TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega. Suhtutakse vahel sõbralikult,...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PRAKTIKA ARUANNE Raha omadused ja sellega seotud terminid 2014 Sissejuhatus Raha on eksisteerinud juba väga pikka aega, kunagi kasutati meile tänapäeval teada sularaha asemel muid esemeid, nt karusnahku. Selle tõttu ei olnud raha väärtusel kindlat baasi. Tänapäeval on raha väärtus paika pandud, mis kõigub üldiselt vähe. Erinevates riikides on oma kursid ja igat raha saab ümber arvutada. Raha peamisd omadused, mille üle arutada: stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus. Raha omadused Raha vormid Kuna raha väljendab vahetusväärtust, siis võib see esineda mitmel erineval kujul. Tänapäeval on populaarsemad valikud: paberraha, metallraha (sendid, mündid jne.), väärismetallid, kalliskivid, võlakirjad jne. Kunagi kasutasid algelised rahvad näiteks ilusaid teokarpe, suuri
Eesti kroon Sisukord · 1 Kuldkroon (19241927) · 2 Eesti kroon aastatel 1928 - 1940 o 2.1 Pangatähed o 2.2 Mündid o 2.3 Eesti krooni kursid 2. jaanuaril 1928 · 3 Eesti kroon alates aastast 1992 o 3.1 Sedelid o 3.2 Mündid · 4 Vaata ka · 5 Välislingid · 6 Viited Eesti kroon on rahaühik, mis oli Eesti Vabariigis kasutusel aastatel 1924 kuni 1940 ning võeti uuesti kasutusele taasiseseisvunud Eesti Vabariigis aastal 1992. Kuldkroon (19241927) Alates 11. juulist 1924 kasutati Eestis väärtusühikuna Rootsi krooni väärtusega võrdset, kulla alusel seisvat niinimetatud kuldkrooni
pakkumistele. · Erinevad viisid kauba kätte saamiseks. Võimalus saada kulleriga lausa uksetaha või minna ise postkontorisse järgi. · Olenevalt lao asukohast võib kujuneda kauba kättesaamise aeg pikaks. Lihtsam oleks käia kaubamajs ning osta vajalik asi endale kohe ära. · Erinevad raha kursid mõjutavad pangatehinguid. 4. Ühise valuuta kasutusule võtt paljudes riikides · Parandab kaubanduse arengut ning annab eelise pangatoimingute tegemisel internetis. Kokkuvõte 1. Interneti kaubandus on küll mugav, kuid ta ei asendaks kaubamajsid, kus inimestel on võimalik oma kaup koheselt kätte saada. 2. Erinevate võimaluste areng maailmas.
Kaasaegne hübriidsüsteem- Peale Bretton Woods'i "kohandatav-fikseeritud" valuutakursside süsteemi kokkukukkumist peeti 1971. aasta detsembris rahvusvaheline valuutakonverents, et korrastada tähtsamate valuutade vahetuskursse. Kokkuleppes nähti ette muuta dollari suhet kullaga 35 dollarilt untsi eest 38.02 dollarile. See tähendas dollari devalveerimist ca 8% võrra. Paljude ülejäänud riikide valuuta tuli revalveerida, peale mida loodeti kursid fikseerida ning keskpangad pidid kohustuma hoidma kursid vahemikus ±2,25% deklareeritud pariteedi suhtes. Tegelikult saavutati rahulik olukord vaid lühikeseks ajaks. Kapitali spekulatsioonid hakkasid avaldama survet liirile ja naelale. Inglise nael viidi ujuvale kursile 1972. aasta juunist. Tugeva valuutaga riigid, kuhu voolas sisse spekulatiivne kapital (Saksamaa, Sveits), hakkasid nõudma kontrolli valuuta liikumise üle.
