KOHTUSÜSTEEM I. Võrrelge Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Täitke tabel. Mandri-Euroopa kohtusüsteem Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa mudel Kohtunikud Kohtusüsteemid Anglo-Ameerika nimetab ametisse valitus, vajalik mudel Kohtunik on omab poliitilises õigusalane kõrgharidus, amet on kultuuris suurt mõjuvõimu, ta on eluaegne, ta on lojaalne kehtivale rahva poolt valitav, tal ei pea olema korrale. Kohtusüsteem on juriidilist haridust, ei pea olema mitmeharuline, kõrgemaiks astmeks on valitseva korra kaitsja. Kohtusüsteem
Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et
seadustekogumid seadused koondatud tervikuks ning õiguse mõistmisel lähtutakse esmajoones sellest koodeksist. 1 ekspert 2. Angloameerika õigussüsteem Briti-koloneaalvõim õigusakte võib olla palju, kuid ühtne koodeks puudub. Õiguse mõistmisel lähtutakse pretsedentideks. 12 suvalist meest e. Vandemehed. 3. Islami õigussüsteem Sariaat põhinevad islamiusul, arhailine, hammas-hamba vastu õigus. Eesti kohtusüsteem - 3-astmeline kohtusüsteem. 1) Maakohtud tegeleda tsiviil ja kriminaal asjade esmase läbivaatamisega, õigusemõistmisega. Halduskohtud füüsiliste ja juriidiliste isikute vaidlused riigi või kohaliku omavalitsusega. 2) Ringkonnakohus lahendab neid apellatsioone, mis on maa- või halduskohtutest tulnud. 3) Riigikohus Priit Pikamäe 1. tegeleda kaebustega, mis kaevatakse edasi ringkonnakohtust 2
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
Kohtusüsteemi arengu põhimõtted Kohtunike täiskogu 9. veebruari 2007. a otsus I Üldsätted 1. Eesti kohtusüsteem on põhiseaduslik institutsioon, mis võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele tuginedes on oma tegevuses sõltumatu. 2. Kohtusüsteem toimib iseseisva võimuna ja kannab seadustega määratud alustel ja korras vastutust õigusemõistmise toimimise eest. 3. Kohtusüsteem peab tagama ausa ja objektiivse õigusemõistmise, isikute vaba juurdepääsu õigusemõistmisele ja nende õiguste kaitse, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku aja jooksul. 4. Põhiväärtusi järgiva ja korrakohaselt toimiva kohtusüsteemi arengu tagamiseks on oluline korrastada kohtusüsteemi ülesandeid ja struktuuri, arendada kohtusüsteemi rahastamist ja kohtuhaldust, süvendada selle enesekorralduslikku alget ning edendada kohtusüsteemi personalipoliitikat ja koolitust.
Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus.
Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus
Kohtuvõim-ül-õiguse mõistmine,teistest võimudest sõltumatu.avalik õigus- õigusvaldkond,reguleerib avalike Huvidest tulenevaid suhteid.eraõigus-ÕV,reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus- kohtuasi Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja,kaitsja,eestkõneleja.apellatsioonikaebus-Iastme otsuse edasikaeba II kohtusse,et asi uuesti läbi arutletakse.kassatsioonikaebus-Iikohtuotsuse edasikaebamine Riigikohtusse. Eesti kohtusüsteem on arenenud rooma õigusel.läänemaailmas anglosaksi õigus.erinev on see et nad Panevad mõtte ja tunde järgi kohtupretsedendi.tulevikus on eeskujuks.raskemad süüteod- vandemehed-12 Õigusvaldkonnad avalik(inimene-riik) ja eraõigus(inim-inim)mahukaim aru tsiviilõigus- asjaõigus,võlaõigus Eesti alused paika pandud 1992.eesti kohtusüsteem on kolme astmeline maa linna ja halduskohtud.M ja L Tsiviil ja kriminalõiguslike asju. L kolmes suuremas linnas M igas maakonnas.halduskohtud
üksiksaadlikul. 11. Kes on kantsler? Ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö tõhususe ja sujuvuse eest. 12. Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 13. Millised on bürokraatia ülesanded? Bürokraatia ül on tagada rangete reeglite ja hierarhia alusel tugev juhtimiskorraldus. 14. Kuidas kontrollitakse ametnike tegevust? Kolmes vormis, ametkondlikus, poliitilises ja õiguslikus 15. Iseloomusta Anglo-Ameerika kohtusüsteemi. Kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessikäigus küsimuse kongreetse seaduse põhiseadusevastasuses. Kohtunikus nähakse kodanikku mitte valitseva reziimi kaitsjat. 16. Iseloomusta Mandri-Euroopa kohtusüsteemi. Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, kriminaal ja tsiviilkohtud. Sageli ka halduskohtud.kõrgeim haru konstitutsioonikohus. 17. Kirjelda Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Mandri euroopa kohtusüsteem 18
