Majandusmo�te ajalugu (0)

Kordamisküsimused kontrolltööks Majandusmõtte ajalugu Merkantilismi baaskontseptsioonid  1600 kuni ,,Rahvaste rikkus,, 1776.  Rikkuse samastamine kulla- ja hõberaha varudega.  Tootmine on rikkuse loomise eeldus ehk rahategemise eeldus.  Ringlus on kasumi allikas    , täpsemalt riikidevaheline ringlus on rikkuse allikas.   Aktiivne väliskaubandus (impordi piiramine, ekspordi suurendamine).  Kasum tekib kaubavahetuses, sest inimene ei müü asju üldjuhul odavamalt
ehk kaubandus on ülioluline.  Madalate palgatasemete hoidmine.   Saksa   versioon   rõhutas   enam   rahvastikupoliitikat   ja   korrapärast
finantspoliitikat (“Kameralismus”).   Colbert - püüdis edendada finantsministrina Prantsusmaal väliskaubandust.   Mun - Briti merkantilist, peab transiitkaubandust kasumlikuks. W. Petty, J.Locke, J. Law ja R. Cantillon – ideed majandusmõtte arengus  William Petty: 
Tähtsamad   teosed   :   “Traktaat   maksudest   ja   andamitest”   “Iirimaa   poliitiline
anatoomia” ja “Mõnda rahast”     Esimene, kes kirjutas majandusest süsteemselt.   Inglise poliitökonoomia looja     Rahvusliku produkti ja rahvusliku rikkuse toomine.     Väärtusteooria:  eristab   loomulikke  (väärtust)   ja  poliitilisi   hindu (turuhind).     Mõistis väärtuse all vahetusväärtust.   Kauba loomulik hind määratakse selle tootmiseks kulutatud tööajaga,
loomulik hind on proportsionaalne hõbeda tootmise töömahukusega.   Ühiskondlike tulude allikas on töö.   Püüdis kokku seada ja analüüsida riigi tulusid ja kulusid.   Maksuraha sihipärane kasutus kasvatab rahvuslikku rikkust.  Arvutas londoni rahvaarvu. J. Locke:   Prantsuse valgustaja.   Rohkem filosoof.  Kaitses merkantilismi.  Esimesena   põhjendas  eraomanduse  vajadust  ning   piiratud  riiklikku
sekkumist   majandusse   ->   valitsuse   sekkumine   peaks   piirduma
riigikaitse,   eraomandi   kaitse   ja   seaduslikkuse   tagamisega,
majanduslikud stiimulid mängivad olulist rolli.   Ringluskiiruse üle arutamine.   Oli   esimene   kes   nägi   inimestes  ratsionaalsust,   varem   arvati,   et
inimesed teevad otsuseid religioossetel põhimõtetel.  Väitis, et intresse ei saa keelustada turu tõttu. J. Law:   Paberraha     eelistaja.   Šotlane ja hea müügimees, prantsusmaal oli finantsminister.   Peetakse paberraha loojaks.  Paberraha ei lähe välismaale. Metalli Käive teeb majanduse sõltuvaks
väärismetallist, rahvusvaheliselt metall rahana kasutusel, rahvuslikult
pangatähed,  maa on kõige stabiilsem vara, seega on maa väärtuse
tagatis. 


 Kogu paberrahamajandus tema poolt kukkus jõhkralt läbi.  Uskus, et emissioonipank lastes välja pangatähti kinnisvara tagatisel
annab kogu majandusele energia. 
R. Cantillon:   Kirjeldas   esimesena   majandussüsteemi   osade   vahelisi   suhteid   ja
toimimist,  esitas   majandusringluse   idee:   vood   kahes   vastupidises
suunas (kaubad/teenused ja raha).   Ettevõtluse   olulisus.   Teine   mees,   keda   võiks   pidada   majanduse
PAPSIKS.    Eristas ’sisemist hinda’.  Sisemine hind      (Smith’i loomulik hind) ja turuhind. Sisemine hind on määratud   pikaajalise   kulu   hinnaga,   mis   on   seletatav   maa   ja   töö
hulgaga, mis on vajalik kauba tootmiseks. Turuhind kõigub sisemise
väärtuse   lähedal.   Maa   tootlikkus   jaguneb   kolme   ossa:   omanikule,
rentnikule kulude katteks ning sissetulekuks. Füsiokraatide ideede osa majandusmõtte arendamisel  o Quesnay ja Turgo 
o Laissez-faire põhimõtted - riik peaks hoiduma majandusse sekkumist. Pmst vabaturumajandus o Põllumajandus   on   rikkuse   allikas.   Rikkuse   toomine   ringlusest põllumajanduse tootmisse. o Quesnay kuulsamad teosed – ’’Majandustabelid’’ ja ’’Füsiokraatia’’.
o Quesnay eristab ühiskonda haigena ja tervena. Kui on terve, siis on ühiskond tasakaalus. ’’Majandustabelid’’  o Ideed:   majandus   allub   loomulikule   korrale   e   loodusseadused,   inimesed vabamad. o  Loomuliku korra tunnused: inimeste vabadus, õnnelikkuse tagamine. 
