Reformatsioon Skandinaavias (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Reformatsioon Skandinaaviamaades

Kolm Skandinaavia kuningriiki- Taani, Rootsi ja Norra sõlmisid Kalmari uniooni , et seista vastu saksa ekspansioonile.
Kõigi kolme riigi valitsejaks krooniti Erik XIII, kuid tegelikult jäi võim veel aastateks Margretele ( Taani kuninganna)
Seepärast ei kujunenud Kalmari unioonist võrdsete riikide liitu vaid hoopis Suur-Taani, mida valitseti Kopenhaagenist
Kolmest riigist oli kõige arenenum Taani, tänu oma soodsale asendile Läänemere kaubateedel

Eriti halvasti tundis ennast Rootsi, kus läänistati taanlastele maid ja kuhu määrati Taanist foogte(kuningvõimu piirkondlikke esindajaid)
Rootsi kirik sõltus Rooma paavstist kuid Taani monarhid kasutasid oma võimu ka selles vallas et peapiiskopiks saaksid neile meelepärased isikud.
Sellises olukorras algas rootsi rahva võitlus Taani võimu vastu
Aastatel 1434 -1436 toimunud ülestõusuga saavutati Erik XIII kukutamine
16. saj. kujunes lõhestunud Rootsi ühiskonnas välja kolm mõjukat poliitilist suunda :

Uniooni pooldajad - Selle suuna toetus kuulus Taani kuningale Kristian II-le kes püüdis uniooni säilitada ning taasallutada Rootsit. Pooldajateks olid põhiliselt Rootsi kõrgaadlid kellel oli läänivaldusi mõlemal pool piiri
Rootsi iseseisvuse pooldajad- nemad koondusid Sten Sture Noorema ümber
Rootsi katolik kirik- mille võimupüüdlusi esindas peapiiskopiks saanud Gustav Trolle. Ka kirik toetas uniooni.

1520. aastal ründas Kristian II Rootsit uuesti
Pärast Taani kuninga võitu sõlmiti vaherahu ning Kristian II sai Rootsi kuningaks, 4nov. toimus kroonimine , millele järgnesid pidustused
7.nov näiliselt kuningapidustuste jätkamiseks kutsuti inimesed kuningalossi suurde saali kus neile teatati et karistatakse ’’ketser’’ Sten Sture pooldajaid . Samal päeval algas Stockholmi Suurturul peade maharaiumine, see sündmus läks ajalukku Stockholmi veresaunana.
Jaanuaris 1521 algas uuesti vabadussõda Taani vastu, Gustav Vasa valiti riigi eestseisjaks ning 6.juunil 1523 valiti Gustav Vasa Rootsi kuningaks, iseseisvusvõitluse käigus oli teda toetanud Östergötlandi piiskop ja temaga sõlmitud kokkuleppe alusel pidi kuningas säilitama kiriku privileegid.

Reformatsioon Rootsis

Reformatsiooniprobleem tõusis esile 1520 aastatel kui luterluse ideid levitas Olaus Petri kes oli õppinud Martin Lutheri juures, kuid ei naasnud,0 koju enne kui luterlik reformatsioon oli Saksamaal välja kujunenud
Rootsis andis katoliku kiriku ründamiseks käepärase võimaluse kirikumeeste moraalilagedus
Reformatsiooni põhiprobleemid olid majanduslikud
Riik kippus järjekindlalt kiriku varade kallale
Raskusi tekitasid kuningavõimule suhted piiskoppidega kel olid omad lossid ja sõjalised kaaskonnad
Olukorra lahendamiseks võttis Riigipäev vasturiikliku reformatsiooni põhidokumendid . Poliitilisel alal otsustati et piiskoppide lossid lähevad kuningale. Piiskoppidel säilis kohtumõistmise õigus ainult vaimulikes asjades ja abieluküsimustes
Kiriklik usupuhastus toimus alles 1536. aastal kui kirikukogu võttis vastu luterliku kirikukorralduse

Reformatsiooni tulemused Rootsis

Kuningavõimu tugevnemine
Riigi sissetulekute suurenemine
Igapäevast tööd väärtustava protestantliku vaimulaadi kujunemine
Rootsikeelsetele jumalateenistustele üleminek
Lõi eelduse koolihariduse arenguks, sest luterlus nõudis usklikelt jumalasõna lugemist

Vastureformatsioon ja reformatsiooni võit Rootsis

Katolik kirik üritas oma positsioone Euroopas taastada, Rootsis kasutati asjaolu et kuningas Johan III oli abielu kaudu seotud katoliikliku Poolaga
Johan III kehtestas uue jumalateenistuse korra mis meenutas katoliku missat.
Pärast Johan III surma astus troonile tema poeg Sigismund kes oli ka poola kuningas ja veendunud katoliiklane.
Kardeti et Sigismund hakkab Rootsis katoliiklust taastama, seepärast võeti vastu Augsburgi usutunnistus , mis tähendas täielikku luterlusega ühinemist.
Järgnevates võitlustes tagandati Sigismund Rootsi troonilt ning luterlik reformatsioon oli võitnud.

Reformatsioon Taanis

Luterluse heaks tehti Taanis propagandat juba 1520. aastate alguses.
Esile kerkis kirikutegelane Johann Hans Tausen
Reformatsiooni põhjuseks oli siin eeskätt võitlus kuningatrooni ümber
Luterluse levides tekkis juba rahvaliikumine katoliku kiriku vastu, rahvast ajendas luterluse poole pöörduma lootus saada lahti kirikukümnisest
Taanis algas kodusõna mis on ajaloos tuntud Krahvisõja nime all(osales ka välisriike)
Sõjast tuli võitjana välja Kristian III kes viis oma võimu tugevdamiseks läbi luterliku reformatsiooni, ta kutsus kokku härradepäeva( piiramatu esinduskogu)
Härradepäev võttis vastu uue kirikukorralduse, kus kogu ülemvõim kiriku asjades läks kuninga kätte ja kirikule kuulnud maad ja mõisad kuulutati riigi omandiks
Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena.

Reformatsioon Norras

Taaniga unioonis olev, kuid tegelikult Taani riigile allutatud Norra ei olnud usuliselt reoformatsiooni vastuvõtuks valmis.
Tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused
Norra Riiginõukogu otsustas konfiskeerida Taani läänistused Norras kuid uus ühiskuningas hakkas neid maid uuesti taani aritokraatidele jagama.
Norra vastupanu juhtis peapiiskop Olav Engelbrektsson, keda toetas rahvas
Et vastuhakku lõpetada likvideeris Taani Norra riigi, maadest läks umbes 45% Taani kuninga kätte
Norra kiriku üle valitsemiseks seati ametisse superintendent (reformatsioonijärgse protestantliku kiriku vaimulik juht)
Norra reformatsiooni kõige suurem puudujääk oli see et ei toodud kaasa emakeelset jumalateenistust vaid jumalateenistust hakkasid pidama taani pastorid taani keeles.

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hirudoid Õppematerjali autor

rootsi
taani
norra

reformatsioon rootsi taani norra

Sarnased õppematerjalid

docx

Reformatsioon Skandinaaviamaades

Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte

Ajalugu

doc

Keskaeg III

· Saksamaa andis maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud usutunnistuse luterluse. · Esimene reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutmine laiemalt (valitsemise, poliitilise, majandusliku võimu alal). · Usupuhastusega ristiusu õpetuse puhastamine ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. SAKSA KEISRIRIIK 15. SAJANDI LÕPUL 16. SAJANDI ALGUL · Keisririik Euroopa südames. Keiser Karl V (1519-1556) ajal toimus reformatsioon. Ta on Habsburgide dünastia silmapaistvamaid esindajaid. · Välispoliitiline probleem: türklaste pealetung äkki muhamedlased alistavad kristliku maailma. · Hiiglaslik nõrgalt seotud väikeriikide kogum. Olulisemad otsustajad oli tähtsad kuurvürstiriigid kuurvürstid valisid keisri, kuigi see pidi kindlasti pärinema Habsburgidest. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametnikkond ja sõjavägi. MAJANDUS

