toota, saadakse vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Tootmisvahendid ja -meetodid on algelised ja tööjaotus vähe arenenud. Teadmisi ja oskusi pärandatakse põlvest põlve ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel
õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks inimene ei valitse teise üle, vaid kus valitseb seaduste autoriteet. Korrariik. Korra aluseks on õiglus, mis üksikisikuid riigi eest kaitseb. Tunnused o Riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument.
Ühiskonnaõpetuse koolieksami materjal I kursus ,,Ühiskonna areng ja demokraatia" Ühiskond ja selle areng Sotsiaalsed suhted ja institutsioonid Rahvastiku jaotamine 1.) kaasasündinud ehk bioloogilised erinevused nt: rass, sugu, seksuaalsed orientatsioonid, vanus 2.) elu jooksul õpitud ehk sotsiaalsed erinevused nt: jõukus, perekondlik staatus, haridus, väärtushinnangud Sotsiaal-majandusliku seisundi määratlemine 1.) peamine tunnus elatusallikas nt: töötasu (vabariigi keskmine 1221), toetused (toimetulekutoetus jne), sotsiaalabi, investreerimine, pension (keskmine 400). Ühiskonna kihistumine ehk stratifikatsioon (õp lk 12/13) 1.) rikkad-vaesed 2.) eliit-mass Poliitiline eliit Sõjaväeline eliit Akadeemiline eliit Ametnike eliit Loomeeliit 3.)kõrg-, kesk-, alamklass Rahvusvähemused
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki iseloomustab riigiorganite paljusus
pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Võim ühiskonnas - inimeste või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil teadmised ja kogemused. Kui võim on autoriteetne, siis inimesed alluvad, sest võimu nõudmised on nende jaoks õigustatud ja targad. Sunni puhul alluvad inimesed, sest nad kardavad võimu vägivalda ja karistusi. Tänapäeval ei domineeri kumbki meetod, kasutusel on nii üks kui ka teine. Võimu teostamise meetodid
Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja
inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE.
3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud põhiseadusega. President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad. Parlamentarism Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke. Monarhia absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.- 18.saj- Louis XIV, Vatikan- paavst valitakse; Saudi-Araabia, Kuweit. Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland) Vabariigid
pole mitte koorem, vaid panus heaolusse. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus on Eestis mureks, sest rahvastik väheneb ja vananeb. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kvaliteeti määravad inimeste haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda. 2.7. HEAOLU Sotsiaaldemokraatia nt Rootsi,Taani,Soome Konservatism nt Saksamaa,Prantsusmaa Liberalism nt USA, UK Kas Eesti on heaoluriik? JAH Põhjenda: 1)Eesti pakub rahvale ühishuve, nt haridus,tervishoid. 2)Eestis on ülekandeühiskond-rahalisi ressursse võidakse kanda valdkonnast valdkonda (nt kaitsepoliitikast tervishoidu vms) EI 1)Heaoluriigile omaselt ei lähe Eestis pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajaduseks 2)Eestis on sotsiaalse kaitse kulutuste (laste hambaravi?) osatähtsus märksa madalam kui teistes Euroopa heaolu riikides / rahvas pole praeguse valitsemisega rahul ja streigitakse tihemini (õpetajad, meditsiinitöötajad jne)
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: - vabade valimiste korraldamine - enamuse võimu teostamine - vähemuse õiguste austamine - põhiseadusel rajanev riigivõim - kontroll võimude tegevuse üle - valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav Eesti on pigem jätkusuutlik: tõstetakse pensione (tagatakse normaalne elu), emapalga kehtestamine, sotsmaks 33,3%, mille arvelt tõstetakse jätkusuutlikkust, hoolitsemine keskkonna eest (prügi sorteerimine, metsaraie reguleeritud), rahvuskultuuri säilitamine (põhiseadusega ainult üks riigikeel eesti keel), kunsti säilitamine KUMU, haridus riiklikud tellimused. 6. Ühiskonnaelu sektorid: I. Avalik sektor võimu- ja valitsusasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jms.) II. Erasektor erakapitalil baseeruvad ettevõtted; eesmärk teenida kasumit ! III. Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond inimeste tegevuse eesmärgiks pole
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka
Inimgruppide eristumise alused: Varanduslikud Regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel Rahvuslikud Ideoloogilised Ühiskonnaliikmete eristumine Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon maailmavaade, väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik, aktiivsus, perekondlik staatus Küsimused: 1. Kas rahvuslik kuuluvus on bioloogiline või sotsiaalne eripära, põhjenda oma seisukohta. 2. Kas sallivusel on piirid? Põhjenda oma seisukohta elulise näite varal. Oleneb inimesest, mõni inimene on äärmiselt ebatolerantne. Mis on asjad, mis panevad inimese ühiskonnas tegutsema? Vajadused. Pluralism Huvide paljusus.
Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse
Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Ühiskonnateadus vaatleb riiki kui sotsiaalset nähtust, mille kõige olulisem tunnus on võimu teostamine. Võim - tähendab valitsemise alluvussuhteid ja tema tuumaks on vägivalla kasutamine võõra tahte allutamiseks. Sellised suhted on vajalikud ühiskonnaelu korrastamiseks.