1 1 2 3 4 5 Numbrid tsentreeritud, joonitud, 2 2 4 6 8 10 tegurid varjutatud. 3 3 6 9 12 15 Korrutise saamiseks kasuta 4 4 8 12 16 20 valemit. 5 5 10 15 20 25 5. Nimetage tabelileht (sheet) nimega valuuta. Koostage järgmine valuutatabel Tänased valuuta kursid vaata aadressilt http://www.seb.ee/index.php ja lisa need Eesti Panga kursi veergu. Arvutused risttabelis toimuvad automaatselt. 14.okt Eesti Panga kurss 1 EURO 15,65 kr 1 USD 11,48 kr 1 GBP 19,70 kr EURO USD GBP EEK EURO 1,0000 1,3635 0,7942 15,6466 USD 0,7334 1,0000 0,5825 11,4753 GBP 1,2591 1,7167 1,0000 19,7000
Majanduskasvu asemele tulid vaesus, viletsus ja nälg. Suure börsikrahhi alguseks peetakse 24. oktoobrit 1929. aastal. 24. oktoobril müüdi vahetult pärast börsi avamist suur hunnik aktsiaid, mille tulemusel langes kurss järsult. Veel ei olnud tegemist paanikas müüjatega, vaid lollide investeerijatega, kes olid oma varad ja raha ära kulutanud. Sellest kursilangusest sattusid aga ärimehed paanikasse ja püüdsid oma aktsiatest lahti saada. Aktsiate kursid langesid üha kiiremini Kuigi täpselt pole majandusteadlased ja ajaloolased üksmeelele jõudnud, mis põhjustas Suure Depressiooni, peetakse üheks suuremaks põhjuseks ületootmist. Nimelt USA majandus tootis kasumi saamise eesmärgil võimalikult palju kaupa, et need tarbijaile maha müüa. Tarbijate ostuvõime oli aga piiratud, mistõttu täitus turg ja oma toodangut ei suudetud enam müüa. See põhjustas tootmismahtude vähendamist, töötajate vallandamist ja tööpuuduse järsku kasvu
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Tegelikult sooritab mööda loksodroomi sõitev laev spiraalkujulise teekonna maakeral , mis läheneb lõpmatult poolusele. Ortodroom Ortodroom on suuringi kaare lõik , ja lühim tee maakera kahe punki vahel. Ortodroom ja meridiaanide vahelised nurgad muutuvad , seega on ortodroom merkaator projektsioonis merekaardil kõver joon. Ortodroom ei ole kõver joon kui me sõidame täpselt mööda ekvaatorit. Sõidul mööda suurringi kaart tuleb ortodroom ja kursid eelnevalt välja arvutada. Sõitu ortodroomil kasut. Ookeanite ületamisel.Sõiduvõit võib olla sadu miile. Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge
konkreetses olukorras võib kliirens olla ka suurem kui +20%, lähtudes sellest, et: sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi Alasid, kus laev võib ohutult kursist kõrvale kalduda, loetakse ohututeks veteks ja need alad on piiratud ohutuspiiridega. Ookeani ja avamere kursid Ookeani- ja avamere kursid peaksid kõigepealt olema kantud väiksemastaabilisele kaartidele vastavalt algselt kavandatud marsruudile. Suurringi või kombineeritud suurringi kursid peavad kas arvutatud, saadud SATNAV- arvutist või võetud suurringi kaartidelt, kursijooned (rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid Kaldaäärsed ja suudmeala kursid peavad samuti olema varem läbi
võib lugeda seda, kui jääb sügavusele süvis +20%, kuid igas konkreetses olukorras võib kliirens olla ka suurem kui +20%, lähtudes sellest, et: sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi Alasid, kus laev võib ohutult kursist kõrvale kalduda, loetakse ohututeks veteks ja need alad on piiratud ohutuspiiridega. Ookeani ja avamere kursid Ookeani- ja avamere kursid peaksid kõigepealt olema kantud väiksemastaabilisele kaartidele vastavalt algselt kavandatud marsruudile. Suurringi või kombineeritud suurringi kursid peavad kas arvutatud, saadud SATNAV- arvutist või võetud suurringi kaartidelt, kursijooned (rhomb lines) võib kanda kohe Mercator kaartidele, kuid kõik peab jääma vastavusse planeeritud marsruudiga. Kaldaäärsed ja suudmeala kursid
Aeg-ajalt tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi keskel jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid ning võimsaimaid ringvall- linnuseid eriti Lääne-Eestis ja Saaremaal näiteks Varbola maalinn. Eestlaste relvastusse kuulusid odad, mõõgad, sõjakirved ja nuiad, kilbid. Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes ratsa- ja jalameestest. Eestlastest lõunas elasid latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta. Samas on teada mitmetest eestlaste sõja-rüüsteretkedest Läänemere vastaskaldale. 1187.a. osalesid
Gerardus Mercator Koostas: Annika Birk Juhendas: Kiira Mõisja Tartu, 2010 Sissejuhatus Valisin teemaks G. Mercator ja tema kaardid, kuna pole varem kuulnud temast ja tema eluloost. Juttu tuleb nii Mercatori elust kui tööst kartograafina. G. Mercator 05.03 1512 02.12.1594 Click to edit Master text styles · Flaami kartograaf Second level Third level · Sündis Rupelmondes Flandria krahvkonnas. Fourth level Fift...
osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha. Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud
o Hõbe o Kuld o Bretton Woods segu fikseeritud ja kulla kursist o Vabakurss Hõbedastandard Keskaegne vääringu-metall Kahemetalliline vääring Greshami süsteem o Kuld vs hõbe odavam metall (peamiselt hõbe) suretab kallima (kuld) Kullastandard Kulla leiukohtade avastamine 19.saj Suurbritannia roll Maailmavaluuta o Fikseeritud kursid o Transpordikulu: kullapunktid Kuni 1914, edasi vahelduv edu o Kulla-vahetuskuris standard Hea o Inflatsiooni vähesus, kindlus Halb o Paindumatus (peab olema kulda, et raha juurde trükkida), kohanemise keerulisus, pinge palkadel ja tööpuudus Woods Fikseeritud kursid o Valuuta $USD kuld (35$ unts) Probleemid: o Sõjad lükkasid USA majanduse inflatsioonile
ja müüjana ning otsustab ise imporditavate kaupade koguste, ostmise aja ja koha üle. Subsiidiumid - subsiidiumides, millega kaitstakse kodumaiseid tootmisharusid ja soodustatakse eksporti. Tolli- ja kauba sisseveoprotseduurid: toodete klassifitseerimine, toodete hindamine, dokumentatsiooni kontroll, toodete litsentseerimine, toodete inspekteerimine, ohutuse kaitsepiirangute rakendamine. Finantskontrolli võtted: Välisvaluuta vahetuse kontroll, Mitmesed kursid, Krediidipiirangud, Kasumi väljaviimise piirangud. Kvoot Sisseveetava koguse piiritlemine koguseline piirang, määratakse teatud kauba lubatud aastane impordimaks teatud riiki. Kehtivusaeg kehtivusaeg on aasta. Mõju hinnale hind tõuseb sõltuvalt piirangu rangusest, võrreldes potentsiaalse impordiga. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a). Valitsuse osa puudub.
liikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksid konvergentsikriteeriumitele. Nende saavutamisteks pikendati ka teise etapi kestvust kahe aasta võrra. 1997. aasta Amsterdami lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei ,,pehmendata", seetähendab EMU aluseks jäi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa Ülemkogu kinnitas 1998. aastal need riigid, mis pääsesid EMU kolmandasse etappi ja külmutas valuutade kursid Euroopa valuutaühikuga (European Cyrrency Unit ECU) Kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Üheteistkümnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima ühine arveldusühik euro, mis asendas ECU. 1. jaanuarist 2002 võetakse euro EMU- maades käibele paralleelselt rahvusvalutadega ning 1. juulist 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend. Rahvusvaluutad kaovad käibelt. EMI asemel alustas 1999. aastal tööd Euroopa
3100 41.0920 TRY Türgi liir 2.7700 2.6384 UAH Ukraina grivna 11.4388 10.8307 USD USA dollar 1.3916 1.3694 ZAR Lõuna Aafrika rand 13.8350 13.1420 Kodulehel olevad kursid on reaalsed (mitte informatiivsed) ning kehtivad kõigis Tavidi kontorites! Ostukurss näitab, mitu ostetava valuuta ühikut peab klient andma, et saada 1 EURO. Müügikurss näitab, mitu müüdava valuuta ühikut klient saab 1 EURO eest. Selline tabel väljendab välisriikide rahakurssi eurodes ehk euro suhtes. Valuutakursid muutuvad pidevalt (iga päev). Need muutused on protsentides (+ või -).
