks(21%) Töötuskindlustusmaks:riik 1,4% ; töövõtja 2,8% Sotsiaalmaks(33%;20%tervisehoid;13%pansion)töökindlustus,kaudsedmaksud, käibemaks,aktsiisimaks,tollM Riigivõimu komponendid · Riigivõim on stabiilne;majanduslik võim võib muutuda ja kultuurivõim on ebastabiilne. 4. Parempoolsed ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum,mis propageerib kindlaid väärtusi. · Liberalism-toetavad inimese vabadust,propartsionaalset tulumaksu,riigi vähest sekkumist majandusse.(vabaturumajandus) · Sotsiaalliberaalid-majanduspoliitikaga tihedalt seotud.Ei karista rikkaid kõrgemate maksudega,inimesel on võimalus otsustada kuidas raha kulutab. · Konservatis on liberalismi vastand.Nende arvates tugineb ühiskond
Ühiskond 3.1-3.7 1. Ideoloogia ja poliitilise ideoloogia definitsioon Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Mittepoliitilised ideoloogiad on nätieks: budism, feminism, sürrealism. Poliitiline ideoloogia, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnagu poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. 2. Parem ja vasakpoolsus Parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja kristlik demokraatia. isel põhimõte,mille kohaselt iga ÜK liige on ise vastutav oma sot ja maj heaolu eest. Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse
Sest olid kõik tihedalt seotud ja nii ju. Esimene majanduskriis oli 1847 · imperialismi teke- suurriikide vaheline konkurents, mis laienes kogu maailmale. Oluliseks muutus kolooniate omamine, et kindlustada tööstus odava toorainega. Suurimaks koloniaalimpeeriumiks oli Suurbritania. Ja suuuruselt teine oli Prantsusmaa. POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogia- korrastatud ideede skeem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitiline ideoloogia- annab hinnangu olemasolevale ühiskonna korraldusele ja esitab oma väärtushoiakutes lähtuva ideaalse ühiskonna käsitluse. Poliitilised ideoloogiad tekkisid seoses prantuse revolutsiooni ja pra revolutsiooni tulemuste ja tööstusliku pöördega. Kolm olulist ideoloogiat: 1. konservatism peamine eesmärk oli säilitada valitsemine, kui ka ühiskond
tüüpi võim. RIIGIVÕIMU ERIPÄRA:riigivõimu tunnused-kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks,selle otsused on kohustuslikud kõigile,korraldada igapäevaelu,esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises,võimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia.riigvõimu komponendid-spets asutused ja institutsioobud,mille kaudu võimu teostatakse,inimesed, kes on koolitatud valitsemisülesannete täitmiseks,kirjalikud õigusnormid. PAREMPOOLSED IDEOLOOGIAD:levinuimad on liberalism(ülim väärtus on indiviidi vabadus,majanduses pooldavad vabaturumajandust,konkurentsi,avatud turgusi ja minimaalsed riigi sekkumist,sots nõudmised on maj.poliitikaga seotud,taotletakse ikka vabadust,konkurentsi,individualismi)konservatism(kujunes välja libearismi vastandina,nende arvates tugineb ühiskond traditsioonidele,rahvuslusele ja kristlikule moraalile,pooldavad stabiilsust,ettevaatlikke ja
kodanikõigusi. piirangud lähtuvad diktatuuri äärmiselt agressiivne või-malike püsimise vajadusest. sise- ja välisvaenlaste suhtes. Võim võib olla päritav. Nt. Iirimaa, Slovakkia, Eesti Nt. Venemaa Nt. Põhja-Korea 1.5 Poliitilised ideoloogiad Ideoloogiat võime mõista kui maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Ideoloogia on idee korrastatud kogum, mis rõhutab teatud vaartusi. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisteid parempoolsus ja vasakpoolsus. Parempoolsus Liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esiplaanid indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma tagada
See tähendab, et seaduse või mõne õigusakti väljatöötamisse on kaasatud huvigruppe, keda kavandatav poliitiak huvitab. Tänapäeva partnerluse idee on laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine painlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustiku eelis on see, et saab kasutada iga osalise tugevaid külgi ja saavutada see läbi parem lõpptulemus. Poliitilised ideoloogiad. Ideoloogia on korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideloogiad jagunevad: A)Mittepoliitilised ideloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonna korraldusega (budism, ateism) B)Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonna korraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad:
Ühiskondlikud liikumised ja ideoloogiad läbi 20.sajandi Noorsooliikumine Ülikoolidesse hakkasid tulema ühiskonnarühmade esindajad, kel polnud võimalik saada kõrgharidust ( nt. töölisperekondade lapsed, mustanahalised) Loosungiks oli: „Sex, drugs and rockenroll! Elvis Presley Noorsooliikumine •Põlvkondade konflikt seisnes selles, et noored heitsid kõrvale vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid, sündsustunde. •1968.a. toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused. Pariisi rahutused 1968. a aastal Noorsooliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Eelkäijaks väidetavalt Beat Generations. Hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Loosungiks: „Make love, not war!“ Hipide ehk lillelaste liikumine kasvas protestiks Vi...