o Rahvamajanduslik ringlus, riik sekkub majandusse minimaalselt. 
o Põhimõtteliselt töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. 
o Lõid õpetuse puhasproduktist. 
o Nõudsid   tööstuse   ja   kaubanduse   toetamist,   et   nende   nn   ülevalpidamine põllumajanduse poolt tuleks võimalikult odav.  o Pooldasid   moderniseeritud   monarhiat   ehk   kuningas   on   kui   orkestrijuht (nõudsid omanike-feodaalide maksustamist).  o 3 erinevat klassi: tootlik klass, omanike klass ja viljatu klass.
o Vahetades oma kaupa raha vastu ei saa mingit uut väärtust. 
o Quesnay tuli välja järgmise käsitlusega: igasugune müük on ost ja igasugune ost on müük.  o Maa annab ära kasulikke asju vähem kasuliku – raha vastu. 
o Füsiokraadid jaotavad igasuguse majandustegevuse kaheks               Viljakas - põllumajandus              Viljatu – tootmine  
 Klassikaline majandusmõte  Teke ja põhimõtted   Põhimõtted: Liberalismi saab nimetada klassikalise koolkonna aluseks.
Rikkuse allikas ei ole kaubandus ega põllumajandus, vaid inimese töö.
Juhtivaks ideeks sai detsentraliseeritud konkurentsimajandus.  Kestis umbes ühe sajandi. Algas  A. Smithi ’’Rahvaste rikkusega’’.


 
 
 
    Koolkonna esindajad ja nende osa majandusmõtte arendamisel  Adam Smith:  "Rahvaste   rikkus"  1776:   Laissez-faire   ehk   nähtamatu   käsi,   tööjaotus   e
spetsialiseerumine,   vabaturumajandus,   maksud.   Tootlik   on   tegevus,   mis
toodab kasumit või mille tulemus on mingi ese/asi. Tootlik on ka haridus, sest
saab kauges tulevikus kasutada, aga näiteks laevaarsti osutatud teenus pole
tootlik.  Kapitalism parandab igaühe olukorda.  Riigi sekkumine minimaalne.  Vahetuse analüüs.  Loomuliku hinna määramine, loomuliku hinna osadeks
jaotamine ja miks erineb turuhinnast.  Kasum tekib kapitali ilmumisega.  Tähtsus:   o esimene, kes mõtted kirja pani;
o spetsialiseerumine;
o import-eksport   e   kaubanduse   tähtsus   (riik   peaks   sekkuma minimaalselt).  o Valitsus ei peaks omakasust juhinduvaid inimesi piirama, sest nad on riigi tähtsaks tootlikuks ressursiks.   Smith   väidab,   et   inimesed   on   rumalad,   kui   loodavad   majandustegevuse
heategevusele.  Mitteproduktiivseks peab ta igat teenust, mis tarbitakse kohe ehk teisisõnu
mittematerialiseerunud kestvaks kaubaks. Kuna haridus oli tootlik (inimkapitali
teooria   eelkäija)   siis   näiteks   laevaarsti   poolt   osutatud   teenus   mitte.
Majanduse arenguks soovitab Smith toetuda tootlikule tööle  Kasum  loomuliku  hinna   osa:   1)  töö produktist   tehtud  mahaarvestus  või  2)
tootmiskulude koostisosa, mis tuleneb kapitali funktsioneerimisest.  Tasakaal saavutatakse, kui turuhind on võrdne loomuliku hinnaga.  Maksud   peavad   olema   proportsionaalsed.   Makse   maksta   peale   toote
realiseerimist. Koguda minimaalsete kuludega.   Jõukuse kasv otseselt kolmest tegurist: 
1) tööjaotusest.
2) turgude laiendamisest .
3) kapitali akumulatsioonist.  
  D. Ricardo:  Ettevõtjad on majanduse mootor.  Riigid saavad kasu rahvusvahelisest spetsialiseerumisest.  Tööväärtusteooria    : seaduspärasus, et kaupade vahetusväärtus on võrdeline nende   tootmiseks   kulutatud   töö   hulgaga   ja   pöördvõrdeline   (ehk   /   )
tööviljakuse kasvuga; väärtust ei määra ainult elavtöö, vaid ka asjastunud töö.
Väärtust kujundab töö ja haruldus. Väärtus=tootmishind.  Jaotusteooria    :   võtab   aluseks   Petty   mõttekäigu;   määratleda   töö   väärtus elatusvahendite väärtusega; tegi vahet töö loomulikul ja turuhinnal. 


