Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused (0)

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused

• Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita!
  

Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist.

• Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita!
  

Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide eetiliseks aluseks. Õigus riiklikult kehtestatud (võim) käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt.

• Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita!
  

Ius non scriptum on kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu.
Ius non scriptumile on omane nt veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB! Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast, normatiivsed üldistused olid lihtsad
Ius scriptum ei olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise regulaator teatud kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist

• Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita!
  

Tänapäeva arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest
 
- Õigusteadlased ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus".
- Eesti keeles on sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema, sirgejoonelisema tähendus.
- Üks esimesi õiguse tähistusi, mis üldise tunnustuse leidis on pärit rooma juristilt Celsuselt, kes on öelnud , et "ius est ars boni et aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse kunst , mis on sisse kantud ka Keiser Justinianuse Corpus iuris civilis Digesta (ehk põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et õiglus ja headus on kaks väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on.
- Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase sisuga"
- Eesti õigusteadlaste seast on H. Kelsen väitnud , et "õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see vastab positiivsele õigusele selle kogumis".
- Õigust on püütud tähistada ka kui formaalse ehk positivistliku ja sisulise ehk loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille kehtimise aluseks on olemas eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib üldkohustuslikkuse nõue.
 

• Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita!
  

Positiivne õigus on kehtiv õiguskord , millelt oodatakse , et see oleks õiglane ja hea. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest. Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus.
Ülipositiivse õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele peavad olemuslikult vastama kõik normid. Seega peab positiivne kehtiv õigus olema kantud loomuõigusest, mida keegi ei saa anda või ära võtta - see on lihtsalt seotud inimese eksisteerimise endaga. Loomuõigust nähakse kui ülimat korda, sest tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele

• Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita!
  

Eraõigus on õigusharu , kus õigussubjektide vahel on koordinatsioonisuhe, kehtib vabaduse põhimõte: kõik, mis ei ole keelatud on lubatud.
Avalik õigus on õigusharu, kus on alluvussuhe ehk subordinatsioon ning allutakse kõrgema võimu kandjale. Kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud on keelatud.

• Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt.
  

Tegemist on Mandri-Euroopaliku õiguskultuuri kujunemisega
1. Sugukonnaõigus .
Õiguse vanimaks allikaks on arvatavasti tavaõigus. Kokkulepe kui omapärane leping.
Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel korraldati katse, et näha mis jumal asjast arvab ehk kasutati jumalaotsuseid. Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek. Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond . Kõne all on hõimuühiskond, sest tavaliselt on tegemist sugukondade liidu ehk hõimuga. Sugukondliku korra organisatsiooni ja seal valitsenud ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsiline julgeolek: sugukondade vaheline vaen. Bioloogiline: verepilastuse vältimine . Kuniks ühiskonnas puudus tugev keskvõim , polnud tavaõigusel sundivat iseloomu.
2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni
Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Tekkis arhailine riik, kuna võim koondus mujale ning see toetus relvajõududele. Ühtlasi kujunes välja seesugune tööjaotus , et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat).
Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias.
Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi ning lõpuks ka teostas keiser Justinianus 500ndatel aastatel. Moodustati esimene õiguse kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1) Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis on Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast Justinianuse surma seadused.
3. Õigus keskajal
Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis.
Lokaal e partikulaarõigus
Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. Sellel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus . Linnade iseseisvumisega said raed õiguse luua õigust. Võrreldes lääniõigusega on linnaõigus arenenum, sest linnades on majanduselu arenenum ja komplitseeritum.

• Mida tähendab õiguskorra normatiivsus ? Selgita!
  

Normatiivsust võib justkui samastada üldkohustuslikkusega. Kõiki õiguse allikaid iseloomustab seega nende üldkohustuslik iseloom. Ius non scriptumi perioodi iseloomustas see, et ühel võisid olla ühed, teisel teised tavad ja religioon ; õiguse ajaloo tekkega muutub normatiivsuse iseloom aga selliseks , et riigi poolt kirja pandud normid, läbi õiguse allikate, teeb need üldkohustuslikuks kõigile. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust.
Õigus kas lubab, keelab või kohustab.

• Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda!
  

I. Põhiseadus, mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra.
II. Konstitutsioonilised seadused PS§104 tulenevad „ainult riigikogu häälteenamusega vastu võetavad seadused".. Seadused võivad sündida ka rahvahääletusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel.
III. Rahvusvaheline õigus. Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus.
IV. Lihtseadus . Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise teel
V. Seadlus . See on seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete.
VI. Määrused. Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt tegemist põhiseadusest tuleneva kestva volitusega) ja spetsiaaldelegatsioon (on ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrused võivad olla:
- Intra legem ehk kehtiva seaduse rakendamiseks välja antud määrused
- Praeter legem ehk seni seaduse poolt reguleerimata õigussuhete reguleerimiseks.
- Contra legem ehk seadusi muutvad määrused.
VII. KOV Õigustloov kompetents.

• Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita!
  

Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid vaid ka pidamisnormid.
 
Õigusel kui reeglil on kirjutatud õiguses nn õiguslause vorm. Need õiguslaused sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused, kus midagi peab " peanduma ". Norm võib olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat mida või kuidas teha. Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab millestki ilma.
 
Õigusnorm on kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär. Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja mõistetavaid käitumisreegleid.
Üldisus märgib abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid. Regulatiivsete ja kaitsvate normide sisuks on situatsiooni kirjeldus, käitumise liik ja määr. Õiguse rakendamise seisukohalt on aga tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge.

• Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita!
  

Täielik õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis on elulised asjaolud kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Faktiline koosseis ja õiguslik tagajärg mõlemad jagunevad lihtsateks, keerulisteks või alternatiivseteks.
 
Faktiline koosseis - T
Õiguslik tagajärg - R
 
Lihtne faktiline koosseis: Kui T, siis R
Keeruline faktiline koosseis: kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R
Alternatiivne faktiline koosseis: kui T-1 või T-2 või T-n, peab olema R
 
Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühte võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra.
Keeruline õiguslik tagajärg näeb ette võimalikke või vajalike käitumise kogum või mitu riikliku sunni liiki ja määra.
Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimalik või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest.
 
Samas A. Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik tagajärg - G. Selle õigusnormi formaalne esitus näeks välja selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G - SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR

• Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita.
  

Õigusnorme liigitatakse:

• Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid
  
• Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone
  
• Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm
  
• Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile
  
• Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik
  
• Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti.
  

 
Aarnio liigitab õigusnorme järgmiselt:
 
Regulatiivsed normid – käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus polnud eraldunud
Konstitutiivsed reeglid – määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega
Kompetentsinormid – näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud võimu ja õigustusi kasutab
Menetlusnormid – on nagu kasutusjuhendid
Seaduskeele määratlused kui õigusnormid – vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka loetelud.
 

• Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita.
  

Juriidiline fakt on olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on sellel konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või rakendatav – juhtumile (tegu, sündmus) omistatakse õigusnormi eelduste kaudu õiguslik tähendus.

• Mida tähendab õigussuhe ? Ava selle olemus ja mõiste!
  

Õigussuhe on isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele. Õigussuhe tekib siis, kui isik kasutab või järgib õigusnormi või organ rakendab isiku suhtes õigusnormi. Õigussuhe põhineb seega alati õigusnormil ning on selle õigusnormi poolt kindlaks määratud. Õigussuhe on tagatud riigi poolt sunni rakendamise võimalusega või kätkeb sunni rakendamist. Kuigi õigusnorm, millel õigussuhe põhineb, on abstraktne , siis õigussuhe on alati konkreetne, sest see tekib konkreetsete isikute vahel, konkreetsel juhtumil ja asjaoludel.

• Mis on subjektiivne õigus? Selgita!
  

Subjektiivne õigus on õigus, mis kuulub kindlale isikule nt mul on õigus omada konkreetset arvutit. Eraõiguses võib subjektiivset õigust: absoluutne, relatiivne ja konstitutiivseks.
Absoluutne subjektiivne õigus kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.
Relatiivne subjektiivne õigus ehk nõudeõigus annab õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust.
Konstitutiivne subjektiine õigus ehk õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta.
Avalikus õiguses liigitatakse subjektiivset õigust: subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks(poliitilised õigused nt aktiivne ja passiivne valimisõigus ), üksiku õigused ühisolemisele(nt riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks), vabadusõigused( demokraatlikes konstitutsioonides sätestatud põhiõigused) .

• Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita!
  

Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks. Nii peab ka seadusandja objektiivse õiguse loomes, kirja pannes sümpaatseid subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise.

• Mida tähendab õiguse subjekt ? Selgita!
  

Õiguse subjekt on isik, juriiidiline või füüsiline isik, kes saab olla õigussuhte üheks pooleks ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi.

• Mida tähendab õiguse objekt? Selgita!
  

Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved , mis võivad olla õiguse objektiks . Esemena võib käsitleda kõike see, mida subjektid saavad omada ja omandada, st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada. Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks ja käsutada saab esemeid vaid juhul kui õiguskord sellise võimaluse annab.
Esemed liigituvad asjadeks, nõueteks, mittekehaliste hüvede osas kehtivateks subjektiivseteks õigusteks (nt intellektuaalse vara õigused), ärinimi või klientidering, aga ka piiratud asjaõigused ja osalus äriühingus. Mittekehaliste esemetena on õiguse esemeks ka energiad . Õigus saab olla õiguse esemeks vaid siis kui see on käsutatav ehk üleantav.
Esemete alla ei loeta isiksuseõigusi ega perekonnaõiguslikke õigusi. Õiguse esemeks ei ole inimene, sest inimese üle ei saa eksisteerida käsutusõigust. Samuti ei ole õiguse esemeks sooritused, kuna nende osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus. Veel ei ole õiguse esemeks valdus , sest see on faktiline olukord.
-) Asjad
Asi on kehaline ese, mida saab meeltega tajuda, ruumiliselt piiritleda ning vallata . Asjad peavad olema tehniliselt hallatavad ning neid peab olema võimalik üksteisest eristada ehk asi peab olema terviklik. Asjad on reeglina käibevõimelised, mis tähendab, et nad võivad olla kohustus- ja käsutustehingute objektiks. Teatud asjad võivad olla allutatud erilisele õiguslikult režiimile. Olemuslikult ei ole nähtused asjad. Ning ehkki inimkeha ei loeta asjaks, siis pärast teatud osa eemaldamist või eraldamist võivad nad asjaks muutuda (nt juuksed, hambad jne)
Kinnisasi on maapinna ruumiliselt piiritletud ja määratletud asukohaga osa. Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni, milleni küündib kinnisasja omaniku huvi kinnisasja kasutamisel ning väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust.
Vallasasi on kõik muud kehalised esemed, mis ei ole kinnisasjad ega kinnisasja osad. Kui vallasasi ühendatakse püsivalt kinnisasjaga, muutub see kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb omakorda mitmeks eri liigiks . Nii on nt: asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Asendatavate asjade hulka võib lugeda põllumajandusloomi . Äratarvitatav asi on aga vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse.
-) Hüved
Hüve on õiguse objekt kui subjektiivne õigus on tõepoolest kooskõlas õigustust omava õiguse subjekti huviga .

• Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita!
  

Õiguse rakendamine on õiguse realiseerimise üks viise. Õiguse rakendamine on riikliku tegevuse eriliik ehk see eeldab kompetentse riigiorgani vastavat tegevust - subsumeerimist.
Subsumeerimise loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelistes seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
Õiguse rakendamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsestes elulistes asjaoludes (S) on tõepoolest üks abstraktse faktilise koosseisu (T) juhustes.

• Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang? Selgita!
  

Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb ka sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise ülesanne on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tõlgendamise esemeks on vähemalt selle algfaasis õiguse tekst ning tõlgendamise kaudu väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja selgelmalt, kui seda on tehtud normis eneses.
Eluliste asjaolude õiguslik hinnang on subsumeerimise algfaas. Eluliste asjaolude õiguslik hinnang võimaldab õiguse süsteemset iseloomu arvestades välja jätta rakendamisele mittekuuluvad õigusnormid ning vaatluse alla jätta võimalikud rakendatavad normid.

• Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita!
  

Grammatilisel tõlgendamisel uuritakse seaduse sõnastust ja sõna mõtet, lähtudes sealjuures sõna üldisest või spetsiifilisest juriidilisest tähendusest ja grammatikareeglitest.

• Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita!
  

Uuritakse seaduse normide omavahelist seost

• Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita!
  

Uuritakse seaduse eesmärki selle väljaandmise hetkel ja tekkelugu

• Mida tähendab õiguse objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine? Selgita!
  

Uuritakse seaduse mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine riigikohtu lahendites

• Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita!
  

Tegemist on olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid abstraktsed faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest.
 
Lüngad jagunevad: ehtsad , näivad või väärtuslüngad .
Ehtsad lüngad on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole
Näiva lüngaga on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega
Väärtuslüngad tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul NB! Väärtuslünki võib ka tekkida, kui seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
 
Lünkasid saab ületada analoogia abil.
Analoogia - ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist

• Mis on riik ja mis on riigi tunnused? Selgita
  

Riik on organisatsioon , mille tekkimine on seotud kvalitatiivsete muutustega ühiskonnas endas. See on väga võimas organisatsioon , millest suuremat on raske leida. Püüame iseloomustada teda läbi rahva, territooriumi ja suveräänsuse. Liberaalse rahvusriigi tunnused on veel lisaks:
 
