Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse entsüklopeedia terve konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, subjekt, õigusnormid, subjektiiv, aktid, õigusakt, asjaolud, ainul, normis, objektiiv, moraal, subjektid, õiguskord, juhu, riigivõim, õiglus, ajaloolis, normatiiv, riigipea, kohtunik, monarh, sunni, tavaõigus, loomuõigus, valdkond, kindlus, eraõigus, legis, analoogia, põhiseadus, rakendaja, reguleeritud, suveräänsus, imud Normatiivne akt e üldakt- Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)-kohtusüsteem Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed Euroopa liidu õigusaktid 8. Mida tähendab õiguskorra normatiivsus? Selgita! Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud
Normatiivsusel mitmeid tahke alates puhtformaalsetest ja lõpetades ühiskondlik-poliitilise tegelikkusega. Ülevõtmine ei tähenda, et seadust samamoodi tõlgendatakse. Eestis Kesk-Euroopa õigusmudel. Õigusakti sisu vastavus kehtivale õigusele õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane, õigusaktide vahetu vastuvõtmine teatud kindlate protseduurireeglitega ja õigusaktid peavad saama kindla vormi ning olema materiaalselt õiguspärased. Kõrgemal asuvad aktid kohustuslikud madalamatele aktidele. 2.2. Õiguse allikate liigid Kontinentaalne õigussüsteem seadusõigus: õiguse leidmiseks on vaja pöörduda seaduste poole. Õigus sisaldub seadustes. Lõppastmes taanduvad nii seadusõigus kui ka tavaõiguskontinentaalses õiguses kirjutatud õiguseks. Õigusakti vastu võtnud organi tegevuse sisu järgi jaotuvad õiguse allikad (formaalne jaotus): 1. Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt. 2
Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele. Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes. 2.2 Õiguse allikate liigid Kui võtta aluseks õigusakti vastuvõtnud organi tegevuse sisu, siis jaotuvad õiguse allikad: 1. LEGISLATIIVAKTID – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt 2. HALDUSAKTID – vastu võetud eksekutiivorganite poolt 3. JURISDIKTSIOONIAKTID – jurisdiktsiooniorganite poolt See on formaalne jaotus.
Seadusd formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt. On aga ka formaalseid seadusi, mis samaaegselt ei ole seadused materiaalses mõttes, nt haldusaktid (Riigi eelarve seadus). Ainult rahvahääletusel võib muuta PS 1. ja viimast ptk-i. Seadlus on sisuliselt seadusjõuda õigusakt. Seadusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on fn-selt õigustloovad aktid. Sarnased dekreetidele. Dekreedid on õigustloovad aktid e õiguse allikad; neid võtab vastu haldusorgan; neil on spetsiifiline kehtejõud. Seadus võetakse vastu Riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt. Eristatakse erakorralisi dekreete ja hädadekreete. Määrtused on valitsuse ja ministrite poolt seaduse alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Fn.lt on määrused legislatiivaktid. Fm-lto n määrtused haldusorgani aktid. Õigusteoorias on kaks
subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Nii peab ka seadusandja objektiivse õiguse loomes, kirja pannes sümpaatseid subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise. 1. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita! Õiguse subjekt on isik, juriiidiline või füüsiline isik, kes saab olla õigussuhte üheks pooleks ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi. 1. Mida tähendab õiguse objekt? Selgita! Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks
lähtudes juriidilisest jõust. Seadused on kõrgemal kui seadlused ja määrused. Tuleta meelde rahvusliku õiguskorra püramiid. Rahvuslik õiguskorra püramiid hierarhia kujuneb normi eesmärgist ning sellest, kes normi välja annab Legislatiivpädevus Riigikogu, president, KOV (PÕHISEADUS) Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadus Seadused Seadlus Määrus KOV õigustloovad aktid Ülipositiivne õigus (õiglus), kõik aktid peavad olema sellega kooskõlas. Püramiidis asub kõige kõrgemal! õiguskorra vertikaalse struktuuri iseloomustab rahvusliku õiguskorra püramiid: a) Seadused (formaalne definitsioon riigikogu või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt). Põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted, konstitutsioonlised seadused, seadused, seadlus.