 Kasumiteooria    : lähtub Smithi kasumiteooriast -> vaatleb kasumit kui kauba väärtuse ja palga vahet - kasumi muutus sõltub eranditult palga muutustest.  Paberraha on võimalik kui see on 100%-liselt kaetud kullaga.  Vähene sekkumine majandusse.     Arendas väliskaubanduse teooria: suhteliste hindade teooria.   Ricardo tõi väärtusteooriasse tähtsa asjaolu: väärtust ei määrata mitte ainult
otseselt kauba tootmiseks kulutatud töö hulgaga (elavtöö), vaid ka tööga, mis
on kulutatud tootmisvahendite tootmiseks (asjastunud töö)    Ricardo arvestab tugevalt Malthuse rahvastikuseadust. Vastavalt Malthuse rahvastikuseadusele   toob  rahvastiku   kasv  kaasa  suurenenud   nõudmise
toiduainete   järele.   See   sunnib   omakorda   kasutusele   võtma   järjest  vähem
viljakaid   maid,   kus  tootmiskulud   on   suuremad.   Viimane   asjaolu   toob
kaasa hinnatõusu. Vastavalt sellele peavad ettevõtjad tõstma tööliste palka,
sest minimaalne elatustase tuleb kindlustada. Kui palk tõuseb peab Ricardo
seisukohale   vastavalt  langema  kasum.   Vähenev   kasum   jätab  vähem
tulusid,   mida   saaks   kasutada   tootmise   laiendamiseks.   See   aga   võib   viia
majanduse langusesse ja põhjustada arengu üldise seiskumise.   Smithi   ja   Ricardo   vaadete   erinevus   seisneb   selles,   et   esimene   neist   on
optimist   ning   räägib   rahvaste   rikkuse   kasvust,   teine   aga   näeb   tootmise
märksa   aeglasemat   kasvu.   Ricardo   ei   jaga   aga   Malthuse   pessimismi   ja
loodab lahendust vabamajandusest  Suhtelise eelise  arendaja - riik peaks keskenduma majandusharule, milles
on mahajäänus kõige väiksem.  
J. Bentham:   Erinevate indiviidide kasulikkust on võimalik teiste poolt ümber korraldada ja võtta
kokku kogukasulikkuseks, kasulikkuse mõiste tooja majandusanalüüsi.  Valitsus ei peaks sekkuma intresside reguleerimisse.  Utilitarism:   võrdsus,   parim   variant   on   see,   mis   arvestab   teistega,   aga   samas   on
endale kasulik; maksimaalne kasu võimalikult paljudele inimestele  Suurimat õnne suurimale hulgale inimestele” Malthus:  Rahvastik   on   paratamatult   seotud   elatusvahenditega.   Rahvastik   suureneb
paratamatult seal, kus kasvab elatusvahendite hulk.   Vaesus   on   vältimatu   enamuse   osas   igas   ühiskonnas,   seega   on   võimatu
parandada üldist majanduslikku heaolu e valitsus ei peaks toetama vaeseid.  Kasumi-   ja   realiseerimisteooria:   lisab   kasumi   tootmiskulude   koosseisu,
realiseerimine kolmandate isikute teooria (lõpptarbija) alusel -> need on rühm
ostjaid,   kes   ainult   ostavad   ega   müü;   seega   tekib   kasum   ringluses,   pole
vastuolu   tööliste   ja   ettevõtjate   vahel;   realiseerimiseks   on   vaja   kolmandaid
isikuid, sest muidu pole võimalik kasumit saada.  Rahavstiku kasvus nägi probleemi.    Malthus välja oma rahvastikuteooria, kus ta väitis, et vaesus ja muud pahed tulenevad   inimese   enda   loomusest,   tema   püüdest   lõpmatult   paljuneda.
Lahendust nägi Malthus rahvastikukontrollis.  Arutles vabakaubanduse vastu.  Kasum lisamine tootmiskulude koosseisu  Majandustsüklite teooria arendamine Say:  Arendas edasi Smithi ideid  Pakkumine loob iseendale nõudluse.


 Jaotab poliitilise ökonoomia: tootmiseks, jaotamiseks ja tarbimiseks.  Realiseerimisteooria:   Mida   rohkem   on   igas   riigis   tootjaid   ja   mida   ulatuslikum   tootmine,   seda
mitmekesisem on toodete turustamine. Igaüks on huvitatud teiste heaolust ja
ühe tootmisharu õitseng mõjub hästi ka teistele.   Välismaa kaupade sissevedu soodustab oma maa kaupade müümist. Igaüks
huvitatud teise õitsengust, ühe õitseng, on ka teise õitseng  Tootmine on tööprotsess, milleks on vaja kolme faktorit: töö, kapital ja maa  Eelnevast   tulenevalt   tegi   vahet   3   tululiigi   vahel:   töö   loob   palga,   kapital
protsendi ja maa rendi  Mill:  Naiste õiguste eest seisja.  ESIMENE!!!  Loob silla klassikalise ja neoklassikalise koolkonna vahel  Teosed poliitökonoomiast ja lisaks sellele utilitarismist  Selgitas majanduse filosoofilist tausta  Individuaalse vabaduse õiguse rõhutamine  Valitsuse sekkumise piiratuse käsitlemine majanduses ja sotsiaalsfääris  Igal tegevusel on alternatiivkulu - kas siis raha kujul, aja mõttes vms Adam Smith’i metodoloogia ja käsitlus turumajandussüsteemist    Metodoloogia:  Peab inimesi egoistideks.  Nähtamatu käe kontseptsioon. o lähtub   majandusprobleemide   lahendamisel   indiviidi   huvidest,   tema printsiip - ühiskonna ja ühiskondlike suhete analüüs peab baseeruma
indiviidil.  "Rahvaste rikkus" - Smith otsib vastust kahele põhiprobleemile:  1. Mis tagab ühiskonna arengu olukorras, kus iga liige ajab taga vaid
omaenda kasu? 
