Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis
1862- Genfis (sõda peaks toimuma sõjalistejõudude ja mitte tsiviilisikute vahel) Martensi klaus- printsiip, toob sisse humaansuse põhimõtte mõiste. On hakanud reguleerima sõjapidamise viise ( keelustati maamiinid, dum-dum kuulid, bioloogiline relv, keemia relv) Kehtib rahvusvaheliste ja sisekonfliktide korral (Süüria kodusõda), keelatud on lapssõdurid, informatsiooni levitamine Inimõigus- kehtib koguaeg, nii sõjas kui rahu ajal Humanitaarõigus- kehtib konflikti ajal ja järel, sõja ajal ohvrite kaitsemine-lähtub inimõigusest Tribunalid- humanitaarõiguse rikkumine = tsiviilkuritegu 1921- Lahe sõda- ainus, kus peetud kinni humanitaarõigusest (ei tohi asjata rünnata süütuid inimesi, hoomeid , pommitada) SOTSIAALPOLIITIKA sotsiaalteenus- mitterahaline (naiste varjupaik) sotsiaaltoetus- rahaline (peretoetused) Toetuseid: · lapse sünnitoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu
kasutamiseks kõikidele riikidele. Samuti lähtutakse mitmetest loogilistest printsiipidest, näiteks hilisem samasisuline leping trumpab varasema üle. De facto tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud. de jure on mõiste, mis vastandub väljendile de facto. Neid väljendeid kasutatakse vastanduvatena juhtudel, kui mingi olukord on tegelikult ja juriidilis-õiguslikult erinev. 4.15 Rahvusvaheline humanitaarõigus Neljast kesksest põhimõttest: Sõjaline vajadus lubab jõudu kasutada ainult ulatuses, mis on vajalik õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks (vastase allutamiseks), ja lubatud viisil. Meelevaldne hävingu põhjustamine ei ole relvakonfliktis lubatud. Humaansus keelab põhjustada kannatusi, vigastusi või purustusi, mis ei ole vajalikud õiguspärase sõjalise eesmärgi saavutamiseks. Kuigi vastase võitleja surmamine on
isik, õigusvõime, teovõime, rahvusvaheline teovõime, põhiõigused, kodanikuõigused, inimõiguste subjekt, rahvusvahelise õiguse subjekt, läbirääkimised, lepingu tingimused, suuline leping, kirjalik leping, Genfi konventsioonid, ÜRO, Euroopa Liit, süütegu, süüteo koosseis, õiguslikud ja poliitilised tülid, poliitilised ja juriidilised meetodid, läbirääkimised,lepitusmenetlus, rahvusvahelised kohtud, rahvusvaheline humanitaarõigus, karistus, aegumine, kohtumenetlus, tsiviilasi, haldusasi, kriminaalasi, relvakonflikt, lapssõdurid, seadusvastane käsk, rahvusvahelised sõjatribunalid, sõjavangid, keelatud relvad, süütuse presumptsioon, inimväärikus,esindaja, kaitsja, õiguslikud ja poliitilised tülid, diplomaatiline staatus ja esindus, diplomaat, suursaatkond, isikupuutumatus, konsulaarõigus, konsulaarasutused. 6.1. Õpitulemused ja õppesisu 1. Sissejuhatus rahvusvahelise õiguse kursusesse. Õpitulemused
võimupositsiooniga osalejat Riigi de facto tunnustamine- Aksepteeritakse uut valitsust või reziimi, mis kontrollib teatavat territooriumi ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. Riigi de jure tunnustamine- Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina Diplomaatiline puutumatus- asukohamaa ei või diplomaati maksustada, trahvida, arreteerida, läbi otsida ega tema üle kohut mõista Sinikiivrid- kriisipiirkondadesse saadetavad ÜRO väed Humanitaarõigus- rahvusvaheliste õigusnormide- ja põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja välitida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitus tööd Sõjakuritegu- rahvusvaheliselt määratletud sõjapidamise seaduste rikkumine, nt inimsusevastased kuriteod 2.Nimetage 3 rahvusvahelise poliitikas osalevat suurt gruppi. Sõltumatud riigid, rahvusvahelised organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid 3
majandust ja ühiskonda. Keskkonnaprobleemid: kõrbestumine, vee puudus, liikide mitmekesisuse vähenemine, erosioon, kliimasoojenemine. Sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, sõda, inimkaubandus, rahvatiku kiire kasv. Kyoto protokoll- rahvusvaheline leping, millega ligikaudu kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990. aasta tasemel. Humanitaarõigus-rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on vähendada sõjast tulenevaid kahjusi ja kannatusi. Genfi konventsioon- reguleerib sõdivate poolte suhteid ja kaitseb tsiviilelanikkonda. Kübersõda- võitlus küberruumis. Eesmärk saada kahjustavat infot või moonutada infot. Infosõda- psühholoogiline mõjutamine. Vastase elanikkonna manipuleerimine infoga. Mis vahe õiglasel ja ebaõiglasel sõjal? Too näiteid.