Liivimaa ristiusustamine 1140 hoogustus sakslaste ja taanlaste sõjategevus paganlike slaavlaste vastu. Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisõda ja paavst lubas Põhja-Euroopa kristlastel suududa Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisõdadega Läänemere lõunakalda rahvad ja slaavlased. Edasi põõrdus tähelepanu Läänemere ida kaldale. Esile kerkisid ka kaubanduslikud huvid. Saksa kaupmehed soovisid jõuda Läänemere alade kaudu vene turule. 1143 rajati ristiusu ja saksa kaumeeste keskusena Lübeck. 1180 tel hakkasid saksa kaupmehed siin kandis sagedasti liikuma ja koos nendega saabusid Väina ehk Taugava äärde ka esimesed saksa misjonärid. 1186 tekkis kiriku toetus kaupmeestele. Saksamaal pühitseti augustiinlane Meinhard piiskopiks ja anti ülesandeks Liivimaa ristiusustada. 1196 - Liivimaa piiskopiks sai tsistertlane Berthold. Toimus murrang, liivlased olid hakanud sakslasi us...
Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. 4 Numismaatika Numismaatika on ajalooteaduse haru, mis uurib vanu münte ja medaleid ning nende kaudu
Erinevaks jooneks võib lugeda veel ka seda, et päris iseseisvumisprotsessi alguses 1987-1988 oli Eesti aktiivseim riik kolmest Balti riigist, pean silmas suveräänsusdeklaratsioone, mille Eesti 16.11.1988 Balti riikidest esimesena esitas. Läti-Leedu olid üsna äraootaval seisukohal. Muidugi on peale iseseisvumist Eesti (president Meri), Läti (president Ulmanis) ja Leedu (presidendid Brazauskas ja Adamkus) nii poliitilised kui ka majanduslikud kursid erinenud. Nördimusega võib jälgida nägelusi, millele kulutatud energiat võiks kasutada hoopis otstarbekamalt koostöö arendamiseks. Samuti ei pea ma õigeks Eesti kutsumist euroläbirääkimiste esimesse vooru usun, et eriti leedukatel on seda raske alla neelata. Taasiseseisvumine ja Balti kett jäävad minu jaoks Balti riikide ühtsuse sümboliteks ning loodetavasti on neil riikidel tulevikus enam sarnast kui erinevat.
Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. EESTI RAHA Eesti raha on raha, mis on käibinud Eesti esimeses ja taasiseseisvunud vabariigis. Eesti esimesed rahatähed (algul kassatähtedena) olid Eesti margad.
Alates 1999. aastast kuuluvad üksteist Euroopa Liidu riiki Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Portugal, Austria, Belgia, Holland, Iirimaa ja Luksemburg rahaliitu, kus on ühine raha ja ühine rahapoliitika. 2001 aastast lisandus neile ka Kreeka. Nende riikide valuutakursid on nii üksteise kui euro suhtes alates 1999. aasta algusest jäädavalt fikseeritud. Et Eesti krooni kurss on fikseeritud nii Saksa marga kui euro suhtes, siis on loomulik, et kõigi nende valuutade kursid Eesti krooni suhtes on juba 1999.aasta algusest muutumatuna püsinud 1. jaanuarist 1999 on fikseeritud järgmiste riikide vastavad kursid: Riik Valuuta Väärtus Belgia BEF 40.3399 Saksamaa DEM 1.95583 Kreeka * GRD 340.750 Hispaania ESP 166.386 Prantsusmaa FRF 6.55957 Iirimaa IEP 0.787564 Itaalia ITL 1936.27 Luxembourg LUF 40.3399
Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eestis Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis- ja pensionifondid; Investeerimisühingud; Investeerimisnõustajad; Väärtpaberituru kutselised osalised; Väärtpaberituru kauplemiskohad; E-raha asutused; Makseasutused. 3. Eesti krediidiasutused Pa...
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimused Muinasaeg 1. Selgita mõisteid. Muinasaeg Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Oli umbes 9000 1200 pKr. Mesoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u. 9000 u 5000 eKr. Neoliitikum Noorema kiviaja ehk neoliitikumi (u. 5000 u 1800 a. eKr) alguse tunnuseks loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Rauaaeg rauaaeg (u500 eKr u 1200 pKr) jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Arheoloogiline kultuur Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid ühe...
Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis, Justus Lipsiuse hoones. Ülemkogu abistab tema töös nõukogu peasekretariaat. · · Paar sõna Euroopa Ülemkogu ajaloost · Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga, milles on ette nähtud ülemkogu ülesanne: anda liidule selle arenguks vajalik tõuge ning määratleda arengu poliitilised üldsuunised. Alates 1. detsembrist 2009 on ülemkogu Lissaboni lepingu kohaselt üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. · 3.2. Euroopa Liidu Nõukogu
kohandatud üksikute sõjakäikude jäiks mitte plaanipärase vallutuse korral. · Eestlastel polnud veel riiki ja sidemeid üksikute maakondade vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal,
Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsuse hoidmiseks. ECU (European Currency Unit) 1978 suvel kiitis Euroopa Ühenduste Nõukogu heaks Euroopa Valuutasüsteemi, mis jõustus 1979. aasta märtsis. See süsteem nägi samuti ette kursside kõrvalekalded maksimaalselt 2,25% võrra. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (lühend sõnadest European Currency Unit 'Euroopa Valuutaühik'). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis".Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu, aatal 2002 võetigi enamikes Euroopa Liidu maades kasutusele ühisvaluuta euro. Erinevalt eurost ei olnud ECU seaduslik maksevahend, vaid arveldusühik. Polnud pangatähti ja münte anti välja ainult sümboolsete eriväljaannetega
Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED
jagunesid kihelkondadeks (kokku 45) jagunesid omakorda küladeks. Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval
6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkoguks nim. kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist. Teisesõnaga võib seda nim. ka ELi tippkohtumiseks. Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade või valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks. Sellest kujunes kiiresti organ, mis määras kindlaks liidu eesmärgid ja seadis kursid nende saavutamiseks kõikides ELi tegevusvaldkondades. Euroopa Ülemkogu sai ametliku staatuse 1992. aastal allkirjastatud Maastrichti lepinguga (WWW) http://europa.eu/index_et.htm/ (20.09.2010). Euroopa Ülemkogu tuleb üldjuhul kokku neli korda aastas. Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis, Justus Lipsiuse hoones. Euroopa Ülemkogu juhib Euroopa
Nn hübriidsüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel: 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused: vabalt ujuvad kursid fikseeritud valuutakursid reguleeritult ujuvad kursid ühisvaluuta süsteemid 31. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur: kapitali paigutamise efektiivsuse kasv tänu konvergentsi-kriteeriumite täitmisele stabiilsem majanduskeskkond euroala riikide valuutariski kõrvaldamine
Juhuse tõttu märkasid mõlemad üksused Taani lipu all sõitvat aurikut, mis oli kahe vaenupoole vahele jäänud. Britid saatsid kaks kergristlejat ja Sakslased kaks hävitajad, laeva identifitseerima. Märgates üksteist, avas briti ristleja tule. Admiral Beatty andis käsu saata luurelennuk, kuid halva nähtavuse tõttu nägi lennuk vaid üksikuid laevu. See oli meresõja-ajaloos esimene kord, kui merelt õhku tõusnud lennukit lahingus luureks kasutati. Hipper ja Beatty võtsid kursid üksteise suunas.8 http://media.iwm.org.uk/iwm/mediaLib/26/media-26693/large.jpg (08.12.12) 8 Õun, M. 1995. Lahingud kaugetel meredel 1. Olion, lk 83-84 8 I faas: Ristlejate lahing Admiral Hipper muutis oma kurssi kagusse, et meelitada brittide lahinguristlejad oma peajõudude tulealasse. Admiral Beatty otsustas Hipperit jälitama hakata, et välja selgitada sakslaste üksuse suurus. Kell 15.25 jõudsid Hipperi ja Beatty juhitud lahinguristlejad nägemisulatusse
kindlaksmääramine siseriiklike ametiasutuste poolt, ei ole vastuolus artikli 3 punktiga f ning artiklitega 5, 85 ja 86; - ning et sellised eeskirjad on vastuolus artikliga 30, kui see hind määratakse üksnes kodumaiste naftatöötlemisteheaste hulgimüügihinna alusel ning kui need hulgimüügihinnad on seotud üksnes kodumaiste naftatöötlemistehaste omahinna alusel arvutatud hinnalaega, kui Euroopa kütusehindade kursid erinevad sellest omahinnast rohkem kui 8% võrra. 302/86 Komisjon v Taani Teema - Kaupade vaba liikumine Õlle ja karastusjookide tootepakendid Ese-nõue kinnituse saamiseks selle kohta, et kehtestades ja kohaldades 2. juuli 1981. aasta määrusega nr 397 süsteemi, mille kohaselt peavad õlle ja karastusjookide tootepakendid olema tagastatavad, ei ole Taani Kuningriik täitnud EMÜ asutamislepingu artiklist 30 tulenevaid kohustusi.
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid • fikseeritud valuutakursid • reguleeritult ujuvad kursid • ühisvaluuta süsteemid 30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: • Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur • Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine • Valuutavahetamise kulude vähenemine • Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: · vabalt ujuvad kursid · fikseeritud valuutakursid · reguleeritult ujuvad kursid · ühisvaluuta süsteemid 18 44. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised: · Euroala riikide kindlamad majandussuhted, EL ühisturutekitamise põhitegur · Euroala riikide valuutariski kõrvaldamine · Valuutavahetamise kulude vähenemine · Ühtlustatud intressimäärad ja inflatsioon (investeeringute stimuleerimine)
Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia - kursid pidevas muutumises. 3. Uusi töökohti luuakse seal, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odab energia, kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5
Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Infoühiskonna väljendusviisid: 1. Info ja sidetehnoloogiate arengu tulemusel on kapitali paigutamine paindlikumaks muutunud. 2. Tänu ülemaailmsele infosüsteemid on valuuta ja aktsia - kursid pidevas muutumises. 3. Uusi töökohti luuakse seal, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odab energia, kohusetundlikud oskustöölised. 4. Infoühiskonna riikides töötab 2/3 teenindussektoris, millest pool pool hõlmab infosektorit. 5
otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas · Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas. Kaudset kurssi kasutavad Inglise ja Ameerika pangad oma vahetuskursside tabloodel. · Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile. Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside tabelites tuuakse eri riikide valuutade kursid enamasti vaid USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. Tehingu toimumise aeg · hetkekurss (ingl. - spot) kehtib valuuta ostu-müügi tehingute korral, mis lõpetatakse vähemalt kahe tööpäeva jooksul lepingu sõlmimisest. · tähtajalise kursi (ingl. - forward) puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus
Lubatav oli kõikumine +/- 1%. Kuid maksebilansi olulise tasakaalustamatuse korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta. 1970. alguses varises Bretton Woodsi süsteem kohanemisviitaegade tõttu kokku. Lagunemise põhjused: · USA majanduspoliitika USA ei jälginud enam muud majandust, keskendus iseendale · erinevate majanduste ebaühtlane areng seotud süsteem hakkas segama, peatas arengut. Süsteemist oli kasu, sest see aitas sõja läbielamistest välja tulla. Kuna kursid olid fikseeritud, siis see aitas majandust edasi. Loodi IMF. Bretton Woodsi institutsioonid: moodustasid rahvusvahelise majanduse valitsemissüsteemi, mille eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust.