2. Millised on kapitalistliku majanduse üldised arenguväljavaated?  Ideed:  o kapitalism kui majandussüsteem, mis parandab igaühe olukorda; 
o kasu suuremast konkurentsist; 
o riigi sekkumise vähendamine.
o maksud peavad olema  proportsionaalsed  ja  arusaadavad, peavad olema kogutud võimalikult väheste kulutustega David Ricardo käsitlus rahvusvahelisest majandusest   Rahvusvahelise majanduse integreerimine Ricardo mudelisse toimus kahel viisil:  o Rahvusvaheline  spetsialiseerumine  ja  tööjaotus: tekitab  kaubavahetuse vajaduse, tootlike ressursside efektiivsema kasutamise. o Rahvusvahelised   investeeringud:   investeeringud   arengumaades   ja postsotsialistlikes   riikides,   kus   töötasu   on   tunduvalt   madalam,   kapitali
juurdetulek neisse maadesse kiirendab nende majandusarengut ja nii liigub
maailm järk järgult külluse poole. Väärtusteooria, rendid ja majanduskasvu problemaatika käsitlemine     Petty otsis reegleid, mis määravad kauba suhteid kulla ja hõbedaga.  Smith otsis reegleid, mis reguleerivad kauba suhteid teiste kaupadega. 


 Petty   ja   Smith  määratlesid   kaupade   loomuliku   hinna   tööga  -   töö   oli
mõõduks, mis määras Pettyl arvulised suhted kauba ja raha ja Smithil kauba
ja kauba vahel.   Rendid  (Smith):   Renditeooria   esimene   variant   ehk   kui   nt   maa   muutub
eraomandiks nõuab maaomanik osa igast produktist, mida tööline kasvatab
tema   maal.   Renditeooria   teine   variant   ehk   rent   on   loomulik   tasu   maa
kasutamise eest, kasum on loomulik tasu kapitali eest, palk on töö loomulik
hind. Kolmas renditeooria e maarenti vaadeldakse kui tasu maa kasutamise
eest, olemuselt monopoolne hind.  Merkantilistid pidasid tootlikuks või enam tootlikuks tööd kaubanduses.   W. Petty pidas madruse tööd 3x tootlikumaks põllumehe tööst.   Füsiokraadid: tootlik on ainult põllumehe töö.   A. Smith pidas tootlikuks igasugust tulemuslikku tööd. Ta määratles töö 
tootlikuks ja mittetootlikuks sõltuvalt resultaadist. Tuues välja 2 tunnust: tootlik
on töö, mis – toodab kaupa, eset (tegevus mittemateriaalses tootmises on 
mittetootlik töö) ja töö, mis loob kasumi, kapitali.  Seosed kaasaegsete kontseptsioonidega   Tänapäeval on nähtamatuks käeks nõudlus ja pakkumine ehk turg.  Tootliku ja mittetootliku töö käsitlusest saab ka tänapäevaga paralleele tuua.  Subjektiivse väärtuse arutamine.   Eksport tähtsam kui import.  Spetsialiseerumine Marksistliku majandusmõtte taust ja süsteem, selle kujunemine   Prantsuse revolutsioon. Saksamaa, seal olid ühiskondlikud vastuolud kõige
tugevamad.   Seisab töölisklassi eest.  Lisaväärtusteooria-   kapitalist   palkab   töölised,   kes   toodavad   rohkem,   kui
kapitalistil kulub palkade maksmiseks ja kulude kandmiseks omandi eest.  Marksistliku majandusmõtte osa majandusmõtte üldises arengus   Tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu.  Lisaväärtusteooria  -   kapitalist   palkab   töölised,   kes   toodavad   rohkem   kui
kapitalistil kulub palkade maksmiseks ja kulude kandmiseks omandi eest.   Tööjõud   on   kaup,   mille   väärtuse   määrab   tööaeg,   mis   on   vajalik   tööjõu
tootmiseks ja taastootmiseks.  Tuldi arusaamale, et peale kapitalismi on ka sotsialism olemas. o Kapitalism   ei   saa   formatsioonina   ellu   jääda,   sest   seal   on   vastuolu tootmisviisi ja tootlike jõudude vahel o Ühed ei soovi enam nii jätkata ja teised ei saa enam nii jätkata  Kõik peab kuuluma riigile. K. Marxi kapitalistliku ühiskonna arengu käsitlus   Marxi meelest on kapitalismi feilimine paratamatu (töölisklassi tõttu), pakub
asemele sotsialismi. K. Marxi majandusteooria 


 Tööline ei müü tööd, vaid tööjõudu, tööjõud on kaup, mille väärtuse määrab
tööaeg, mis on vajalik tööjõu tootmiseks ja taastootmiseks.  lisaväärtusteooria  (tööaeg   jaguneb   lisa-   ja   vajalikuks   ajaks,   lisaajal   loob
tööline lisaväärtust)  w = c + v + m (konstantne kapital+osakapital+lisaväärtus)   Marx   eristas   kolme   tootmissektorit:   ·  I   –   investeerimiskaubad   (konstantne
