Rahvusvaheline poliitökonoomia Poliitiline ja majanduslik Poliitiline riik Valitsus ja institutsioonid, reeglid; avalik ja kollektiivne; o Võimu jaotamine ja paigutamine o Hierarhia, lojaalsus, territoriaalsus, välistamine Majanduslik turg Individuaalne; jõukuse tootmine o Ressursside jaotamine ja paigutamine Vastastikune sõltuvus, funktsionaalne lõimumine, kaasamine Poliitökonoomia ühendab majanduse ja poliitika Pinged kahe poole vahel: Kollase ja sinise metafoor: Dünaamika Erinevate majanduste omavahelised suhted: Siseriiikliku ja rahvusvahelise suhe Riigi ja erasektori suhe Erinevad aspektid: Majandusteooria, poliitika ja nende mõjutused 4 valdkonda: kaubandus, rahandus, korporatsioonid, areng 2 probleemvaldkonda: heaolu ja ümberjaotamine Kolm teooriat/ideoloogiat: Liberalism: indiviid ja vabakaubandus
isal valitsuse juristina edasi töötada. Marx, kes oli igas mõttes ebatüüpiline filosoof, ei olnud ülikoolis kuigi eeskujulik (Bergman, 2005, lk118 ). 1841. Aastast oli Marx radikaalse ajalehe Rheinische Zeitung kaastööline. 1843 ta abiellus ja kolis Pariisi. Tema tolle aja peateos on tekst, mida tuntakse praegu nime all Majanduslikud ja filosoofilised käsikirjad (Ökonomisch-philosophische Manuskripte). Sel ajal süvenes poliitökonoomia klassikutesse nagu Adam Smith, David Ricardo ning James Mill. Käskirjades toob toob Marx ühe telgmõistena kasutusele võõrdumise ning kritiseerib traditsioonilise poliitökonoomia seisukohta ebavõrdse loomulikkusest, sest see ei võta arvesse ebavõrdsuse sotsiaalseid juuri (Blackburn, 2002). Alates teostest Teesid Fruerbach kohta(Thesen über Feuerbach) ja Saksa ideoloogia (Die deutsche Ideologie), hakkab Marx käsitlema inimühiskonna erinevaid vorme
Rahvusvaheline poliitökonoomia I loeng Rahvusvaheline poliitökonoomia - majandus, riik Poliitiline ja majanduslik (Carporaso, Levine) Poliitiline o Valitsus o Avalik o Jaotamine Majanduslik o Kalkuleerimine o Eesmärgistatus o Piiritletav valdkond Balaam, Veseth Riik kollektiivse otsustamise (valimine) ja tegutsemise ruum o (Põhiseadus) võimu paigutamine ja jagamine Turg- individuaalne otsustamine ja tegutsemine
Sellest lähtuvalt soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöö edendamist. Louis XIV ajal Prantsusmaa rahandust juhtinud Jean- Baptiste Colbert oli tuntuim riigimees, kes järgis merkantilistlikku majandusõpetust. Ta edendas laevaehitust ja väliskaubandust, makstes preemiaid laevaehitajatele väliskaubanduse hoogustamiseks. Koos merkantilismiga kujunes ka majanduse ja riigimajanduspoliitika teaduslik käsitlus, mis sai nimeks poliitiline ökonoomia ehk poliitökonoomia. Oma püsimajäämise tõttu sai see nimeks klassikaline poliitökonoomia ja selle rajajaks peetakse William Petty´d. Petty esitas nn tööväärtusteooria, mille järgi jõukuse allikaks on töö. Vastavalt sellele määrab kauba loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Merkantilismi suurteks kritiseerijateks said füsiokraadid, kes rõhutasid looduse tähtsust ühiskonnale. Nende arvates pidi ühiskond eeskuju võtma loodusest ning et rikkuse allikaks on põllumajandus.
Kriitilisest lähenemine massikommunikatsiooni uuringutes Kriitiline lähenemine = Frankfurdi koolkond kriitiline suund (marksistlik konfliktiteooria): ühiskonda viib edasi konflikt, konkurents. Massimeedial on oma suur roll valitsevate võimusuhete säilitamisel. iseloomulik ka neomarksismile, kriitilise poliitökonoomia tõlgendusele, kultuurikesksetele lähenemistele. ühiskonda ja meedia rolli ühiskonnas analüüsitakse võimu, domineerimise, ideoloogia ja konflikti mõistete kaudu. eesmärk paljastada meedia negatiivset rolli. Baas ja superstruktuur ühiskonna majanduslikku baasi käsitletakse kui jõudu, mis determineerib kõik muu, st superstuktuuri, sh sotsiaalse, poliitilise ja intellektuaalse teadvuse. > see on majanduslik determinism, mis on klassikalise marksismi ühiskonnaseletuse
rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merkantilism rahvuslik mõtteviis, mille eesmärgiks on kaubanduse abil tugevdada rahvusriiki Tööväärtusteooria kauba vahetusväärtus sõltub primaarselt sellele kulutatud tööst füsiokraatia majandusteooria, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab
vahendid Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarvetel olev raha ja väärtpaberid Merkantilism 15.-17.sajandi Prantsuse majandusteaduse koolkond, mis pooldas riigi aktiivset osalemist majanduses, eeskätt väliskaubanduses Keinsism inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis pooldas majanduses riigi ulatuslikku regulatsiooni, sest kapitalistlik majandus olevat loomult ebastabiilne ega suuda kriise vältida Klassikaline poliitökonoomia majandusteaduse haru, mis lähtub majanduse arengu seaduspärasusi mõtestades ühiskonna ajaloolise arengu astmetest Monetarism majandusteaduse liberaalne vool, mis peab majandusarengu määrajaks ringluses oleva raha hulka
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
St. John College’is õppides paistis Marshall silma andeka matemaatikuna ja metafüüsika huvilisena. Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele. Kogu oma täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast kui eraldi õppeainest, kuigi tema unistus eraldi ökonoomika teaduskonna avamisest, õnnestus alles 1903. aastal Cambridge’is. Marshall valiti 1865. aastal St. John College Cambridge’i auliikmeks ja lektoriks moraalse tea- duse alal sai ta 1868. 1885 sai temast poliitökonoomia professor Cambridge’is, kuhu ta jäi kuni oma pensionile minekuni (1908). Aastate jooksul suhtles ta paljude briti mõtlejatega, sealhul- gas Henry Sidgwick, W.K. Clifford, Benjamin Jowett, William Stanley Jevons, Francis Ysidro Edgeworth, John Neville Keynes ja John Maynard Keynes. Marshall asutas Cambridge School’i, kus pöörati erilist tähelepanu mastaabiefekti teooriale ja kindla heaolu ökonoomikale. Pärast tema pensionile jäämist võtsid juhtimise üle Arthur Cecil
juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt avaldamist mitmes tuntud väljaandes. Kolm aastat hiljem elas läbi terava kriisi, mille tagajärjel pöördus ta seni kindlalt isa ja Benthami poolt tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja inimese kujutlusvõimest. 1830 kirjutas viis esseed teemal "Some Unsettled Questions of Polical Economy"
Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassikalise poliitökonoomia sünd
4) Mikroökonoomika ei uuri tavaliselt majanduse ...................... (üksiknäitajaid/ kogunäitajaid) 5) Majanduse kogu - ehk agregaatnäitajateks on näiteks ............... (ettevõtte majanduskasum/ SKP/töötuse määr) 16 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: ·füsiokratism ·keinsism ·merkantilism ·monetarism ·neoklassitsism ·klassikaline poliitökonoomia 17 6. Reastage ajalises järgnevuses majandusliku peavoolu koolkonnad: 2. füsiokratism 5. keinsism 1. merkantilism 6. monetarism 4. neoklassitsism 3. klassikaline poliitökonoomia 18 7. Viige vastavusse mõiste ja tähendus VÄIDE TÄHENDUS .merkantilism 1. Majanduses peavad leidma kasutamist peasja-
Teadused liigituvad vastavalt objektile mida nad uurivad. Sotsiaalteadused 6. JNETEADUSTE HIERARHIA 1. AJALUGU FILOSOOFIA Mis on õiglane ja mis on Arheoloogia ebaõiglane. Mis on nähtuse olemus. Etnograafia Mis on nähtuse sisu ja mis on selle 2. MAJANDUSTEADUSED vorm. Praktikale midagi ei anna. Poliitökonoomia Majandusgeograafia TEOORIA vaatleb paljude teaduste Sotsiaal- majandusstatistika asju filosoofilisest aspektist. 3. TEADUSED RIIGIST JA ÕIGUSEST TEADUSHARU käsitleb üksikuid 4. KUNSTI- JA KEELETEADUS probleeme kitsamas valdkonnas. 5. PSÜHHOLOOGIA Käsitleb üksikuid õigustegevuse
enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonnad ei ela koos) 4. Majandusliku jõukuse jagunemine (ühed võidavad, teised kaotavad) Poliitilised teooriad kapitalismi arengust. Ühiskonna uurimine muutus populaarseks ja elulähedasemaks. Tekkis poliitökonoomia- majandusteaduse osa, mis käsitleb majanduse arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna arengu astmetest. Rajajad Adam Smith ja David Ricardo (inglise teadlased)- uurisid turumajandussuhteid. Väitsid: 1. rikkuse allikas on inimese töö 2. riik ei tohi sekkuda majanduse toimimisse 3. mida paremini läheb üksikindiviidil, seda paremini läheb ühiskonnal kui tervikul. seega lõid kaasaegse liberalismi aluse. Karl Marx rajas kogu tööstusühiskonna analüüsi majanduse analüüsile
talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteks Grigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. Viibides emigratsioonis Lääne-Euroopas tegeles Lenin ka bolsevike täiendõpega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Longjumeau linnas Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud lootustandvale bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse. Lenin viis ise läbi kuulajatega 56 loengut teemadel: poliitökonoomia, põllumajandusküsimused, sotsialismi teooria ja praktika Venemaal, ajaloo tõlgendamine materialistlikust arusaamast, tegi ka loengu olukorrast parteis antud ajal ning viis läbi ka loengu K. Marxi ja Fr. Engelsi Kommunistliku partei manifesti teemal. 6 1917 a. Veebruarirevolutsioon 1917 a. elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga
TURBA GÜMNAASIUM Kristi Kaljundi MAJANDUSTEADUSE AJALUGU Referaat õppeaines ,,Majandusõpetus" Turba 2009 LK Sissejuhatus 3 ANTIIKMAAILMA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 4 Vana-Idamaade majandusõpetused 4 Vana-Kreeka majanduõpetused 4 Vana-Rooma majandusõpetused 5 KESKAAJA MAJANDUSLIKUD ÕPETUSED 5 Skolastikute majandusmõte 5 MERKANTILISM 6 POLIITÖKOMOOMIA 6 FÜSIOKRATISM 7 KAPITALISMIAJASTU 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 2 SISSEJUHATUS Refer...
4. Gotfried Leibniz tõi psüühikakäsitlusse alateadvuse mõiste. 5. Diderot, Holbach, Helvetius jt prantsuse filosoofid esitasid inimese psüühika sotsiaalse determineerituse idee. 6. Immanuel Kant eristas kaasasündinud (aprioorseid) ideid ja kogemuse poolt antud vaimuelunähtuste sisu. 7. K.Marxi ja F.Engelsi dialektilise materialismi õpetus- see sündis prantsuse materialismi, Hegeli dialektika ja inglise poliitökonoomia ühendamisel ning käsitles psüühikat aju ja selle erilise omaduse- teadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Psühholoogia arengulugu 1 Teema 2 · Monism- filosoofiline seisukoht, mille järgi on kõigel olemasoleval üks universaalne alge. Materialistlik monism aktsepteerib seisukohta, et maailm on materiaalne ning
Väärtushinnangute alusel: Eliit Mass Sotsiaalne mobiilsus- ühest klassist teise jõudmine Sotsiaalne staatus- hinnanguline jaotus, kellena end tunned Omistatud staatus- ette antud Omandatud staatus- saavutanud ise Sotsiaalne roll Sotsiaalsed lõhed: varanduslikd, piirkondlikud, rahvuslikud, ideoloogilised, põlvkondlik Kt kordamine 1. Ühiskonna sektorid 2. Demokraatia tunnused 3. Mõisted: Sotsioloogia Poliitökonoomia Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Teadmusühiskond Siirdeühiskond Sotsiaalne staatus Sotsiaalne mobiilsus Kas heaoluühiskond muudab inimesed laisaks? Kas Eesti on toime tulnud siideühiskonna ohtudega? Mis võib ohustada Eesti jätkusuutlikust? Kas inimeste jaotamine gruppidesse/klassidesse on vajalik? Kas Eestis on mõni sotsiaalne lõhe, mis võib ühiskonna sidusust ohustada? Kas teie olete valmis osalema ühiskonnaprobleemide lahendamises
Loodud maailmarahanduse stabiliseerimiseks ja vaeste aitamiseks Kriitika mõlmalt poolt korraga (tuberkuloos) Parempoolne kriitika- IMF solgib turgu.Vaskapoolne kriitika- mida IMF nõuab raha eest vastu? Maailmapank (WB) Seotud IMF-ga, loodud samal eesmärgil Annab raha ja organiseerib abi? Kriitika sama, mis IMFil ehk rikaste mängumaa USA vetoõigus Loeng 6: Rahvusvahelised suhted ja majandus/keskkond RS ja majandus- ülevaade Poliitökonoomia Teoreetilne lähenemine poliitika ja majanduse kohtumisele RV kaubanduse mudelid Poliitökonoomia (kuidas on omavahel seaotud majanduslik poliitika?) Kolm põhilist lähenemist: Realism-natsionalism- merkantilism Liberalism Marksism- strukturalism Majanduslik natsionlism Realism- teooria; merkantilism- poliitika Merkantilism oli üks näide majanduslikult natsionalismist Erinevad lained: Keskaegsed riigid Euroopas- merkantilism
Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele- vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823 asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes. 1826. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy"
seob ta koheselt poliitika inimloomusega. Maslow "inimvajaduste hierarhia": 1. primaarsed vajadused 2. turvatunne 3. armastus / kuuluvus 4. enesegaaustus / rahulolu 5. eneseteostus Kõiki neid vajadusi saab siduda inimese poliitiliste eesmärkide ja väärtustega, nibag seega ka uskumuste ja tegevusega. Näit: turvatunde saavutamiseks lõid inimesed riigi, toiduga paremaks varustamiseks loodi mingi poliitökonoomia, poliitilised parteid saavad pakkuda kuuluvustunnet, eneseaustusega inimesed, kes suudavad kaotusi taluda on poliitikas edukamad, palju eneseteostajaid võib pol süsteemile ohtlik olla jne Kui tähtis inimloomus poliitilise käitumise mõjutajana on, pole veel päris selge. 6 7 4. PEATÜKK Poliitikaaktivistid: gladiaatorid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………………….3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES…………………………………………..4 Kokkuvõte……………………………………………………………………………..9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..11
Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni originaalis. 12-aastaselt õpetas John Aristotelese ja Aristophanese lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822. aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818. aastal kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume'i ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täies mahus, reisis ta Prantsusmaale, kus kohtus ka Jean-Baptiste Sayga. 1823. aastal asus Mill tööle Ida-India Kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe'i nime all, pärast seda jätkas korrapärast avaldamist tuntud väljaannetes. 1826. aastal elas Mill läbi kriisi, mille tagajärjel ta pöördus seni isa ja Benthami tallatud rajalt kõrvale, huvitus hoopis luulest ja kujutlusvõimest. 1830 kirjutas ta 5 esseed teemal "Some Unsettled Questions of Political Economy". 1843
utopistid sotsialistlikud voolud Ajalooline Institutsialism koolkond Keinsism Merkantilism Füsiokraadid Monetarism Klassikaline poliitökonoomia Neoklassikud Üldise majandusteooria Mikro- Makroöko New economy kujunemine öko- noomika noomika Majanduslike koolkondade ja Majandusliku teooria sisu ja uurimise eesmärk suundade esindajad
Fromm. Adorno kultuuritööstus muudab sarnaseks, pidurdab kriitilist mõistust, kõrvaldab teisitimõtlemise, propageerib nõustumist ja allumine. Marcuse kirjeldas äril, reklaami ja võlts võrdusel põhenevalt massitarbimise ühiskonda kui ühedimensioonilist. Habermas esimene avaliku sfääri variant oli 18. sajandi kohvi, kus said kokku aktiivsed poliitikas osalejad. Avalik sfäär hakkas kujuneda tänu kapitalismi arengule, individualismile. Kriitiline poliitökonoomia kriitiline käsitlus, mis kontsentreerub peamiselt majandusliku struktuuri. Tähelepanu keskmes on omandi struktuur ja kontroll meedias, turujõudude tegevuse empiiriline analüüs. Määravad on majanduslik kontroll ja logika, meedia struktuur areneb kontsentratsiooni suunas, sisu ja auditoorium muutuvad tarbekaubas, mitmekülgsuse vähendamine, meedia globaalne integratsiooni arenemine, avalik huvi allutatakse erahuvidele. 5.Meediumikeskne vaade,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………..
· Ökonoomsus ja tõhusus- tööjaotus ja süsteemsus Bürokraatlikku võimu peaksid tasakaalustama teised võimu instutsioonid. Tuleb leida tugevad ühiskondlikud liidrid, kes oleksid suutelised bürokraatiat kontrollima. Neoklassikalise majandusteaduse arusaam bürokraatiast: · Majanduslik lähenemine bürokraatiale, keskendub sellele, kuidas bürokraatiat finantseeritakse - avalik valik (ehk public choice) - rational choice theory - neo-klassikaline poliitökonoomia · Turg vastandatakse hierarhiale: kui viimane koordineerib inimtegevust vertikaalselt, sii esimene horisontaalselt; ·turg on automaatne stiimulite, hüvitiste ja sanktsioonide süsteem · bürokraatiad kui hierarhilised struktuurid väljaspool turgu Definitsioon: bürokraatia on administratiivne hierarhia, mida finantseeritakse pigem dotatsioonide kui toodete/teenuste turustamise kaudu. Moodsates majandussüsteemides täiendatakse turgu kahte liiki hierarhiatega: üks neist asub
