Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis oli �Tartu maks?

Lõik failist

7
VI.
SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD)

SÕDADE
AJAJÄRGU KRONOLOOGIA



Sajand
Olulisemad sündmused
16. saj
22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid rüüstamist; Liivi sõja algus.
11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna.
18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale.
1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna.
1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa.
1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.
1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale .
1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasallid alistusid Poola kuningale.
1563 – 1570 – Rootsi ja Taani (Poola) vaheline Põhjamaade Seitsmeaastane sõda.
1569 – Poola ja Leedu liituvad üheks riigiks Rzeczpospolita nime all.
1570 – hertsog Magnus määratakse Ivan IV poolt “Liivimaa kuningaks”.
1570 – 1571 – Vene väed piirasid Magnuse juhtimisel edutult Tallinnat.
1575 – 1576 – Vene väed vallutasid kogu Eesti, välja arvatud Tallinna linna ja Hiiumaa .
1576 – 1579 – tegutses Vene vägede vastu Ivo Schenkenbergi juhitud talupoegadest koosnev lipkond.
1577 – Vene väed piirasid edutult Tallinna linna ja purustasid Pirita kloostri.
1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu .
1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium .
1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu.
17. saj
1600 – algas Rootsi ja Poola vaheline sõjategevus Eestis; Rootsi väed vallutasid enamiku Eestist.
1602 – 1603 – poolakad vallutasid enamiku Eestist (Tartu) tagasi.
1621 – Rootsi väed vallutasid poolakatelt Riia linna.
1625 – Rootsi väed sundisid kapituleeruma Tartut kaitsvad poolakad.
1629 – Rootsi – ja Poola sõlmisid Altmargi rahu; Kesk- ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse.
1630 – Tartus avati gümnaasium.
1632 – Tallinnas avati gümnaasium.
1632 – Tartus avati ülikool.
1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu Eesti ala oli ühendatud Rootsi ülemvõimu alla.
  • LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND


    Vana-Liivimaa
    Liivi sõja eelõhtul


    Vana-Liivimaa
    oli võrreldes Läänemerd ümbritsevate riikidega sisemiselt nõrk

    ja seda piirkonda iseloomustas:
    • feodaalsete väikeriikide killustatus;
    • sõjaline nõrkus võrreldes naabritega;
    • väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda;
    • vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:

    • 1556 - 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola,
    • 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu.

    Vana-Liivimaa
    sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse
    ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt.

    1.1.
    Liivi sõja rahvusvaheline taust


    Vana-Liivimaa
    ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad
    tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis
    alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul:
    1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa)
    • riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik);
    • tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks;
    • Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini;
    • Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne).
    • Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele.

    • Rootsi kuningriik :
    • aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani);
    • pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560);
    • Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad;
    • Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks.

    3) Taani
    kuningriik:

    • Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool ( unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a);
    • 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule;
    • Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta.

  • Leedu – Poola personaalunioon:
    • 1385 sõlmiti võitluseks Saksa ordu vastu Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel personaalunioon (Leedu suurvürst Jagailo valiti ühtlasi ka Poola kuningaks). Paganlikud leedulased võtsid vastu katoliku usu.
    • Leedu – Poola union üritas aeg-ajal sekkuda Vana-Liivimaa siseasjadesse (vt Vana-Liivimaa kodusõda 1556 – 1557) ja laiendada oma võimu põhja poole.

    1.2.
    Liivi sõja ajend


    Sõja puhkemise
    ajendiks oli nn Tartu
    maks
    .
    Ülesanne:
    vastake õpiku abil järgmistele küsimustele:

  • Mis oli “Tartu maks”?
  • Esitage oma arvamus, millist “alluvuse aega” võis Moskva ettekäändeks “Tartu maksu” kehtestamisel tuua?
  • Miks võib Vana-Liivimaa delegatsiooni nõustumist 1554. a maksu tasuda pidada Venemaa jaoks suureks diplomaatiliseks võiduks?

    2.
    Liivi sõja (1558 – 1583) käik ja tulemused


    2.1.
    Liivi sõja olulisemad sündmused


    • Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu 1558. a alguses sissetunginud vene – tatari vägedele osutada ei suutnud:
  • Vasakule Paremale
    Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #1 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #2 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #3 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #4 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #5 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #6 Liivi Sõda-Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Heat. Õppematerjali autor
    Põhjalik kokkuvõte antud ajaperioodist. 16-17 sajand tähtsamad aastaarvud.Poliitiline ellugu ja ajend. Liivi sõja käik ja tulemused. Eesti kolme kuningriigi valduses. 6 lehekülge.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    doc

    Liivisõda

    VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

    Ajalugu
    thumbnail
    11
    doc

    Liivi sõda

    3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle ­ Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja siin aset leidnut.Peale selle pole mingi uudis, et tundides võetakse teemasid läbi siiski üpris üldiselt, mis on ka arusaadav, sest aeg ja õppeprogramm surub peale.Seega, antud töö on suurepärane võimalus süveneda ühte tähelepanuväärsesse ja eestlaste jaoks tähtsasse teemasse.

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Liivi sõda

    Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    doc

    Liivi Sõda

    LIIVI SÕDA ( 1558 ­ 1583 ) 1. Rahvusvaheline taust ja eellugu: 1) Läänemere valitsemise probleemi teravnemine 16.saj., sõja põhjused: - taotlus ülemvõimule - Hansa Liit - Taani : valitses Läänemere väinades - Rootsi: 1523 oli vabanenud Taani võimu alt ( oli sattunud seoses võitlusega Hansa Liidu vastu); Rootsi valduses oli ka Soome (al.1323) Rootsi eesm. - laiendada valdusi ida suunas - Poola (oli jõudnud Läänemere äärde); lõhestatud sisetülidest - Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    doc

    Liivisõda

    Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    rtf

    Liivi sõda

    Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Liivi sõda

    Seda tehti küll puigeldes ja juba ette lootes, et maksmisest suudetakse siiski kavalusega hoiduda, aga nii kinnitati vaidlustava maksu õiguslikkus igave- seks paberile. See oli Vene diplomaatia.suur edu.Aastatel 1556-1557 pidas ordujäljekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Sõja kulg tunnistas veel kord, et Vana-Liivimaa jõud on nõrk. See tõdemus tõstis veelgi naaberriikide isu. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, millega Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See ei hakanud aga kehtima enne kui 5 aasta pärast, sest alles siis pidi lõppema Vene-Poola vaherahu.1557 .aastal sai ümber ka Venemaaga lepitud vaherahu tähtaeg. Kui Vana-Lüvimaa saadikud sügisel Moskvasse jõudsid, tundis tsaar Ivan IV Julm ennast väga kindlalt. Aasta eest oli talle alistunud ka Astrahani khaaniriik, soodsad rahulepingud olid sõlmitud Krimmi khaani ja Rootsi kuningaga

    Ajalugu
    thumbnail
    2
    odt

    Liivi sõda

    Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa lepingutes,

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun