Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused - Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita!
Õiguse
eelastmed on tava ja
moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja
moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist.
- Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita!
Tava on
ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid
kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis
inimeste
kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena
tunnustatud kõlbuspõhimõtted, mis on teiste sotsiaalsete normide
eetiliseks aluseks. Õigus
riiklikult kehtestatud (võim)
käitumisnormide kogum, millele on omane riiklik sund. Need kõik
mõisted on omavahel seotud, kuna tava, moraal ja õigus on
sotsiaalsed normid. Õiguse aluseks võib olla ka tava, nt
eraõiguses, kus kõiki asju pole reguleeritud, mis tõttu reguleerib
tava nt on tava lepingu üles ütlemiseks 3 päeva. ÕIgust omakord
iseloomustab riikliku sunnikord ja võim riigi poolt.
- Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita!
Ius non scriptum on
kirjutamata õigus ehk õiguse eelajalugu ning ius scriptum on
kirjutatud õigus ehk õiguse ajalugu.
Ius non
scriptumile
on omane nt
veritasu reegel oli kättemaks perekonna- või
sugukonnaliikme vastu toimepandud ränga eksimuse eest -> polnud
kirjapandud, aga olid õiguse ja õigusemõistmise tunnused NB!
Sotsiaalne kord ei olnud piisavalt eraldunud tava- ja moraalikorrast,
normatiivsed üldistused olid lihtsad
Ius scriptum ei
olnud alguses ühtne ja universaalne inimkäitumise
regulaator teatud
kindla riigi territooriumil; alguses olid ka sugukondliku korra
iseloomulikud jooned; formaalselt määratletud ja lähtub riigist
kui institutsioonist
- Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita!
Tänapäeva
arusaam õigusest kujutab endast eelkõige õiguse käsitlemist
normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida
pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt
kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a
priori mitteseotud indiviididest e õiguse subjektidest - Õigusteadlased
ei ole ühisel seisukohal selles, kuskohast on pärit sõna "õigus".
- Eesti keeles on
sõnal "õigus" traditsiooniline, millegi parema,
sirgejoonelisema tähendus.
- Üks esimesi
õiguse tähistusi, mis üldise
tunnustuse leidis on pärit
rooma juristilt Celsuselt, kes on
öelnud , et "ius est ars boni et
aequi" - ehk õigus on headuse ja õigluse
kunst , mis on sisse
kantud ka
Keiser Justinianuse
Corpus iuris civilis Digesta (ehk
põhijao) algusesse. Sellest tuleneb, et
õiglus ja
headus on kaks
väärtusmastaapi, millele õigus ja selle rakendamine allutatud on.
-
Aristoteles ütles, et "õigus on suur anum, mis tuleb täita õiglase
sisuga"
- Eesti
õigusteadlaste seast on H. Kelsen
väitnud , et "õigus on
inimkäitumise
normatiivne sunnikord. Käituma peab nii, nagu see
vastab positiivsele õigusele selle kogumis".
- Õigust on püütud
tähistada ka kui formaalse ehk
positivistliku ja sisulise ehk
loomuõigusliku vahepealset väärtuskogumit, mille
kehtimise aluseks
on olemas
eetilised nõuded ja normide suhtes kehtib
üldkohustuslikkuse nõue.
- Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse erinevus? Selgita!
Positiivne õigus
on kehtiv
õiguskord ,
millelt oodatakse , et see oleks õiglane ja
hea. Positiivne õigus koosneb inimese poolt loodud normidest.
Positiivse õiguse kohal nö kõrgub ülipositiivne õigus.
Ülipositiivse
õiguse puhul on tegemist loomuõigusega, mis käib kaasas ka õiguse
ideega. Ülipositiivset õigust on nimetatud ürgnormiks, millele
peavad olemuslikult vastama kõik normid. Seega peab positiivne
kehtiv õigus olema kantud loomuõigusest, mida keegi ei saa anda või
ära võtta - see on lihtsalt seotud inimese eksisteerimise endaga.