Piirideülene kuritegevus Küberjulgeolek Terrorism Keskkond ja ressursid Taust ja peamised küsimused: Uusim keskkonnakaitsega seotud valdkond: Teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: Keskkonnakaitse ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist: Homer-Dixon: sellised konfliktid hajutatud; piirduvad riigi regiooniga Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed faktorid. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik globaalne) Ressursied kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib tuua nafta. Järelduseks, et 1990ndate konfliktidel puudub seos keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse on potensiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise ja piirkondade säimise Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele Koostöö riikide vahel (Infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne.) Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule:
Hind on tavaliselt kauba maksumuse sünonüüm ja need kaks mõistet võivad üksteist asendada. Hind – kauba/teenuse väärtuse väljendus rahas! Hinna filosoofilised kontseptsioonid: - Hind on vahetuse kategooria - Hind on rikkuse väljendus - „õiglane“ hind võimaldab tagastada kulud Majanduslikud hinna kontseptsioonid: - Hind on määratav objektiivsete kuludega - Hind on määratav kasulikkuse subjektiivse hinnanguna Esimest kontseptsiooni esindab klassikaline poliitökonoomia. Teist kontseptsiooni esindavad aga neoklassikud. Hind on oma olemuselt vastuoluline – üheltpoolt on hind objektiivse maksumuse rahaline väljendus teisalt sõltub nõudluse ja pakkumise subjektiivsest kõikumisest. Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on: - Kulud - Kauba kasulikkus - Nõudlus ja selle elastsus - Konkurents - Riigi mõju Hind täidab järgmiseid funktsioone:
küberjulgeolek, keskkond ja ressursid. Taust ja peamised küsimused : Uusim KK-ga seonduv valdkond: teema tõstatatud alles 1980ndate keskel. Algne hüpotees: kk -ressursside vähesus põhjustab konfliktide sagenemist. Homer-Dixon: sellised konfliktid on hajutatud, piirduvad riigi regiooniga. Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud maj, pol. , sots faktorid. Vee-sõjad? Vt http://www.worldwater.org/conflict.html. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik- globaalne) Ressursside kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib kujuneda nafta. Järeldus 1990ndate lõpuks: ei ole otsest seost KK ja konfliktide vahel. Samas: 1990ndatel sõjad lõunas ressursside kontrolli üle. Nt konflikti- e. vereteemandid http://www.globalwitness.org/. KK kui potentsiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise, piirkondade säilimise. Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele
raskendasid ideoloogilised piirangud, miile all kannatasid eeskätt humanitaarteadused, nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee sekretär ja mõnede kateedrite juhatajad, alguses ka dekaanid. Kommunistlikul parteil, komsomolil ja ametiühingutel olid ülikoolis omad organisatsioonid. Vanadest teaduskondadest suleti usu-
kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused
teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 1 Kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupa või tööjõudu. Niisiis toimib turumajandus kõigi hüvanguks.
Hilismerkantelistid Th. Mun (1571-1641), A. Montchretien termini "poliitiline ökonoomia" kasutuselevõtja (1575-1622), A. Serra (1580-teadmata), J. Colbert (1616-1683). Üldiselt oldi seisukohal, et aktiivne kaubabilanss, kõrged sisseveo tollid aitavad kaasa riigi, kui tootliku jõu arengule olles samas eramajanduse täiendus, tugi ja alus. Merkantelistid esindasid kodanluse seisukohti ja merkantelismi lagunemine langes kokku klassikalise poliitökonoomia tekkimisega. Utopistlik sotsialism -- samaaegselt kapitalistliku tootmisviisi ja poliitilise ökonoomia tekkega tekkisid ka esimesed kapitalismi kriitikud. Üheks silmapaistvamaks esindajaks oli Th. Morus (More) (1480-1535) oma teosega "Utoopia". Utopistid ei tunnista tootmisvahendite ega isiklike tarbeesemete eraomandust. On kaotatud maa ja linna vastuolud on kaotatud füüsilise ja vaimse töö vastolud. Kaovad kaubandus ja raha