ajaloolised sündmused on läbi ajaloo vorminud rahvusvahelise õiguse tähendust tänapäeva mõttes: 1648. aasta Vesfaali rahu, 1919. aasta Versailles' rahuleping ning 1945. aastal ÜRO loomine. Tänapäeva rahvusvahelist ühiskonda iseloomustab rahvusvaheliste lepingute ja tavade paljusus ning erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide tugevnemine ja laienemine. „Kui varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse harud, näiteks inimõiguste õigus, keskkonnaõigus, humanitaarõigus, kriminaalõigus, siis tänapäeval võib öelda, et õigusvaldkondade vaheline seotus ja vastastikune mõju on kasvanud.“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) Väärtused, nagu inimõigused ning vajadus aidata kaasa ühiskonna arengule, mõjutavad oluliselt teisi rahvusvahelise õiguse valdkondi. „Tänapäeval võib termin „rahvusvaheline õigus“ väga abstraktsena tunduda, isegi metafüüsilisena. Ent kõikides mainitud ja teisteski valdkondades on tal ometi väga konkreetsed tagajärjed
Samuti tegeleb sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega. OECD peasekretär on alates 1. juunist 2006 José Ángel Gurría. Globaliseerumine - üleilmastumine Keskkonnaprobleemid – kõrbestumine, kliimamuutus, maavarade ammendumine, osoonikihi hõrenemine, õhusaaste Sotsiaalprobleemid – Vaesus, nälg, inimkaubandus, terrorism, sõjad, migratsioon, uimastite levik Humanitaarõigus – rahvusvaheliste õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktides ning vähendada ja vältida sõjas t tulenevaid kannatusi ja hävitustöid Kyoto protokoll – 1997.a sõlmitud rahvusvaheline leping, millega ühinenud riigid võtsid endale kohustuse vähendada oma saastegaaside õhku paiskamise 1990nda aasta tasemeni. 2009.aastaks oli protokolliga ühinenud 187 riiki, protokoll kehtis 2012nda aastani
26 Nimeta ja iseloomusta rahvusvahelise õiguse harusid. *Diplomaatiline õigus:seletab, kuidas tuleb käituda teiste riikide diplomaatidega. *Mereõigus:reguleerib merealade kasutamist *Lepingute õigus: selgitab rahvusvaheliste lepingute ettevalmistamist, sõlmimist ja lõpetamist jms. *Majandusõigus: käsitleb finants ja kaubandusküsimusi. *Keskkonnaõigus: väldib keskonnakahjude tekkimist 27.Selgita humanitaarõiguse mõistet, eesmärki ja keskseid põhimõtteid. Humanitaarõigus e. sõjapidamise reeglid on loodud relvakonflikti jaoks. Põhimõtted: *Sõjaline vajadus, mis lubab jõudu kasutada vajaliku sõjalise eesmärgi saavutamiseks. * Humaansus: keelab põhjustada vigastusi ja kannatusi, mis ei ole vajalikud sõjalise eesmärgi saavutamiseks. *Vahetegemine: tuleb eristada tsiviilisikuid ja võitlejaid. *Proportsionaalsus eeldab: kaalutslus kas saadev sõjalin eelis õigustab tsiviilkahju. Eesmärk-et reeglid kehtiksid mõlemale poolele. 28
1. Üks riik võib teist riiki tunnustada de facto ja de jure. Mille poolest need tunnustused erinevad? 2. Milline maailm on bipolaarne maailm (rahvusvahelises suhtluses)? Oska tuua sobiv näide. 3. Eesti on ühinenud järgmiste organisatsioonidega: ÜRO, EL, OECD, OSCE, EN, NATO. Millised on nende organisatsioonide peamised eesmärgid? 4. Oska nimetada erinevaid sõdade liike. Tea, mille poolest nad sisuliselt erinevad. 5. Millised on õiglase sõja põhimõtted? 6. Mis on humanitaarõigus? 7. Oska nimetada Euroopa Liidu institutsioone. Millised on nende tööülesanded? 8. Mis on Euroopa ombudsmani ülesanded? 9. Mis on Euroopa Liidu põhiõiguste harta? Millised õigused on Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgi lastel? 10. Mida reguleerib Schengeni leping? 1. Rahvusvahelises suhtluses isalemise eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis kehtivat võimu. Seda võib teha kahel viisil:
kohtulik läbiviimine. · Teine hulk reegleid, millest kasvasid välja inimõigused, tulevad rahvusvahelisest humanitaarõigusest. Sõda on suurepärane olukord inimõiguste rikkumiseks ja kus erinevate õiguste tagamine on keeruline, nt tagada õigust haridusele, tööle, liikumisvabadust. Sõda paratamatult hakkab piirama õigust elule, eelkõige võitleja puhul. Humanitaarõigus on normide kogum, mis püüab saavutada tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel. · 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, ,,kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt". Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata.
