Skandinaavia keskajal Sisukord Skandinaavia ühiskond Normannid LääneEuroopas Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Stavekirke Skandinaavlaste muistne maailmapilt Skandinaavia ühiskond Põlluharimine Karjapidamine Küttimine Kalapüük Jõukas ülikkond Vabad inimesed bondid Tingid alltingid Konungid Skandinaavia ühiskond Meresõidu ja kaubavahetuse suurenemine juhused rünnakud Maapuudus Viikingite salgad LääneEuroopa Normannid LääneEuroopas Viikingid kristlikud maad nuhtlus Rünnakud kergele saagile Koostöö Vahemere maad normannid väeteenistus Skandinaavia ristiusustamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Kristlik Euroopa skandinaavlaste ristiusk Võimalus normanne tsiviliseerida Ristiusk Skandinaavia maades riikide teke
Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all. Seetõttu oli naise esimene ja peamine eesmärk võimalikult soodsalt abielluda. Naiselt oodati, et ta oleks hea abikaasa, majaperenaine ja ema. Kuid paljudel naisetel oli
Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Allergiat võib esineda igas vanuses. Ained, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. Esmakordsel allergeeniga kokkupuutel tekib tavaliselt tagasihoidlik reaktsioon, mis tingid antikehade ehk kaitsekehade tekke inimese organismis. Teistkordsel kokkupuutel tekib aga äge reaktsioon, mis võib avalduda mitmesuguste erinevate haigusnähtudena (sügelemine, kõhulahtisus, iiveldus jne). Põhimõtteliselt võib allergilisi reaktsioone jaga kaheks: ühed mis on üliägedad ning eluohtlikud (anafülaktiline reaktsioon) ning teised, mis on kergemakujulised ning elu ei ohusta. Allergia võib olla bronhiaalastma tekke põhjuseks.
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad
4. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked Esiaeg Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad; arenes künnipõllundus; Skandinaavia ühiskond Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid(kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid
Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
· Taanist rändasid välja anglid, saksid ja jüütid V sajandil Britanniasse, panid aluse anglosaksi rahvake · Taani elanikkond sai rahvasterändamise tõttu täiendust Kesk-Euroopas Skandinaavia ühiskond · Elatuti põlluharimisest, karjakasvatusest, küttimisest ja kalapüügist · Hakkas tekkima varanduslik kihistumine · Elati enamjaolt suurte taluperedena, juhtisid taluperemehed ehk bondid · Kohalikud koosolekud- tingid; osalesid bondid · Maakonna ühiskoosolekus- alltingid · Kogukondade pead-konungid · Kujunesid välja kaks suurt hõimu- götalased ja svealased · Meresõdi ja kaubavahetuse osatähtsus suureneb · Rüüsteretked · Kauplemiskohad- Birka Sigtuna, Hedeby · Kuna polnud palju maad tekkisid merekaubandusega tegelejad ja mereröövlid ehk tekkisid viikingite salgad. · Lääne-Eurooplased nimetasid skandinaavlasi normannideks ja Ida-Euroopas nimetati
