Põhjamaade kunst (0)

PÕHJAMAADE  KUNST
skandinaavia  
•
kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia
poolsaarel)
•
laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim  skan . Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus 
kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim )
nime päritolu
•
teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana  rooma  
riigiametnik , sõjaülem,  ajaloolane  ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal
•
1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin  
nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist  kandev  nime Scatinavia. ...
eelajaloonine  kunst
•
mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt  kütid - korilased kelle 
tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid.
•
Varaseimad  kaljujoonised koosnevad  sümbolitest  ja lihtastest figuuridest. Kaljujooniseid 
hakati looma arvatavasti juba 7000 a paiku ekr, kuid enamik säilinud kuulub siiski 
pronksiaega(3000-2000 a ekr) maailma üks suurimaid kivijooniste kogumeid asub Edela 
rootsis.
Viikingiaeg  
•
viikingid meresõitjad kaupnehed maadeavaastajad vallutajad
•
ruunikivid mälestuskivid meresõitjate ja sõjasangarite auks.
•
Kõigge rohkem ruunikive(u85%) üle 2800 on leitud rootsisst
•
enim leidub ruunikive 1300tk Mälardalenis ning eriti Upplandis
•
kivide loomise  kõrgaeg oli 980-110
mütoloogia
•
praegune teave muinaspõhja mütoloogia kohta pärineb põhiliselt Vanemast ja noormast 
Eddast, islandi saagadestj ateistest keskaegsetest tekstidest.
•
Noorem edda järrgi elavad 12 aasi (aasid-noorem jumalate sugu) jumalate asupaigas 
asgardis
•
9 tähtsamat jumalat:  Odin , Thor, Baldur, Tyr, Freja ; Frej; Njord, Loki ja Ydun
•
odin olii sõja surma tarkuse ennustamise nõidumise ja  poeesia  jumal
•
osmussaare  rootsikeelne nimi odensholn täh. Odini hauda
•
thor  äikesejumal  põlumajanduse kaitsja
•
valhalla langenud sõdurite  saal
ruunikiri
•
kividel  kombineerub fantaasiarikkas loomornamentikas((vendelstil) tekstiga 
•
samuti võib kividel leid laemotiive
•
pildirohkue tõttu kutsuti ruunikive pildikivideks
•
esimesed teadaolevad rootsi  kunstnikud  olidki ruunikivide meistrid Fot Öpir nig Auaekes 
arvatavasti teg 11. saj lõpus
•
Frugorgi ruunikivil Västergötlandis on kiri: Guve püstitas selle kivi Olavile oma pojale väga
tublile  noorele  mehele. ta tapeti Eestis. Havard raiud kivisse.
Rikkalikud hauapanused sisaldasid relvi  vankreid saane piltvaipu puitskulptuure ja isegi terveid 
laevu 
keskaeg  ja  gootika
•
skan. Paganad ristiti 11 saj.
•
Varajasel keskajal ehitati p-Eur paljudes kogukondades maasse kaevatud postidele tortuviad 
puust püstpalkkirikud
•
12-14 saj ehitati norras u 1000 püstpalkkirikut hetkel on neist säilinus ainult 28 need ehitised
on norra kõige olulisema panus maailma s´arhitektuuriajalukku
•
püstpalkukirikuid on mitut tüüpi. Kõige lihtasmatel on ainult üks lööv ja väike altariesine 
ning nende katus  toetub seintele . Mõnel kirikul on liskas keskel ...
•
trad. lafting ehk palkkonstruktsioon koosneb üksteise peale asetatud palkides, mis 
horisontaalselt  kinnituna moodustavad massiivsed seinad
•
püstpalktehinka puhul aga toetub ehitis vertikaalser´test postidest koosnevatel esõrestikule. 
Sõrestik keatakse pikkade ja paksude püstiselt asetatud laudadega.
•
Kivikirikutest norras o suureoonelisemad prantsuse eeskujul valminud Trondheimi ja 
Stavangeri katedraalid.
Rootsi keskaeg ja gootika
gotlandi saar (ojamaa)
•
pindala 2994 km  ruudus  eesti suuruima saare saaremaa pindala on 2673 km ruudus.