e. Eestis võivad äriühingud erakondade valimiskampaaniat rahastada 9. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Pensionärid valivad reeglina Keskerakonda"? a. sotsioloogilisest teooriast b. sotsialiseerumisteooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast 10. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide "Tudengid hääletasid selle erakonna poolt, mis pakk a. sotsioloogilisest teooriast b. poliitökonoomia teooriast c. teemaseade teooriast d. manipulatsiooniteooriast e. ratsionaalse valiku teooriast 11. Poliitika kujundamise astmed on: a. algatamine, b. otsustamine, c. elluviimine, d. hindamine, e. järelevalve. 12. Millist poliitika kujundamise protsessi osa hõlmab Eastoni mudeli must kast? a. otsustamist b. sõnastamist c. algatamist d. järelevalvet estis kinnistunud, kuna meie ühiskond ja tööjaotus on nii kõrgelt arenenud, et inimesed peavad lihtsalt ise otsusei
kirjutas kodanluse ajaloo. Tema peatöö liberalismi osas ,,Lehrbuch des Vernunftrechts und der Staatwissenschaften" 1829-1835. see polnud ainult riigiteoreetiline vaid ka saksa ajaloo realismile alusepanija. Ta oli suur preisi ühendamise vastane, rõhutades, et kui saksamaa riigikestel on olla vaba ilma ühendamata, on see olla parem kui preisi hegemoonia all ning mittevaba. SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Adam Smithi teooriaid arendas edasi David Ricardo ,,poliitökonoomia printsiipides". Ta siiski kritiseeris veidi Smithi, kes ütles, et töös ei peitu õnn, sest rikkaks ei saa mitte tööline vaid ettevõtja. SB teiseks nurgakiviks on utilitaristide koolkond (kasulikkuse õpetus) James Bentham ja James Mill rajajad
valikvõimaluse ja sellega kaotame etteennustatavuse või määratleme väga täpselt, mida bürokraat võib teha ja väldime võimaluse, et saaks asjaolusid arvesse võtta. Siiski peetakse Weberi bürokraatiat enamikes riikides ideaalvariandiks (nagu demokraatia – tal on puudusi, aga paremat ei ole) (Inimesed eelistavad isikukaugsust korruptsioonile ja omakasupüüdlikkusele) NB bürokraat on, kes allub võimule ja kellel on võim (nt sekretär pole bürokraat, sest tal pole võimu). Poliitökonoomia Poliitökonoomia on poliitika ja majanduse segu. Paljudel poliitilistel otsustustel on mõju majandusele ja vastupidi. Poliitiline kord sõltub elanike varustamisest vajaminevaga, mis aga on majandusvõrgu ülesanne. Poliitilis-majanduslik raamistik Tootmise ja kaubavahetuse lihtsustatud mudel: Tootmiseks on vajalikud 3 põhifaktorit: maa, töö (inimlik panus toote valmistamiseks) ja kapital (mitteinimlik panus). Nende ressursside omanikud on majapidamised
mida ei saa allutada probleemideta "majandusjõudude" toimele). Kõige olulisem on siiski era- ja avaliku sfääri põhimõtteline eristamine diktatuurid ei tunnista erasfääri olemasolu ja seetõttu ei nad politoloogiliselt analüüsitavad (Kenneth Minogue). Majandussfäär ei ole ka klassikalises mõttes erasfäär (eraelusfäär), kuigi antiikaja perekondlik majapidamine (oikos) oli algselt ka esmane tootmisüksus ja majanduse analüüsi (poliitökonoomia) mõiste pärineb just perekonna mõistest. Avalik sektor e. esimene sektor - võimu- ja valitsemisasutused ning ametnikkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Avalik sektor on laiem mõiste ja hõlmab nii riiklikke kui avalik-õiguslikke institutsioone.
õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise demokraatia, revolutsioonilise õiguskorra jne professoreid, kelle ülesandeks on olnud süsteemi põhjendamine ja kriitika eest kaitsmine, aga ma ei taha, et Eesti NSV mudel kloonitakse ka EV-s. Ootaks, et akadeemiline tase ei laseks ennast ära kasutada pisirikkumiste suureks puhumisel, nii et selle varjus kaoks tähelepanu tuhat kuni sada tuhat korda (sõna matemaatilises mõttes) suurematele-ohtlikumatele korruptsioonikuritegudele. Aga võta näpust.