Loomuõigust nähakse kui ülimat korda, sest tegu on põhinormidega,
mis vastavad inimese loomusele
- Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita!
Eraõigus on
õigusharu , kus õigussubjektide vahel on koordinatsioonisuhe, kehtib
vabaduse põhimõte: kõik, mis ei ole keelatud on lubatud.
Avalik õigus on
õigusharu, kus on alluvussuhe ehk
subordinatsioon ning allutakse
kõrgema võimu kandjale. Kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole
lubatud on keelatud.
- Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt.
Tegemist on
Mandri-Euroopaliku õiguskultuuri kujunemisega
1.
Sugukonnaõigus .
Õiguse vanimaks
allikaks on arvatavasti tavaõigus. Kokkulepe kui omapärane leping.
Kohtuasjas tugineti
ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli
pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel
korraldati katse, et näha mis jumal
asjast arvab ehk kasutati
jumalaotsuseid. Muidu oli kohtu instantsiks rahvakoosolek.
Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli
sugukond . Kõne
all on hõimuühiskond, sest tavaliselt on tegemist sugukondade liidu
ehk hõimuga. Sugukondliku korra organisatsiooni ja seal valitsenud
ühiskondlikke suhteid mõjutasid kõige enam kaks mõjurit:
füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsiline julgeolek:
sugukondade vaheline vaen. Bioloogiline: verepilastuse
vältimine .
Kuniks ühiskonnas puudus tugev
keskvõim , polnud tavaõigusel
sundivat iseloomu.
2. Õiguselust
antiikajal lokaalõiguseni
Sugukondade
lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam
üle minema keskvõimule. Tekkis arhailine riik, kuna võim
koondus mujale ning see toetus relvajõududele. Ühtlasi kujunes välja
seesugune
tööjaotus , et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses.
Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt
ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma
korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi
eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama
talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid
ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu
(,millega oli
piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat).
Kreeklased olid
arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias.
Rooma õiguse all
kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus
kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas
hakati keiser Theodisianus II
algatusel kokku kogumann
konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis edasi
ning lõpuks ka teostas keiser
Justinianus 500ndatel aastatel.
Moodustati esimene õiguse
kodifikatsioon Corpus iuris civilis: 1)
Codex Justinianum, mis hõlmab codex Theodisianus 2) Digesta kui
tähtsaim kodifikatsiooni osa (tsitaadivormis) 3) Institutiones, mis
on
Gaiuse õpik ning viimaks 4) Novellae, kuhu koondati pärast
Justinianuse surma seadused.
3. Õigus keskajal
Varakeskaegsetes
riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena
ta sündis.
Lokaal e
partikulaarõigus
Hakati kokku koguma
selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad.
Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks
tavaõigust.
Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade
avaliku õigusega. Sellel perioodil
eraldus lääniõigusest
linnaõigus . Linnade iseseisvumisega said raed õiguse luua õigust.
Võrreldes lääniõigusega on linnaõigus arenenum, sest linnades on
majanduselu arenenum ja komplitseeritum.
Normatiivsust võib
justkui samastada üldkohustuslikkusega. Kõiki õiguse
allikaid iseloomustab seega nende üldkohustuslik iseloom. Ius non scriptumi
perioodi iseloomustas see, et ühel võisid olla ühed, teisel teised
tavad ja
religioon ; õiguse ajaloo tekkega muutub normatiivsuse
iseloom aga
selliseks , et riigi poolt kirja pandud normid, läbi
õiguse allikate, teeb need üldkohustuslikuks kõigile.
Õiguskorra
normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon ,
määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta
inimkäitumise kohustuslikkust.
Õigus kas lubab,
keelab või kohustab.
- Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda!
I.
Põhiseadus,
mis formaalselt aga ka sisuliselt paneb paika rahvusliku õiguskorra.
II.
Konstitutsioonilised
seadused
PS§104 tulenevad „ainult riigikogu häälteenamusega vastu
võetavad seadused".. Seadused võivad sündida ka
rahvahääletusel.
Seadustest teatavakstegemine toimub avaldamise
teel.
III.
Rahvusvaheline
õigus.
Üldtunnustatud põhimõtted ja normid kui rahvusvaheline tavaõigus.
IV.
Lihtseadus .
Neid võtab samuti vastu Riigikogu kindla korra alusel. Seadustest
teatavakstegemine toimub avaldamise teel
V.
Seadlus .
See on
seadusandlus täidesaatva võimu käes. Presidendil on õigus
vastu võtta erakorralisi dekreete ja hädadekreete.
VI.
Määrused.
Formaalselt on nad normi sisaldavad legistatiivaktid, aga välja
annab neid kõrgem täitevorgan. Generaaldelegatsioon (on mingisugune
üldine positiivsest õigusest tulenev volitus. Enamjaolt tegemist
põhiseadusest tuleneva kestva volitusega) ja spetsiaaldelegatsioon
(on ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrused võivad olla:
- Intra
legem ehk
kehtiva seaduse rakendamiseks välja antud määrused
-
Praeter legem ehk
seni seaduse poolt reguleerimata õigussuhete reguleerimiseks.
-
Contra legem ehk
seadusi muutvad määrused.
VII. KOV Õigustloov
kompetents.
- Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita!
Õigusnormid ei ole
vaid olemisnormid vaid ka pidamisnormid.
Õigusel kui
reeglil on kirjutatud õiguses nn õiguslause vorm. Need õiguslaused
sisaldavad ülestähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta.
Nad on pidamislaused, kus midagi peab "
peanduma ". Norm võib
olla ka normatiivsuse funktsiooniga, kus võib leida normi adressaat
mida või kuidas teha.
Õigusnorm ei väida kunagi millegi olemasolu
vaid kirjutab midagi ette, tagab või jätab
millestki ilma.
Õigusnorm on
kehtiv või mitte. Ei ole võimalik, et kas on tõene või väär.
Õigusnormi ülesanne on anda üldiseid, kättesaadavaid ja
mõistetavaid käitumisreegleid.
Üldisus märgib
abstraktset iseloomu, kuna õigusnorm sätestab vaid tüüpjuhtumeid.
Regulatiivsete ja kaitsvate normide
sisuks on situatsiooni kirjeldus,
käitumise liik ja määr. Õiguse
rakendamise seisukohalt on aga
tähtis, et normi abstraktsuse aste ei oleks liiga kõrge.
- Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita!
Täielik õigusnorm
koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust
tagajärjest. Faktiline koosseis on
elulised asjaolud kui eeldus,
mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õiguslik
tagajärg on
lubamine (õigustus),
käsk või keeld ise. Faktiline
koosseis ja õiguslik tagajärg mõlemad jagunevad lihtsateks,
keerulisteks või alternatiivseteks.
Faktiline koosseis
- T
Õiguslik tagajärg
- R
Lihtne faktiline
koosseis:
Kui T, siis R
Keeruline
faktiline koosseis:
kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R
Alternatiivne faktiline koosseis:
kui T-1 või T-2 või T-n, peab olema R
Lihtne õiguslik
tagajärg
näeb ette ühte võimaliku või vajaliku käitumise
variandi või
riikliku
sunni liigi ja määra.
Keeruline
õiguslik tagajärg
näeb ette võimalikke või vajalike käitumise kogum või mitu
riikliku sunni liiki ja määra.
Alternatiivne
õiguslik
tagajärg näeb ette ühe võimalik või vajaliku käitumise
saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra
kohaldamise võimaluse mitmest.
Samas A.
Aarnio seletab õigusnormi järgmiselt: skemaatiliselt on õigusnormis kolm
struktuuriosa: õiguslik fakt - F, sunnielement - S ja õiguslik
tagajärg - G. Selle õigusnormi
formaalne esitus näeks välja
selline: F(x) S(x) G. Kõigist x-dest on õige, et kui x toimub
viisil F, siis x-le tuleb mõista otsus G -
SEE ON ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR - Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita.
