Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused Georg Mendel (1822- 1884) 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e. mendelismi nime all. 5. Mendel teostas katseid aedhernega(hea valik).
tungimiseks vajallikke ensüüme, isegi ribosoome (nt Ebola viirus). Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline 3.3 Mendeli monohübriidse ristamise katsed 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). · P parentes(vanemad) · F filia, filialis (tütar ja poeg) · X ristamine · 0-> - isane · +0 emane · F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e. mendelismi nime all. 5. Mendel teostas katseid aedhernega(hea valik).
Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused : 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e. mendelismi nime all. 5. Mendel teostas katseid aedhernega(hea valik). a) seemneid (kollane dominantne, roheline retsessiivne)
4. Hernel on suhteliselt vähe kromosoome, keharakkudes 7 paari kromosoome. 5. Hernetaimede viljakus on piisavalt arvukas 7 aasta jooksul kasvatas ja analüüsis ta ~28 000 hernetaime. Hübridiseerimismeetod sobivate tunnustega isendite tahtlik ristamine ja järglaste igakülgne analüüs. 1. Vastavate tingmärkide ja skeemide kasutuselevõtt ja need käibivad tänapäevani. a) P: (parentes)/ I - sugupuudes inimeste puhul b) F1: (filia, filialis) esimene järglaspõlvkond/ II inimeste sugupuudes c) X: hübridiseerimine, ristamine d) genotüüp esitatakse tähtede kombinatsioonina, lähtuvalt omast valikust, nt Pp. P paremakäelisus, p vasakukäelisus. Ladina suurtähega tähistatakse dominantne alleel, sama tähe väikeversiooniga tähistatakse selle geeni retsessiivne alleel, tähistamiseks
Mida Mendel ristas? Erinevaid hernetaimi Hernesordid õnnestunud katseobjekt: 1) Looduslikult isetolmleja -> lihtne tolmendada 2) Selgelt eristuvad alternatiivsed tunnuspaarid, mille muutlikusaste on väike. Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat) P: (parentes) vanemad F: (filia/filialis) järglased 1,2 põlvkonna number X hübridiseerimine AaBb genotüüp (geenvalem!) Kollane fenotüüp Monohübriidne ristamine -> ühe tunnuspaari kujunemine Värvusgeen: 2 alleeline A kollane, a roheline P: AA aa homosügoodid -> A -> a sugurakud Mendeli I seadus: Ühtlikusseadus homosügootide omavahelisel ristamisel antud alleelipaari suhtes on järglaspõlvkond geno- ja fenotüübilt ühtne.
F2 1 valge, 2 osa roosasid, 1 osa punaseid. (retsesiivne alleel mõjutab dominantse alleeli avaldumist) must kukk + valge kana = hallid tibud, lokkis juuksed + sirged juuksed = lainelised juuksed. Kodominantsus e. üheaegselt avalduvad mõlema vanema tunnused. P Must naarits X Valge naarits F1 Kirjud naaritsad F2 1 osa musti, 2 osa kirjusid, 1 osa valgeid NB! Teatud geenikombinatsioonid põhjustavad organismi varast hukkumist. Sümbolid P – parents F – filia, filialis X – ristamine F1, F2, F3 – põlvkonnad Homosügoot – AA, aa Heterosügoot – Aa Ülesandeid 1. Hobuste puhul on punakaspruun karvavärv retsessiivne tähnilise karva suhtes. Kui heterosügootne tähniline isane paaritub punakaspruuni emasega, siis milline on genotüübiline ja fenotüübiline lahknemine järglastel? 2. Lillhernel domineerib punane õite värvus valgete üle. Missuguste õitega on F1 taimed, mis saadakse sordipuhaste punaste ja valgete lillherneste ristamisel
Feenifond organismide rühmale omaste tunnuste kogum. Genoom haploidne kromosoomistik. Muutlikkus organiside võime üksteisest erineda. Jaguneb pärilikuks ja mittepärilikuks. Lookus piirkond kromosoomis, kus paikneb mingi geen. Gregor Mendeli seadused : 1. Mendel teostass katseid erinevate taimehübriididega st. ristas erinevaid taimi. 2. Võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide sümbolid (kasutusel tänapäevani). a) P parentes(vanemad) b) F filia, filialis (tütar ja poeg) c) X ristamine d) 0-> - isane e) +0 emane f) F1, F2, F3 põlvkonnad. 3. rakendas statistikat tulemuste töötlemiseks. St. kõik Mendeli seadused on statistilise iseloomuga. 4. Mendel avastas ja sõnastas pärilikkuse üldised seaduspärasused, ja neid tuntakse mendeli seaduste e. mendelismi nime all. 5. Mendel teostas katseid aedhernega(hea valik). a) seemneid (kollane dominantne, roheline retsessiivne)
vähe kromosoome ( 7 paari, a mendel ei teadnud seda)- järelikult vaadeldavaid tunnuseid määravad geenid asuvad erinevates kromosoomides, väikene tunnuse muutlikkus, hernes ka saagikas taim, kus sai teha statistikat. Proovis ka hunditubakaga, aga see ei õnnestunud. Monohübriidsel ristamisel vaadeldakse ühe tunnuse kujuemist järglaspõlvkonnas. Värvusgeen esineb kahe variandina (alleelina) dominantne A ja retsessiivne a. P- vanempõlvkond. P: AA x aa F1 (filia, filialis) : Aa. Mendel I - Mendel ristas hernetaimi läbi õite tolmeldamise. Homosügootide omavahelisel ristamisel antud alleelipaari suhtes on esimene järglaspõlvkond ühtne nii geno- kui fenotüübiliselt. Genotüübiliselt Aa ja fenotüübilisel kõik seemned kollased. Loeng 06.10.11 P: Aa x Aa sugurakkude 50-50 on teooria, reaalne jaotus võib olla hoopis teistsugune. F1: AA; Aa; Aa; aa Mendel II Heterosügootide omavahelisel ristamisel ilmneb järglaspõlvkonnas
annaabi.ee 
