Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused (1)

Q: Mida mõistekse õiguse eelastmete all?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Millist tähendust kannab õiguse mõiste?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Mida tähendab õiguskorra normatiivsus?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Kuidas õigusnorme liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Mida tähendab juriidilne fakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Q: Mida tähendab õigussuhe?

Vastus leiad õppematerjalist: Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused

Õigus - Õiguse entsüklopeedia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mida mõistekse õiguse eelastmete all?
Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum?
Millist tähendust kannab õiguse mõiste?
Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all?
Mida tähendab õiguskorra normatiivsus?
Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord?
Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni?
Kuidas õigusnorme liigitatakse?
Mida tähendab juriidilne fakt?
Mida tähendab õigussuhe?
Mis on subjektiivne õigus?
Mida tähendab juriidiline kohustus?
Mida tähendab õiguse subjekt?
Mida tähendab õiguse objekt?
Mida tähendab õiguse rakendamine?
Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine?
Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine?
Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine?
Mida tähendab õiguse objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine?
Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse?
Mis on riik ja mis on riigi tunnused?
Mis on õigusriigi tunnused?

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused

Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita!
Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord.
MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust. Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad , mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes.
Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. Normatiivne reg. Tähendab inimeste käitumise korrastamist üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb alati kõigile samaliiki juhtumitele.

Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita!
Moraal ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda e inimene on justkui valiku ees, et kas järgib tava ja moraalinorme ja kui ei järgi, ,siis järgneb sellele ühiskonna hukkamõist, tugevamate isikute puhul puudub edasine tegevus.võimukorraga.
Sotsiaalsete normide järgimine on ühiskonna normaalse toimimise aluseks, aga igaüks tegutseb siiski oma sisemise veendumuse kohaselt, seega moraali ja tavanormide kindlus on otseselt sõltuv inimeste sisemisest valmisolekust teatud viisil käituda. Õigust on ajalooliselt määratletud sunnikorrana, nõukogulik ausaam aga võimukorrana ja on levinud õiguse seletamine läbi normide. Õigust ei saa samastada, sunni võimu ega normidega. Nii õiguses,moraali ja tavakordades on olemas sunnielement. Õigus on võimu suhete produkt . Sundi ei pea kohaldama , piisab kui teatakse selle olemasolu.

Mida tähendab ius non scriptum ja ius scriptum? Selgita!
ius non scriptum - kirjutamata õigus - teadlased on tuvastanud, et õigus eksisteeris ka enne, kui tekkisid esimesed kirjalikud allikad ja seda perioodi nim. õiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Õiguse ja õigusmõistmise tunnused olid juba sugukodliku korra ajal, reeglite eiramise eest karistati sugukonnast väljaheitmisega (= surmanuhtlusega). Veretasu e. kättemaks. Õiguskord ei olnud eraldatud tava ja moraalikorrast
ius scriptum - kirjutatud õigus - formaalselt määratletud ja lähtub riigist kui institutsioonist. Riik sekkus, kui seda nõudis kannatanu. Kirjapandud õigus on kui väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada.

Millist tähendust kannab õiguse mõiste? Selgita!
Esimene üldtunnustatud õiguse tähistus on rooma jurisprudents : Celsus-just est ars boni et awqui-õigus on headuse ja õigluse kunst
Õiguse tähistamisel on mõtet juhul, kui ei ole tähelepanuta jäetud õiguse idee. Õiguse idee koosneb kolmest põhielemendist: õiglus , õiguslik garanteeritus- Võimalikult heatasemeline õiguse realiseerimine selle rakendamise kaudu. Eeldab ka, et õigus oleks kindel, selge ja ühetähenduslik, eesmärgipärasus.
Õiglus - igaühele oma. ,,sobiv" õigus on kohtuniku õigus. Võrdsustav õigus eraõiguses (varade jaotamine). Jaotav õigus avalikus õiguses (riigi suhe kodanikesse, igaüks saab selle järgi, mis tal ette nähtud). 1.
Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid.
Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temalevajalikus suunas.
Mandrieuroopas peetakse õiguse all silmas obj õigust. Objektiivne õigus* – kehtivate õigusnormide kogum (ainult kirjapandud õiguse allikad). Õigus subjektiivses mõttes – seadusandja tahtest lähtuvalt ja kellegi juriidilise kohustusega garanteeritud õiguse subjektile kuuluv käitumise võimalus. Tänapäevane arusaam õigusest on veel lisaks arusaam õigusest kui normatiivsest info- ja kommunikatsioonimeediumist. Õigus - õigusteaduses. Subjektiivse õiguse tähenduses. Õigusnormide kogum e. positiivne õigus e. objektiivne õigus.

Milles seisneb positiivse ja ülipositiivse õiguse- loomuõigus erinevus? Selgita!
Positiivselt õiguselt oodatakse , et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid ka head ja õiglased. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid .
ülipositiivse õiguse . Ülipositiivne õigus ehk põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk.
Loomuõigus
Positiivne õigus

paindlik, sügavam, arvestab inimese individuaalsust, tema loomust
esindab paremini eetilisi printsiipe
suurem osakaal kohtutel; kohus kui õigusallikas- igat kaasust vaadatakse põhjalikumalt
õigluse ja hea usk
ilma loomuõiguseta ei eksisteeriks positiivset õigust

baseerub tavadel; on objektiivsem
õiguse rakendamine on kiire; võimaldab efektiivsemalt karistada
ennetab paremini- inimene teab, et tema tegudel on tagajärjed
õiguskindluse printsiip- tagab parema õiguskindluse avaliku võimu organite töös

Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita!
Õiguskord jaguneb nii, et teha vahet, millised riigiasutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama . Õiguskorra jaotamisel lähtutakse huviteooriast. Kui on ülekaalus avalikud (riigi) huvid, kuulub probleem av õigusesse ja vastupidi. Lähtutakse ka subjektiteooriast. Õiguslik probleem on eraõiguslik, kui õigussuhte subjektid on võrdses seisundis-koordinatsioonisuhe. Kui on subordinatsioonisuhe-alluvussuhe, on av-õiguslik.
Aga nt kui omavahel teevad koostööd kaks av-õiguslikku juriidilist isikut, kuulub see ikkagi eraõiguse alla. Probleem kuulub avaliku õiguse valdkonda siis, kui vähemalt üks pool esineb vastavas õigussuhtes kui avaliku võimu kandja ja realiseerib võimu. avalik õigus on see, mis on seotud riigiga, eraõigus on see, mis on seotud üksiku kasuga

Eraõigus jaguneb: tsiviil-, kaubandus-, majandusõigus
Avalik õigus jaguneb: rahvusvaheline, riigi-, kiriku-, haldus-, kriminaal -, protsessi-, finantsõigus.

Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt.
Õigusvorm ehk õigusallikas on õigus vormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud/tunnustatud riigi poolt, mille kaudu riik annab normile üldkohustuslik jõu ja tunnuse.
Ajalooliselt on olnud õigusvormidena kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt.

Kõige vanem õigusallika son TAVA.- Õiguseks muutunud tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Kunagi toetuti otsuste tegemisel ilmsetele tõenditele, mis tegelikult ei pruukinud õigele süüdlasele viidata. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek.

Tekkis riigi ja õiguse algperioodil selliselt , et riik võttis kasutusele tava normid ja andis tava normidele õiguse tähenduse. Riik hakkas tavade täitmist tagama riikliku sunnijõuga, st ta andis tavade riikliku sanktsiooni. Oma kogumis moodustavad tavaõiguse

Juristide arvamus- on õigus norm ainult üksikutel riikidel. (nt vanas roomas anti mõnedele juristidele eriline privileege ehk eesõigus , st nende arvamus konkreetse vaidluse lahendamisel oli kohtule kohustuslik ja pikapeale kujunes nende arvamus õiguseks)
Kohtu- ja halduspretsendents- omandab õigusliku tähenduse ja muutub seega õiguse üheks vormiks järgmiselt: riik annab konkreetsele kohtulahendile või konkreetses asjas tehtud haldusorgani otsusele üldkohustuliku jõu, kohustades riigiorganeid edaspidi lähtuma nend elahenditest analoogiliste asjade lahendamiseks./ Juhutm, kui kohtuorgani otsus või haldusorgani lahend omandavad reegli tähenduse ja neid hakatakse nii ka kasutama.
Leping- enamasti akt, millel ei ole õiguse tähendust. Ta on tehtud õiguse alusel ja väljendab ainult lepingu osaliste ja poolte tahet, mitte riigi , kui terviku tahet.
Normatiivne akt e üldakt - Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka erilist väliskuju omavad dokumendid , mis sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid:
- Legislatiivaktideks – vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt ( õigusloome Riigikogu)
- Haldusaktideks – riigi juhtimissüsteemi puudutavad.-valitsus
- Jurisdiktsiooniaktideks – volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid)- kohtusüsteem

Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normed
Euroopa liidu õigusaktid

Mida tähendab õiguskorra normatiivsus ? Selgita!
Mandri-Euroopa õiguskultuur toetub pmst kahele arusaamale õigusest: loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina "õige". Ka Eesti õiguskord on kujunenud seotud eelnevalt nimetatud kahe doktriiniga. Õiguskorra normatiivsus* – teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. Normatiivsuse kontrollimine – juristid uurivad, kas õigusakt kinnitab õiguskorra normatiivsust, kas akt vastab loomuõiguse põhimõtetele ja jurisprudentsi nõuetele ning põhiseadusele.
Õigusaktid moodustavad hierarhia ning kõrgemal asuvad aktid on alati kohustuslikud madalamate suhtes.