1) RAHVAS - Riigi rahvas on juriidiline kategooria - riik on öelnud, et sa kuulud minu riigi rahva kohta, milleks seotakse juriidiline side riigi territooriumil elava inimese ja riigi vahel. Rahvus on mitmetel juhtudel faktor, mille järgi saavad riigid oma nime - selle rahvuse, kes moodustavad riigis enamuse. On tähtis, et rahvusel oleks ühine keel (koos dialektidega), religioon jm. Riigi rahvas ei ole aga mitte vaid riigi rahvus. Riigid tekkisid läbi territooriumite ning riik on organisatsioon, mis ühendab tema territooriumil elavaid inimesi. Riik on läbi territooriumi enda arendanud ning territoorium on see, mis on hakanud inimesi ühendama ja inimesed pole kunagi kuulunud päris ühte rahvusesse. Riigil on õigus öelda, kes kuulub tema rahva hulka.
 
2) TERRITOORIUM - Riigi territoorium on riigi jaoks väga oluline tunnus ja peame leidma selle jaoks juriidilisi pidepunktne. Territoorium on seega maa-ala, kus elab riigi elanikkond (kodanikud või mitte) ning territoorium teeb võimalikuks teha riigi seadused kohustuslikuks . Maa-ala on siinkohal tinglik mõiste, sest riigi territooriumi hulka kuuluvad ka sise- ja territoriaalveed ning õhuruum.
 
3) AVALIK VÕIM ehk SUVERÄÄNSUS - Jutt on riigi võimest ilma (objektiivsetest õigustest tulenevatest) sisemiste ja ka välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. See on tänapäevane ülemvõimu teooria. Ratsionaalne arusaam on siinkohal see, et riik, tahtes olla suveräänne riik, ei saa käituda põhimõttel teen-nagu-tahan. Riigi suveräänsus tähendab võimet tunnetada võimalikult adekvaatselt seda keskkonda, kus ta peab riigina käituma. Riigil puuduvad seega oma võime realiseerimisel vaid põhimõtteliselt kitsendused.

• Mis on õigusriigi tunnused? Selgita!
  

 

• Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu.
  
• Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega
  
• Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim)
  
• Üksiku õiguste tagamine. Riigivõimu tegevus peab tagama iga üksiku õigused.
  
• Iga üksiku õiguse rikkumise kohtuliku kontrolli võimalus.
  
• Kõik see, mis puudutab õiguse ideed ehk materiaalne pool. Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus .
  

Need on need printsiibid , mida tavaliselt seostatakse õigusriigi kui ideega. Õigusriigi tunnused ise liigenduvad aga formaalseteks ja materiaalseteks, kus nende liigituse alus peitub selles, kas leiame tunnuse formaalselt määratletuna (õiguskorrast leitav) või leiame selle materiaalse tunnusena asja olemuslikust küljest rääkidest.
 
Õigusriigi FORMAALSED tunnused.
Formaalsete tunnuste hulka kuuluvad: võimude lahusus , formaalne õiguskord, täidesaatva võimu seaduslikkus , õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt ning põhiõiguste- ja vabaduste garanteerimine. Võimude eristamine ehk võimude lahusus on üks tähtsaimaid õigusriigi tunnuseid. Kui formeerus riik, tekkis ka riigitööde vajadus, mida on kolm - luua õigust, korraldada selle täideviimist ning konfliktide tekkimisel, lahendada need juriidilised vaidlused kohtus. Seega riigivõim kui olemuselt ühtne, aga funktsionaalselt koosneb kolmest eraldiseisvast kvaliteedist - seadusandlikkus, täidesaatvas ja õigusmõistvas tööst. Kolm riigivõimu peavad saama oma tööd teha lahus, kus teised riigivõimud ei tohi põhimõtteliselt sekkuda. Siiski ei ole riigivõimude lahusus absoluutne, sest selleks, et üks või teine riigivõim ei hakaks domineerima, on olemas teatud võimude tasakaalustamise mehhanismid . Nt: Eesti õiguskorras Parlamendi ülesanne esitada oma loodud seadused Presidendile , kelle kohustus seisneb Parlamendi poolt tehtud töö ülevaatamises (kas see tugineb Põhiseadusele).
 
Õigusriigi MATERIAALSED tunnused.
Materiaalsed tunnnused räägivad eelkõige inimväärikuse austamisest riigi poolt ning ülipositiivsete õiguste tunnustamist. Riik eelkõige juriidiliselt, peab järjekindlalt austama ja kaitsma inimväärikust ükskõik, kus ta selle inimesega ka kokku ei puutu (sealjuures ka nt vanglas).