Poliitika, parteid ja ideoloogiad, korruptsioon, kodanikuühiskond, kodakondsus 1. Poliitika: mõiste seletus, millega tegelevad poliitikud (õp. I osast lk 64); Poliitika-ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad eeskätt huvirühmitised ja institutsioonid, nende eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitikud on need, kes poliitikaga tegelevad. 2. Erakond e. partei: mis see on, kellest koosneb, kuidas parteid (üldjoontes) jagunevad, vasak- ja parempoolsuse sisu (seletus), olulisemad Eesti parteid (kes on parem-, kes vasakpoolne) ja nende juhid (õp. lk 64 ja vihikust) Erakonnad ehk parteid on rühmitused, millesse poliitiliselt aktiivsed inimesed demokraatlikes maades jagunevad. Koosneb partei juhist ja 100 liikmest. Parteisid saab maailmavaate alusel jagada peamiselt parem- j...
19.saj. peamised poliitilised ideoloogiad. liberalism(liberaalid)-vabameelsus konservatism(konservatiivid)-parempoolsus sotsiaaldemokraatia(sotsialistid)-vasakpoolsus USA areng peale Esimest maailmasõda. Arenes kiiresti.Kuulutati välja kuiv seadus e. alkoholi keeld.Alkoholi valmistamise ja levitamisega hakkas tegelema maffia.1929 algas majanduskriis.1933 hakkas USA majanduskriisist välja tulema.Välispoliitilised ajasid USA isolatsioonipoliitikat.1932- president Franklin Roosevelti tegevus majanduskriisi ajal USA-s. Ta toetas uute töökohtade loomist,tõstis makse,suurendas riigi võlga,kehtestas min. töötasu,organiseeris hädaabi töid. Diktatuuri tekke põhjused(kommunistlik,fasistlik). a)Euroopas levis demokraatia kriis; b)kõikides hädades süüdistati demokraatlikku riigikorraldust; c)loodeti ühiskonna kiirele arengule. *Kommunistlik diktatuur soovis hävitada kodanlust. *Fasistlik liikumine tähtsustas rahvust,üksikisikud olid tähtsusetud.Põl...
2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit, antant Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia-üksteise kaitsmine, aitamine kallaletungi korral
Kihistumise mudelid õp. lk. 39. Omandi seos inimese sotsiaalse klassiga õp. lk. 40. Rollikonflikt-olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku. Inimgruppide eristumise alused: · Varanduslikud · Regionaalsed · Rahvuslikud · Ideoloogilised, sh usulised · Multikultuursus. Õp. l k. 42 (2, 3). P. Bourdieu ja tema teooria (õp. lk. 42, 43). Tv ül. 25 A, 26. 2. 5. Võim ühiskonnas. Paberil 2.6. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia-korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.. Ideoloogia ülesanne: Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiselte ideoloogiate nt. On budism, femisnism jne. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad om nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Skeem õp. lk. 49.