• Väljamaksed Majandussektorid Primaarne sektor • Põllumajandus • Metsamajandus • Kalandus • Maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor • Energiamajandus • Masinatööstus • Keemiatööstus • Metallurgia • Kergetööstus • Toiduainetööstus • Ehitus • Jne Tertsiaarne sektor • Kaubandus • Äriteenused • Tervishoid • Haridus • Riigivalitsemine • Teadusuuringud • Infotöötlus • Finantstegevus • Jne Riik ja riigivõim Poliitilised ideoloogiad Riigi tunnused • Organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga. • Institustsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Tunnused • Rahvas • Avalik suverräänne (sõltumatu) võim • Territoorium • Riigi otsused peavad olema kõigile
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
referendumil vastu poliitilisi otsuseid. Eestis kasutavad omavalitsused, kus rahvast on kergem kaasata. Nt 1992 põhiseaduse heakskiitmine ja 2003 EL-ga liitumine Esindus- e kaudne demokraatia, mille puhul rahvas valib võimu teostavad esindajad. Nt Eestis Riigikogu valimised iga 4 aasta tagant. Osalusdemokraatia, mille puhul kodanikkond on pidevalt ja mitmekülgselt kaasatud poliitikasse. Tugevamini on juurdunud seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus (Skandinaavia) või kohalik kodanikualgatus e ühistegevus (USA) Nt Eestis kodanikufoorumite ja võrgustike tegevus (osalusveeb, kodanikuportaal TOM -Täna Otsustan Mina). Elitaardemokraatia, mille puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte. DEMOKRAATIA DIKTATUUR Mis on riigivõimu alus? võimude lahusus diktaatori tahe
turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See
post-revolutsiooniline faas konsplideerumise periood (tahenemine) Eesti siirdeaja perioodid: I siirde eelne ärkamine 1987-88 fosforiidisõda, Hirv park, IME(isemajandav eesti) II Läbimnurre, "laulev revolutsioon" 1988-1991 loomeliitude pleenumine iseseisvuse taastamiseni parlamentaarsel teel( rahvaliikumised Ülemnõukogu, EK tegevus) Eesti siirdeaja perioodid 2 Taastatud eesti vabariik 90ndatel III Erakorralise poliitika, radikaalstete reformide aeg 1992-1995: põhiseadus, eesti kroon, riigikogu ja presidendi valimised, põhiseaduslike instutsuiinide ja õiguskorra käivitamine, V2lismaalaste seadus, majanduse liberaliseerimine ja vaba ettev6tlust soodustava keskkonna kujundamine, sotsiaalkaitese, tervishoiu ja haridussystemi reform IV majanduslik stabiliseerumine ja tehnoloogiline moderniseerumine 1995-1999 suurerastamine, majanduskasvu algus, tiigrihüpe, EL ja NATO-ga integreerumise algus 90ndaet pärand:
Kapitali omamine. Pere osatähtsuse vähenemine ja väärtuskriis. 4. Infoühiskond - Info kättesaadavuse & tähtsuse kasv, Kommunikatsioonivahendite areng(satelliit- ja kaabeltelevisioon, moobiiltelefonid, Internet). Ettevõtete tegelemine innovatsiooniga. 5. Teadmusühiskond - Teadus, uurimisasutused ja avastuste-leiutiste rakendamine ning on kaasatud tootmisportsessi. Paindlikum, vabam ja loovam töökorraldus. Uute ohtude tekkimine. Hea haridus ja info efektiivne kasutamine. Teadusepõhine teenuse- ja tootearendus. Väikepere. Demokraatlik. 3.1 Heaoluriik - kasutab riigieelarve vahendeid sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Ressursside ümberjagamine.(LK14 skeem) Võimalik mõõta kahel moel. 1. Keskmiselt pool eelarvest. (Palju kulub SKPst sotsiaalpoliitikale). Heaks näitajaks umbes kolmandik. 2. SKP - Riigis teatud perioodi jooksul toodetud kõik kaubad. Tunnused(LK 14) a. Riik sekkub majandusse b. Sotsiaalne õiglus c
Liikmeid 101. Riigikogu 1 tööd juhib spiiker e esimees (Riigikogu esimehe ülesanded: 1. juhtida riigikogu tööd; 2. vajadusel täita presidendi ülesandeid). Parlamendi ülesanne on kinni peaministri koostatud valitsus (kuni 15 ministrit) ehk täidesaatevvõim Umbusalduse korral peaministrile peab tagasi astuma kogu valitsus. See on parlamentarismis üks olulisemaid omadusi: parlament saab valitsust umbusaldada (presidentalismis ja poolpresidentalismis ei saa). Seega Eesti Vabariik on parlamentaarne riik, sest 1) Riigikogu (parlament) saab valitsust umbusaldada ja 2) Riigikogu valib presidendi, kes ei juhi valitsuse tööd. Seda teeb peaminister. Eesti Rigikogu ülesanne on valida EV president (ametiaeg 5 aastat, peab olema vähemalt 40-aastane, sünnijärgne EV kodanik). Presidendil on ühiskonnas tasakaalustav roll. Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament.
tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära panemisega, koostöö on nõrkuse varjundiga, mitte positiivne). Kodanikud ja kodakondsus Võib omandada kahel viisil: 1. kodanikuks sünnitakse (aluseks sünnikoht või vanemate kodakondsus) 2. kodanikuks saadakse (naturalisatsioon. Selleks tuleb teha keeleeksam (Eestis. Reeglid on riigiti erinevad) ja eksam seaduste kohta. Abielludes eesti kodanikuga ei saa automaatselt eesti kodakondsust. Samuti saab kodakondsust kohe taodelda, kui on osutatud riigi jaoks oluline heategu. Seda tüüpi kodakondsust saab ka ära võtta!
territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võim on päritav a) Absoluutne monarhia kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia rahva võim
keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav a) Absoluutne monarhia – kogu võim valitseja käes b) Konstitutsiooniline monarhia – riigipea valitseb koos parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim
Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ja teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Tunnused: kontroll
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