(transnatsionaalne) õigus Rahvusvaheliste suhete ajalugu Suhtemudelite (süsteemide) konstrueerimine. 109. Tutvusta riikidevahelise poliitika põhimõisteid Välispoliitika teooriad analüüsivad konkreetse riigi tegevust teiste riikide suhtes Rahvusvahelised suhted käsitlevad eelkõige riikidevahelist poliitikat Geopoliitika lähtub seisukohast, mille kohaselt riigi geograafilised eeldused mõjutavad oluliselt riigi poliitikat Rahvusvaheline poliitökonoomia analüüsib poliitilise süsteemi ja majandussüsteemi vahelisi seoseid. 110. Tutvusta riikide välispoliitilisi eesmärke. Julgeolek - enesesäilitamine; autonoomia; mõjukuse suurendamine; prestiiz. Stabiilsus - õiguskorra ja sisemise stabiilsuse säilitamine; poliitiliste eesmärkide teostamise võimalus. Heaolu - majanduslik areng; heaolu ühtlane jagunemine ning elanikkonnale kvaliteetsete teenuste tagamine. 111
omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid. Kõik ilmneb üldise poliitökonomomia kontekstis. Poliitökonoomia objektid ei ole täna enam korralikult ei märgid ega tarbeesemed, nad on teineteises lahustunud" Estetiseerumine tähendab seega ühiskonna täitumist märkidega, piltidega, mis käituvad nagu märgid. Esmaseks on muidugi tarbeeseme kui sotsiaalse staatuse näitaja funktsioon. Kuid enamgi veel väidab ta, et enamus märke on tühjad. Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale. Selles peegeldub Frankfurti
rahvusliku identiteedi loomisel. Tänapäeval vastupidine efekt, sest järjest rahvusvahelisemaks muutuv meedia ähvardab kahjustada rahvuslikku ja kultuurilist autonoomiat. Massimeedia võimalik positiivne roll nt sisserändajate sulamisel nende uue asukohamaa rahva hulka. (lk 67) Meedia ja ühiskonna seoste teooriad: 1) Massiühiskond 2) Marksistlik käsitlus 3) Funktsionalism 4) Kriitiline poliitökonoomia 5) Moderniseerumine ja areng 6) Kommunikatsioonitehnoloogiline determinism 7) Infoühiskond 20. Meedia sotsiaalsed funktsioonid (lk 73) Laswell 1948 Wright 1960 (lisas meelelahutuse) Mendelsohn 1966 (lisas mobiliseerimise) 1) Informeerimine · pakkuda infot ühiskonna ja kogu maailma sündmuste ning seisundi kohta · võimusuhetele osutamine · uuenduste, kohanemise ja progressi hõlbustamine 2) Sidustamine
on objekt keset teisi objekte, omades niimoodi tähendust. ,,Tänapäeva tarbimine...definerib hetke, mil tarbeese toodetaksegi nagu märk, märgilise väärtusega, ja kus märke (ehk kultuuri) todetakse kui tarbekaupu. Mitte miskit, mida tänapäeval toodetakse (objekte, teenuseid, kehasid, seksi, kultuuri, teadmisi) ei saa võtta pelgalt kui märke, samal ajal kui neid ei saa võtta pelgalt kui tarbeesemeid. Kõik ilmneb üldise poliitökonomomia kontekstis. Poliitökonoomia objektid ei ole täna enam korralikult ei märgid ega tarbeesemed, nad on teineteises lahustunud" Estetiseerumine tähendab seega ühiskonna täitumist märkidega, piltidega, mis käituvad nagu märgid. Esmaseks on muidugi tarbeeseme kui sotsiaalse staatuse näitaja funktsioon. Postmodernism Kuid enamgi veel väidab ta, et enamus märke on tühjad. Nad ei tähenda mitte midagi muud kui ainult ,,spektaaklit". Nad ei viita enam millelegi muule kui ainult iseendale.
2) Stabiilsus 1) Korra hoidmine- sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle 2) Poliitiline areng- poliitilise võimsuse koondamine, et läbi viia efektiivset poliitikat ja saavutada rahva toetust 3) Õitseng 1) Majanduslik areng- peegeldab: 1) Tootmissüsteemi ja toodetavate kaupade kasvavat mahtu ja keerukust 2) Poliitökonoomia võimet tagada ressursside moondamine kaubaks (millel on tarbijale väärtust) 2) Heaolu jagamine- viitab üldisele elukvaliteedi tõstmisele vara kas era- või riigipoolse jagamise teel. Jagades vahendeid ühe eesmärgi täitmise nimel, võtame need ära teiselt. (Nt. korraga on raske tagada majanduslikku kasvu ja suuremahulist sots.hoolekannet. Andes raha sõjaväele ei investeeri me seda majandusse.)
Hind on tavaliselt kauba maksumuse sünonüüm ja need kaks mõistet võivad üksteist asendada. Hind – kauba/teenuse väärtuse väljendus rahas! Hinna filosoofilised kontseptsioonid: - Hind on vahetuse kategooria - Hind on rikkuse väljendus - „õiglane“ hind võimaldab tagastada kulud Majanduslikud hinna kontseptsioonid: - Hind on määratav objektiivsete kuludega - Hind on määratav kasulikkuse subjektiivse hinnanguna Esimest kontseptsiooni esindab klassikaline poliitökonoomia. Teist kontseptsiooni esindavad aga neoklassikud. Hind on oma olemuselt vastuoluline – üheltpoolt on hind objektiivse maksumuse rahaline väljendus teisalt sõltub nõudluse ja pakkumise subjektiivsest kõikumisest. Hinnakujundavad faktorid turumajanduses on: - Kulud - Kauba kasulikkus - Nõudlus ja selle elastsus - Konkurents - Riigi mõju Hind täidab järgmiseid funktsioone:
1840ndatest) kiirendas haiguse levikut. Haigus levis ka Vene impeeriumis ning ka Eestis. Iirimaal oli see läbi ajaloo kõige suuremaks näljahädaks: 1841 rahvaarvh 8,2 mlj, aga nüüd näljahäda viis hauda 1 mlj inimest(arvatakse) ja näljahäda eest põgeneti Iiirimaalt ja rahvastik vähenes drastiliselt. Iirimaa on ainuke riik 19.saj, kus selgelt vähenes rahvaarv: mujal toimus ikka kasv. Iirmaa rahvamälus on näljahäda Suurbritannia poliitökonoomia tulemus, võrreldud genotsiidiga, sest UK oli kõige rikkam riik maailmas, aga ei hakanud oma ressursse kulutama Iirimaa näljahäda leevendamiseks. Makse koguti samaamoodi edasi ja kõik oli ikka vanamoodi. Iirimaa ajalootraditsioonis on kuninganna Victoria tuntud kui nälja Victoria (vmt). Kartul oli odav tooraine kogu aeg. Näljahädade vastu otsiti lahendusi ja populaarseks oli aseainete väljatöötamine ja leidmine. 19.saj alguse leid oli teaduslik toitumine. Rumfordi supp 19
Ta ründas ateiste. Möönis loomulikku aeglast arengut. Joseph de Maistre, Burke'ist olid radikaalsemad Joseph de Maistre, kes oli jesuiitliku kasvatusega suur paavstiaustaja. Talle seostus rev paavstivastase kirikuaktiga. Ta nõudis, et riik peab alluma kirikule ja et riik on ainult austamaks. Samas on teda liigitatud radikaalseks konservatistiks, mitte contra- revolutsionistiks. Adam Smith, SBs liberalismi aluseks Adam Smithi ,,The Wealth of Nations" poliitökonoomia rajaja. Smithi arvates oli rikkuse allikaks töö ja tootmine. Riigi ülesanne on kindlustada, et liberaalne vaba turumajandus toimiks, mitte ei sekkuks. Pierre Joseph Proudhon- esimene inimene, kes end anarhistiks kuulutas, anarhismi nö rajaja Lord Liverpool, on Inglismaal kõige kauem peaminister olnud. Oli võimul, kui Napoleon vahistati. Oli läbinisti konservatist, ning kujundas tooride armeele konservatiivse näo, toore hakati 1934 nimetama konservatiivseks parteiks.
kontseptsiooni teatud ambivalentsusest. Milles see kahemõttelisus seisneb? Ajalugu on Marxil esmajoones seletatav 2 momendi kaudu: · Esiteks on ajalugu protsess, mille täielikult determineerib tootlike jõudude ja sotsiaalseid suhteid konstitueeriva tootmissuhete arengu vaheline antagonism. St siis tootmissuhted jäävad jalgu tootlike jõudude arengule. Selle objektiivse ajaloo kontseptsiooni esitlust kohtame esmakordselt Poliitökonoomia kriitika eessõnas, kus on selgelt välja toodud, et antagonismid kultuurilis-ideoloogilises pealisehituses on üksnes selle aluseks oleva loogika tagajärg. · Teisalt, Kommunistliku Partei Manifestis kirjutab ta eelnevale vasturääkivalt: inimkonna ajalugu on eelkõige klassivõitluse ajalugu. Klassil (nagu Hegelil rahvusel) on kollektiivne ühtsus. Klass toimib ajaloos ühtselt, loob oma ideed ja uskumused. Indiviidide ideed ja teod on vaid klassist tulenevate
nõuab, rikkuse kasv laiemas ühiskonnas: seal kus kellelgi hästi läheb, sinna tulevad ka teised). Smith väitis, et vaba konkurents ning vaba majanduslik tegevus on heaolu allikaks. Ei ole vaja autarkiat ega kaitsta oma turgu teiste riikide majanduste eest. Lisaks sellele ei tohi riik sekkuda majanduslikku tegevusse, peab takistama kaubanduslike monopolide teket ning tagama sellega ühiskonna heaolu. Smithiga tekkis poliitökonoomia teadus sellest, kuidas majandus ja poliitika on omavahel seotud: kuidas poliitika mõjutab majandust ja kuidas majandus mõjutab poliitikat. Marx ja Engels: Saksa ideoloogia Nad alustavad Hegeli kriitikast. Hegel oli rääkinud mingisugusest Vaimust, kuid see on liiga vähe seotud inimeste reaalse eluga. Feuerbach vaatles inimest kui sellist, sõltumatult ajaloost ja ühiskonnast ning ka see oli vale. Feuerbach taandas inimese religioosseks olendiks, nii mõelda on
· tegelevad kõigi KOV küsimuste, avaldumisvormide, tingimuste ja kontseptsioonide käsitlemise, uurimise, läbitöötamise ja lahendamisega; juriidiliste faktide ja õiguslike tagajärgede uurimine; võrdlev munitsipaalõigusteadus; munitsipaalõigusloome teooria; haldusteooria ja haldusteadus; munitsipaalõiguspoliitika ja munitsipaalpoliitika; avalik õigus; eraõigus; poliitökonoomia; ärijuhtimine; munitsipaalõiguse majanduslik analüüs; sotsioloogia; ajalooteadus; territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda
annaabi.ee 