Milliseid õigusallikaid tunneb Eesti õiguskord? Nimeta ja kirjelda!
Eesti õiguskord põhineb seadusõigusel. Seadusõigus tugineb ühiskonna õigustlooval tahtel. Eesti õigusaktide süsteem:
1) Põhiseadus -riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. ;
2) Põhiseaduslikud seadused-täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Muutmiseks ja vastuvõtmiseks samuti eriline kord.;
3) Seadused-kõrgeima jõuga normatiivakt, mis on vastu võetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Materiaalses mõttes seadustega luuakse , muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused , mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas
4) Seadlused- ehk dekreet , Seadlusandluse õigus kuulub presidendile .See on riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaksmääratud juriidilisest seisundist.Erakorralised ja hädadikreedid ;
5) Määrused- on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määruse legislatiivaktid. Formaalselt on määruse haldusorgani aktid; Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus , mille läbi legislatiivorgan ütleb, et kas ja millises mahus on täitevorganid pädevad õigusakte välja andma. Õigusteoorias on tuntud kaks volituse liiki:
• Generaaldelekatsioon- põhiseaduses sätestatud kestev volitus määrusandluses.(Eestis seda ei eksisteeri)
• Spetsiaaldelekatsioon- on ühekordne seaduses sisalduv volitus.
Määrusandlusõiguse mahu alusel eristatakse:
• Intra legem määrused-kehtiva seaduse rakendamiseks antud seadused
• Praeter legem määrused- määrused kus sisaldub uus õigus
• Contra legem määrused- määrused mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis põhiseaduslik volitus.
6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid-kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla-ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetenea volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees.

Kuidas mõista õigusnormi funktsiooni? Selgita!
Õigusnormid on käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Õigusnormid ei ole vaid olemisnormid, vaid pidamisnormid. Õigusel kui reeglil on õiguses lausevorm – õiguslause, mis on pidamislause Need ei ole õiged või väärad, need on kas kehtivad või mitte. Reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna. Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul . Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)
. Õigusnorm lubab midagi teha; kirjutab midagi ette, tagab või jätab ilma. Õigusnormid on õiguslausetena formuleeritud käitumiseeskirjad. Õigusnormid pole tõesed ega väärad, need kas kehtivad või mitte. Õigusnormi ül on anda küllaltki üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud teaksid, kuidas probleemi lahendada.
Õiguse ülesanded: 1. sisemise rahu kindlustamine (konfliktide ennetamine ja lahendamine) 2. vabaduse kindlustamine 3. õigusliku võrduse tagamine 4. sotsiaalse tasakaalu ja kindlustatuse tagamine 5. sotsiaalsete protsesside juhtimine
Õigusnormide ülesanded: 1. suunata ja juhtida kodanike ja ametnike käitumist 2. aitab kaaluda, milline on juriidiliselt korrektne käitumine 3. stabiliseerivad ühiskonnas suhteid 4. soodustavad inimeste sotsialiseerumist 5. tagavad füüsilise ja sotsiaalse kaitse ehk neil on turvafunktsioon 6. on otsuste tegemise aluseks ja nende legitiimsuse põhjenduseks – otsustamisfunktsioon

Millest koosneb õigusnorm ja milline on õigusnormi struktuur? Selgita!
Õigusnormi mõte on kutsuda esile õiguslikke tagajärgi. Normide struktuurid on inimeste poolt koostatud. Õigusnorm koosneb abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest. Faktiline koosseis (T) on eluline (sed) asjaolu (d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud.
Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest kooseisust(T) ja õiguslikust tagajärjest(R). Kui T, siis R. Õigusnorm on üles ehitatud: kui (hüpotees) – siis (dispositsioon) – vastasel juhul (sanktsioon)
1. keeruline struktuur – Kui on T-1 ja T-2 ja T-n, peab olema R
2. alternatiivne – Kui on T-1 või T-2 või T-n, peab olema R
3. lihtne – Kui on T, siis R.
Lihtne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku/vajaliku käitumise või riikliku sunni ja määra. Keeruline õt aga võimalike/vajalike käitumiste kogumi või mitu riiklikku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õt näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest.
Hüpotees* – elulised asjaolude kirjeldus normis . Selles kirjeldatud faktiliste asjaolud , mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon/sanktsioon* - õiguslike tagajärgede kirjeldus, mis saabuvad hüpoteesis kirjeldatud asjaoludel. Näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad sattuvad hüpoteesis kirjeldatud olukorda.
Riikliku sunni puhul on õigusnormi struktuur: Kui T, siis R, vastasel juhul S.

Kuidas õigusnorme liigitatakse? Selgita.
Avaliku ja eraõiguse normid
Era- ja avalikus õiguses eristatakse üksikuid õigusvaldkondi-õigusharusid Võivad olla ka omavahel seotud. Nt tööõigus pole puhtalt eraõigusenorme sisaldav, seal on ka avaliku õiguse norme (kollektiivleping).
. Regulatiivsed ja õigustkaitsvad normid
Need kujutavad endast nn täielikke õigusnorme, kuna koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õt-st.
Regulatiivsed (nn käitumisnormid) – kehtestavad õiguslikust elust osalejate jaoks juriidilised õigused ja kohustused. Kirjeldavad õiguspärast käitumist. Lubab ehk õigustab, kohustab või keelab. Lisaks veel ergutusnormid, mis sisaldavad seisukohti, et ergutada õiguspärast ja ühiskondlikult kasulikku käitumist.
Õigustkaitsvad – näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest; sisaldavad sanktsiooni. Nendes annab riik neg hinnangu õigusvastasele käitumisele. Orienteeritud ametiisikutele.
Mittetäielikud (spetsialiseeritud) õigusnormid
Need ei vasta formaalselt õigusnormide struktuurile. Õigusliku tagajärgi põhjustava jõu omandavad ainult seoses teiste õigusnormidega.
1. seletavad – määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õt-d
2. viitavad
3. kitsendavad – välistavad olukorra, kus faktilist koosseisu saav laiendada asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.