korrespondeeruvad; nt liikluses valgusfoor. · Ühes ja samas situatsioonis on ühel õigussubjektil nii subjektiivsed õigused kui ka kohustused; nt ost-müük. · Mitte alati pole subjektiivse õiguse ja juriidiliste kohustuste vaheline side vahetu; nt nõudeõiguse situatsioon. Õiguse subjektid · Juriidilisi kohustusi ja subjektiivseid õigusi omavad isikud. · Jaguneb kaheks: 1. Füüsiline isik selleks, et olla õiguse subjekt, omab õigusvõimet ja teovõimet. · Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. See algab elusalt sünniga ja lõppeb inimese surmaga. Inimesel on piiramatu õigusvõime. Üldjuhul ka ühetaoline. · Teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. See on seotud teatud vanusepiiri saabumisega. 2
reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud
põhiseadus, seadlus dekreet jne. Üksikakt- õigustkohaldav akt- individuaalakt. Üksikakt ning õigustrakendavad yksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes esksekutiivse, st kohaldava , täitmisele allutatud iseloomuga. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. 19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel
küsimärgi alla seada. Seadus peaks tekitama kindlustunnet riigi jm vastu. Tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õiguse eesmärgipärasus. Õigus on inimeste poolt loodud inimeste jaoks. Mida vanem seadus, seda rohkem võib märgata tendentsi, et inimesed ei ole seaduse ees võrdsed - orjanduslik kord. I seminar 23. september 2008. a. 10:03 Hea usu põhimõte - tsiviilõiguse põhimõte, mille järgi üks subjekt eeldab, et teine on tema vastu aus ja õiguspõhine. S. Kaugia Common Law - Kohtud jagunevad mitmeks. On kõrgemalseisvad kohtud ja on ka madalamal asetsevad. Kõik kõrgema kohtu pretsendid on olulised madalamatele. Nendega peab arvestama. Koosneb üldisest õigusest ja õiglasest õigusest. Tänapäeval mooduatvad üldine õigus ja õiglane õigus õigusestruktuuri. Algul arenesid üksi, kuid hiljem koos edasi. Esimese astme kohtudeks 12-13
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN 2/13 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid, mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: 3.5.1 Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) 3.5.2. Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad. 3.5.3. Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 3.6. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Confidential SORAINEN – 2/13 – 3.7. Euroopa Liidu õigusaktid 4. Õigusnormi tüüpstruktuur – eristatakse kolme elementi: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Täpsemalt hüpotees näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused
kasutatavate terminite tähendusi. Õiguskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, täpsuse annab õiguskeelel õigustermin. Olulisemate õigusterminite kohta annab sisulisi tähelepanekuid seadustekst ise. Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides. Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga paljudel juhtudel sisaldavad õigustloovad aktid paragrahvide alguses seaduse eesmärgid. Seadus peab olema loodud eesmägi püstitamisega. Enne kui seadusandja hakkab tegelikkuse olukorda korrastama, peab ta esitama eesmägi ja selle fikseerima. Fikseeritud peab eesmärk olema seaduseelnõu juurde kuuluvas seletuses. Kollisiooninormid - räägib ühe või teise olukorra lahendamisest, kui kõne alla tulevad mitmes õigusnormid, mida saab kasutada olukorra lahendamiseks. Kollisiooninormid on juhtmärgiks,
Näiteks prima facie kohustus on selline, mis üldiselt kehtib, sest selle jaoks on olemas kindel moraalne alus või õigustus. Kuid konkreetset olukorda vaagides võib osutuda, et mingid teised kohustused, õigused või muud kaalutlused kaaluvad prima facie kohustuse üles, mistõttu viimane ei osutu tegelikuks kohustuseks ehk kõiki-asjaolusid-arvestades-kohustuseks. Õigusallikad kohtumõsitmisel: Põhiseadus, normatiivsed aktid e viited õigusallikatele, pretsedendid, muud seadused, Euroopa inimõiguste Konvensioonon. Tavaõiguses olid erinevad katsed, et selgitada välja, kas isik on süüdi või mitte nt. uputamine, hõõguva rauatüki käes hoidmine jne. Puudus või viga kohtuotsuses: Õigusviga- Põhiseadusvastasus, faktiviga- ilmnevad faktid pärast otsuse jõustumist. 6 14. Õigusaktide mõjude analüüsi
Õigusnormid Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimestevahelised suhted ja inimkäitumine on allutatud teatud reeglitele. Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist ree
Õiguse entsüklopeedia 1. Õiguse eelastmete all mõistetakse moraali ja tava kuna need olid inimeste elus enne õigust. Nad mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad sotsiaalset käitumist. Tava ja moraal olid ühiskonna jaoks alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. 2. ius non scriptum (kirjutamata õigus) puhul on tegemist õiguse eelajalooga ja ius scriptum (kirjutatud õigus) ehk tõeline õigus, formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. 3. Õigus(ius) -riigi poolt kehtestatud käitumisnormide kogum, mille rikkumine toob kaasa riigi hukkamõistu. 4. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. 5. Eraõigus on õigusalus kus subjektid on võrdsed. Avalikus õiguses -
1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Käsk, keeld, luba midagi teha. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes
Põhiseadus Rahvusvaheline õigus Konstitutsioonilised seadused EL õigus Seadused;seadlus Määrused Kohaliku omavalitsuse määrused · Õigustloov akt õiguskantsler on oma ametis sõltumatu ametiisik. Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna.