Õigusnorme
liigitatakse:
- Regulatiivsed - kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused nn käitumisnormid
- Õigustkaitsvad - näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õiguserikkumise eest NB! Sisaldavad sanktsioone
- Mittetäielikud viitavad - kui õigusnormi tekst sisaldab osunduse sama õigusakti mõnele teisele paragrahvile, siis on viitav õigusnorm
- Mittetäielik blanketne - kui õigusnorm osundab mõnes muus õigusaktis sisalduvale õigusnormile
- Mittetäielikud seletavad - seletavad mõisted nt mis on juriidiline isik
- Mittetäielikud kitsendavad - Kui faktilisele koosseisule T lisandub tunnus K, siis T-ga seotud õiguslik tagajärg R ei kehti.
Aarnio liigitab
õigusnorme järgmiselt:
Regulatiivsed
normid
– käitumisnormid, olid juba siis ühiskonnas, kui moraal ja õigus
polnud eraldunud
Konstitutiivsed
reeglid
– määravad, et nt malelaud on ruudustik musta ja valgega
Kompetentsinormid
– näitavad õiguskorras täpselt, kes ja kuidas õigusega antud
võimu ja
õigustusi kasutab
Menetlusnormid
– on nagu
kasutusjuhendid Seaduskeele
määratlused kui õigusnormid
– vajalikud selleks, et defineerida mõningad seaduse tekstis
sisalduvaid mõisteid juriidilistehniliselt. Ei ole välistatud ka
loetelud.
- Mida tähendab juriidiline fakt? Selgita.
Juriidiline fakt on
olukord, kus reaalse juhtumi asjaolud langevad kokku õigusnormis
abstraktselt kirjeldatud eeldustega. See tähendab, et õigusnorm on
sellel
konkreetsel juhtumil kasutatav, järgitav või
rakendatav –
juhtumile (tegu, sündmus)
omistatakse õigusnormi
eelduste kaudu
õiguslik tähendus.
- Mida tähendab õigussuhe ? Ava selle olemus ja mõiste!
Õigussuhe on
isikute vaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel ning avaldub või
on suunatud õiguste, kohustuste ja vastutuse tekkimisele, muutmisele
või lõpetamisele. Õigussuhe tekib siis, kui isik kasutab või
järgib õigusnormi või organ rakendab isiku suhtes õigusnormi.
Õigussuhe põhineb seega alati õigusnormil ning on selle õigusnormi
poolt kindlaks määratud. Õigussuhe on tagatud riigi poolt sunni
rakendamise võimalusega või kätkeb sunni rakendamist. Kuigi
õigusnorm, millel õigussuhe põhineb, on
abstraktne , siis õigussuhe
on alati konkreetne, sest see tekib konkreetsete isikute vahel,
konkreetsel juhtumil ja asjaoludel.
- Mis on subjektiivne õigus? Selgita!
Subjektiivne õigus
on õigus, mis kuulub kindlale isikule nt mul on õigus omada
konkreetset arvutit. Eraõiguses võib subjektiivset õigust:
absoluutne,
relatiivne ja konstitutiivseks.
Absoluutne
subjektiivne õigus
kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda
vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.
Relatiivne
subjektiivne õigus
ehk
nõudeõigus annab õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või
tegevusetust.
Konstitutiivne
subjektiine õigus ehk
õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt
õigust muuta.
Avalikus õiguses
liigitatakse subjektiivset õigust: subjektiivsed avalikud õigused
avalikust elust osavõtuks(poliitilised õigused nt aktiivne ja
passiivne
valimisõigus ),
üksiku õigused ühisolemisele(nt
riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus
töötasu maksmiseks),
vabadusõigused(
demokraatlikes konstitutsioonides sätestatud
põhiõigused) .
- Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita!
Juriidiline
kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest
tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus
lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele
subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti
objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse
realiseerimiseks. Nii peab ka seadusandja objektiivse õiguse loomes,
kirja pannes sümpaatseid subjektiivseid õiguseid, mõtlema, kes
garanteerib selle subjektiivse õiguse. Lõppastmes peab selle
subjektiivse õiguse garanteerima ka riik ise.
- Mida tähendab õiguse subjekt ? Selgita!
