Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur?
- Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis - Prime mover mootor, see mis toodab midagi nt lõke - Muutused tootjas toimuvad prime moveri paranedes - Muutused tarbijas - Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Tehingud: o Kohapealne (spot) ostad ja saad kohe kätte o Tulevased (forward) tahan siis (tulevikus) saada ja maksan selle hinna mis siis kehtib o Futuurid (futures) maksad praegu saad hiljem - Turud o Kontango (contango) kui futuurid on kallimad o Mahahindlus (backwardation) kui futuurid on odavamad Naftatööstuse struktuurid Susan Strange neli struktuuri - Tootmine Nõudlus vs pakkumine Ressursineedus hollandi tõbi riigid kus on palju mingit maavara arenevad aeglasemalt kui need kus seda ei ole Kindlad riigid mis toodavad ning nende majandus sõltub suures osas vaid
tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud. Optsiooni ja futuuri peamine erinevus Futuuri puhul tehingust taganeda ei saa, optsiooni puhul pole see kohustuslik. Aktsia ja võlakirja peamine erinevus Võlakirjal on kindlaks määratud intressid, mis ei muutu ja ei olene firma kasumist. Aktsiate
kindlaks määratud erilised õigused. Aktsiavaru Aktsiavaru ehk tagasiostetud aktsiad on aktsiad, mis on üldisest ringlusest tagasi ostetud. Valitsuse aktsia ettevõttes Valitsuse aktsia ettevõttes annab õiguse hääletada direktsiooni koosolekutel. Tavaliselt omavad Euroopa riikide valitsused antud aktsiaid firmades, mis on riigilt erastatud. Aktsiaderivaadid Aktsiaderivaadid on väärtpaberid, mis on seotud aktsia hinnaga. Futuurid ja optsioonid on kaks põhilist tuletisväärtpaberit aktsiatele. võlakohustust tõendavad väärtpaberid e. võlakirjad Võlakiri fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval. Võlakirjad on väärtpaberid, mis sisaldavad laenuvõtja kohustust maksta laen kokkulepitud tähtajal laenuandjale tagasi ning tasuda intressi. Võlakiri võib olla
Investeerimise puhul tururisk. · Võlaväärtpaberid: võlakirjad (tururisk ja krediidirisk). Mõte on anda teatud hinna (intressid) eest kasutada raha ning mitte otseselt võtta äririski · Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid). Vahetusleping (swap) - Leping vahetada `kassavooge/Rahavooge' teatud tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete vahetamine teises valuutas olevate laenu põhiosa ja intressimaksete vastu. Optsioon: leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäevadel ja
need dokumendid olnud paberkujul ja sealt ka väljend väärtpaber. Kaasajal on need dokumendid digitaalsel kujul. Tuntuimad väärtpaberite liigid on järgnevad: · aktsia, ehk mõtteline osa äriühingust, jaguneb omakorda järgnevalt: Lihtaktsia Eelisaktsia · võlakiri, vahetusvõlakiri või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus · investeerimisfondi osak · tuletisväärtpaber (derivative) nagu näiteks optsioonid, futuurid , forward lepingud jne 3. AKTSIAD Aktsia on väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Inimest või ettevõtet, kes omab mingi ettevõtte aktsiaid, nimetatakse aktsionäriks. ,,Aktsiad on kõige tuntumad väärtpaberid, millel on sajanditepikkune ajalugu. Nad on aga ka riskantseimad, ent hea õnne korral ka suurimat tulu tagavad väärtpaberid. Aktsiad annavad
1. Era 2. Valitsuse Joonis 12.2. Reaal- ja finantsinvesteeringud ANDRES ARRAK 4 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Risk ja tulu Reaal- OPTSIOONID Tulusus FUTUURID tulusus AKTSIA INVESTEERIMISFOND PENSIONIFOND VÕLAKIRI PANGAHOIUS Risk Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus
väärtusest. Tegemist on põhimõtteliselt topelttehinguga (nt ostetakse mingeid väärtpabereid, mis kujutab alusvara ehk esmast tehingut ja antud tehingule lisaks sõlmitakse kokkulepe, et esialgne tehing kaetakse pöördtehinguga kokkulepitud hinnaga mingil tähtpäeval tulevikus (ehk ostetakse/müüakse tagasi). Tuletisinstrumendid võeti kasutusele seetõttu et sel perioodil muutusid finantsturud ja üldse finantskeskkond volatiilseks (ebastabiilne). Futuurid ja forwardid on tuletisinstrumendid mis panevad nende kasutajatele kohustuse tähtaja saabumisel kokkulepitud hinnaga tehing sooritada. Forwardtehingud võivad olla seotud paljude erinevate turgudega ning alusvaraks võivad olla nii finantsinstrumendid kui ka materiaalsed väärtused. Forwardid on standardiseeritud rohkem kui futuurid (nad on ka rohkem kasutuses). Rangelt reglementeeritud forwardtehingud. Optsioonid jaotatakse kahte suuremaase gruppi:
Taastuvad o Päike o Biomass o Tuul o Liikuv vesi o Maa soojus Taastumatud: o Fossiilid: Süsi, nafta, gaas, põlevkivi o Tuumaenergia Esmane energia saadakse keemiast Teisene on mõni vaheetapp Muutused süsteemis Prime mover Muutused tarbijas Muutused transpordis Naftahinna kujunemine - Belõi Tehingud: o Kohapealne (Spot) o Tulevased (Forward) o Futuurid (Futures) Turud: o Kontango (contango) o Mahahindlus (backwardation) Naftatööstuse struktuurid - Mitchell & Mitchell (Talus&Belõi toim) Susan Strange neli struktuuri Tootmine o Nõudlus vs pakkumine Finants o Erasektor vs riik Julgeolek o Omand Teadmised o Tootmine, avastamine, keskkond o Peak oil V loeng areng Teoreetilised lähenemised - Gilpin Arenguökonoomika Neoliberalism Developmental state Arenguökonoomika
80, Väärtpaberite liigid l) omandi6igust tõendavad väärtpaberid; 2) võlakohustust t6endavad väärtpaberid; 3) ostu v6i müügiõigust, ostu v6i müügikohustust t6endavad väärtpaberid 81. Omandi6igust tõendavate väärtpaberite liigid l) aktsiad; 2) investeerimisfondi osatäht 82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu
2010. aastal ligikaudu 85% pankade vahelistest tehingutest oli seotud USA dollariga. Hetkekurss ja tulevikukurss Hetkekurss (spot rate) · Viitab valuuta vahetusele konkreetsel ajahetkel Tähtajakurss (forward rate) · Viitab valuuta vahetustehingule mingil hetkel tulevikus varem kokkulepitud vahetuskursiga Hetke- ja tähtajakursid ei ole küll tingimata võrdsed, kuid liiguvad lähedalt koos. Futuurid ja optsioonid Futuurilepingud · Ostja ostab lubaduse, et ta saab osta kindlaksmääratud koguse valuutat teatud kindlal ajahetkel tulevikus Valuutaoptsioon (nn Ameerika tüüpi optsioon) · Optsiooni omanikul on õigus osta või müüa kindlaksmääratud koguse välisvaluutat kindlaksmääratud hinnaga igal ajahetkel kuni kindlaksmääratud kuupäevani. Reaaltootlus
kohustatud vara varem kokku lepitud hinnaga ostma või optsiooni ostjale müüma. ii. Forward 7 • Forward on kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid • Futuuride (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega “lõpetada”) millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega.stus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist
3) Kaitseabinõude pakkumine kursimuutuste vastu riskide vähendamine/maandamine Valuutakursside liigitus 1) Otsene kurss- mitu omaraha ühikut on vaja anda ühe välisraha ühiku eest. Kaudne kurss- kui palju on vaja välisraha välja anda ühe kohaliku ühiku eest. 2) Hetkekurss ja tulevikukurss 10 3) Optsioonid õigus osta konkreetses koguses mingit valuutat. Futuurid- õigus kui ka kohustus osta konkreetses koguses valuutat. 1. Maailmaraha, dollar 2.Põhilised reservvaluutad 3.Vabalt vahetatavad valuutad 4.osaliselt konverteeritav valuuta (nt naaberriikides, olulistes partnerriikides) 5.Surrogaatrahad (üleminekurahad) KAPITALITURG (vt töölehte Kapital, kujunemine)
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping 17 o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud
(preemia) ja omandab seeläbi õiguse, ent mitte kohustuse, nõuda optsiooni kasutamist (vara ostu või müüki) kokkuleppe alusel. ii. Forward - kohustus osta või müüa mingit vara (eelkõige välisvaluutat) tulevikus eelnevalt kokkulepitud hinnaga ja koguses. Vara antakse kas füüsiliselt üle või arveldatakse kasum või kahjum rahas. Reeglina on tegemist standardiseerimata lepingutega. iii. Futuurid - (eelkõige põllumajandussaaduste ja toorainete) puhul jälgitakse kasumit ja kahjumit igapäevaselt lepingu tähtaja vältel, st arveldada võib (tehingu vastaspoolega "lõpetada") millal tahes enne lõpptähtaega. Reeglina on tegemist standardiseeritud lepingutega. iv. Vahetustehing (swap) - Lepingupoolte kokkulepe vahetada teatud ajal maksete vooge, näiteks fikseeritud intressimäära ujuva
· Emitent emiteerib väärtpabereid (JI, FI, riik) · Investor ostab (FI, ettevõtte, riik) · Vahendaja - vahendab ostu-müüki (JI,nt maaklerfirma, pangad) · Järelvalveorgan - Finantsinspektsioon Väärtpaberituru liigitus: o Omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud o Võlaõigust tüendavad vekslid ja võlakirjad, need ei anna omanikuõigust, vaid õiguse saada intresse o Ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid Aktsia Lihtaktsia tähtajatu, annab omanikule eõiguse osaleda ettevõtte juhtimisel e hääleõiguse altsionäride koosolekul. Dividendid ei ole garanteeritud, seda otsustab ettevõtte üldkoosolek juhatuse ettepanekul. Pankroti korral saavad raha alles siis, kui kõik mud nõuded on rahuldatud. Eelisaktsia tähtajaline, hääleõigust ei anna. Reeglina on garanteeritud dividendid. Ettevõtte pankroti korral saavad oma aktsiate nimiväärtuses raha kätte.