•
94 keskaegset kirikut millest enaus on taastatud ning kasutuses kirikud  gooti  j aromaani 
stiilis
•
esimesed ehitati aastatel 1150- 1250 enamus aga 1250-1400. praeguseks  on saartele ehitatud 
102 kirikut saaremaaa 13.
•
1361. aastal vallutas saare taaani kuningas  valdemar atterdag. linna rüüstati veel 
1391, 1394 ,ja 1938 aastal.  Visby  jäi kolmeks saj  rootis  võimu alt välja.
•
carl  gustaf hellqvist 1882 . „valdemar atterdag brandskattar visby“
•
kirikul tornii pikendus kolmunurk, uks külje peal, basiikila (keskmine lööv on eraldi katuse 
all), ümar kaar- roomaani  stiil, terav  kaar- gooti , torn algab poole katuse paelt, kirikud 
täielikult välja ehiatmata.
Visby
•
saare suurim lin  ja halduskeskus on läänekladadl kunagine hanasalinn visby
•
oli keskajal saare tähtis kaubanduskeskus ning  13.asj tähtasaimaks hansalinnaks läänemerel
•
visby ringmüüri hakati ehitama juba 12.asaj hanasa liidu  aegadel .
•
Umbes 1280 a ehitati see praegusele kõrgusele ja see sai iseloomulikud tornid, kuigi mõnd 
neist ei ehitatud kuni 15.saj.
•
on kõige peremini säilinud keksaegne linn skandinaavias ja kuulub unseco maailmapärandi 
nimistusse
•
visby domkyrka ( toomkirik )  a
sigtuna
•
asetseb mälari järve ääres ajaloolise upplandi piirkonnas.
•
Sigtuna asutati 11.asj. Alguses rootsi kuningas olaf skötkonung ja see sai kiiresti suureks 
kaubanduskeskuseks ja sadamaks.
•
Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(eestlased/novgorodlased) linna ehitati siiski 
peagi üles kuid selle tähtsus hakkas  langema .
•
Üks norra „“ saaga
•
võidab et norra  prints  erik purjetas 1185/86 a  itta , rüüstas eesti rannikut. Arvatavasti oli tegu 
kättemaksuga.
•
13.asj jooksul jäi linn peagi 1252a birgeri jarli (magnusson )poolt asutatud ja  rannikule  
lähemal asuva kiiresi kasvava stockholmi varju
•
st. olaf kyrka
•
stockholmi  kirik -storkyrkan ( sankt  nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , 
•
riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim  kirik  stockholmis , rootsi monarhide 
matmispaik (al. Gustav  Adolfi 'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V)
•
lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt  kooriruumi  all, 
•
linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise  kõrggootika  eeskujul.
•
Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas  birgitta  birgersdotter (meenutab pirita  kloostrit)
rootsi püha katariina
•
katariina oli rootsi püha birgitta j aulf gudmarssoni kaheksast lapsest neljas j asündis 1331.a
•
katariina reisis oma ema juurde  rooma  1350.a
•
kui birgitta suri viis katariina tema ihu rootsi ning mattis  selle pühima päästja ordu 
kloostrisse vadstenas. Sellesama kloostri abstsissiks sai hiljem katariina.
•
1375a sai katariina paavstilt loa pühima päästja püha birgitta ordu loomiseks.....
kujutav kunst
•
keskrootsis kirikutes hakkasid 15 saj teisel poolel jõudsalt levima piltjutustused
•
albrekt moolare oli kuulus oma kirikumaalidega upplandis teemad oli kas religioosssed või 
müstilised .
•
Tema  motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris  ingmar bergamni  fimi  „seitsmes 
pitser “(üks tema kuulsaimaid filme)peaaegu  600a  hiljem
•
15saj,valmis püha jüri   ja lohe  skulptuur  stockholmi suurkirikus.  Autoriks  oli saksa päriitolu
kunstnik brent notke, üks hiljemaid ....
•
albert  mooalre(maailja albert)
Soome keskaeg ja gootika
•
soome  vanimaid kivikirikuid on ehitatud 14-15 saj ja need asuvad ahvenamaal.
•
Samast  aja st on ka hattulan püha risti kirik. Kirikus on säilinud  kaunid  seina ja laemaalid.