Õiguse subjekt on
isik, juriiidiline või füüsiline isik, kes saab olla õigussuhte
üheks pooleks ning kes saab kanda õigusi ja kohustusi.
- Mida tähendab õiguse objekt? Selgita!
Esemeks on asjad,
õigused ja muud
hüved , mis võivad olla õiguse
objektiks . Esemena
võib käsitleda kõike see, mida
subjektid saavad omada ja omandada,
st kõik see, mis saab olla käibe objektiks ehk mida saab käsutada.
Esemed võivad olla kohustustehingute objektiks ja käsutada saab
esemeid vaid juhul kui õiguskord sellise võimaluse annab.
Esemed liigituvad
asjadeks, nõueteks, mittekehaliste hüvede osas kehtivateks
subjektiivseteks õigusteks (nt intellektuaalse vara õigused),
ärinimi või klientidering, aga ka piiratud asjaõigused ja osalus
äriühingus. Mittekehaliste esemetena on õiguse esemeks ka
energiad . Õigus saab olla õiguse esemeks vaid siis kui see on
käsutatav ehk üleantav.
Esemete alla ei
loeta isiksuseõigusi ega perekonnaõiguslikke õigusi. Õiguse
esemeks ei ole inimene, sest inimese üle ei saa eksisteerida
käsutusõigust. Samuti ei ole õiguse esemeks sooritused, kuna nende
osas saab eksisteerida vaid nõudeõigus. Veel ei ole õiguse esemeks
valdus , sest see on faktiline olukord.
-) Asjad
Asi on kehaline
ese, mida saab
meeltega tajuda, ruumiliselt piiritleda ning
vallata .
Asjad peavad olema tehniliselt hallatavad ning neid peab olema
võimalik üksteisest eristada ehk asi peab olema terviklik. Asjad on
reeglina käibevõimelised, mis tähendab, et nad võivad olla
kohustus- ja käsutustehingute objektiks. Teatud asjad võivad olla
allutatud erilisele õiguslikult režiimile. Olemuslikult ei ole
nähtused asjad. Ning
ehkki inimkeha ei loeta asjaks, siis pärast
teatud osa eemaldamist või eraldamist võivad nad asjaks muutuda (nt
juuksed, hambad jne)
Kinnisasi on
maapinna ruumiliselt piiritletud ja määratletud asukohaga osa.
Kinnisasi ulatub vertikaalselt selle kõrguse ja sügavuseni,
milleni küündib
kinnisasja omaniku huvi
kinnisasja kasutamisel ning
väljaspool seda piiri toimuvat tegevust ei saa kinnisasja omanik
keelata. Käsutada saab üksnes kinnisasja, mis on kantud
kinnisturaamatusse. Kinnisasjaga sarnasteks õiguse esemeteks
loetakse korteriomandit, hoonestusõigust ja korterihoonestusõigust.
Vallasasi on kõik
muud kehalised esemed, mis ei ole
kinnisasjad ega kinnisasja osad.
Kui vallasasi ühendatakse
püsivalt kinnisasjaga, muutub see
kinnisasja osaks. Loomad liigituvad vallasasjadeks. Vallasasi jaguneb
omakorda mitmeks eri
liigiks . Nii on nt: asendatav asi on vallasasi,
mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel
puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.
Asendatavate asjade hulka võib lugeda
põllumajandusloomi .
Äratarvitatav asi on aga vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel
lakkab olemast või võõrandatakse.
-) Hüved
Hüve on õiguse
objekt kui subjektiivne õigus on
tõepoolest kooskõlas õigustust
omava õiguse subjekti
huviga .
- Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita!
Õiguse rakendamine
on õiguse realiseerimise üks viise. Õiguse rakendamine on riikliku
tegevuse eriliik ehk see eeldab kompetentse riigiorgani vastavat
tegevust - subsumeerimist.
Subsumeerimise
loogiline olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid
elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise
koosseisuga ning kui nad on omavahelistes seoses, siis teha
lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje
osas.