Mida tähendab juriidilne fakt? Selgita.
…elulised asjaolud, millega kaasneb mingi käsk , luba v keeld. Ehk eluline asjaolu. Kõik elulised asjaolud pole jur faktid. Need omandavad jur fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud paljude eluliste asjaolude seast. Elulised asjaolud juriidilises faktis on üldistatud kujul, kuna norm on üldise iseloomuga. Jur faktid jagunevad: sündmused ja teod. Sündmuse saabumine ei sõltu subjekti tahtest. Teod on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest. Teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased. Jur fakte võib liigitada ka: õigustmoodustavad, -muutvad ja –lõpetavad. Moodustavad kutsuvad esile subjektiivsete õiguste ja jur kohustuste tekkimise konkreetsetel õiguse subjektidel. 2. Õigustmuutvad-muudavad olemasolevaid subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Need pole õigust loovad, vaid asjaolus kirjeldatud olukorda sattunud subjektile tekkivad õigused. Õigustlõpetav võib olla ka sündmus. Üks ja sama jur fakt võib kutsuda esile mitu erinevat õiguslikku tagajärge. 3. Õigustlõpetavad -kutsuvad esile õiguste ja kohustuste toimimise lõppemise

Mida tähendab õigussuhe ? Ava selle olemus ja mõiste!
Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhe on suhe, milles subjektid on omavahel seotud subjektiivsete õiguste ja subjektiivsete kohustustega. Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv ühiskondlik side õiguse subjektide vahel, kus osalejate käitumises realiseeruvad subjektiivsed õigused ja jur kohustused.
Reflektsiooniõigus – olukord, kui subjekt nõuab riigorganit, et viimane mõjutaks mingit subjekti pidama kinni õigusnormist. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel ja õigusnormis sisalduva nõude realiseerimiseks

Mis on subjektiivne õigus? Selgita!
Subjektiivne õigus on seadusega õigussubjektile kuuluv / garanteeritud
õigus: õigusnormidega tagatud võimalus toimida mingil viisil, nõuda kohustatud isikuilt mingite tegude sooritamist või neist hoidumis. Nt. Õigus juhtida autot, kui on juhiluba . Iga subjekti suhtes erinev, sõltuvalt subjekti õigussuhetest.
Tekib õigusnormi alusel,tekib seos selle õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teatud viisil käituda, vajadusel ka sunnivahenditega. Subjektiivne õigus on lubatud käitumise määr ja võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.
Subj õigused avalduvad eraõiguses ja av-õiguses erinevalt:
Eraõiguses liigituvad need:
1. absoluutsed subj õigused – tõielik õiguslik võim; võim inimese või asja üle, teda/seda mõjutada ja kolmandate mõju välistada
2. relatiivsed subj õigused – nõudeõigused, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust v tegevusetust. Tekivad siis, kui täielikku õiguslikku võimu on rikutud.
3. konstitutiivsed ehk õigustmoodustavad õigused – annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Nt edasikaebamisõigus
Objekti järgi, millele subj õigused on suunatud, jaotatakse nad eraõiguses isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks.
Isiku- või individuaalõigused on suunatud õiguse omanikule endale. Perekonna- kuuluvad abikaasadele, need on absoluutsed õigused. Varanduslikud on suunatud varanduse režiimile. Teenivad õigustatud subjektide majanduslikke huvisid.
Avalikus õiguses:
Kodanike subjektiivne õigus avaliku võimu kandjate vastu. Totalitaarsed riigid ei tunnista nende olemasolu.
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rünnete eest.
Subj õigused av-õiguses jagunevad:
1. subj av-õigused avalikust elust osavõtuks. Nn poliitilised õigused nagu valimisõigus
2. üksiku õigused ühisolemisele, nt nõudeõigus maksude tagasisaamiseks
3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused

Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita!
Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on

Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita!
Õiguse subjektid on subj õiguste ja jur kohustuste kandjad ehk isikud, kes osalevad õiguslikus elus ehk õigussuhetes. Füüsiline isik – inimene; juriidiline isik – seaduse alusel loodud õigussubjekt, võib olla kas eraõiguslik või av-õiguslik. Av-õiguslik jur isik on kas riik, KOV üksus jms isikud, mis loodud avalikes huvides ja selle isiku kohta käiva seaduse alusel.
Õiguse subjekt on inimene. Ainult tema on õigustatud ja kohustatud, temaga seisavad vastamisi õigusobjektid. Tal on õigus- ja teovõime . Õigusvõime – õigus omada õigusi ja kohustusi. Teovõime – võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid ; alates 18a. Piiratud teovõime – inimene, kel on vaimuhaigus , nõrgamõistuslikkus vms psüühikahäire ; tal on eestkostja .
Juriidilised isikud (täidavad av võimu ül-d). Eraõiguslikud: täisühing, OÜ, usaldusühing , AS, tulundusühistu, sihtasutus ja MTÜ. Av-õiguslikud: riik, KOV üksus. Jur isiku õigusvõimet realiseerivad selle organid . Jur isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja –kohustusi, v.a. neid, mida saab omada ainult inimene.

Mida tähendab õiguse objekt? Selgita!
Õiguse objekt – kõik, mis on subjektiivsete õiguste esemeks . Võib olla kehaline või mittekehaline. Mittekeh on nt õigused, nõuded jm objektiivsed väärtused. Ese – asjad, õigused, muud hõved mis võivad olla õiguse objektiks . Asi – kehaline ese. Võivad olla nt kinnis - ja vallasasjad, asendatavad ja asendamatud, äratarvitatavad või äratarvitamatud, jagatavad või jagatamatud. Päraldis – vallasasi, mis on peaasja oluline osa ning teenib seda. Õiguse obj võib olla hüve, inimese elu või tervis. See on materiaalne, vaimne või sotsiaalne hüve, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekib ühiskondlik side inimeste vahel õigussuhtes. Vallasasjad on kõik esemed, mis ei ole maatükiga seotud – sõidukid , kodumasinad , raamatud, loomad jn . Kinnisasjad on maa koos selle oluliste osadega (sellega alaliselt seotud ehitised nt krunt ja sellel asuv maja) ning päraldistega.

Mida tähendab õiguse rakendamine? Selgita!
See on 3. õiguse realiseerimise viis. See on riikliku tegevuse eriliik; eeldab erisubjekti (kompetentse riigiorgani) vastavat tegevust. Rakendamine – subsumeerimine . Subsumeerimise olemus – tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud faktilise koosseisuga ja kui need on seoses, tuleb teha lõppjäreldus õigusnormis esitatud õigusliku tagajärje põhjal. Subsumeerimine on seotud õigusnormi mõttest arusaamisega. ÕIGUSE RAKENDAMISES PEAMEGI KONTROLLIMA, KAS S ON TÕESTI ÜKS T JUHUSDEST.
Kui see tõesti nii on, siis tuleneb õiguslik tagajärg süllogismist:
Kui konkreetne(-sed) eluline(-sed) asjaolu(-d) vastab(-vad) abstraktsele faktilisele kooseisule T, siis kehtib S jaoks õiguslik tagajärg R.
Esimene staadium on faktiliste asjaolude analüüs.
Teine staadium on õigusnormi valik ja analüüs.
Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine).
Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine.
Õiguse rakendaja

Väga palju aitab õiguse rakendajaid(kohtunikke) protsessiõigus- tõe tuvastamiseks lubatud ja nõutud tunnetamisallikad.
Tsiviilprotsessis kehtib dispositiivsuse põhimõte.
Dispositiivsuse põhimõte- kohtunik tugineb otsuse tegemisel ainult poolte poolt esitatud tõenditele ja asjaoludele. Elulised ajsaolud, milles poolte vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik võtma tõestena.
Kriminaalprotsessis on määravaks tõe väljaselgitamise ehk kohtuliku uurimise printsiip.
Kohtuliku uurimise printsiip- kohtunik pole seotud sellega mida pooled väidavad. Süüdistajal poolel asub tõestamise koormis. Süüdistatavale pea tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja pole võimeline seda tõendama, peab tegema õigustmõistva otsuse-in dubio pro reo
Kogumise maxime-kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos.Dispositiivsuse printsiip asendub seal maxime-ga, kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone.

Mida tähendab õiguse tõlgendamine ja eluliste asjolude õiguslik hinnang? Selgita!
Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaja muudab tema jaoks probleemetekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Probleem ise tekib õiguse rakendajal seoses rakendatava normi sobivuse määratlemisega konkreetsete eluliste asjaolude suhtes. Tõlgendamine on mõtteline protsess, mille algseks objektis on normide keel. Tõlgendamise ül on nüüd välistada normide omavaheline vastuolu. Tegemist võib olla iseseisva probleemiga, nn normide konkurentsiga või koguni reguleerimislade konkurentsiga.