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks,
e) Antandi vägede ülemjuhataja oli : · Adolf Hitler · Marssal Foch · Franscisco Franco f) Suurtööstuse eelisareng ehk: · kollektiviseerimine · plaanimiseerimine · indursraliseerimine g) Suurbiritannia põhilisteks väljaveoartikliteks olid: · rauamaak, puit, puuvill · kivisüsi, riie, masinad · rauamaak, riie, puuvill h) Dominioonil on oma: · parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus · parlament, seadusandlus, kohtusüsteem · parlament, valitusus i) Mandzuuria sõja tagajärjed : ( 2x) · Hiina vallutas Mandzuuria · Jaapan lahkus rahvasteliidust · Jaapan vallutas Mandzuuria · Hiina lahkus rahvasteliidust j) Esimese maailmasõja järgseid aastaid iseloomustas: · demokraatia laienemine · demokraatia vähenemine · demokraatia kadumine
Eesti Vabariigi kohtusüsteem Kodanikuõpetus 9. klass Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: I. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus
, poliitikute või ametnike valitsus? Põhjenda ja too näiteid. 8. Kuidas valitsust moodustatakse ja millised tegurid mõjutavad tema eluiga? 9. EV peaministrid 1990-2009 ja EV valitsuse praegune koosseis. 10. Bürokraatia tähendus ja funktsioonid. 11. Kuidas toimib kontroll ametnike üle Eesti riigis? 12. Mille poolest erinevad Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemid üksteisest? 13. Kohtusüsteemi tähendus ja funktsioonid üldiselt. 14. Kuidas toimib Eesti kohtusüsteem? 15. Miks on regionaalne valitsemine tähtis? 16. Mille poolest erinevad tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud administratiivmudelid üksteisest? Millise mudeliga riik on Eesti? 17. Mitme tasandiga on Eestis kohalik valitsemine? Nimeta need ja kuidas nad moodustatakse? Tunne oma kohalikke juhte. 18. Millises suunas kohalik valitsemine areneb? 19. Euroopa Liit on üheaegselt riikide liit ja liitriik mis seda näitab? 20
Mandri-Euroopa kohtusüsteem *+kohtuniku nimetab ametisse justiitsminister-valik on teadlik ja läbikaalutletud *+kohtunikul peab olema juriidiline kõrgharidus *+võitja ei pea maksma kohtukulusid *--suurem korruptsioonioht *--suurem inimlik eksimisvõimalus *--kohtunik on seadustega väga kindlalt piiratud Anglo-Ameerika kohtusüsteem *--rahvas valib kohtuniku- inimeste valik on mõjutatav *--kohtunikus võib saada inimene, kellel pole õiguslikku haridust *-- kohtuskäimine on väga kallis, ka võitja maksab kulud *+vandekohtunike suur hulk tagab suurema õigluse, otsus on objektiivsem *+kohtunikel on rohkem vabadust, saavad luua ise pretsedente, saavad tuua rohkem inimlikkust sisse 1)Presidentalism: a)Rahvas valib presidendi, parlamendi. b)President nimetab ametisse valitsuse või tagandab
KOHTUVÕIM Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtuvõimu ülimuslikkuse rõhutamine aitab kindlustada õigusriigi põhimõtet ja veenda kõiki tema otsustele kuuletuma. Kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja poliitiline kultuur. ANGLOAMEERIKA: * pole omaette konstitutsioonikohust * kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga * kohtunikes nähakse kodanike kaitsjat, kohtunikel suur mõjuvõim * kohtunikkond moodustatakse valimiste teel * kohtunikul ei pea tingimata olema juriidilist haridust MANDRIEUROOPA: * mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem (kriminaal ja tsiviilkohtud, halduskohtud) * kõrgeim aste on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele (tugev Saksamaa) * kohtunikud nimetab valitsus