•
Tuntuim kesaegne kirik on turu toomkirik, milline esindab tüüpilist telliskivigootikat 
läänemere piirkonnas
•
nt hattula pyhaän ristin kirkko
•
keskaegne kirik on ristküliku kujuline kus põhjapool asus käärkamber ja lõunapool 
relvaruum.
•
Tavaliselt oli  lagi  kaetud puust silindervõlviga. Hiljem hakati kasutama telliskivivõlvi, nagu 
Hattula, Hollola ja Porvoo kirikutes.
•
Siseseinad,  võlvid ja kantsel kaeti maalingutega.
•
Parimad näited ilmalikust arhitektuurist on turu ja viiburi lossid (13.saj.) ja hämenlinna 
kindlus  (romaani loss tüüp) 13-18.saj. Ämenlinna ...
ROOTSI 
renessanss  16.saaj.
•
Ehituskunsti  parmad näited on lossiarhitektuuris:  1537 .a valmsi vararenessansslik 
Gripsholmi loss, mille juures domineerivad veer  suurtükitornid.
•
16.saj. II pool domineerib kõrgrenessanss : valmivad kalmari  ja vadstena lossid( slott )
barokk  ja rokokoo 17.-18.saj.
Arhitektuuris eeskujuks  holland
•
lossiehitus. Kuningavõimu  tugevnemine tõi kaasa paraadlike losside ehitamise. 
Mõjuallikaks prantsusmaa.
•
n. Tessisn (vanem) alustas Drottningholmi suvelossi ehitamist ( versailles 'i eeskujul, 
praeguseks  unesco  maailmapärandi nimekirjas)
•
n. Tessin (noorem) kavandas uue kuningalossi ehitamist stockholmis (valmis  1754 )
•
välisilme meenutab barokkliku kalssitsismi, põhiplaanilt  palazzo . Siseruumis rokokoo, 
arhitekt c. Harleman
anfilaad (pr. k. sõnast enfilade „rida“)
kina slott. Kuninganna lovisa ulrika sünnipäevaks 1753
maalikunst
renessanss ehk vasa -aja kunst
•
portreekunst - valitseja te ja teiste silmapaistvate isikute portreed (välismaa kunstnikud)
•
urban  larsson -üks vähestest tuntud rootsi päritolu kunstnikest.
•
Peatöö: vädersoltavla 1535 stockholmi suurkirikus 
skulptuur
•
wilhelm boy'd gustav vasa  hauamonument  uppsala toomkirkikus
barokk  maailikunst
•
d. k. ehrenstrahl oli kuulsaim õukonnakunstnik, tuntud ka loomamaalijana
•
erik dahlberg kujutas rootsist suurriikii oma  graafika  sarjas suecia antiqua et hodierna 
(endine ja  nüüdisaegne  rootsi lad. k.)
•
mitmed kunstnikud kolisid  rootsist välja mujale euroopasse.
•
e. dahlberg „varssavi laging“
rokokoo maalikunst
•
rokokoo-ajastu portreekunst tõi rootsi kunstnike ülemaailmse tuntuse.
•
Arengut soodustas vabade kunstide kuningliku akadeemia asutamine stockholmis 1773.a 
Gustav III poolt.
•
g. lundberg elegantsed portreed
•
a roslin paraadportreede  maalija  „ daam  lehvikuga“ 
•
k.e. Wertmüller „ danae “
•
e. martin  romantilised  linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade
•
Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja 
psyche“, „ Mars  ja Venus“
gustav III
•
16.märtsil 1792.a  haavas  gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige  Jacob  Johan 
Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse.
•
Aluseks G.  Verdi  ooperile „ Maskiball “ esietendus 17.02. 1859 , esietendub Estonias 
13.02.2015
•
gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv 
stiil.
Kuningas Gustav III  oli väga huvitatud antiik kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil 
itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel
•
1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada 
näitusele
Taani- renessanss barokk, rokokoo
hilisrenessanss  (16.saj lõpp – 17.saj)
•
rajati mitmeid hollandi stiilis  losse
•
nt kronoborgi loss
•
frederiksborgi loss -prantsuse aed (sümmeetria)
barokk ja rokokoo (17.saj-18 saj.)
•
arhitektuuris baroklik klassitsismi
•
N.M. Eigtved -8- kandiline  Amalienborgi  väljak Kopenhaagenis, mida ümbritses ....
skulptuur 
•
j.f. Saly  frederik  V ratasmonument...
maalikunst
•
k.g. Pilo (rootslane) 1742-1772 taani õuekunstnik portreedes rokokoolik koloriit 
nt. Kuninganna Louise portree
•
n.a. Ablidgaard rahvuslik maalikunsti rajaja, klassitsistlik  laad (detalili vaba taust)
•
j.juel-portreed, maastikud , olustikumaal
klassitsism  
•
skultruur: B.  Thorvaldsen -külm, kõle 
•
eeskujuks saksa ja skandinaavia skulptoritele
•
paavst   Pius  VII hauamonument Rooma Peetri kirikus
•
arhitektuur  : M Nyrop,  eklektiline  kopenhaageni  raekoda
maalikunst
•
C.w. Eckersberg, Davidi õpilane
•
V Marstrand, teatraalne, efektitseja
rootsi kunst (19.saj-20.saj.)
realism /naturalism , impressionism  ja modrenism rootsis
•
euroopa mastaabis oli rootsi viljelev kunst vaatamata oma arengule, üsna  tagasihoidlik kuni 
19.saj lõpuni
•
alates 1880.a kahel järgnevall künendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord  tuntust koguma 
ka väljaspool oma riigipiiri.
•
maalikunst
•
anders  Zorn- maalija ja  skulptor , si 1889 a maailmanäitusel pariisis I preemia
•
maastikumaalid , portreed aktimmaalid
•
armastuse  nümf (1883), kesksuvetanst(1897),  ja  president  Grover Cleveland (1899)
•
Carl larsson, kes nagu zorngi töötas dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumiad 
kunstnikke
•
peamiselt akvarellmaalid igapäevaelust
•
kujutas tihti oma pereliikmneid ning kodu Sundbornis (Ett hem)
•
maalinud ka freskosid ning seinamaale, Kesktalveohve Rahvamuuseumis
•
liljefors-ülitäpselt loodust ning liikuvaid loomi kujutavad maalid
•
eugene  jansson- inspireeritud vincet van Gogh'i töödest, lihtsad, suured geomeetrilised  
vormid, idüllilised stockholmi-motiivid, jõulised mehefiguurid.
•
Ernst josephssoni- meisterlikud õliportreed. Tema töödes inspireerisid hilisemar 
modernismi.
•
Portreekunstiga tegelesid  richard   bergh ja  nils  kreuger
•
1885.a soovides  uuendada  roosti maalikun st, kooodustasid kunstnikerühma oponendid
•
1890.a asutasid r. Bergh ja n kreuger koos karl nordströmiga nn. „varbergikooli“, mille stiili 
võttis eeskujuks paul gauguini tööd ning vastandus realikstlikule maastikumaalile
•
eriti mõjutatud prantsuse impressionistidest oli nordström ja tema sõber, multitalent august 
strindberg
•
ühtlasi hakkasid kunstimaastikul esile tõusma naiskunstnikud eva bonnier ning hanna  pauli
arhitektuur
•
19.saj lõpuni vähehuvitav, al1930ndatest funktsionalism
•
r.östberg-stadshuset stockholmis 1923
skulptuur 
•
b fogelberg. muinasskandinaavia  jumalad
•
j.p  molin  realistlik „vöövõitlejad“
•
p. hasselberg- „snöklockan“
modernism
•
saabus rootsi 1909
•
abstraktselt  maalisid hilma af  klint , nils von dardel ja gösta adrian nilsson
•
120ndande teisel poolele levib rootsi kunstis  sürrealism  (sven jonson või stellan mörner)
•
ekspressionism  (sven erixson, bror hjorth, ivan ivarsson, inge schiöler, jt.)
modernistlik skultptuur
•
carl eldh ja carl milles. Tuntumad rootsi skulptorid läbi aegade
•
carl milles (1875-1955) tuntud purskaevude looja (poseidoni kuju göteburgis, orfuse grupp 
stockholmi kontserdi maja ees)
•
gustav vasa kuju nordiska museet'i juures
•
1906-0913 ehitas välja kodustuudio stockholmis
•
1931 -1950 kui carl oli  professor michiganis,
•
1936 moodustati millesgordeni sihtasutus
Soome 16-19.saj
•
1250.aa liidab birger jarl soome alad rootsigaa
•
1581 a moodustati soome suurvüsrtiriik, mille valitsejaks oli soome suurhertsog ja rootsi 
kuningas johan III
•
29.märts 1809 lõi aleksander I pärast kogu soome vallutamist autonoomse soome 
suurvüsrtiriigi venemaa keisririigi koosesius
•
6.dets 1917 pärast oktoobri revolutsiooni, kuulutas soome end iseseisvaks.