PARTEID JA IDEOLOOGIAD EESTIS Praegu eestis koalitsioonis Reform ja IRL, opositsioonis Rohelised, Keskerakond. Eestis on kaks liberaalset erakonda: Kesk ja Reform. Reformierakonna programm: · Kehastab liberaalset (natuke konservatiivide poole kaldunud) maailmavaadet, kaitsevad indiviidi vabadust. · Toetavad proportsionaalset maksusüsteemi, madal tulumaks (lubasid 10%). Proportsionaalne maksusüsteem tähendab seda, et kõik maksavad ühise maksumäära alusel. · Vaba kaubandus. · Riik on halb peremees ning erakapital on kõige parem peremees, ehk nad soosivad erastamist. Eestis peab jätkuma erastamine ka infrastruktuuri valdkonnas. · Tasuline haridus, aga tuleb finantseerida õppelaenuga. · Riigi kulud võimalikult väiksed. Isamaa ja Res Publica liidu programm: · Kehastab konservatiivset maailmavaadet. Res Publica (M.Laar) on palju liberaalsem, Isamaliit (J.Parts) aga ra...
Psühholoogilised (Isoleerituse vältimine; Kaasosalisuse tunne; Manipuleerimisvõmalus; Laastav mõju:püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta) Avalik arvamus kujuneb: arutelu üksikisikute vahel, arutelu rühmas, kitsam avalikkus (laieneb teatud sektoritesse), laiem avlikkus(kõik olulised ühiskonnakihid). Poliitiline kommunikatsioon: Oluline poliitilise sotsialiseerumise kanal (4.loeng) Poliitilised ideoloogiad: Ideoloogia on alati iseloomult sotsiaalne. Ideoloogiate avaldumine: Ideoloogiad teoreetilises võtmes: filosoofilised maailmavaate viisid ja nende areng Ideoloogiad institutsioonilises võtmes: erakonnaperekonnad ja nende areng Ideoloogiad praktilises võtmes: kuidas inimesi kaasa tõmmata ja poliitikat teha Ideoloogia võib väljenduda: Implitsiitselt- teatud väärtuste, teemade jm kaudu, poliitikat pmst ei mainitagi
Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia
Esiteks tuli suure üllatusena see, et Nõukogude Liit ning Natsi-Saksamaa nii mitmetahuliselt sarnased olid, kuigi paljud skeptikud seda mitte kuidagi aktsepteerida ei suuda. Teiseks julmus, terror ning hirm, mis olid tollase aja iseloomustamiseks arvatavasti kõige paremini kirjeldatavateks märksõnadeks. Püstitasin endale küsimuse: Kas see saab üldse võimalik ola, et minu eluaja jooksul meie suur idapoolne naaber meie iseseisvust uuesti ei ohusta? Marxi ning Engelsi ideoloogiad avaldasid suurt mõju 19. ja 20 sajandi maailmapildile. Nii nõukogude liit kui ka Natsi-Saksamaa olid algselt mõlemad natsionaalsotsialistlikud ning põhinesid paljuski just marksismil, mis idealiseerib niiöelda ,,tuleviku ühiskonda" ning ühiseks hüvanguks lihtsalt tuli osa elanikkonnast tappa. Vahe oli selles, et Hitler moonutas marksismi põhimõtteid. Tappa oleks pidanud inimesi, kes ei toonud ühiskonnale kasu, mitte inimesi rassi järgi
1. Poliitilised ideoloogiad (mõiste, jagunemine, seletused) Ideoloogia- korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Jagunemine Vasakpoolsed Parempoolsed Tähtsustavad avalikku sektorit Pooldavad erasektorit ja ja võrdsust ühikonnas sotsiaalseid iseärasusi Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Kommunism Indiviidi vabadus ülim. Tugineb rahvusele, Võrdsed võimalused Majanduse Majanduses pooldavad traditsioonidele, kõigile. Majanduses riigistamine, vabaturumajandusi, kristlikule moraalile. Eelistatud segamaj, rikkuse konkreetsusi, avatud majanduses riigi suurema tulu saajad jaotamine turgusid, minimaalset sekkumise vastu era- peavad rohkem inimeste riigi sekkumist. Rikkaid o...
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism.
1. KESKAJA FILOSOOFIA Irenaeus(u 125-202) 1. Millal oli keskaeg? V: 476-1492 2. Kas Irenaeus on keskaja või keskaja-eelne filosoof? V: keskaja-eelne filosoof 3. Kus Irenaeus sündis? V: Väike-Aasias (tänapäeva Türgi alal, kus tollal elasid kreeklased) 4. Keda käis Irenaeus poisina koos vanematega Smürnas (tänapäeva Türgi alal, kus siis elasid kreeklased) kuulamas? V: piiskop Polykarpost, apostel Johannese õpilast 5. Mis sajandil Irenaeus põhiliselt elas? V: 2. sajandil 6. Kuhu asus Irenaeus noore mehena? V: Galliasse (Prantsusmaale) 7. Mis linna piiskop oli Irenaeus Prantsusmaal? V: Kagu-Prantsusmaa linna Lyoni piiskop 8. Mille poolest on Irenaeuse filosoofia tuntud? V: võitluses gnostitsismi vastu 9. Kuidas nimetatakse õpetust, mis rõhutas salajase teadmise (salasõnade) tähtsust inimese hinge pääsemiseks kehast ning arvas, et maailma ei ole loonud Ülijumal, vaid ük...
· Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga Survegrupp: · Teatud põhimõtete toetajate ühendused · Piiritlemata liikmeskonnaga · Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele · Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne Ideoloogiad Ideoloogia on ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: Parempoolsus · Riigi vähene sekkumine · Ei toetata kõrgeid makse ja rohkeid seadusi ning eeskirju · Panustatakse rohkem erasektorisse · Sotsiaalsed erinevused 1. Konservatism · Alalhoidlikkus, vanameelsus · Eelistatakse tasast arengut ilma järskude muutusteta
Landeswehri sõda: kestis 5. juunist kuni 3. juulini 1919. Landeswehr tähendas maaväge, mis oli 1918. kuni 1919. aastani tegutsenud Baltisaksa vabatahtlike väekoondis. 23. juunil 1919 saavutati võit Võnnu lahingus Landeswehri üle, mida alates 1934. aastast tähistatakse võidupühana. Landeswehri sõja tähtsus: 1) Eesti kindlustas sellega oma lõunapiiri 2) aidati taastada Läti Vabariik ning võimule naasta seaduslikul Läti valitsusel. Ühiskond Poliitilised ideoloogiad ning parem- ja vasakpoolsus: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Ideoloogia on maailmavaade, millel on seos suurema filosoofilise süsteemiga. Poliitiliste ideoloogiate eristamiseks kasutatakse mõisted parempoolsus (uuendusmeelsed) ja vasakpoolsus (traditsioone austavad). Parempoolsus: liberalismi all mõeldakse vabameelsust. Liberaalses ühiskonnas on esikohal indiviid ning tema õigused majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik sekkub liberalismi korras
Erakonnad- eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja praktilises võtmes) ül: seletamine, hindamine, õigustamine, orienteerumine, programmeerimine, mobiliseerimine, mõtteline korrastatus. Institusioonilises võtmes vaaldub vaid erakonnaperedes Parem- ja vasakpoolsus (Laver & Hunt): suhtumine avalikku omandisse, positiivne, sotspoliitika, avalikud eenused vs madalad maksud, keskkond vs majanduskasv
Organisatsioon); c) ajutised edendamis- ja vetogrupid need rühmad ei ole püsivad, edendamiserühmad avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetorühmad kritiseerivad valitsust. Niisugused rühmad tekivad olukorras, kus rahva arvates on vaja sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). Poliitilised ideoloogiad Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonnakorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsituse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ning on alati seotud võimuga. Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempoolsuse mõistest. Parempoolsed on jäigemad, vasakpoolsed aga liberaalsemad. XIX sajandi alguses domineeris konservatiivne ja liberaalne suund. Konservatiivid esindasid
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA Vabariik-riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõim...
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
parandada/arendada riiklikke toetusprogramme. 8. Ühiskonna sidusus ÜHISKONNA SIDUSUS ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine. KUIDAS SAAKS SUURENDADA SIDUSUST ÜHISKONNAS? (3) - kõikidele riigi elanikele võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamine - võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja eneseteostuseks - hoolekandeteenuste arendamine ja kättesaadavuse parandamine 9.Poliitilised ideoloogiad ja nendest lähtuvad heaoluühiskonna mudelid. Heaoluühiskonna mudelid: - Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele. Inimese tööpanus ongi peamine, mis määrab tema heaolutaseme, enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel, s.t et töötaja, kes on pikka aega maksnud kõrgeid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