pisikeses riigis nagu Eesti), siis kuulis sellest ka minister ning mõistis, et kui rahvas teda ei soovi, siis ei ole tal mingisugust põhjust olla oma tööpeal. 3. Kohtuvõim 3.1 Mis on kohtusüsteemi ülesanne? Õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse; seaduse põhiseaduslik järelvalve- konstitutsioonilised funktsioonid; kehtiva valitsussüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. 3.2 Kuidas erineb Anglo-Ameerika kohtusüsteem Mandri-Euroopa omast? Anglo-Ameerika: kohtunikkond moodustatakse valimiste teel; kohtunik ei pea omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik täidab ka uurija ülesannet; pole omaette konstitutsioonikohust; ühtne kohtusüsteem, tipneb ülemkohtuga. Mandri-Euroopa: kohtunikud nimetatakse ametisse valitsuse või presidendi poolt; kohtunik peab omama juriidilist kõrgharidust; kohtunik on vaid otsustaja; mitmeastmeline spetsialiseeritud kohtusüsteem: tsiviilkohtud, halduskohtud, kriminaalkohtud. 3
Maakonnad ja omavalitsused- praegu on Eestis 15 maakonda. Maakonda juhib maavanem. Maavalitsus on täitevvõimu asutus, vald ja linn omavalitsusüksused. Vallal ja linnal on omavolikogu ja eelarve. Maavalitsuse ülesanded: korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Eesti kohtusüsteem- demokraatlikus riigis on mitmeastmeline kohtusüsteem. I aste on linna- ja maakohtud, halduskohtud, II aste on ringkonnakohtud, III aste on riigikohus. Kohtunik- erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. Advokaat- jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Prokurör- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Õiguskantsler- teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtukaasistuja- õiguse mõistmisel pn tal kohtunikuga võrdsed õigused. Ombudsman-
*Õigus elule. *Liikumisvabadus. *Usuvabadus. *Sõnavabadus. *Igaühel on õigus säilitada oma rahvuskuuluvus. *Igaühel on õigus saada eestikeelset kooliharidust. *Kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel, kui ta on saanud 18 aastat vanaks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. *Vähemalt 21-aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku. *Vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida Vabariigi Presidendiks. 5.Eesti kohtusüsteem ja kohtuülesanne. *Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: maakohus, ringkonnakohus, riigikohus. *Kohtute ülesanne: rahu tagamine, avaliku võimu kontroll, põhiseaduslikkuse järelvalve, vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kriminaalasjades esitatavad süüdistused, õiguse kujundamine ja loomine. 6.Seadusandliku ja täidesaatva võimu ülesanded, kohustused, õigused. *Seadusandlik võim-koostab ja annab välja seadusi Täidesaatev võim- viib seadusi ellu
nii : toimub nii : 1) Peab toetama Eesti valitsus, kuid ka 1) Saab ametisse peale kohaliku volikogu maakonna omavalitsus. valimise. 2) Maavanem nimetatakse ametisse. 2) Valib volikogu. 3) Valitsused kestavad umbes 4 aastat (järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV
Võimude lahusus Õigusriik Võimude lahusus • Charles-Louis de Montesquieu • „Seaduste vaimust” (1748) • Võimude lahusus, et vabadus ohtu ei satuks • Demokraatia nurgakivi • Üks haru kontrollib teist! SEADUSANDLIK VÕIM TÄIDESAATEV VÕIM KOHTUVÕIM Parlament Valitsus Riigipea Kohtusüsteem • Seaduste väljatöötamine ja • Seaduste elluviimine • Seadusekuulekuse vastuvõtmine • Riigi igapäevase toimimise tagamine • Kodanike huvide korraldamine ja tagamine • Järelevalve võimu üle esindamine • Sõltumatu ja aus õigusemõistmine Õigusriik • Riigivõimu piirab põhiseadus
1. Mis on demokraatia? Demokraatia erinevad vormid 2. Eesti Põhiseadus. Mis on? Kes vütab vastu? Kuidas muudetakse? 3. Riigikogu õigused ja ülesanded. 4. Vabariigi Valitsuse õigused ja ülesanded. 5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises
Miks on Rapla maakonnal just selline? Rapla maakonna vapi värvid sümboliseerivad naabermaakondi. Värvid ongi võetud just naabermaakondade vapi taustalt Punane Harjumaa ja Läänemaa, kollane Pärnumaa, sinine Järvamaa. 10. Milliseid küsimusi arutati Järvakandi vallavolikogus 2009. aasta novembriistungil (vt Järvakandi Kaja, www.jarvakandi.ee) ??Lisaeelarve kinnitamine, üldplaneeringu vastuvõtmine, maa taotlemine munitsipaalomandisse. Eesti kohtusüsteem. 1. Mis on seaduste üks põhilisemaid ülesandeid? Seaduste üks põhilisemaid ülesandeid on ühiskondlike suhete korrastamine. 2. Miks on vaja politsei- ja kohtuorganeid? Neid on vaja, et lahendada kodanikevahelisi probleeme, tüliküsimusi, et seadusest ülesastujaid korrale kutsuda või karistada. 3. Milline organ mõistab Eestis õigust? Õigust mõistab kohus. 4. Mitme astmeline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on III-astmeline. 5. Nimetage ja selgitage astmed
