Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja
ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr Tsivilisatsiooni teke. · Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära. o Vesiratas · Avatud ligipääs · Kiilkiri
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud
Suurte reformide peamised tulemused. Poliitilises elus - Kaotati aadli senine eesõigustatud poliitiline seisund, kehtestati mitteseisuslik kohtupidamine Majanduses majandus elavnes sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine, millega loodi eeldused kapitalistlike suhete arenguks Sõjaväes Kehtestati sõjaväekohustus Kultuuris Suhteline loominugvabadus andis häid tulemusi ajakirjanduses, kirjanduses ning teatri- ja kustielus Rahvuslik ärkamine Eestis 19. sajandi keskpaigas lagas rahvuslik ärkamine, misl eestlatest haritlaskond hakkas teadvustama oma rahvuse olemasolu ja rahvuskultuuri edendamise vajadust. Rahvusliku liikumise eeldused: · 19. sajandi alguses said Eesti talupojad pärisorjusest vabaks · Tekkis eestlastest haritlaskond · Aleksander II oli uuendusmeelne Pärast 1866 aasta vallaseadust vabanesid talupojad lõplikult mõisnike eestkostest. Kui talupojad said osaleda omavalitsuses, siis see oli neile esimene korda osaleda poliitikas ja
cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks
· Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav)
said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas
veelkord kinnitati liiduvabariigi ülimuslikkust Eesti Nsv territooriumil ja deklareeriti et NSV liidu keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. 1989. aasta üks märkimisväärsemaid ettevõtmisis oli 23. Augusti Balti kell Vilniusest Tallinnasse. Sellel üritusel osales ligikaudu 2 miljonit inimest. Eesmärgiks oli teadvustada maailmale Baltikumi probleemidest. Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989
(Poola,Jugoslaavia,Kreeka,Albaania,Nsvl alad). NÜRNBERG:Pärast IIMS lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle.24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises,sõjaroimades ja kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma.Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.Selle protsessiga lagas Euroopa puhastamine natsismist jka fašismist. Holokaust-juutide hävitamine Antisemitism-juudivastasus Getod-juutide linnaosad Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati. II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül toime3)Stalin soovis kommunismi levikut4)Saksamaa soovis natsismi ja aaria rassi
VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga. · 1-2 korruseliste hoonete katused lamedad, elumajade
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused.
Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid
(Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei saa seostada mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust pole midagi tänaseni teada. (Gelb, 2017) Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid linnriike nagu näiteks Uruk, Ur, Kis, Lagas ja nii edasi. Sumerite linnriigid olid väga arenenud erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite keelest. Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst
Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas. 9)Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade- vahelised tülid . 10)Mesopotaamia asub Lähis-Idas. 11)Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine
· Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad
Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm
ülisuureks. Finantskriiside lahendamiseks kutsuti kokku generaalstaadid, mida tähistati jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille's lossis 5. mail. 1789. Varsaille's toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud, astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent
Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus.