Renessanss, barokk
•
16.saj vähenes reformatsiooni tõttu kirikute ehitamine ja seinamaalidega kaunistamine
•
17.saj keskpaigas kasvas broki mõju kirkikute kaunistamise juures.
•
Ilmalikus kujutavas kunstis olid populaarsed miniatuursed portreed. Nende loojatest tuntuim
elias   brenner
rokokoo-tume ja karm
•
18.saj keskel kunsti tellijaid vähe, endiselt peamiselt kirik
•
tuntuim kirikumaalide looja oli  mikael  toppelius, kes kaunistas 40 kirkiut
•
nt mikael toppelius, haukipudas'e kiriku altar
isak wacklin portretist, pastellsed toonid, 
18.saj lõpp gustav III aeg klassitsism
•
nils schillmark
•
hämeenlinna kirik 1789, eeskujuks Rooma  Panteon
sündmused kunstielus 19.saj.
•
1830 maalikunst i kooli asutamine  turus , 1845 muudetakse joonistuskooliks
•
1846 asutatakse soome kunstinike ühendus
•
1848 asutatakse Helsingi joonistuskool. Kuni 1863 ainus õpetaja B,A godenhjelm
•
r.w. ekman , rahvusliku maalikunsti rajaja, kalevala
•
1849 asutatakse ateneum(soome kunstimuuseum), hoone valmisb 1887
r.w.ekman kreeta  haapasalo soittaa kannelta, 1868
theodor höijer, ateneum, 1887, neorenessanss(meenutab palatsot, kolmnurkviil,)
al 1824 kõrgklassitsism  e ampiirstiil (senati hoone)
carl ludwig engel
•
oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis
•
oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel
•
enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis
•
engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine  helsingis :toomkirik, riiginõukogu hoone, 
helsingi ülikooli  peahoone  ja rahvaraamatukogu
ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri  paigus
realistlik loodusmaal
•
vennad  magnus , wilhelm ja  ferdinand  von Wright
•
ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad
•
magnus von wright saj lõpu olusti
maalikunst
•
e. järnefelt
•
a edelfelt
•
a. gallen- kallela
•
m enckell
•
h simberg
•
j rissanen
•
novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela
•
h schjerfbeck
Skageni  maalijad (taani 19.saj)
skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni 
sajandivahetuseni käis  suviti  koos skagenis, mis paiknes  taanis  jüüti ps põhjatipus
skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku  kunstiakadeemia  ja rootsi kuningliku 
kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, 
millega nad olid pariisisi ...
prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus
kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni  koolkonnale  omane realistlik kujutamislaad
kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet
skagenii  pikki  randu kujutati....
rüühmitusse kuulusid:
roosti: oscar björck, johan krouthen
norra:  christian krohg, eilif peterssen
taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher,  peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl 
madsen
peder severin kroyer
skageni kunstnike koloonia  keskne   figuur  ja mitteametlik liider.
1883.a asutas ta „õhtuakadeemia“ need olid õhtud, mil kunstnikud kogunesid maalima ja arutlema 
üksteise tööde üle......
eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil „suveõhtu skageni 
lõunarannas koos anna ancherija marie kroyeriga“
maali inspireeris looma suvine õhtuvalgus, mil vee-ja taevasina näisid otsekui kokku sulavat
1884.a pildistas sakas kunstnik Fritz stoltenberg ancherite aias pidustevaid kunstnikke, täihistamaks
kunstnikupaari kolimist oma uude majja. Eriti üks neist fotodest  inspireeris kroyerit maalima pilti 
„hip-hip-hurraa“
michael ancher
alates 1871 a õppis ta kopenhaagenis taani kuninglikus kunstiakadeemias koos viggo johanseniga
1874.a ....
abiellus 1880a anna brondomiga. Nende kodu muutus kunstnike tähtsaks kohtumispaigaks ning eriti
pärast seda kui kuningas christian ix ühe ancheri ....