käitumismustrit. Ma arvan, et niisugused inimesed on haiged, keda haiglaravi kahjuks ei paranda ning keda on ohtlik hoida vabaduses. 1.2 Õigussüsteemi head Peamisteks headeks asjadeks on, et Eesti õigussüsteem on korrektne ja on inimestele arusaadavaks tehtud. Seadusi on kerge internetist üles leida ja need on ka arusaadavas keeles, et kellegil ei tekiks arusaamatusi. Lisaks on suureks heaks asjaks, et Eestis on 3- astmeline kohtusüsteem: Esimese astme kohus Harju, Viru, Pärnu maakohus ja halduskohus. Arutatakse kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Teise astme kohus Tallinna ja Tartu ringkonnakohus. Vaadatakse üle esimese astme kohtu otsus, mis seejärel kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Kolmanda astme kohus Riigikohus. Vaadatakse üle eelnevate kohtuotsuste seaduslikkus, misjärel otsused kas tühistatakse, muudetakse või jäetakse samaks. Riigikohtu otsus on lõplik.
MANDRI-EUROOPA ANGLO-AMEERIKA · Kohtunik on eluks ajaks ametisse valitud · Kohtunikud on kodanike poolt valitavad riigiametnik. õigusmõistjad (vandekohus ) · Kaasusi lahendatakse seadustest lähtuvalt(Inglismaa, · Kaasuste lahendamine tugineb pretsedendil USA) (varem juhtunud juhtumid) · Milline on Eesti kohtusüsteem? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Põhineb Rooma õigustel. o I aste maa- ja halduskohtud maakohtud (harju, viru, tartu, pärnu) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju. Halduskohtud (tallinn, tartu) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu, samuti haldusõigusrikkumisi. o II aste ringkonnakohus arutavad kaebusi I astmes tehtud otsuste peale. ( tallinn, tartu ) o III aste riigikohus II astme kohtu otsuse peale saab edasi kaevata Riigikohtusse (tartu)
Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu. Kohaliku eelarve kuludest moodustavadki suurima osa mitmesugused elanikele osutatavad teenused. Neist mahukaim on haridusteenus. Märkimsiväärne osa eelarve rahast läheb ka spordi ja kultuuri edendamiseks ning teede korrashoiuks. 4. Kuidas on korraldatud Eesti kohtusüsteem? (vt vihikust või õp. lk 89) Miks on vajalik mitmeastmeline kohtusüsteem? (lk 89) Kolmanda astme kohus on riigikohus, mis asub Tartus. Teise astme kohus on Ringkonna kohtud, kus arutatakse läbi apellatsioone (Tallinn, Tartu). Esimese astme kohtud on Halduskohtud, mis tegelevad haldusasjadega ning Maakohtud, mis tegelevad tsiviil- ja kriminaalasjadega. See on vajalik, sest siis on kohtualusel õigus taotleda kohtuasja teistkordset
Omavalitsuse ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid · Korraldada elamu- ja kommunaalimajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransporti · Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Omavalitsus vajab ülesannete täitmiseks raha. Linna/ valla eelarve seal kajastuvad kõik planeeritavad kulud ja tulud, võtab vastu volikogu. KOHTUSÜSTEEM Dem. riigis tavaliselt mitmeastmeline kohtusüsteem. Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem: 1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3. Riigikohus (kõrgeim, asub Tartus) Apellatsioon edasikaebusega kõrgema instantsi poole pöördumine Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine olemasolevate dokumentide ja materjalide põhjal Konstitutsiooniline järelevalve kehtivate ning vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega kooskõlas