Õiguse
rakendamisel tuleb kontrollida, kas konkreetsestes elulistes
asjaoludes (S) on tõepoolest üks abstraktse faktilise koosseisu (T)
juhustes.
- Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang? Selgita!
Tõlgendamine on
tegevus, mille abil
tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava
õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb ka
sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga
õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Tõlgendamise
ülesanne on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu.
Tõlgendamise esemeks on vähemalt selle algfaasis õiguse tekst ning
tõlgendamise kaudu väljendatakse õiguse mõtet täpsemalt ja
selgelmalt, kui seda on tehtud
normis eneses.
Eluliste asjaolude
õiguslik hinnang on subsumeerimise algfaas. Eluliste asjaolude
õiguslik hinnang võimaldab õiguse süsteemset iseloomu arvestades
välja jätta rakendamisele mittekuuluvad õigusnormid ning vaatluse
alla jätta võimalikud rakendatavad normid.
- Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita!
Grammatilisel
tõlgendamisel uuritakse seaduse sõnastust ja sõna mõtet, lähtudes
sealjuures sõna üldisest või spetsiifilisest juriidilisest
tähendusest ja grammatikareeglitest.
- Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita!
Uuritakse seaduse
normide omavahelist seost
- Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita!
Uuritakse seaduse
eesmärki selle väljaandmise hetkel ja
tekkelugu - Mida tähendab õiguse objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine? Selgita!
Uuritakse seaduse
mõtet ja otstarvet, mida peab seaduse rakendaja arvestama ja silmas
pidama nt hea usu põhimõtte kohaldamine
riigikohtu lahendites
- Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita!
Tegemist on
olukordadega kui me teatud elulistele asjaoludele ei leia vastavaid
abstraktsed
faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest.
Lüngad jagunevad:
ehtsad , näivad või
väärtuslüngad .
Ehtsad lüngad
on tingitud meie õiguskorra kujunemisloo suhtelisest lühiajalisusest
ja elu enda kiirest muutumises - kui ka üks situatsioon, mis
seadusandja selget kavatsust silmas pidades peaks olema õiguslikult
reguleeritud, kuid tegelikult seda ei ole
Näiva lüngaga
on tegemist siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi
asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede
saabumisega
Väärtuslüngad
tekivad õiguskorda siis, kui seadusandja on omalt poolt küll
püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte
niivõrd üldise reegli kujul, kuivõrd üleüldisel kujul NB!
Väärtuslünki võib ka tekkida, kui seadusandja on jätnud mõne
õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Lünkasid saab
ületada analoogia abil.
Analoogia -
ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine
õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud
eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist
- Mis on riik ja mis on riigi tunnused? Selgita
Riik on
organisatsioon , mille tekkimine on seotud kvalitatiivsete
muutustega ühiskonnas endas. See on väga võimas
organisatsioon , millest
suuremat on raske leida. Püüame iseloomustada teda läbi rahva,
territooriumi ja suveräänsuse. Liberaalse rahvusriigi tunnused on
veel lisaks:
1) RAHVAS - Riigi
rahvas on juriidiline kategooria - riik on öelnud, et sa
kuulud minu
riigi rahva kohta, milleks seotakse juriidiline side riigi
territooriumil elava inimese ja riigi vahel. Rahvus on mitmetel
juhtudel faktor, mille järgi saavad riigid oma nime - selle rahvuse,
kes moodustavad riigis enamuse. On tähtis, et rahvusel oleks ühine
keel (koos dialektidega), religioon jm. Riigi rahvas ei ole aga mitte
vaid riigi rahvus. Riigid tekkisid läbi territooriumite ning riik on
organisatsioon, mis ühendab tema territooriumil elavaid inimesi.
Riik on läbi territooriumi enda arendanud ning
territoorium on see,
mis on hakanud inimesi ühendama ja inimesed pole kunagi kuulunud
päris ühte rahvusesse. Riigil on õigus öelda, kes kuulub tema
rahva hulka.