24. IMF-i peamised ülesanded · korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle; · aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele; · anda oma liikmesriikidele krediiti; · formeerida oma valuutareserve vastavalt nende sissemaksu suurusele SDR-i (Special Drawing Rights) määrusega; · formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest. Tulemuseks: rekonstruktsiooni rahvusvahelise valuuta loomine. Hoida maailmamajanduse valuuta kursid stabiilsed, leppida kokku sõjajärgse maailmamajanduse ... asutused 25. Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi · Abi anti kolmes vormis: · tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üldsummast; · tavaliste laenude vormis, mis tuli USA-le tagastada (9% üldsummast); · lepinguline abi 10% summast. Saadud abi kasutati otstarbekalt. Koos toiduainetega tuli Euroopasse toorainet, tehnikat, rajati
Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond ja Maailmapank. 1960. aastail lõi see süsteem kõikuma, sest kulla turuhind tõusis üle ametliku kursi ja maailma kaubanduskäive kasvas pidevalt. 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks". Siiski jätkusid katsed rahaturu stabiilsust hoida. 1979 panid Ühisturu maad aluse Euroopa valuutasüsteemile. Kõigi liikmesriikide valuutakursi põhjal loodi arvestuslik koondühik ECU (European Currency Unit). Määrati kindlaks liikmesvaluutade kursid ja kõikumised ECU suhtes. Seda süsteemi nimetati "madu tunnelis". Suuremate kõikumiste ärahoidmine ja kursside säilitamine sai nendes maades keskpankade ülesandeks. Juba 1991 sõlmitud Maastrichti lepingus nähti ette euroraha kasutuselevõttu. 2002 võetigi enamikus Euroopa Liidu maades kasutusele euro. Eesti rahasüsteem korrastus 1928. aastaks, kui marga asemel võeti kasutusele kroon, mille tagamiseks võeti Rahvasteliidu vahendusel erilaen Inglise naeltes. Et Suurbritannia 1931
Noteerimise viis Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas (näiteks 1 EUR = 1.3057 USD); Mahunoteering e. kaudne kurss: selle puhul noteeritakse koduse valuuta hind välisvaluutas (1 USD = 0.7659 EUR). Ristkurss on ühe valuuta vahetuskurss, mis avaldatakse kaudselt, toetudes kahe teise valuuta vahetuskursile. Ristkurss on vajalik, kuna ametlikes valuutakursside tabelites tuuakse eri riikide valuutade kursid enamasti vaid USA dollari suhtes, kui aga vajame näiteks Saksa marga kurssi Vene rubla suhtes, tulebki see leida dollari vahendusel. Tehingu iseloom ostukurss on kurss, millega pank ostab mingit kindlat valuutat teistelt majandussubjektidelt; müügikurss on kurss, millega pank müüb majandussubjektidele mingit kindlat valuutat; keskkurssi kasutatakse keskpanga ja kommertspankade vahelistes valuutatehingutes. Tehingu objekt
mingi teise riigi rahaühikutes. Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Otsekurss (direct exchange rate)- Hinnanoteering e. otsene vahetuskurss: selle puhul noteeritakse välisvaluuta hind koduses valuutas; Tulevikukurss (forvard exchange rate)- puhul lepitakse kokku vahetuskurss, mille alusel arveldatakse mingil ajal tulevikus. Enamavaldatavad tähtajalised kursid: üks kuu ette, kolm kuud, kuus kuud, üheksa kuud jne. Kui tähtajakurss on hetkekursi suhtes soodsam, öeldakse, et see on preemiaga, kui aga tähtajakurss on hetkekursist madalam, öeldakse, et see on diskontoga. 22. Valuutaturu struktuur ja funktsioonid Funktsioonid: · Vahendada välismajandustehingute makseid (kaupade, teenuste, kapitali eest) · Tagada vaba ettevõtluse häireteta funktsioneerimine · Luua soodsad tingimused rahvusvaheliseks tööjaotuseks Struktuur: 23
Tekilastilt peavad tekile viima korralikud käsipuudega trepid. 3.6.6. Tekilasti hooldamine merel Reisi alguses peab kontrollima kõigi soringute seisukorda ja nad pingutama. Reisi jooksul tuleb iga päev last üle vaadata. Vibratsiooni tagajärjel soringud lõdvenevad, seepärast tuleb soringuid merel regulaarsete ajavahemike tagant pingutada. Kõigi lasti ülevaatuste ja soringute pingutamise kohta on vaja teha sissekanne laeva logiraamatusse. Reisi planeerimisel tuleb valida kursid, mis ei läbi halbade ilmastikutingimustega rajoone. Selleks tuleb kasutada pikaajalisi ilmaprognoose või soodsaid mereteid pakkuvate agentuuride teenuseid. Kui laev siiski satub rasketesse ilmatingimustesse tuleb varakult vähendada kiirust või muuta kurssi, vähendamaks lastile mõjuvaid jõude. Kui laeval tekib normaalse varude kulutamise juures külgkalle, võivad selle põhjused olla järgmised: · lasti nihkumine · vee tungimine trümmidesse.