Olid vabaõhutetrid, puidust lava ja istekohtadega (esimesed kivitetrid vabariigi lõpul). Puudus koor. Näitlejad kandsid maske, ning zestikuleerisid dialooge ja aariaid esitades. Kuulsaim näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas hellenistliku kreeka komöödiaid. Sealsetes süzeedes kajastusid igapäevaelu koomilised juhtumid. Vabariigi lõpul labasekoeliseks naljaks muutunud teater ei rahuldanud enam nõudlikumat publikut, mis tingid näidendite kirjutamise vaid lugemiseks. Oma positsioon rahva seas võideldi sellega, kui selgelt eóma arusaamu väljendati ning järelikult oli oluline osa kõnekunstil. Oluline oli teiste seisukohti kummutuda ja neid oma seisukohtade õigsuses veenda. Oraatorid rooma kõnemehed, kes sageli Kreeka kõnemeeste juures õppimas käisid. Kuulsaim oraator oli ratsanikuseisuses Cicero oma kohtukõnedega, kes oli ka senati ning vabariigi pooldaja. Ta tapeti tülide tõttu C, O, ja A poolt
Taanlaste retked Sihiks Inglismaa, Prantsusmaa, Vahemeri; Iirimaale rajati Dublini riik; Inglismaal asus Danelag; 911.rajati Põhja-Prantsusmaale Normandia; Rootsist lähtuvad retked Varjaagid rajasid Vana-Vene riigi; 23.09.16 Riikide tekkimine. Viikingiaja lõpp. Pikka aega valitses sugukondlik kord; Suur osa elanikkonnas olid vabad talupojad - bondid; Sugukonna juhtideks olid konungid; Rahvakoosolekud ehk tingid; Esimene riiklik moodustis oli 6.-7-sajandil Svea riik Mälari järve ääres; Taanis tekkis riigiaadne moodustis 8.sajandil, mil rajati Danevirke - kaitsevall frankide vastu; Taani ühendamine 940.aasta paiku ühendas Taani Harald Sinihammas; Jellingi kivi Taaniga ühendati Lõuna-Rootsi ning osa Norrat, samuti Põhja-Saksamaa; Knut Suur Oli 11.sajandil Taani, Inglismaa ja Norra kuningas; Norra rajamine
Kaubanduslepingud Lüübeki ja Hamburgiga Rootsi kaubanduslik ülemvõim Läänemerel lõpeb. Jätkub Stockholmi väljaehitamine. Rootsi XI-XIII saj SOOME integreerumine Rootsi riiki. 1150.ndad Erik Püha ristiretk Soome. Birger jarli ristiretk Soome 1239. a. või 1250.a. Rootsi XI-XIII saj Birger jarli ja tema järglaste ajal XIII saj II poolel hakkab Rootsist kujunema riik. Üleriiklikud maksud Riiginõukogu organ valitud aadlikest Maakondade tingid kinnitavad vormiliselt uue kuninga Marsk sõjaväeline kõrge riigiametnik Drots kohtuvõimus kõrge riigiametnik Kantsler - kõrge riigiametnik Kuningale alluvad läänid Lossid Rootsi XI-XIII saj 1279. a. Magnus Aidaluku seadus, et aadlikud ei pea maksma makse, kui nad kuuluvad ratsateenistusse. 1280. a. - taaskinnitatakse kiriku maksudest vabastust. Euroopalikud kombed Kaotati talupoja kohustus anda peavarju ja toitu rändavale aadlikule.
poolitada?" ,,Jaotada," vastas Indrek. ,,No näed!" hüüdis Tigapuu võidurõõmsalt. ,,Aga miks tahad sa siis poolitada, kui vana rääkis selgel sõnal jaotamisest? Ütle parem otseteed: kuipalju sa tõepoolest mõtled mulle anda, nii et ma teaks, kellega mul tegemist." küsis Tigapuu ja juhtis Indreku kuhugi suure kivimaja trepikotta. ,,Enne kui sisse astume, peab asi selge olema. Näed, misuke suur ja uhke maja ning misuke tore trepp, käsipuud ja kõik, aga ikka veel tingid sa mõne näruse kopika kallal. Siitsamast toredast trepist me lähmegi üles ja siis pahemat, mitte paremat, pea meeles. Teeme ruttu, muidu pärast mõni tuleb, näeb meid siin ja mõtleb jumal teab mis. Linnas pole viisakas seista niisukese uhke maja kojas, kust lai trepp üles läheb. Mine üles või mine uksest välja, ega seista ei tohi, kui ei taha naeruks saada. Ehk olgu siis, et just vihma valab väljas kaela. Aga praegu on kuiv, nii et anna minu jagu siia ja sellega on asi tahe
annaabi.ee 