Sellega lõppes esiaeg ja algas ajalooline aeg. Ilma kirjata on riigi teke ja valitsemine võimatu. Vanim kirjasüsteem on piltkiri mõistekiri. Sumerid lõid kiilkirja. Algselt kasutati kirja majandusteemade üles märkimiseks. Kiilkirja kasutasid: sumerid, babüloonlased, assüürlased, hetiidid, urartulased. MESOPOTAAMIA RIIKLUS & ÜHISKOND Sumeri linnriigid Poliitiliselt killustatud, eraldi linnad.Tuntumad linnad: UR, URUK, LAGAS, KIS. Linnad olid pidevalt sõjas. Linnad müüridega kaitstud, keskmes asus tsikuraat. Algul valitsesid preestrid, hiljem kuningad. Meestekeskne ühiskond. Jõukam elanikkond moodustas kodanikkonna. KUNINGAD PREESTERKOND KODANIKKOND ORJAD. Ühiskond vähem reguleeritud kui mujal, rahvas ei sõltunud väga palju riigist, maksud olid üpris tagasihoidlikud. Suurriike juhtisid despoodid, piiramatu võimuga valitsejad, kes pidid eliiti kuulama ja vastutasuks toetas eliit kuningat
· Aktiivne seltsielu - kasvas selle organiseerituse tase A. Majanduslikud eeldused · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupeog oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng, eriti 20 saj algul toimunud hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene siseturule · Lagas linande eestustumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) B. Sisepoliitilised eeldused · 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia · hakati looma erakondi, esile kerkisid eestlastest poliitikud · tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi C
a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
Põhirelvaks oli 30cm pikk võitlusnuga, kilp, oda, vibu ja nool. Sumeritel ei olnud ratsaväge, kasvatati eesleid. Olulisemad avastused: ratas, õlu, potikeder (keraamika), kangasteljed. Riiklus e poliitika Esimesed tekkisid Mesopotaamia alal ja olid linnriigid. Linn oli savimüüriga ümbritsetud, keskel tempel ja selle kõrval kuninga palee. Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am
Vanade Idamaade arhiivid. Arhiiv kui ürikute kogu tekkis koos kirjaoskusega. Tollane arhiiv oli valitseja kantselei, tal oli ühisjooni ka raamatukoguga. Vanimad säilinud dokumendid on kiilkirjas savi- ja kivitahvlid, Egiptuses papüürusrullid. Algselt olid raamatukogud, muuseumid meie mõistes arhiivid- sisaldades maksude ja laenude inventuuride jne dokumente. Erisus tekkis hiljem, sõltus säilitatavatest objektidest. Vanimateks arhiivideks loetakse raidkirju e. epigraafilised arhiivid. Lagas vanemaid linnriike, kus oli hoone, mis sisaldas savitahvleid linnavalitsuse tegevuse kohta. Uruki linnas Sumeris 400 000 savitahvlit. Enamus kandsid infot majandustegevuse kohta nn. valitsejate vahelised lepingud, majapidamissisuga asjad. Roomas Alexsandria raamatukogu, ühtlasi arhiiv ja muuseum. Säilitati pronkstahvlitele, seoti nahkhoidistega. Arhiiv põles ja kõik tahvlid sulasid ära. Sõna arhiiv tuleb kreeka keele vahendusel: ARHEION- kindel hoone, asutus.
Suutis mereröövlite mõju Läänemerel vähendada; 17. juunil 1397 kogunnesid Taani, Norra ja Rootsi aadlikud Kalmari linnas; Loodi Kalmari unioon Taani, Norra ja Rootsi ühisriik. Uniooni mõranemine Rootsi oli uniooni vatsu, sest Rootsis olid kõrgetel ametikohtadel taanlased ja sakslased; Uninoon kurnas Rootsi majandust; Engelbrekt Engelbrektsson 1434 lagas talupoegade ülestõus Engelbrekt Engelbrektsson juhtimisel; Pommeri Erik kuulutati troonilt kukutatuks; Engelbrekt Engelbrektsson kuulutati legendiks; 1436 Engelbrektsson tapeti unioonimeelsete aadlike poolt; Regendina hakkas valitsema Karl Knutsson; Engelbrektssoni tegevuse tulemusel Talupojad said arvestatava mõju; Taastati Rootsi iseseisvus; Moodustati rahvakoogu Riksag;
ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias. Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Uruk, Ur, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja).
· Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga · Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide
Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive
laiemalt Balkanil tervikuna. Türgi seevastu lootis oma kaotatud positsiooni piirkonnas taastada, Türgit toetas vargsi Prantsusmaa, kes oli Osmanites alati näinud liitlast (Austria) Habsburgide, nüüd aga ka Venemaa vastu. Türgis viidi läbi armee reform. Venemaad julgustasid Türgi kaotused Türgi-Pärsia sõjas 1731 – 1736. 48 Sõda lagas kokkupõrgetega 1735 aastal Kaukaasias. Ametlikult algas sõda Venemaa ja Türgi vahel 1736. Austria ja Türgi vahel 1737. Vene väed hõivasid esmalt Krimmi (khaaniriigi) ja Aasovi, seejärel aga Moldova. Serbiasse, Lääne-Valahhiasse ja Lääne-Bulgaariasse tunginud Austria väed kandsid seevastu ränki kaotusi. Prantsusmaa (Fleury) seadis eesmärgiks rahu saavutamise ja Vene-Austria liidu murendamise. Kuna nii Türgi kui Austria, aga ka Venemaa (kartes Rootsi rünnakut
annaabi.ee 