kapital) · C – tarbekaubad tööjõu tarvis (muutuvkapital) · L – luksuskaubad
kapitalistile = ettevõtjale  Eristatud on selgelt väärtust ja vahetusväärtust  Kõik   majanduslikud   pahed   tingitud  eraomandist,   rahast   ning   inimeste
ekspluateerimisest   teiste   inimeste   poolt.   Uusi   väärtusi   ehk   lisaväärtust
loovad   ainult   töölised.   Töölisklassi   olukorra   halvenemise   tõttu   ja
majanduskriiside   tõttu   kujeneb   välja   sotsialistlik   revolutsioon.   Kapitalistid
võetakse maha, proletariaat võimule. Vara jaotatakse iga inimese vajaduste
järgi.  Neoklassikaline majandusmõte  Peamised põhimõtted ja esindajad ning nende panus majandusmõtte arengusse   Marginaalanalüüsi kasutuselevõtt majandusprotsesside uurimisel.  Piirkasulikkuse mõiste toomine väärtusteooriasse.  Subjektiivne väärtusteooria.  Eitab   täielikult   riigi   võimet   majandust   positiivselt   mõjutada.   Rakendatakse
matemaatikat, usk vabasse konkurentsi.  Piirkasulikkuse mõiste. Majandus on stabiilne, paindlikud hinnad ja palgad
tagavad isereguleerimisvõime. Raha on maj. arengu suhtes neutraalne (raha
pakkumise   võimalikud   muutused   avaldavad   mõju   ainut   hindadele).   Riiklik
stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne, stimuleeriv poliitika ainult suurendab
inflatsiooni ega avalda mõju tootmisele/tööhõivele.    Jevons:  Leides,   et   töö   tuleb   lõpetada,   sel   momendil,   kui   töö   raskus   ja
saadud   produktide   kasulikkus   on   tasakaalus.   Jevons   algatas   majanduse
tsüklisuse teooria. Jaotab tööpäeva kolmeks.   Walras:  Marginaalse väärtuse teooria - väärtus sõltub puhtalt inimese enda
väärtushinnangutest. Üldise tasakaalu teooria. Oksjoni paradigma.   Pareto:  Olulised   teooriad:   sissetuleku   jaotumise   teooria   (20/80   printsiip),
kardinaalse   lähenemise   juhtimine   ordinaalsele   lähenemisele,   Pareto
optimaalsuse   mõiste   kujundamine.   Lisas   majandusse   sotsioloogilisi   ja
poliitilisi aspekte.  Cournot: rakendas matemaatilisi valemeid ja sümboleid majandusanalüüsis,
Kasutas   Nõudluskõver  -  graafik,   mis näitab   mingi  kauba  hinna   ja  tarbija
poolse   nõudluse   suhet,   Lisaks   lõi   Cournot   monopoli   (turul   pakub
teenust/toodet   ainult   üks   müüja),   oligopoli   (väike   arv   suuri   ettevõtteid
domineerivad turgu) ja täieliku konkurentsi paradigmad. Defineeris piirtulu ja
piirkulu mõisted. Koolkonna osa majandusmõtte arendamisel  Teoreetiline alus - piirkasulikkuse teooria, mis püüti matemaatiliselt põhjendada.
Subjektiivsed hinnad.
Marginaalanalüüs. Väärtusteooria arendus ja selle tähtsus kaasajal 


Millegi  väärtuse   määrab   selle   kasulikkus,   kasulikkuse   maksimum   saavutatakse võimaliku suure kasu saamisel võimalikult väheste kulutustega, piirkasulikkuse
(ühe lisaühiku tarbimisest saadav kasu) ja hinna vahel on seos. Väärtusteooria arendus 
Võimalikult väikesed kulutused Neoklassikalise koolkonna esindajate poolt arendatud kontseptsioonid ja metodoloogia  Sealhulgas:  Jevonsi ja Mengeri käsitlus hinnast    JEVONS:  Kogu väärtuse probleem on hinnas. Kauba hinna määramisel
on   tähtis   kauba   kasulikkus   tarbijale,   mida   nimetatakse   inimese   ja   asja
suhteks.   Seda   võib   nimetada   ka   piirkasulikkuseks,  kuna   iga   tarbitava
lisaühikuga   saab   tarbija   aina   vähem   kasu   ehk   kauba   väärtus   on
subjektiivne.  MENGER: piirkasulikkuse teooria ehk mingi hüvise väärtust ei määra tema
tootmiseks kulutatud tööaeg ega kõrgeim/madalaim kasulikkuse aste, mida
võib pakkuda seda liiki  hüvis,  vaid kõige väiksem kasulikkus,  millega teda
võib veel ratsionaalselt tarbida. Arendasid kõik sama suppi. Walras – üldise tasakaalu käsitlus   Kõikidel turgudel peab olevate liig nõudluste summa võrduma nulliga,
sõltumata sellest, kas majandus on üldises tasakaalus või mitte. Kui
ühel   turul   esineb   positiivne   liignõudlus,   peab   mõnel   teisel   turul
esinema negatiivne liignõudlus. Lisaks, kui kõik teised turud peale ühe
on tasakaalus, peab ka viimane olema tasakaalus. Kui saavutatakse
tasakaal   (pakkumine   on   võrdne   nõudlusega),   siis   teostatakse
tehing. Marshalli olulised arendused majandusmõttes    majandusteadus   ei   tohiks   piirduda   ainult   rikkuse   uurimisega,   see
peaks uurima ka inimest  soov   teha   majandusteadus   matemaatiliseks   teaduseks.   Marshall   oli
skemaatilise majandusteaduse’ rajaja  ühiskond on püramiid: tipus on kõige suurema kasumi saajad, jaotub
tööjaotuse   põhjal,   kapitalist   juhib,   tööline   on   seotud   materiaalse
tootmise sfääriga  Cambridge koolkonna algataja.   Marshalli   hinna-   ja   väärtusteooria:  samastas   väärtuse   hinnaga
(väärtus   ise   on   välja   mõeldud   metafüüsiline   kategooria,   mida
tegelikkuses ei ole), kauba hind määratakse nõudmise ja pakkumise
suhtega.   Eristas   nõudmishindu   e   ostjate   hinnad,   nõudmisse   tõi
Marshall elastsuse mõiste, nõudlusteooriasse lisab tarbijarendi aspekti
e kaupade üldise kasulikkuse ülejääk faktiliselt makstud rahasummast
(laiatarbekaupade   puhul),   eristas   veel   pakkumishindu   e   müüjate
hinnad    ostujõu pariteedi(ppp) mõiste. Big Maci indeks.  Vilfredo Pareto majandusvaated 


 Matemaatilise   majandusteaduse   arendaja,   sidus   lisaks   sellele   veel
ajalugu,   sotsioloogiat   ja   poliitikat   majandusega.   Olulised   teooriad:
sissetuleku jaotumise teooria (20/80 printsiip), kardinaalse lähenemise
juhtimine ordinaalsele lähenemisele.   Pareto   optimaalsuse  mõiste   kujundamine   (ressurside   jaotus,   kus
ressursside   ümberjaotamisel   ei   lähe   kellegi   olukord   paremaks).
Pooldas demokraatiat, vabakaubandust, konkurentsi, riigi võimalikku
vähest sekkumist majandusse. Austria koolkond: esindajad ja panus majandusmõttesse   Menger e austria koolkonna rajaja, matemaatilisel käsitlusel polnud rõhku,
esitas  esimesena   piirkasulikkuse   teooria,   hinnalisuse   määrab piirkasulikkus (oluline ka kaupade hulk), mitte lihtsalt kasulikkus. subjektiivne
väärtusteooria   (Menger):   majanduliku   hüve   väärtus   sõltus   sellesse
panustatud   füüsilise   töö   mahust,   marginalistide   revolutsioon,   inimene
kujundab ise toote väärtuse oma peas. Mengeri tabel.  Böhm-Bawerk  andis   piirkasulikkuse   teooriale   lõpliku   kuju,   kasulikkus
väljendub   kõigi   materiaalsete   hüvede   omadustena,   mis   on   inimestele
kasulikud, toob vahe sisse ‘kasulikkusel’ ja ‘hinnalisusel’ -> kõik asjad on
kasulikud, aga kõik pole hinnalised ja olenevalt tingimustest võib kasulik asi
muutuda hinnaliseks (haruldus). Kapital pidi tekkima: säästmise, tootmise või
mõlema koostööl.  Piirkasulikkus   on   see,   mis   määrab   hüviste   hulga   puhul   kõige   madalam
rahuldatud   või   kõige   kõrgem   rahuldamata   jäänud   tarve.   Piirkasulikkuse
aluseks   on   eeldus,   et   inimesed   püüavad   suurendada   oma   heaolu   ehk
kogukasulikkust.  Wieser  tutvustas   alternatiivkulu   kontseptsiooni,  sidus   piirkasulikkuse
teooriaga   tootmiskulude   teooria.Wieser   arendab   kasulikkuseteooriat
Mengeri ja E. Böhm-Bawerk‘i ideedest edasi.   HILJEM!  Hayek  nägi   probleemide   põhjustajatena   väära   pangapoliitikat   ja
põhjendamatuid investeeringuid, kritiseerib riigi sekkumist majandusse, sest
igasugune   reguleerimine/planeerimine/kontroll   hindade   ja   tulude   üle   mõjub
neg. ettevõtlikkusele,  sest piirab tegevusvõimalusi,  halvab süsteemi võimet
kohaneda. NOBEL.  Austria v matemaatiline:  Piirkasulikkus   -   austria   koolkond   lähenes   kasulikkusele   subjektiivselt   ja
matemaatiline kvantitatiivselt (ehk numbriliselt ja graafikutega).   Matemaatikud kasutasid oma tõestusteks erinevaid valemeid nagu U=fx´jne.   Austria v saksa koolkond:
Austria-   Ei   peetud   ajaloolisi   fakte   olulisteks.  Majandusteaduse   lähemale   toomine
reaalsele majandusolukorrale. Vahetusest saavad kasu mõlemad pooled.
Saksa-   Pidasid   ajaloolisi   fakte   olulisteks.   Pidasid   psühholoogilisi   omadusi   jne
olulisteks. Schmöller. Pooldasid rahulikku ja stabiilset arengut. Saksa klassikalise ja uue ajaloolise koolkonna vaated ning panus 
majanduskontseptsioonide arendamisse   Vaated: 


o Pooldati empiirilisi uurimus meetodeid.
o materialismi kriitika, 
o Nachalnik Schmoller.
o eetiliste tegurite rõhutamine majanduselus, 
o majandusteaduse vaatlemine ajaloolise meetodi alusel , 
o eitati kõigile maadele ühiste arenguseaduste olemasolu - igal rahval on oma seisukohad ja oma majandusarengu teed,  o pooldasid   rahulikku   ja   aeglast   arengut   e   alus   on   seega evolutsiooniidee,   ajaloolised   traditsioonid   on   olulised   ->   kapitalismi
õigustati sajandite traditsioonidega. Joseph Schumpeteri panus majandusteaduse ja majandusmõtte arengusse    Schumpeter uuris muutusi.   Ettevõtja   kui   innovaator,   kui   ettevõttes   pole   innovatsiooni,   siis
muutuvad tooted ebavajlikuks tarbijatele.   ideed:  "loov   hävitamine"  kui   kapitalisimi   põhitunnus   e   kui   tulevad   uued
lahendused   ->   uued   turud,   organisatsioonid   ->   miski   peab   hävinema,
invention   &   innovation   (tähtis   on   innovatsiooni   levik),   seega   majanduslik
areng   pole   alati   rahulik   ja   järk-järguline,   innovaatoris/ettevõtjas   nägi
ettevõtluse võtmetegurit  Äritsüklite   teooria   ja   majandusliku   arengu   kokku   viimine/seostamine.
Schumpeteri majandusteadus sisaldas kõike seda, mis puudutas muutusi. Ta
uuris nii majanduse lühiajalisi muutusi kui ka kapitalismi pikaajalisi tendentse.
Ta tõi välja majandustsüklite etapid ja põhjused. Samuti vaatles ta tegureid,
mis aitavad kaasa kapitalismi tõusule ja langusele. Schumpeteri peamiseks
panuseks   majandusteaduses   on   see,   et   ta   suunas   majandusteadlaste
tähelepanu   pikaajalise   majanduskasvu   teemal   selliste   tegurite  juurde   nagu
innovatsioon ja ettevõtlus.  Kirjeldas äritsükleid.  Pani tsüklid kokku.  Monopolid on pikas perspektiivis edukad.   “Majandusarengu teooria” Institutsionalismi areng (esindajad, peamised ideed).   Majandusprotsesside   ja   tõukejõudude   mittemajanduslik   tõlgendamine.
Õigustab riigi sekkumist majandusse.  Ühiskonna arenemise  aluseks on
institutsioonid  (vanemate   armastus,   meisterlikkus,   uudishimu).   Majandus
Institutsioonide   evolutsioon:   Metsluse   periood,   barbaarsuse,   käsitöö
periood ja lõpuks kapitalism. Kui fiktiivne kapital kasvab reaalsest kapitalist
kiiremini, saabub majanduskriis. Kogu ühiskondlik tootmine ja juhtimine tuleb
allutada inseneride piiramatule kontrollile ehk tehnokraatiale.  Veblen  e   rajaja:   pakkus   välja  ühendatud   ühiskonnateadust,   mis   seoks
majanduse,   antropoloogia,   sotsioloogia,   psühholoogia   ja   ajaloo,   inimesed
käituvad   irratsionaalselt   ja   järgivad   tavasid/kombeid   enam   kui   kasulikkuse
maksimeerimist,   kõik   on   allutatud   masinale   ning   seda   juhib   tehniline
intelligents,   tootmine/juhtimine   tuleb   anda   inseneride   kätte   (tehnokraatlik
suund, industriaalühisskonna teooriate eelkäija) “The Theory of Leisure
Class”  Commons  rajas   aluse   sotsiaalõiguslikule   suunale  institutsionalismis,
teadustööd kapitalismi ajaloost,  majandusliku käitumise peamised printsiipe
kujundavad   asjaolud   on   riigivõim,   tootlikkus,   haruldus,   tulevaste   hüvede
hinnang ja tegevusreeglid


 Mitchell huvitus rahvamajanduse institutsioonide ja inimeste käitumise seoste
uurimisest,   majandustsükleid   iseloomustab   kui   majanduse   sujuvaid
tõuse/langusi, tsükli faasid on 1) depressioon, 2) elavnemine, 3) tõus ja 4)
taandumine. ‘’Majandustsüklid’’  Nüüdisaegse majandusmõtte arendamine läbi Nobeli majanduspreemia laureaatide 
tööde (materjal vastavalt V, VI loengule ja ka seminarides esitatule).  o   Nobeli auhinna taust: Alates 1901. aastast jagatakse, majandus auhinda hakati jagama alles aastal 1969.  o    P.   A.   Samuelson  1970-   ‘’Economics’’.   Arendas   staatilist   ja   dünaamilist majandusteooriat. o   J.   R.   Hicks  (1972)   üldine   tasakaaluteooria   ja   heaolumajanduse   olemuse iseloomustamise eest. o     K.   J.   Arrow  (1972)   üldise   tasakaaluteooria   ja   heaolumajanduse   teooria väljatöötamise eest. o     M.   Allais  (1988)  panuse  eest  turgude  ja   ressursside  efektiivse   kasutamise teooriasse. Allais paradoks.  o     Lewis/Schultz  79-   Majandusteaduslik tegevus jaguneb: maailma majanduse ajalugu   ja   areng;   tööstusökonoomika,   arengumaade   majandusprobleemid.