6 6.Kasutatud materjalid........................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Eesti Vabariigi kohtusüsteemi näol on tegemist põhiseadusliku institutsiooniga, mis tugineb oma sõltumatus tegevuses võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttele. See toimib iseseisva võimuna ning kannab seadustega sätestatud alustel vastutust õigusemõistmise funktsioneerimise eest. Kohtusüsteem peab seeläbi tagama ausa ning objektiivse õigusemõistmise, isikute õiguste kaitse ja vaba juurdepääsu õigusemõistmisele, samuti kohtuasjade lahendamise mõistliku perioodi jooksul. Lisaks nimetatud ühiskondlikele kvaliteetidele, peab kohtusüsteem järgima inimeste põhiväärtusi ning toimima kindlalt sätestatud korras. Sellise süsteemi arengu tagamiseks on esmatähtis korrastada kohtusüsteemi
kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises. Seadusi võttis vastu parlament, neid täitis valitsus koos peaministriga. Oli 2 parteid: Tööerakond ja Konservatiivid, kes enamiku ajast valitsesid riiki. INGLISMAA VÄLIS: Inglismaa ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida nim. Briti Rahvaste Ühenduseks. Asumaad olid India, Aafrika, Kanada, Austraalia,UusMeremaa, kes olid dominioonid. Nad olid iseseisvad liikmesriigid, kel oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Riigipea oli Inglise kuningas, kohapeal esindas kindralkuberner. PRANTSUSE SISE: Oli demakraatlik vabariik, kus tegutses palju parteisid. 20 aasta jooksul vahetus 41 valitsust, enamasti paremerakondade valitsused. Majanduskriisi ajal tekkis diktatuuri oht. Sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kes moodustas ka valitsuse. Parlament võttis vastu uusi seadusi: vähendati töönädala pikkust; puhkuseseadus andis 2 nädalat tasutud puhkust iga aasta.
2.1 võimude lahusus Demokraatliku riigi nurgakivi on võimude lahususe põhimõte, mille käis välja Charles- Louis de Montesquieu 250 aastat tagasi, mille kohaselt peab riigivõimu institutsioonid – seadusandlik, täidesaatev ja kohtusüsteem – üksteisest eraldatud. Selle abil proovitakse vältida võimalust, et võimutäius kuulub ühe inimese kontrolli alla. Võimude lahususe põhimõte toimib horisontaalselt, vertikaalselt ja personaalselt. Horisontaalselt mõeldakse seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahusust. Eestis toimib: Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtuvõim (Parlament) (Valitsus) (Kohtusüsteem)
Juriidiline järelevalve' Halduskohus Sõltumatu lepitaja (ombudsman-eestis pole) Administratiivne järelevalve Avalik järelevalve Teenistuslik järelevalve Massiteabevahendid Varaline kontroll (auditeerimine) Avalik arvamus survegrupid Kohtuvõim: Kohtu korralduses eristatakse kahte süsteemi: anglo-ameerika kohtusüsteem ja mandri-euroopa kohtusüsteem.Anglo-Ameerika kohtusüsteem on üks ja ühtne, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunik on autoriteet, kelle valib rahvas. Kohtunikku toetab vandemeestekogu. Mandri-Euroopa kohus on mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, mis jaguneb tsiviil- kriminaal- ja halduskohtuks. Kohtusüsteemi tipus on Riigikohus või Konstitutsiooni kohus. Selles mudelis kohtunikud nim valitsuse poolt.Eesti riigikohtu süsteem on kolme tasandiline. Maakohus, ringkonnakohus ja riigikohus
1. Esimene ehk Avalik sektor (Riigisektor) Riigi- ja omavalitsusasutused, koolid, haiglad, politsei jne 2. Erasektor e. Tulundussektor Eraettevõtted, aktsiaseltsid, osaühingud, äriühingud 3. Mittetulundussektor ehk kolmas sektor (Kodanikuühiskond) Mittetulundusühingud, õpilasomavalitsused, koorid, huviringid jne Valdkonnad 1. Poliitika valitsus, erakonnad 2. Majandus turg, ettevõtted 3. Kultuur muusika, kunst, teater 4. Õigus seadused, kohtusüsteem 5. Moraal käitumisõpetus, eetika Näited AS Regio erasektor Eesti Pank avalik sektor Rahvastikuregister avalik sektor MTÜ Lagedi kodanikuühiskond Swedbank erasektor Läänemaa Õpilasomavalitsuste Liit kodanikuühiskond Lasteaed Karikakar avalik sektor Segakoor Kaleva - kodanikuühiskond
Mis oli venestamise sisuks? Kuidas viidi ellu? Millised olid tagajärjed? · Muuta kultuur, kohtusüsteem, sotsiaalne süsteem ning haridus vene keelseks · Õppetöö hakkas järk-järgult vene keelele üle minema, samuti ka asjaajamiskeel. Kohtusüsteem ühtlustati Venemaa omaga ning sooviti levitada õigeusku eestlaste, lätlaste ning baltisakside seas. · Kui haridus muutus venekeelseks langes ka kirja-kui ka lugemisoskus. 1886.a, kui tehti vene keel ametlikult asjaajamiskeeleks valdades ning linnavalitsuses, siis kaotasid paljud tööd ning valdade arv langes. Tartut nimetati ümber Jurjeviks ning Tartu Ülikooli Jurjevi Ülikool. Välja vahetades baltisaksa ning külalis- professorid hakkas langema kooli tase