2) TERRITOORIUM -
Riigi territoorium on riigi jaoks väga oluline tunnus ja peame
leidma selle jaoks juriidilisi pidepunktne. Territoorium on seega
maa-ala, kus elab riigi elanikkond (kodanikud või mitte) ning
territoorium teeb võimalikuks teha riigi seadused
kohustuslikuks .
Maa-ala on siinkohal tinglik mõiste, sest riigi territooriumi hulka
kuuluvad ka sise- ja territoriaalveed ning õhuruum.
3) AVALIK VÕIM ehk
SUVERÄÄNSUS - Jutt on riigi võimest ilma (objektiivsetest
õigustest tulenevatest) sisemiste ja ka välimiste kitsendusteta
teatud viisil käituda. See on tänapäevane ülemvõimu teooria.
Ratsionaalne arusaam on siinkohal see, et riik, tahtes olla
suveräänne riik, ei saa käituda põhimõttel teen-nagu-tahan.
Riigi suveräänsus tähendab võimet tunnetada võimalikult
adekvaatselt seda keskkonda, kus ta peab riigina käituma. Riigil
puuduvad seega oma võime realiseerimisel vaid põhimõtteliselt
kitsendused.
- Mis on õigusriigi tunnused? Selgita!
- Seaduste ülimuslikkus ja kirjutatud Põhiseaduse olemasolu.
- Riigivõimu seotus; täpsemini riigivõimu piiramine Põhiseaduse ja seadustega
- Riigivõimu enda siseorganisatsiooniline jaotus (legislatiivne - , eksekutiivne - ja kohtuvõim)
- Üksiku õiguste tagamine. Riigivõimu tegevus peab tagama iga üksiku õigused.
- Iga üksiku õiguse rikkumise kohtuliku kontrolli võimalus.
- Kõik see, mis puudutab õiguse ideed ehk materiaalne pool. Õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus .
Need on need
printsiibid , mida tavaliselt
seostatakse õigusriigi kui ideega.
Õigusriigi tunnused ise
liigenduvad aga formaalseteks ja
materiaalseteks, kus nende liigituse alus peitub selles, kas leiame
tunnuse formaalselt määratletuna (õiguskorrast leitav) või leiame
selle materiaalse tunnusena asja olemuslikust küljest rääkidest.
Õigusriigi
FORMAALSED tunnused.
Formaalsete
tunnuste hulka kuuluvad: võimude
lahusus , formaalne õiguskord,
täidesaatva võimu
seaduslikkus , õiguslik kaitse sõltumatute
kohtute poolt ning põhiõiguste- ja vabaduste garanteerimine.
Võimude eristamine ehk võimude lahusus on üks tähtsaimaid
õigusriigi tunnuseid. Kui formeerus riik, tekkis ka riigitööde
vajadus, mida on kolm - luua õigust, korraldada selle täideviimist
ning konfliktide tekkimisel, lahendada need juriidilised vaidlused
kohtus. Seega
riigivõim kui
olemuselt ühtne, aga funktsionaalselt
koosneb kolmest eraldiseisvast kvaliteedist - seadusandlikkus,
täidesaatvas ja õigusmõistvas tööst. Kolm riigivõimu peavad
saama oma tööd teha lahus, kus teised riigivõimud ei tohi
põhimõtteliselt sekkuda. Siiski ei ole riigivõimude lahusus
absoluutne, sest selleks, et üks või teine riigivõim ei hakaks
domineerima, on olemas teatud võimude tasakaalustamise
mehhanismid .
Nt: Eesti õiguskorras Parlamendi ülesanne esitada oma loodud
seadused
Presidendile , kelle kohustus seisneb Parlamendi poolt tehtud
töö ülevaatamises (kas see tugineb Põhiseadusele).
Õigusriigi
MATERIAALSED tunnused.
Materiaalsed
tunnnused räägivad eelkõige inimväärikuse austamisest riigi
poolt ning ülipositiivsete õiguste tunnustamist. Riik eelkõige
juriidiliselt, peab järjekindlalt austama ja kaitsma
inimväärikust ükskõik, kus ta selle inimesega ka kokku ei puutu (sealjuures ka nt
vanglas).
Kõik kommentaarid