Arengumaade põllumajanduse uurimine.  Schultz:   agraarökonoomika   probleemid;   investeeringud   inimkapitali   ja põllumajandusse   on   arengumaades   tähtsamad   kui   investeeringud   vabrikute
ehitamiseks või masinate ostuks.  o   Tobin 81 - finantsturud, portfelli valiku teooria 
G.   Debreu  (1983)   rahvamajanduse   teooriasse   uute   analüütiliste   meetodite juurutamise ja üldise tasakaalu teooria rigoroosse ümberformuleerimise eest. o  Klein 80– ökonomeetrilised mudelid ja nende kasutamine makromajanduses. Majanduspoliitiliste otsuste tulemuste analüüsimine. o  Modigliani 85  - olulised makrotasandi analyysid säästmise ja finantsturgude osas o   Lucas 95 - ratsionaalsete ootuste teooria yks rajajatest
o  Stiegler   82-   Turgude   efektiivse   toimimise   traditsioonilise   käsitluse väljatöötamine. Informatsiooni ja regulatsiooni ökonoomika. o    Banerjee,  Duflo, Kremer  - (2019) ennetav  meditsiin  ja parem juurdepääs haridusele   aitavad   vaesust   vähendada   ja   majanduse   olukorda   parandada.   
Mundell 1999. millistele kriteeriumitele peaksid riigid vastama, mis loovad
ühise   valuutaala   (tööjõud   peaks   vabalt   liikuma).   OVP   analüüs.   Raha-   ja
fiskaalpoliitika analüüs erinevate vahetuskursisüsteemide korral o   Solow 87 - Pikaajalise majanduskasvu uurimine, majanduskasvu mõjutavad – kapiatali akumulatsioon, tõõjõu muut, tehnoloogiline protsess o   Kuznets71 - Majanduskasvu ja ebavõrdsuse vaheliste seoste analüüsimine.
o  Hayek  74  -   planeerimine   ebapraktiline,   majandustõusude   ajal   tuleb   halbade investeeringute   kogust   vähendada,   Majanduskriiside   põhjuseks   on   väär
pangapoliitika   ja   põhjendamatud   investeeringud   ja   riiklikud
stabiliseerimisprogrammid   süvendavad   majanduselu   raskusi.   Teed   rajavad
analüüsid majanduse, sotsiaal ja institutsionaalsetest vabaduste fenomenidest. o   Ostrom 2009   6 reeglit majanduse kohta, ainus luud  North 93 - Panus majanduse ja ajaloo valdkonnas. Institutsioonid, institutsioonilised
muutused ja nende osa majandusedus.  o   Buchanan 86- Silla ehitus poliit ja majanduse vahel. Public choice.


o   Coase 91- majandusteaduse ja õigusteaduse ühendamine, firmateooria.
o   Becker 92- majandusteaduse sidumine sotsioloogiaga
o  Friedman   1976-   turg   peaks   ise   hakkama   saama   „Free   to   Choose“. Tarbimisanalüüs,   rahateooria   ja   majanduse   stabiliseerimine.   Tsüklite   uurija
Mitchell oli õps. o    Mirrlees,   Vickrey   96  -   maksude   analüüs,   stiimulid   asümmeetrilise informatsiooni korral. o Frisch / Tinbergen 1969 - kaasaegse ökonomeetria rajaja. Majandusprotsesside analüüsimiseks dünaamiliste mudelite väljatöötamine ja rakendamine.   Keynes-   tarbimise   analüüs,   monetaarteooria   väljatöötamine   ja   majanduse stabiliseerimine keerukuse tõestamise eest.   Keinism - Turg ei ole suuteline ennast ise reguleerima. Riik peab sekkuma.
Kriisi   ajal   suurendada   riigi   kulutusi,   inflatsiooni   ajal   mitte.   Efektiivse
nõudluse   mõiste   (tarbimisest   ja   investeeringutest).   Peab   olema   mõõdukas
inflatsioon, vaesemad soodustavad majanduse kasvu, sest tarbivad kogu raha
ära   ja   ei   pane   kõrvale.   Riik   peab   ergutama   investeeringuid   madala
laenuprotsendiga.    ·       Hicksi efekt- hinade alandmisel, ei suurene kõigi kaupade nõudlus, vaid kõrgema järgu kaupade nõudlus. Paul Krugman 2008 - analüüsis kaubandus mustreid ja majandus aktiivsuse asukohti
2021 David Card - Alampalga kasv ei suurenda töötust.
Kahneman 2002 - uuris käitumisökonoomika, psühholoogiline seos majandusega
2020 Robert B. Wilson, Paul Milgrom - Arendasid oksjoni teooriat ja mõtlesid välja uue oksjoni formaadi.