„will he round the point?“
päästepaadi  viimine  üle luidete
ancherite  kodumaja  kujundati  1960ndate  lõpus skageni muuseumiks- skageni maalikunstnike tööde 
eksponeerimiskohaks.
1997.a kõibele  lastud taani 1000-kroonisele rahatähel on kujutatud anna ....
haigus
anna ancher
maalikunstnikuna tunnustust leindnud anna ancheri huvi maalikunsti vastu sai algus eajal, mil 
kunstnikud hakkasid suviti peatuma nende perehotellis.
1875 a astus ta vilhelm kyhni  kunstikooli  kopenhaagenis
.....
christian krogh 
•
tuli esmakordelt skagenisse 1878.a suvel. Ta töi endaga kaasa teadissi uutetst 
rahvusvahelistest kunstisuundadest, avaldades .....
hvitträsk, kirkkonummi
•
rahvusromantilises stiilis hvitträsk ehitati aastatel 1901-1903 arhidektide herman gesellius, 
armas  lindgren  ja  eliel   saarinen  poolt.
•
Samuti veetis seal lapsepõlve  maailmakuulus  arhitekst  eero saarinen
•
peahoone materjaliks on looduskivi  ja palk
•
hoone kavandati ühiseks stuudioks
•
hvitträski inglise stiilis parki ümbritsevad mäed, metsad  ja hvitträski järv
harald sohlberg (1869-1935)
•
norra  maalikunstnik
•
neo  romantism
•
royal  school of art and design of christiania ( oslo )
•
maastikud, 
gustav vigeland
norra skulptor
•
1869-1943
•
hagar  ja ishmael esimene professionaalne skulptuur
•
vigelandslegget (1920-1943)- skulptuurid  frogneri  pargis , monoliit frogeri pargis, 
sinnatagen(kuri poiss),  disainis nobeli rahupreemia
edvard munch (1863-1944)
•
norra kunstnik 
•
ekpressionisti rajajaks
isa sügavalt usklik
•
ema õde surid tuberkuloosi
•
ise tihti haige 
•
noorem õde vaimuhaige
•
teda juhendas christian krogh
•
1885 läks pariisi valmis „haige laps“
•
„inger rannas “
•
kohtumine  karl jensen-hjelliga
•
kujutada realistlikult piinarikast elu 
•
1889 näitus  oslos
•
„öö“
•
1891 näitus oslos
•
„karje“(1993)
•
annetas maalid oslole
ice  hotel
•
avatud alates 1989 detsembrist aprillini, iga kord ehitataksse uuesti
•
1989 iglu
•
arhitektid esitavad om atööd 15v valitakse, ei kordu kunagi
•
konstantne  temperatuur -5 kraadi
•
kasutatakse kõike stiile
•
kirik ristiusu kirik
•
baar
•
magamistoas
yash (linus lundin)
•
tänabvakunstnik, pärit väiksest rootsi külat
•
alsustaas maalimist igavusest
•
pole kunstikoolis käinud
•
tegeleb disaini ja animatsiooniga
loomeprotsess 
•
palju digitaalset visandamist
•
seinade leidmine keeruline
•
inspiratsiooni kodukoha kunstnikelt, inimestlet, loomadelt
•
pole olnud prob politseiga
•
näitus sel aastal
henrik hakansson
•
rootsi kunstnik
•
konstfacki ülikool
•
inimese ja looduse vaheline suhe
•
veab piiri maa ökosüsteemi ja inimkonna vahele
•
rahvusvahleised grupi näitused
•
kasutab video- foto- ja helisalvestusi
gunnar  berg
•
21.mai-1863- 23.dets 1893
•
norra
•
lofoteni saarestik
•
12 õde-venda
•
kaupmees
•
1871-1875 eratunnid
•
1883-1885 düsseldorfi kunstiakadeemias1886 berliiin
•
1891 vähk  paremas  jalas
•
looming
•
kohalikud kalamehed
•
loodus
•
portreed
odd nerdrum 1944-
•
sündis rootsis, ii ms lõppu tagasi norra
•
lapsena tundis end ükiskuna
•
vanemate  lahutus , isa surm, kolimine
•
õppi  soslo kunstiakadeemias1886
•
figuratiivne  kunst ehk reaalsust kujutav kunst 
•
6-8 maali a.
•
igapäevased objektid, portree pildid ja apokalüptilist loodust
•
minevku mõju
•
teise aja kujutamine
•
valmistab  iseendale  värve ja maalib lõuendile
•
vanade maalide taastamine
kjartan slettemark
SOOME 19.-20. SAJ.
Kalju kirik  timo  ja ... soamalainen
saarinen raudteejaam helsingis juugendstiilis torni motiiv soome  juugend
pargis mingi metallist kaar eero saarinen 
valge tool punane iste/ padi  saarinen 
vanemuise teatri hoone vana
  lutheri  mööblivabriku klubi juugendstiilis 
pauluse kirik tartus  pruunikas  punan  eroheline kulunud katus
juugend tampere toomikrik hallidest kividest pruun katus suur ringi kujuline aken väike  müür  
ümber
helsingis ajaloo muuseum  hall torn pruuni ja halli  triibud üleval  segamini
sibeliuse auaammas 
jooksev  mees  keskmaajooksja  paavo nurmi
kuju keset basseini havis  amanda   merineitsi  skulptuur
felix nylund kolm  seppa  
torni otas üksik skulptuur all ümber teised  aleksander ii ausammas
skulptuur soome  eepos  mees all koer/hunt
C. Sjöstrand
W. Runeberg
J. Takanen
V. Valgren
V. Aaltonen
E. Hiltunen 
Eliel Saarinen- juugendstiilis
Eero Saarinen
A. Lindgren
H. Gesellius
L. Sonck
A.  Aalto
Timo ja Tuomio Suomalainen
W Lönn
 
 
 
 
 
hilma af kilnt- 
•
abstraktsionism, loomingut eluajal ei eksponeerinud, pidi alles 20 a pärast tema suma 
avaldama
nils von dardel
•
sündis bettnas södermanlandis
•
1888
•
õppis rootsi ....
•
loomingut mõjutasid postimpressionistid, foovide  puhas värv ja jaapani  puulõiked . Kasutas 
linnavaadetes ka kubismi
pekka vapaavuori
harjutused (19.saj. lõpp)
1. peder severinn kroyer skageni maalijad ( rand , kaks naist kõnnivad)
2. naine  seljaga , soe valgus aknast, anna ancher
3. michael ancher mere teema
4. kroyer lapsed meres
5. interjöörimaalija krogh
6. kalameeste teema skageni maalijad krogh
7. juugendi illustratsioon,mütoloogia kirjandusteose juurde kuuluv, kalevala,  gallen-kallela
8. soome laeva peal  kakas  meest, üks teeb midagi nööriga, edelfelt
9. soome naise nägu, helen schjerfbeck
10. f
11. postide otsas kujud, crl milles, millesgordem
12. surm püsti ja valges riietes mees mängib viiulit , sümbolism hugo simberg
13. naise alasti kesha saunas andres zorn, valgus
14. linnu maal, lind  toidab  poegi kotkas, merd näha, b. Liljefors
15. ett hem seeriast, akvarell, carl larsson
16. sümbolisn ,elu tants, e. Munch
17.  koridor , interjöörimaalija, uksest näheainimesih. backer
18. hele ruum üks naine seisab akna juures seljaga, mustvalged interjööri vaated v. hammershoi
19. edelfelt, 
20. kina loss
21. drottningholmi  palee , tessin vanem
22. mars ja venus, sver ...
23. daam lehvikuga- alexander roslin
24. renessansi aegne loss, nurgas  suurtüki tornid , ümarkuplid, 
25.  jeesus , klassitsistlik, thorvaldsen
26. kolm seppa, felix nylund
27. laps laua taga istub, helen schjerfbeck
28. mütoloogia,kalevala, a. gallen-kallela
29. havis amanda, soome  ville  valgren
30. eliel saarinen, pärnu mnt 10 tallinn, saarineni maja