o Tülide rahumeelne lahutamine Legaalne sõda o Julgeolekunõukogu luba o Enesekaitse Ius in bello Kuidas sõda pidada Sõjapidamise vahendid: Haagi õigus Võitlusvõimetud ja sõjast mitte osavõtjad: Genfi õigus Tuumarelv – otsest keeldu ei ole Haag ja Genf Haag o 19 saj tsaari initsiatiivil o Konventsioonid 1899 ja Genf - humanitaarõigus 1907 o Keskaeg, nightingale o Henry dunant, solferino o 1949 a konventsioonid ja 1977 a lisaprotokollid Vastutus kaitsta R2P – responsibility to protect 2001- ICISS 2005 - World Summit o Riigil kohustus kaitsta: genotsiid, sõjakuriteod, kuriteod inimsse vastu, etniline puhatus
ebatõenäolised siis jäetakse taotlus sisuliselt läbi vaatamata(15) või loetakse ilmselgelt põhjendamatuks (6..) Võtmeküsimused õpilastele Keda peetakse pagulaseks? Keda peetakse varjupaigataotlejaks? Mis õigused on pagulasel? Mis õigused on varjupaigataotlejal? Missugust kaitset pakuvad pagulastele ja varjupaigataotlejale inimõigused? Missugust kaitset pakub pagulastele ja varjupaigataotlejatele humanitaarõigus? Missugune on vastavate riigiametnike vastutus selle vähekaitstud grupiga seoses? Pagulus Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade
tekitatud kahju eest. -Töövõtja õigus töötuskindlustusele, töötusabirahale ja ümberõppele. *(2002 statistika) Mida tähendab, et Eesti väliskaubanduse bilanss on negatiivne (-22,6)? -Transiit kaup kajastub ekspordis *Mida saame makstud sotsiaalmaksust? -Tasuta arstiabi -Soodsamalt ravimid -Haigushüvitist *Milliste inimõiguste kaitse on raskendatud sõja situatsioonis? Põhiõigus (elule, puutumatuse, perekonna, julma kohtlemisele), poliitilised õigused Humanitaarõigus kaitseb sõjaolukorras teatud inimõiguseid õigus toidule ja puhtale joogiveele, õigus evakueeruda pingekoldest, tsiviilelanike kaitse sõjaolukorras 11. ORGANISATSIOONID www.vm.ee Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 11.1 Euroopa liit - majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, ühine kaubandus tegevus, tagab kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires (27), kujundatud ühine majandus ruum, tollimakse ei kehtestata 11
lääneriike ja USA-t kritiseerima, on konventsioon, mis rääkis tsiviliseeritud ja mittetsiviliseeritud rahvastest. Tsiviliseeritud on lääne kristlikud rahavad ja mittetsiviliseeritud kõik ülejäänud. Selline dokument oli justkui 19 sajandist. 20 sajandil on see konseptsioon muutunud ebapopulaarseks, omab rassistliku alatooni. IX loeng Ius ad bellum Henri Dumant - punase risti asutaja. RV humanitaarõigus- räägiti pärast II MS. Humanitaarõigus on spetsiifilistes kohtades, kus on relvastatud konflikt. Inimõigused kehtivad igal ajal igal pool. Humanitaarõiguse tuum on kirjas Genfi konvensioonis (1949): 1. haavatud, langenud sõdurid maa sõjas - Tuuakse eraldi välja rasked rikkumised (1. konventsioonis - maasõda ) - tapmine, piinamine, katsed, tahtlikult raske kannatuse põhjustamine, laialdane vara hävitamine ebaseaduslikult. 2
§ olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse riikumine § Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ -‐ külma sõja ajal oli Julgeolekunõudkogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegeuvst alles pärast Iraagi-‐Kuveidi konflikti Teema 14 Rahvusvaheline humanitaarõigus -‐ humanitaarõigus on § normide ja printsiipide kogum § mis seab piirangud jõu kasutamisele § relvakonflikti tingimustes Eesmärgiga: § säästa isikuid, kes ei osale (enam) võitluses, ja objekte, mis ei