Makstavate dividendide suurus on fikseeritud, kuid eelisaktsionäridele võib maksta ka kõrgemaid dividende kui põhikirjas ette nähakse. Dividende võib teatud tingimustel jätta ka maksmata, kuid kui 2 aasta jooksul pole eelisaktsionäridele dividende välja makstud omandavad nad hääleõiguse. Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid kujutavad endast õigust või kohustust osta (müüa) mingit finantsvara. Levinumad tuletisväärtpaberid on optsioonid, forwardid ja futuurid. a) Optsioonid Enamasti teatakse optsioone kui võimalust suhteliselt väikese summaga panustada aktsia oodatava tõusu või languse peale. Lisaks võimaldavad optsioonid investeeringu riski maandada. Optsioon annab omanikule õiguse osta (ostuoptsioon ehk call option) või müüa (müügioptsioon ehk put option) kindlaks määratud ajal tulevikus kindel kogus finantsvara varem kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike price).
· pakkuja/vahendaja isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele · investor isik, kellele kuulub väärtpaber või kes on võtnud kohustuse neid omandada · järelvalveorgan Finantsinspektsioon. 17. Väärtpaberite liigitus Väärtpaberid jagunevad: · omandiõigust tõendavad aktsiad ja osakud · võlaõigust tõendavad vekslid ja võlakirjad · ostu- või müügiõigust tõendavad optsioonid, forwardid, futuurid. Omandiõigust tõendavad väärtpaberid: · Lihtaktsia on omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab tema omanikule õiguse osaleda ettevõtte juhtimises läbi aktsionäride üldkoosoleku (hääleõiguse); õiguse osaleda puhaskasumi ja ettevõtte lõpetamisel peale kõigi teiste nõuete rahuldamist allesjäänud vara jaotamises aga ka muud seadusest ja ettevõtte põhikirjast tulenevad õigused. Sisuliselt on
Optsioonide pariteetsustingimuste kohaselt eksisteerib samade parameetritega (täitmishind, täitmisaeg ja alusvara) ostu- ja müügioptsioonide vahel teatud kindel seos. Pariteetsus kehtib vaid Euroopa tüüpi optsioonide puhul, mida saab realiseerida vaid optsiooni täitmispäeval. Pariteeditingimus tingib ka näiteks selle, et call ja put volatiilsus peaks olema lähedane. Muidu tekivad arbitraazivõimalused. 13. loeng: forwardid ja futuurid 57. Forwardi ja futuuri mõiste Futuurleping on leping ostja ja müüja vahel, milles: 1. Ostja kohustub ostma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal 2. Müüja kohustub müüma mingi vara kindlaks määratud hinnaga kindlaks määratud ajal. Forwardleping o Forwardi puhul seatakse tingimused läbirääkimiste teel, pole standardiseeritud o Forward lepingul pole kliiringkeskust (krediidirisk)
Nende abil saab identifitseerida probleeme vajaduse hindamisel, tellimuste ajastamisel ning kohaletoimetamisel. ● Jälgida hankijate lõikes tellitud kauba mittevastavusi – arvel näidatutest tegelikult kohaletoimetatud suuremad või väiksemad kogused, kvaliteediprobleemid jms. ● Hinnata toorme liikumise aega erinevate tootmisüksuste vahel. ● Analüüsida riskide maandamist avalikult kaubeldava toorme puhul (futuurid või optsioonid) ning hinnagarantiiga pikaajaliste lepingute osakaalu. ● Pidada arvestust transpordil kannatada saanud toorme ja tootmisel tekkinud praagi osas. ● Hinnata seadmete hoolduseks kulunud aega, seadmete rivist väljasoleku aega. 30. Mis asi on laofinantseerimine ning milleks seda kasutatakse? ● Laofinantseerimine on kliendi käibevahendite lühiajaline finantseerimine ning on tagatud laos või teel oleva kaubaga.
Pangakaardid jagunevad: ·magnetkaart ·protsessorkaart (n. üleandmine tehingu teisele osapoolele; b)manipuleerimine telefonikaart). Esimesed pangakaardid kasutusel u. 1960; Eestis maksetähtaegadega; c)äritehingute puhul kohene tasumine; d)riskide ? pangakaardid 90-ndate algul- initsiaatoriks Keila pank. saldeerimine; e)kindlustustehingud(futuurid, opositsioonid, forwardid) Magnetkaardid jagunevad: ·deebetkaart ·krediitkaart. Deebetkaart ·pikaajalise tehinguriski juhtimine: a)paralleel- e. kompensiat-siooni on pangakaart, millega saab tasuda kaupade ja teenuste eest, võtta laenud; b)valuutaswapid, krediidiswapid, 2)Valuuta ümberarvestuse automaadist sularaha kontojäägi ja kokku-lepitud limiidi piires. Oma risk- finantsseisundi halvenemine pärast registreeritud
Finantsinstrumendiks nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital. Finantsinstumendid jagunevad järgmiselt: · Omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt) · Võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt) · Ostu- ja müügiõigust või kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid) 87. Tooge välja ettevõtte peamised finantseerimisallikad. 88. Mis on riskikapital ja kes seda Eestis pakuvad? Riskikapital on kapital, mis investeeritakse märkimisväärset riski sisaldavatesse tehingutesse, alustavatesse või varases arengujärgus olevatesse ettevõtetesse, mille edukuse võimalused on ebakindlad. Riskikapital esineb enamjaolt lihtaktsiate näol. Riskikapitali pakkujad: · Äriinglid või nende investeerimisfirmad
governance, sh kontrollosaluse säilimine jms). Vastavalt toodud parameetritele tuleb valida ka sobivad finantsinstrumendid. Finantsinstrumendid jagunevad järgmiselt: · omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia, investeerimisfondi osatäht jmt); · võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri, hoiuse sertifikaat jmt); · ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forvardid, futuurid). Tavaliselt peab uut ettevõtet finantseerima kõigepealt aktsia- või osakapitaliga (vt tabel 1.3). Eestis on nõutav minimaalne aktsiakapital aktsiaseltsi puhul 400 000 krooni ja osakapital osaühingu puhul 40 000 krooni. Selleks emiteerivad uued ettevõtted omandiõigust tõendavaid väärtpabereid . Aktsiate emissioon võib olla avalik (public issue) või suunatud (private issue). Avalik aktsiaemissioon tähendab, et kõigil huvilistel on võimalik osta finantsturult aktsiaid
tekib riskiallikast, mis saab muutuda pidevalt, näiteks intressimäärad ja inflatsioonimäär, ning esineb seega pigem makroökonoomilisel tasandil. Sündmuse riski korral tekivad kahjud, kui leiab aset mingi konkreetne sündmus, nagu näiteks üleujutus, torm, tulekahju. Antud liigitus on oluline riskide paremaks juhtimiseks, kuna kasutatavad meetmed on kummalgi juhul erinevad. Näiteks pideva riski maandamiseks sobivad mitmesugused tuletisinstrumendid, nagu futuurid, forwardid, swapid ja optsioonid, samas kui kindlustustooted on tavaliselt efektiivsemad sündmuse riski maandamiseks. Sündmuse riski loetakse üldiselt suuremaks, kuna selle mõju avaldub kiiremini. (Masso 2002: 28) Kinnisvarariske võib liigitada ka üldisest majanduskeskkonnast tulenevateks, kohaliku piirkonna iseärasustest tulenevateks ning kinnisvarast endast tulenevateks riskideks. Üldisest majanduskeskkonnast tulenevad riskid on makroturu riskid ning kohalikust
Kapitaliturgu, kus kaubeldakse väärtpaberitega nimetatakse börsiks. Väärtpaberiteks võivad olla näiteks aktsiad ja obligatsioonid. Aktsia on dokument, mis annab selle omanikule õiguse osa saada aktsiaseltsi puhaskasumist proportsionaalselt aktsiate arvule. Obligatsioon ehk tagatisega võlakiri on eriline võlakohustus, mis laenusaaja annab laenuandjale. Mõningates riikides kasutatakse ka veel veksleid. Arenenud väärtpaberiturul on käibel optsioonid ja futuurid. Optsioon annab selle omanikule õiguse osta või müüa kas aktsiaid või tooret kindlaksmääratud hinnaga ettenähtud aja jooksul. Neid tehinguid sooritatakse nii ettevõtete ja investeerijate kui ka investeerijate endi vahel. Optsioon on kindel tagatis ja hind, mis on ajaliselt määratud. Futuur sai alguse põllumajandusest. Olemuselt tähendab see seda, et investeerijad sõlmivad farmeritega lepingud põllumajandussaaduste kokkuostuks nõnda, et tehingud sooritatakse sügisel
annaabi.ee 