Moraal on ühiskondliku teadvuse üks norm, mis määrab ära inimeste käitumise kohustused üksteise ja ka ühiskonna suhtes. Moraalinormid kujunevad välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena, nad väljendavad ühiskondlikku tahet, on ühikondlikud imperatiivid (nõue; kohustus). Moraalinormid sisalduvad inimeste teadvuses ja ei saa reeglina kirjalikku vormi, nende täitmist tagatakse ühiskondliku sunniga, moraalijõuga, v.a. juhul, kui moraalinorm ja õigusnorm sisuliselt kattuvad. 5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse.
1) õigustavad, 2) kohustavad, 3) keelavad. S - õigusnormi sanktsioon fikseerib õigusliku mõjutamise sunnivahendi liigi ja määra, kui õigusnormi on rikutud. Liigitus: 1) suhteliselt määratletud - liik ja määr on alternatiivsed, st erinevad karistusliigid; 2) absoluutselt määratletud - täpselt üks liik või määr. Sanktsiooni eesmärk on mõjutada preventatiivselt hoiatavalt kõiki subjekte tulevikus käituma üksnes õiguspäraselt. Õigusnormid vormistatakse: 1) õigustloovad aktid e normatiivaktid e üldaktid, 2) õigustrakendavad e üksikaktid. Õiguse teooriate paljusus Tuleneb lõppastames sellest, kuivõrd õigus ja õiglus on teineteisega seotud, samuti kuivõrd õigus on sõltumatu või sõltuv teistest sotsiaalsetest nähtustest. See on ka küsimus õiguse ja õigluse allikatest, samuti õiguse eesmärgist ja rollist ühiskonnas. Antiikaja käsitlused õigusest Antiik-Kreekas käsitlesti loodust inimesest omaette eksisteeriva igavese nähtusena, kus
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suh
Juriidiline kaitse sõltumatute kohtute poolt e. Põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine. 2) materiaalsed – a. käsk austada ja kaitsta inimväärikust b. ülipositiivse õiguse tunnustamine c. seadusandja seotus konstitutsiooniga (riigile suunatud nõue siduda ennast oma töös konstitutsiooniliste nõuetega). 2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. 3. Õiguse allikate liigid Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu
TÕLGENDAMISE KLASSIKALISED VIISID Grammatiline tõlgendamine Iga tõlgendamise viis peab lähtuma seadustähest. Kõigepealt tuleb uurida õigusnormi teksti, võttes abiks grammatikareeglid. Ükski tõlgendus ei saa ole absoluutselt õige ja kehtida igas ajas ja ruumis. Iga aeg ja ruum pakub oma väärtusmastaape, mida õiguse rakendaja arvesse peab võtma. Õiguse tõlgendamist iseloomustab kontinuiteet ehk järjepidevus. Grammatilises tõlgendamises on hädavajalikuks eelduseks selle keele reeglite tundmine, milles on õigusnormid väljendatud. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks. Väljendeid, millel on õiguse keeles spetsiifiline tähendus, kasutatakse õigusnormides just selles tähenduses. NT. leping, pärand, tehinguvõime, valitsus, kohus jne. Nii välistab õiguse keel paljude sõnade mitmetähenduslikkuse. Kontinentaalses õigussüsteemis on õiguse tekstil kahe
konkreetseks käitumiseks. Need on näiteks kohtuotsus, ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkirjad, autasustamise või armuandmise otsused jm. 3) Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahva tahte vahetu väljendusena. Seadus on normatiivaktide hierarhilise süsteemi kõrgeim akt, kõik muud aktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitakse oma juriidilise jõu järgi: - Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. EV kehtiv põhiseadus on vastu sõetud rahvahääletusel 28. juunil 1992 ja selle muutmise korra sätestab põhiseaduse XV peatükk. - Konstitutsioonilised (orgaanilised) seadused – täiendavad põhiseadust, nende