ohud. Jagatakse kaheks: Keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Peamised inimõigused ja põhivabadused: õigus elada, õigus olla inimlikult koheldud ja vaba, südametunnistus-, usu-, mõtte-, sõna-, ühinemis- ja liikumisvabadus, õigus olla seaduse poolt kaitstud, õigus saada avalikku ja erapooletut kohtumõistmist, õigus eraelu puutumatusele ja omada kodu. Inimõigus – õigusi, mida omavad kõik isikud, sõltumata vanusest, rassist või usust. Humanitaarõigus – rahvusvahelistes õigusnormide ja –põhimõtete kogum, mille eesmärk on kaitsta inimväärikust igasugustes relvakonfliktis ning vähendada ja vältida sõjast tulenevaid kannatusi ja hävitustööd. Inimkaubandus – organiseeritud kuritegevus; inimese värbamine, vedamine, üleandmine, majutamine või vastuvõtmine, inimröövi toimepanemine või muulviisil jõu kasutamine või sellegaähvasdamine,
- Julgeolekunõukogu diskretsioon on väga lai - reageerida võib ka ohule, et ennetada või välistada võimalikku agressiooni - olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse rikkumine - Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ ❏ Külma sõja ajal oli Julgeolekunõukogu sisuliselt blokeeritud, alustas reaalset tegevust alles pärast Iraagi-Kuveidi konflikti 13. Rahvusvaheline humanitaarõigus MÕISTE: ❏ Humanitaarõigus - normide ja printsiipide kogum, mis on spetsiaalselt loodud kehtima relvakonfliktis. Selle eesmärkideks on: - säästa isikuid, kes ei osale (enam) võitluses, ja objekte, mis ei panusta vaenutegevusse (nttvisiilisikud) - piirata sõjapidamise viiside ja vahendite valikut (nt kuidas ja mille abil me sõdime - igasugune taktika pole lubatud ja osad relvad on ka keelatud)
sõjapidamise meetodeid ja vahendeid. Keelatud on kasutada relvi või sõjapidamise meetodeid põhjustamaks tarbetuid kaotusi või ülemääraseid piinasid. o Konflikti osapooled eristavad pidevalt tsiviilelanikkonda ning võitlejaid, säästmaks tsiviilelanikkonda ja omandit. Ei tsiviilelanikkonda kui sellist ega tsiviilisikuid ei tohi rünnata. Rünnata tohib üksnes sõjaväelisi objekte. Humanitaarõigus, selle kaitse ulatus (relvajõudude liikmed; sõjavangid; tsiviilisikud). · Rahvuvaheline humanitaarõigus on õigusnormide ja -põhimõtete kogum, mis määratleb relvakonfliktis osalevate ning relvakonfliktist puudutatud riikide ja üksikisikute õigused ja kohustused. · Haagi õigus reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi. Põhineb Haagis 1899. ning 1907. aastal sõlmitud lepingutel.
volitati tarvitusele võtma meeetmeid, juhul kui mõni riik rikub vastavat keeldu. Külma sõja lõpp tänapäevani Oluline muutus rahvusvahelises ühiskonnas toimus Nõukogude Liidu lagunemisega, millega kadus põhimõtteline vastasseis endise sotsialistliku bloki riikide ning lääneriikide vahel. Sel perioodil võib täheldada USA positsiooni tugevnemist lääneriikide eesotsas. Varasemal perioodil kujunesid välja rahvusvahelise õiguse erinevad harud (nt inimõiguste õigus, humanitaarõigus, keskkonnaõigus, kaubandusõigus, kriminaalõigus, riikide vastutuse õigus). 98. Rahvusvahelise õiguse olulisemad printsiibid. Rahvusvahelise õiguse põhimõtted: Riigi siseasjadesse sekkumise keeld. 44 Tülide rahumeelse lahendamise kohustus. Relvastatud jõu kasutamise ja sellega ähvardamise e agressiooni keeld.