Kumulatiivne konkurents -erinevad õiguslikud tagajärjed saabuvad paraleelselt. (nt avarii ja põhjustaja tekitab lisaks materjaalsele kahjule ka raske tervise kahju kannatanule)
Alternatiivne konkurents-õigustatud pool võib valida erinevate õiguslike tagajärgede vahel. (võlgniku viivitamisel õigus kreeditoril valida nõudeõiguse või lepingust ülesseütlemise vahel)
Konsumtiivne konkurents-kui mitu õiguslikku tagajärge on suunatud võrdse tulemuse saavutamisele . (üürink kahjutasu üürilepingust tulevnevalt või õigusvastasest käitumisest tulenevalt kahjutasu)

Tõlgendamise ese on õiguse tekst; normide keel. Tõlgendamise võtted: süstemaatiline, loogiline, teleoloogiline .Kui erinevad õt-d ei lase on kooskõlastada, pole tegu konkurentsi, vaid vastuoluga. Erinorm ületab üldise normi ja uus norm ületab vana normi.
Tõlgendamine ja eluliste asjaolude õiguslik hinnang
Subsumeerimine on õiguse rakendamine tegelikult toimunud eluliste asjaolude suhtes. Elulised asjaolud ütlusena saavad õigusliku tähenduse tänu sellele õigusnormile, mille abil toimub otsustamine. Õigusnorm valitakse välja, arvestades ütlusi. Subsumeerimine lõpeb rakendusakti vastuvõtmisega. Subsumeerimist ei ole võimalik lõpule viia, ilma et sellele eelneks eluliste asjaolude üle vajalike otsuste tegemine. Subsumeerimise raskuspunkt seisneb eelotsuste tegemisel. Need vajalikud otsused põhinevad kas: tajumisel, inimkäitumise tähenduse hindamisel või otsustaja sotsiaalsel kogemusel

Mida tähendab õiguse grammatiline tõlgendamine? Selgita!
Selle eeldus on keele reeglite hea tundmine , milles õigusnormid on väljendatud. Grammatiline tõlgendamine selgitab normatiivakti sõnastuse tähendust keeleteaduse seisukohalt, määrates kindlaks sõnade ja terminite tähenduse ning lauseehituse. Ka seadusandja püüab kasutada võimalikult lihtsaid sõnu, et muuta seadustekst arusaadavaks.Grammatiline tõlgendamine hõlmab:
1) leksikaalse tõlgendamise - see haru uurib üksikute sõnade (terminite) või mõnest sõnast (terminist) koosnevate fraaside tähendust
2) puhtgrammatilise kitsamas tähenduses - see haru uurib sõnade ning fraaside vahelisi süntaktilisi seoseid .

Mida tähendab õiguse süstemaatilis-loogiline tõlgendamine? Selgita!
Loogiline tõlgendamine on selline tõlgendusviis, kus normatiivakti sisu kindlaksmääramisel kasutatakse formaalloogika reegleid. Loogilist tõlgendamist on nimetatud veel: õigusteaduslikuks, teleoloogiliseks. Loogilise tõlgenduse eesmärgiks on õigusakti või õigusnormi mõistliku eesmärgi ( ratio legis ) väljaselgitamine .
Kui näiteks ilmneb, et kaks käsku on teineteisega täiesti vastuolulised ja mõlemaid üheaegselt täita on võimatu, siis tuleb loogiliselt järeldada, et hilisem käsk annulleerib varasema.
Loogilise tõlgenduse puhul tehakse vahet:
1) lihtsa ehk analüütilise
2) ning keerulise ehk sünteetilise tõlgenduse vahel
Sünteetiline tõlgendamine jaguneb kaheks üldtunnustatud liigiks :
1) süstemaatiline
2) ajalooline
Süstemaatiline tõlgendamine on õigustloovate aktide tekstivaheliste seoste nägemine. Tuvastatakse normide loogilised ja funktsionaalsed seosed. Sageli selgub sõna mõte alles seoses teksti muu osaga. Nt mittetäielikud õigusnormid.
Süstemaatiline tõlgendamine võtab arvesse ühe õigusnormi sisu kindlakstegemisel mitte ainult ühte normatiivakti või selle osa, vaid ka teisi normatiivakte. Mitmed terminid, täpsustused jne, mis leiavad täieliku määratluse ainult ühes normatiivaktis, esinevad samas ka paljudes teistes normatiivaktides.

Mida tähendab õiguse ajalooline tõlgendamine? Selgita!
Tõlgendamise eesmärgiks võib olla selgitada välja, millise idee on ajalooline normilooja kätkenud tõlgendatavasse normi. Milline oli ajaloolise sadusandja kavatsus , millised olid tema eesmärgid ja ettekujutused normist selle loomisel.
Ajalooline tõlgendamine annab vastuse küsimusele, kuidas sai normi mõttest aru ja kuidas soovis mõista normi ajalooline seadusandja Ajalooline tõlgendamine on seotud õigusliku kontinuiteediga. Kindlama otsuse saab langetada, ui on välja selgitatud sarnaste reguleerimiste ajalooline taust. Seda nim kongrueerumiseks ehk ühildumiseks algse ja antud ajas ning ruumis tehtava otsuse vahel. Ajalooline tõlgendamine selgitab välja normatiivakti väljaandmise ajal olnud tingimused, olukorrad ja põhjused, mis tingisid normatiivakti väljaandmise.
Erinevad võtted: õiguse allikate abil

Mida tähendab õiguse objektiiv -teleoloogiline tõlgendamine? Selgita!
See on nagu ajalooline tõlgendamine ehk tahtetõlgendamine. Kui tähtsust ei oma mitte ajaloolise seadusandja ettekujutused, vaid kehtiv õigus ja väärtussüsteem. Tõlgendaja peab küsima , millist eesmärk teenib norm, milline on normi mõte. Ratio legis est anima legis – seaduse mõte on seaduse hing. Kriteeriumid: faktilised asjaolud, mida tõlgendaja muuta ei saa; õiguslikud printsiibid , mis asuvad väljaspool tõlgendamist. Savigny on öelnud , et tõlgendamiseks tuleb end asetada seadusandja rolli ja kunstlikult korrata tema tegevust.
Selle tõlgendusvõtte abil püütakse välja tuua õigusakti sisu objekti ja eesmärgi (kr: telos) alusel
Tõlgendamise ulatuse järgi liigitatakse tõlgendamine: sõnasõnaline ehk adekvaatne ja kitsendav või laiendav

Mis on lünk õiguses ja kuidas seda ületatakse? Selgita!
Igas õiguskorras esineb lünkasid. Sellisel juhul ei leia me teatud elulistele asjaoludele vastavaid abstraktseid faktilisi koosseisusid objektiivsest õigusest. Eesti õiguskorra lünkasid võib põhjustada õiguskorra noorus. Lüngad jaotuvad järgmiselt:
• Ehtsad . Tingitud õiguskorra noorest east ja elu kiirest muutumisest.
• Näiv/näiline lünk. Siis, kui seadusandja polegi kavatsenud elulisi asjaolusid faktilise koosseisu kaudu siduda õiguslike tagajärgede saabumisega.
• Väärtuslüngad . Tekivad, kui seadusandja on püüdnud hoida lünki ära, kuid formuleerib õiguse üleüldisel (generaalklausli) kujul. Või tekib siis, kui seadusandja on mõne õigusliku mõiste jätnud ebamääraseks,-täpseks.
• Primaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis oli lünk selle vastuvõtmisest (loomisest) alates;
• sekundaarne lünk - õigussüsteemis, -harus, -aktis või -normis kujuneb lünk järgneva läbimõtlematu muutmise või tühistamise
Lünkade ületamisest saab rääkida ehtsate ja väärtuslünkade esinemisel. Kõige üldisemalt öeldes saab saab lünkasid õiguses ületada analoogia abil.
Analoogia-ühe või paljude õigusliku tähendusega õigusnormide rakendamine õigusega mittereguleeritud või ebapiisava täpsusega reguleeritud eluliste asjaolude suhtes, mis vajavad õiguslikku reguleerimist.
Analoogial põhinevaid otsuseid saab teha vaid siis, kui leidub elulistele asjaoludele sarnane abstraktne faktiline koosseis.
Lünkade ületamise põhilised viisid:
1) lahendamise hülgamine - menetluse lõpetamine ning konstateerimine, et õiguses reguleeritud koosseisuline vastav tegu puudub, sest puudub üldse reguleeriv õigusnorm selle juhtumi kohta;
2) õiguse analoogia rakendamine - st ei ole sooritatud küll sellist tegu, mis vastaks konkreetse õigusnormi koosseisule, kuid see-eest kohaldatakse osundatud koosseisu sellele reguleerimata juhule kui analoogile (sarnasele, lähedasele juhule).
Analoogia liigid:
• Seaduse analoogia. Nim ka üksikanaloogiaks. Otsuse tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õt-d saabuvad ka mittereguleeritud juhusele. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Nullum crimen sine lege
• Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel.
Õiguse rakendajal lasub otsustamise kohustus ja kui ta analoogia ega tõlgendamise abil otsustada ei saa, siis peaks ta lähtuma loomuõiguse printsiipidest. Ta peab langetama otsuse nii nagu seda teeks kaasaegne seadusandja. Kui loomuõigus ka ei aita, siis on kohtunik õigustatud ja kohustatud n-ö looma õigust.

Mis on riik ja mis on riigi tunnused? Selgita!
Riik on ühiskonnakorraldus , mis luuakse inimeste poolt ja on inimestele suunatud ning mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui ka teiste heaks.
Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat:

Lepinguteooria . Riik luuakse lepingu sõlmimisega. Inimesed loobuvad vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest.

Orgaaniline teooria. Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur .

Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel.
Riigi areng:
Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke
Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus
Seadusriik -ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng
Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki.
Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale.
Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse:
1. Liberaalne riik. Esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama.Samas peab riik tagama julgeoleku.
2. Sotsiaalriik. Sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja.Sotsiaalriigi põhimõtete realiseerimine viib HEAOLURIIGINI.
Olulisimad tunnused on rahvas, territoorium ja suveräänsus
Riigi rahvas – kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata kultuuri või rassi iseärasusest. Rahvusel on ühine keel, ajalugu, religioon .
Territoorium- Riik on inimeste ühendus, kes elavad teatud maa-alal ehk riigi territooriumil. Piir on tähtis. Riigi territoorium on masimaa,siseveed, territoriaalveed , õhuruum..
Suveräänsus on riigi võime või omadus ilma sisemiste ja välimiste kitsendusteta teatud viisil käituda. Suveräänsus tähendab sellist kauakestvat olukorda , kus kellelegi kuulub ülemvõim.( monarh , rahvad , aristokraatia ) Suveräänsus kui poliitiline mõiste tähendab ülemvõimu, mille abil on võimalik teisi käsutada. Sisemine suveräänsus on riigi ülemvõim siseriigis ja välimine ilmneb riigi vahetul ja võrdväärsel suhtlemisel teiste riikidega.