Sõjad ja näljahädad olid laastanud kogu maa. Esimesel ajal talupoegade olukord ei muutunud heaks, vaid halvemaks, sest kuningas kartis, et saksa aadlikutele ei meeldinuksid reformid ja nad tõrguksid Rootsi valitsust. Mõisade arv kasvas, kohustused suurenesid, teoorjuse mahu oli liigselt suur. Talupojad said üldse pärisorjadeks, neid saaks karistada, ise nad ei saanud maalt lahkuda. Kuidas seda saaks nimetada heaks? Esimene samm talupoegade olukorra paranemiseks oli uus kohtusüsteem. Kohtusüsteem oli väga hea, et eksisteeris kuni XIX aastani. Talupojad saaksid ometi kohtusse pöörduda. Ilusad sõnad, aga ei saanud praktiliselt talupoeg pöörduda kohtusse, sest kohtusse kaebamiseks oli vaja maalt lahkuda ja raha, kuid aga mõisnikud keelanud talupoegadele ära minna ja nendel polnud raha. Aga pärast 1672.aastat, kui troonile astus Karl XI, talupoegade olukord muutus paremaks. Kuningas keelas mõisnikutele talupoegi füüsiliselt karistada, andis talupoegadele võimalust oma
Avalik sektor poliitikavaldkond; poliitika ühiskonna üldise koordineerimise ja juhtimise valdkond; kodanikuühiskond avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused; kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused; moraal üldtunnustatud põhimõtted; õigus kultuuris esindatud väärtused, mis on kirja pandud seadustes; kommunikatsioon ehk suhtlemine, mis seob ühiskonna tervikuks; meedia ajalehed, ajakrjad, raadio, televisioon; interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel; avalik arvamus sotsioloogilised küsitlused, uurimaks, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist; rhvastiku sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel; rahvastiku iive rahvaarvu muutumist sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel; rahvus ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel ...
- kantsler: mittepoliitiline isik, kes korraldab ministeeriumi igapäevast asajaajamist, tagab sujuva töö ministrite vahetumisajal - riigisekretär: juhib riigikantseleid, mis hoiab korras täidesaatva võimu asjaajamist KOHTUVÕIM: - poliitilise süsteemi osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist *dem.riigis- kohtu iseseisvus ja sõltumatus *kohtuvõimu korraldust mõjutavad riigi õigussüsteem ja pol.kultuur *kohtusüsteemid: 1)Anglo-Ameerika: -USA kohtusüsteem, ühtne, tipnedes ülemkohtuga -kohtunik omab suurt mõjuvõimu (ei pea omama jur.haridust) -kohtunikkond moodustatakse valimiste teel -pole konstituts.kohust 2)Mandri-Euroopa: -mitmeharuline, spetsialiseeritud kohtusüsteem; jaguneb tsiviil-ja kriminaalkohtuteks -kõrgeim kohtusüsteem konstitutsioonikohus (nt EST, SKM) -valitsus nim kohtunikud (ametis eluks ajaks, peab omama vastavat haridust) EESTIS *3-astmeline kohtusüsteem: Riigikohus - Ringkonnakohus Haldus-ja maakohus
Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema Valitsused demokraatlikes riikides: 1. üheparteiline valitsus (USA) 2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3
vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel. Globaalprobleemid- Ülemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sõltub kogu inimkonna edasine käekäik Heaoluühiskond- Ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille ees kannab peamist vastutust valitsus. Idablokk- NSV Liit, tema sõltlasriigid ja kommunistlikud liitlased 1945-1991
,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine Kaitsevägi on riiklik relvajõud, mille moodustavad
institutsioonide, erafirmade ning erinevate mittetulundussektori institutsioonidega (juriidilised isikud)) füüsiline isik - eraisik juriidiline isik - varaliselt iseseisev, maksukohustusi ise kandev asutus, organisatsioon Kohtusüsteemi funktsioonid õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustamine kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline: III aste: Riigikohus II aste: Ringkonnakohus I aste: Maakohtud ning halduskohtud Maakohtud Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Eestis on neli maakohut: Harju Maakohtus on 66 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt: Viru Maakohtus on 30 kohtunikku, kes jagunevad kohtumajade vahel järgmiselt:
, eesti rahuvusringhääling BÜROKRAATIA: ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus. ÜL: poliitika elluviimine, süsteemi stabiliseerija, vahekohtunikuks olemine, ametkonna arendamine. *Jälgida, et tegutsetakse avalikkuse huvides, mitte erahuvides. *tõstavalitsemise tõhusust. *arvestada korruptsiooniohtu. KONTROLLIB: sisekontroll - juriidiline, pol.kontroll varaline järelvalve ja ametikohtade täitmise protseduurist kinnipidamine, õiguskontroll kohtusüsteem. Riigikontrolör: Mihkel Oviir. Kntrollib riigiasutusi. RIIGIPEA: Eesti Vabariigi Presidendiks võib saada vähemalt 40-aastane sünnijärgne Eesti kodanik.Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks.Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjestikku. ÜL: 1) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti diplomaate 3) kuulutab välja seadusi;juhul kui need pole
INDUSTRIAALSED TOOTMISVIISID INDUSTRIALISEERIMINE üleminek industriaalsetele (tööstuslikele) tootmisviisidele koos selleks vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega. INDUSTRIAALSETE TOOTMISVIISIDE TUNNUSED: · Tehnoloogia pidev täiustamine ja väljavahetamine · Turumajandus · Kaubatootmine TEHNOLOOGILISED MURRANGUD 1) 15.sajandil väljavahetussüsteem, tõuloomad, taimesordid, vesiveskid, tuulikud, trükikunst, tulirelvad jne. 2) 18.sajandil aurumasin, aurik, kivisöe tootmine ja kasutamine, masinate kasutuselevõtt, vabrikutöö 3) 19.sajandi lõpp teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, raadio, telefon, uued tööstuskaubad 4) 1960.aastast tuuma-ja kosmosetehnika, side areng, telekommunikatsioon, arvutid 5) 1980.aastast koduarvutid, mobiilid, GPS, GIS INDUSTRIALISEERIMISE VÕIMALUSED: a) ISESEISEV - Üleminek uuele too...
Valla/linna elanike registrisse kantud valimisõiguslikud kodanikud Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Kohtuvõim: 3-astmeline kohtusüsteem 2.9. Eesti kohtusüsteem II I Kassatsioonid II Ringkonnakohtud Tallinn Tartu Jõhvi Apellatsioonid I Linna- ja maakohtud Halduskohtud Tsiviilhagid
Eraõigus = tsiviilasi Reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Majandus, tsiviilõigus (võlaõigus, perekonnaõigus, tööõigus) Avalikõigus = kriminaalasi Reguleerib riigi tegevust ning riigi ja inimese vahelisi suhteid. Kriminaal, haldus, finants, riigiõigus. Kohtusüsteemid: AngloAmeerika (USA) ühtne kohtusüsteem, mis tipneb ülemkohtuga. Kohtunikud valitakse kodanike poolt ega pea omama juriidilist haridust. On pretsedenti põhine ehk lähtutakse varasematest sarnastest kohtuotsustest. Kriminaalkohtus on tähtsad vandemehed, kes valitakse kodanike hulgast. Süüdimõistev otsus peab tulema konsensuslikult. Karistuse määrab kohtunik. MandriEuroopa mitmetasandiline kohtusüsteem, mille kõrgeim aste on konstitutsiooniline kohus (Eestis riigikohtu ülesanne)
...... 2 Kasutatud ja soovitatav kirjandus:................................................................................. 2 Sissejuhatus Riiki saab käsitleda tänapäeva maailmas kui kõrgeimat ühiskondlikku institutsiooni. Riigi tegevuses eristatakse seadusandlust, täideviimist ja õiguskaitset. Nende erinevus seisneb eesmärkides ja sisus. Seadusandlik võim kuulub rahva poolt valitud esindusorganile, täidesaatvat võimu esindavad valitsus ja tema allorganid ning õiguskaitset tagab kohtusüsteem. Kõrgeim võim kuulub demokraatlikes riikides rahvale. Seadusandluse kaudu määratakse ära piirid, millest lähtuvad täideviimine ja õiguskaitse. Täidesaatva võimu ülesanne on ellu viia halduspoliitikat ning õiguskaitse ülesandeks on tagada nendest piiridest kinnipidamine. Läbi valitsusasutuste ja teiste avaliku sektori organisatsioonide viib valitsus oma poliitikat ellu. Otsuste täideviimist riigi ametnike poolt nimetatakse avalikuks halduseks.
· Millised on riigibürokraatia kontrollimise võimalused ja kuidas kontrolli teostatakse? · sisekontroll juriidiline korrektsus, eetikanormid · poliitiline kontroll varaline järelvalve (teostab riigikontroll), ametikohtade täitmine (kutsestandardite kehtestamine), ametnike määramisse sekkuvad parlament, president. Valitsuse nõusolekuta ei saa muuta ametkondade alluvust, struktuuri, koosseisu. · Õiguslik kontroll (et vältida korruptsiooni) tegeleb kohtusüsteem või ombudsman (sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis püüab lepitada ja teeb rikkujale ettekirjutusi, mille täitmine on kohustuslik Eestis õiguskantsler). · Avalik kontroll massiteabevahendid, avalik arvamus, survegrupid.
·Majanduslik- Riigiettevõtlus, eraettevõtlus ( tabel lk 6 ) Õhuke riik- võimalikult vähene sekkumine majandusse, inimene peab ise hakkama saama Paks riik- riigi jõuline sekkumine majandusse, talude ümberjaotamine, sotsiaaldemokraadid. Ühishüve- riigi tasuta teenused oma elanikele, mida riik rahastab kogutud maksutulust Mittemajanduslikud hüved: haridus-ja tervishoiu süsteem, julgeolek, politsei, kohtusüsteem. Majanduslikud hüved: riiklik või munitsipaalmeedia, toetused rahvuskultuurile, MTÜ-dele, teed, tänavad, sotsiaalteenused, pension. (Ühiskonnaliikmete bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused; sotsiaalne kihistumine; inimvajaduste hierarhia tähendus) · Bioloogilised erinevused: sugu, rass, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, seksoriendatsioon. · Sotsiaalsed erinevused: haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade,
TALLINNA ÜLIKOOLI ÕIGUSAKADEEMIA Õigusteaduskond Siret Tammela EESTI KOHTUKORRALDUS Referaat Õiguse alustes Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus....................................................................................
maksusüsteem. 4. Kes oli kindralkuberner ja millised olid tema ülesanded? Rootsi kuningas määras ta ametisse, korraldas kubermandus eluolu. RÜÜTELKONNAD 5. Keda ühendasid Rüütelkonnad ja milline oli nende ülesanne? Rüütelkonnad olid aadlikke esindusorganid, kes kaitses siinsete aadlikke huve Rootsi riigivõimu ees ning lahendas kohaliku elu küsimusi. KOHTUVÕIM 6. Mitme tasandiline oli Eesti kohtusüsteem Rootsi võimu perioodil? Kohtusüsteem oli neljaastmeline. Viimane sõna jääb Rootsi kuningale. ROOTSI RIIGI VÕIM JA BALTI ALADEL 7. Milline oli Rootsi riigi võimu suhtumine Eestimaa aadlikesse ja Liivimaa aadlikesse? Eestimaa aadlikel säilitati kõik õigused ja Liivimaa aadlikel piirati neid, sest Eestimaa aadlikud liitusid vabatahtlikult aga Liivimaa aadlikud olid vallutatud Rootsi poolt. RAHVASTIK 8. Millised alad olid sõdade perioodil rohkem või vähem kannatada saanud?
läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna
lähemal. Nemad tegelevad avaliku halduse korraldamisega, transpordi, arstiabi ja veel paljude muude probleemidega. Mida on vaja EL-i astumiseks? - Tugev majandus - Oma seadusandlus - Sõltumatu kohtusüsteem Nimeta EL võimuorganid ja iseloomusta ühte Ülemnõukogu, Ministrite nõukogu, Euroopa neist. Komisjon Ülemnõukogu koosneb valitsusjuhtidest või riigipeadest. Kogunetakse vähemalt kaks korda aastas. Ülesandeks on üldiste suunade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