3.1. Üldaktid 47 3.2. Üksikaktid 47 § 2. Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel 48 Skeem nr 7 49 P.1.Seadusandliku riigivõimu õigusaktid 50 P.2.Täidesaatva riigivõimu õigusaktid 50 P.3. Kohtuvõimu jurisdiktsioonilised aktid 51 P.4. Haldusdokumendid 51 § 3. Õigusakti struktuur 52 Skeem nr 8 53 § 4. Õigusaktide kehtivus 54 P.1.Promulgeerimine, jõustamine ning jõustumine 54 P.2.Jõusolek ning õigusjõud 56 P.3
kehtestamise viisi, õigusharus rakendatavate sanktsioonide liiki, sanktsioonide rakendamise korda. Õigusliku reguleerimise meetodeid võib põhimõtteliselt olla kaks: -Autonoomne meetod – õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis reguleerimisel õigussuhte subjektid on võrdsed. (nt varaliste suhete reguleerimisel) -Autoritaarne meetod – üks õigussuhte subjekt on allutatud teisele selle meetodi puhul on üks suhte subjekt teise suhtes kohustatud, st madalam pool. (nt haldusõiguslik suhe) Õigusinstituut Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest; õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavates suhetes. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil,
sekundaarsete elementide struktuuris (institutsionaalne põhitunnus): 1) Seadusandliku riigivõimu õigusaktid ehk legislatiivaktid (seadused); 2) Täidesaatva riigivõimu õigusaktid ehk haldusaktid ehk eksekutiivaktid (määrused, korraldused, käskkirjad); 3) KOV õigusaktid loetakse samuti haldusaktideks (määrused, otsused, korraldused, käskkirjad); 4) Jurisdiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused); 5) Korporatiivsete organisatsioonide õigusaktid (korporatiivsed aktid, sh statuudiaktid kui staatust, funktsioone ning pädevust määratlevad põhiakti nt põhikiri, põhimäärus); Üldaktid Üldakt= normatiivakt= õigusloovakt Üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused on:
Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt; 2) kohustus inimene allutab oma käitumise normi eeskirjale (väline autoriteet); 3) realiseerimise viis sotsiaalne kohustus täidetakse vabatahtlikult või sotsiaalse surve mõjul (nt hukkamõist jms); 4) eesmärk saavutada kehtestatud reegliga soovitud käitumine; 5) abstraktsus; 6) kehtivus aegruumis kehtivad püsivalt mingil kindlal ajavahemikul kindlas ruumis ja isikute ringi suhtes. Sotsiaalsete normide funktsioon
Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on
2. Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus 1) Positiivne õigus - kehtivad õigusnormid 2) Ülipositiivne õigus ehk loomuõigus on loodusõigus või mõistusõigus, mille põhinormid vastavad inimese loomusele, rajatud eetika ja õigluse tihedale seose tunnetamisele 3. Õiguse allikate liigid 1. Õiguslik tava 2. Leping 3. Kohtu pretsedent 4. Õigusteadus, juristide arvamus 5. Rahvusvahelise iguse üldtunnustatud põhimõtted 6. üldakt 4. Õigusnormi loogiline struktuur 1) Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2) Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3) Normi rikkuja suhtes kohaldava mõjutusvahendi 1.1) Hüpotees- näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 1.2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 1
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt p
annaabi.ee 