99 eur k 10,4% 10, 45% 1. Soovite paigutada oma vaba raha Rootsi, USA või Saksamaa võlakirjadesse. Teie arvepidamisvaluuta on EUR, mistõttu Teil tuleb oma saadud tulu ümber arvutada EUR-idesse. Soovite paigutada 1000 EUR Rootsi, 1000 EUR USA ja 1000 EUR Saksamaa võlakirjadesse. Ostate valuutat kursiga 1,3 USD/EUR ning 8,1 SEK/EUR Ostate USA 1-aastasi võlakirju. USA võlakirjade intressimäär on 10%, Saksamaa võlakirjadel 8% ning Rootsi võlakirjadel 9%.1 aasta pärast on kursid järgmised: USD/EUR 1,35 SEK/EUR 8,5 Arvestate saadud summad EUR-ideks. Millisel juhul saate kasu, millisel kahju? Teil on võimalus investeerida saadud summad veel 1-ks aastaks. Nüüd otsustate mitte riskida ja Teil on võimalus sõlmida 1-aastane valuutaforward kurssidega 1,27 USD/EUR ning 8,4 SEK/EUR. Kas Teil tasub saadud summad investeerida samas valuutas samadesse võlakirjadesse? Kas oleks otstarbekam mõned summad suunata mõne teise (antud 3 riigi valikust) võlakirjadesse?
· San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring). kuulsaim kuju on Püha Theresa ekstaas asub kirikus Roomas, 1655 "Apollon ja Daphne" 1625 Daphne muutub justkui loorberipuuks. Apolloni riietus lehvib tuules. Keerulised kursid on barokkskulptuuri tähtsaim omadus "Luois IV" "Nelja jõe purskkaev" BAROKK maalikunst ITAALIAS · üldised iseloomutunnused : soe koloriit, · "Leukippose tütarde röövimine" 9. peatükk. Barokkmaal Hispaanias Diego Velazques 1599-1660 · tõetruud tööd · armastas noorena maalida olustikumaale · hiljem Filippe II isiklik maalija , maalis tema perekonda, õukonna liikmeid. · rahulik kompositsioon · pidulik koloriit (must, valge punane värv)
Rahvusvahelised suhted 3.loeng RVS kui teadus RVS ja teised teadused/ Kuidas RVS'ga seotud/mõjutab? - Ajalugu: mõjutab, sest me saame kõik lugeda, mis varem on toimunud - Politoloogia/ võrdlev - Poliitika - Geograafia (nt reostatud vesi, paljud kalad surevad) - Majandus: (kaubanduskoostöö tulemus, majandus mõjutab seda, millised riigid on võimsamad, millised vähemvõimsamad. EL laguneb majandusprobleemide pärast, EL tekkis majanduskoostöö pärast. Majandus mõjutab meie käitumist riigi sees ja ka riigi vaheliselt väga palju) - Rahvusvaheline õigus: Inimõigused on tekkinud RVS, ja levivad sellega, RVS'ga üritatakse ka neid tagada. Kogu arusaam, et meil on olemas väikesed riigid ja neil on õigus ise eksisteerida, toetubki RV õiguste printsiipidele. Üritab korraldada RVS. Saab eksisteerida vaid siis, kui RVS seda toetavad. Sõltuvad üksteise...
mis on õiglased, mille puhul austatakse inimest, mis toovad Kas Pareto optimum väljendab utilitaarset või õigust informatsioonile selles mõttes, et kõigil osalejatel on kulutada vahendeid oletatavate defektide testimisele). Eriti kasu kogu ühiskonnale. Kõrgemal astmel orienteerub inimene deontoloogilist printsiipi? Miks te nii arvate? Ut. õigus teada ja uskuda, et aktsiate kursid muutuvad vaba turu suur on ahvatlus mitte rakendada keskkonnaohutut universaalsete moraaliprintsiipide järgi: õige tegu on see, kus Kuidas ja millisele eetilisele printsiibile toetudes õigustas reeglite põhimõttel, st ta moonutab infot aktsiaturu olemusest. tehnoloogiat, niikaua kuni kehtivad normid seda lubavad. tingimusteta austatakse inimväärikust, hoolimata kasust J. Calvin intressivõtmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