Ajalugu

odt

Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis

Reformatsiooni sarnased ja erinevad jooned kolmes riigis Ma valin räägitavateks reformatsioonimaadeks Taani, Norra ja Inglismaa. Taanis hakati luterluse heaks propagandat tegema juba 1520. aastate algul, 1524 aastal kerkis esiplaanile kirikutegelane Johann Hans Tausen. Reformatsiooni mõtteks Taanis oli põhiliselt võitlus kuningatrooni ümber. 1523. aastal tagandati kuningas Kristian II ning tema asemele tuli Frederik I. Ka tema keelas alguses Taanis luterluse propageerimise, kuid 1527. aastal kuulutas välja südametunnistuse vabaduse. Peale Frederik I surma puhkes Taanis kodusõda ja sellest väljus võitjana Kristian III , kes hakkas oma võimu tugevdamiseks läbi viima luterlikku reformatsiooni. 1536. aastal kutsuti kokku Härradepäev, seal võeti vastu uus kirikukorraldus, et kogu võim läks kuninga kätte. Kirikule kuulunud mõisad ja maad läksid riigi omandiks. Kiriklik usupuhastus Taanis lõppes 1545. aastal Ribe artiklitega. Taani riigile allutatud Nor

Ajalugu

doc

Põhjamaade ajalugu 1521-1720

Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535. aastal valiti uueks kuningaks luuterlast Kristian III. Kristian IV tuli troonile 10-aastasena. Need aastad olid edukad kaubanduses, arenesid Taanis linnad ja ehitati uusi hooneid. Kuid ta sekkus kolmekümneaastasse sõtta, mis kujunes Taanile katastroofiks. 1612. aastal tal ebaõnnestus rünnata Stockholmi ja rootslased purustasid Göteborgi. 3. Reformatsioon. Olavus Petri Toimus Gustav Vasa võimu ajal. Olavus Petri levitas Rootsis Martin Lutheri õpetuse. Stockholmis muudeti jumalateenistust rootsikeelseks. Tema vend sai peapiiskopiks 1531. aastal. 4. Nils Dacke Nils Dacke juhtis kõige suurema talupoegade ülestõusu Rootsi ajaloos 1542. aastal. Probleemiks oli kuninga (Gustav Vasa) maksupoliitika, kiriku ja kuninga vastuolud. 1544. aastal mässi suruti maha ja juhid hukati. 5. Erik XIV

Ajalugu

doc

Varauusaeg

Taani. Reformatsiooni tagapõhjaks oli võitlus kuningatrooni ümber. 1527. aastal kuulutati välja südametunnistuse vabadus. Luterlust eelistati selleks, et taheti lahti saada kirikukümnisest. Kiriklik usupuhastus luterlikus vaimus vormistati 1545. aastal Ribe artiklitena. Norra. Ei olnud tegelikult usuliselt reformatsiooniks valmis, kuida tugevnesid Taani ülemvõimust vabanemise taotlused. Taani hoopis likvideeris Norra 1536. ja tulemusena viidi läbi ka reformatsioon, kuid jumalateenistus jäi taani keelde, mitte norra. Madalmaade vabadusvõitlus Poldrid merepinnast madalamal asetsevad põllud. 14-15. sajandil ühendati Madalmaad Burgundia hertsogkonnaga. Hiljem läksid Madalmaad Habsburgide suurriigi koosseisu. Madalmaade tegelik valitseja oli asehaldur, kellele allusid provitside asehaldurid. Provintsidel olid oma esindusorganid ehk staadid ja nende ühine esinduskogu generaalstaadid. Majandus. Põhjaprovintsides arenenud kaubandus, kaubabörs

Ajalugu

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel

Ajalugu

doc

2. kursuse 3. töö

maalikunst, leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal,

Ajalugu

docx

Põhjamaade ajalugu

1515 abiellus Saksa Rooma keisri Karl V õega. Island 1402. katk hävitas üle poole rahvast. Islandil hakkasid 15.saj I poolel aktiivselt kaubitsema Inglise kaupmehed. Huvi Islandi vastu tundis Hansa Liit. Soome Peaprobleem: Venemaa vallutussoovid 1495. ründas Venemaa Soomet. Kohalikud suutsid Viiburi juures venelaste rünnaku tõrjuda. Viiburi sai tähtsamaks keskuseks Soomes. Põhjamaade ajalugu 7 Uusaja algus. Reformatsioon Rootsi Gustav Vasa (14961560); Tema juhtimisel algab talurahvaülestõus; Vasaloppet (suusamaraton)/sama tee, kus talupojad jõudsid kuningale järgi (90km) maailma tuntuim suusamaratoni rada; 1521 algas talupoegade ülestõus Gustav Vasa juhtimisel; Gustav Vasa kuulutati regendiks; 6. juunil 1523 valiti Gustav Vasa kuningaks. Riigipüha kuninga päev; RootsiTaani sõda lõppes 1524;

Ajalugu

Rohkem sarnaseid