Mis on õigusriigi tunnused? Selgita!
õigusriigi tingimused:

PS-i olemasolu
Riigivõimu seotus ja piiramine põhiseaduse ja seaduste poolt
Riigivõimu siseorganisatsiooniline jaotus funktsionaalseteks aladeks (õigusloome, valitsemine, õigusemõistmine)
Seaduse ülimuslikkus
Üksiku õiguste tagamine
Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt
Proportsionaalsuse põhimõte
Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted

Õigusriik on riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav.
Õigusriigi formaalsed tunnused
Need on võimude lahusus , formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine , täidesaatva võimu seaduslikkus , õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine.
Õigustmõitmine kohtutes.
Kohtunikud alluvad ainult seadustele .
I astme kohtud:maa ja linnakohus-arutavad tsiviil, kriminaal ja väärteo asju
I aste:halduskohus-arutab tema pädevusse antud haldusasju ja muid asju
II: ringkonnakohus -vaatab appellatsiooni korras läbi maa-linna-ja halduskohtulahendeid
III riigikohus -vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras
Õigusriigi materiaalsed tunnused
Need on:
• käsk austada ja kaitsta järjekindlalt inimväärikust.
• ülipositiivse õiguse tunnustamine
• seadusandja seotus konstitutsiooniga. See realiseerub kohtuliku kontrolli võimalusega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 271 allalaadimist

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #1

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #2

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #3

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #4

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #5

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #6

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #7

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #8

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #9

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #10

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #11

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #12

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #13

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #14

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #15

Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused #16

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

271 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Tirtssu Õppematerjali autor

Kordamisküsimused õiguse entsüklopeedias eksamiks. Sisaldavad täpseid ja põhjalikke vastuseid

õigusnorm subjekt asjaolud aktid õigusnormid moraal lünk analoogia õigusakt seadusandja kohtunik kindlus subjektid loomuõigus konkurents õiguskord õiguslikus ajalooline tõlgendamine

Sarnased õppematerjalid

docx

Õiguse entsüklopeedia

käituda. Kui valmisolek on olemas, määrab tema käitumise sisemine veendumus ja välised tegurid seda ei pruugigi mõjutada. Õiguskorras on ka avalik sund, mis saabub allutatule olenemata individuaalsest tahtest ja soovidest. Mõned õigusnormid pole seotud avaliku võimu sunniga – nt TSÜS annab subjektile õigus- ja teovõime. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsessi võib jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Jaotuse alus on õiguse allikate olemasolu või nende puudumine. Õigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad – see periood ongi eelajalugu ehk ius non scriptum. Kirjapandud kujul õigusel on väärtus, mille kohta on kõigil võimalik teavet saada. 1.4. Õiguse tähistamine Ius – ladina kl õigus. Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst/teadus (Celsus).

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia eksami kordamisküsimused

Õiguse entsüklopeedia (AKJ6034.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistetakse õiguse eelastmete all? Selgita! Õiguse eelastmed on tava ja moraal objektiivses tähenduses, nimelt olid tava ja moraal sotsiaalseteks harjumusteks, mis korrastasid inimkäitumist. 1. Kuidas on omavahel seotud tava, moraal, õigus, sund ja võim? Selgita! Tava on ajalooliselt ja stiihiliselt tekkinud käitumisreeglid, kui neid kasutavad isikud peavad neid õiguslikult siduvaks. Moraal on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisnormidena

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia terve konspekt

..........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus...............................................................................7 2.2Era- ja avalik õigus............................................................................................................8 3Õiguse allikad..........................................................................................................

Õiguse entsüklopeedia

pdf

Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia

normi eirajate suhtes. 1.2. Tava. moraal, õigus, sund ja võim Õigust on nii ajalooliselt ja ühiskondlikult määratletud sunnikorrana. Nii on R. Ihering nimetanud õigust ühe riigi sunninormide kogumiks. Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega. Kindlasti peitub õiguses sunnielemente, nii nagu ka tava- ja moraalikordades. Õigus on nn võimusuhete produkt. Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Sellele vaatamata ei ole õiguskord puhas sunnikord. Õiguskorra vaimsed allikad on õiguse idee ja ,,keskmiselt mõistetud moraal". Õigus rahuldub nn eetilise miinimumiga. 1.3. Ius non scriptum, ius scriptum Õiguse kujunemise võib jaotada õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Õigus eksisteeris varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad (eelajalugu). Õiguse ja õigusmõistmise tunnusjooned juba sugukondliku korra ajal

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia konspekt

Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", vaid ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab kahte liiki õigust: võrdsustav õigus ja jaotav õigus. Võrdsustav õigus realiseerub valdavalt eraõiguse valdkonnas (nt kahjude hüvitamine). Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse sulmas riigi suhet kodanikesse. Õiguslik garanteeritus peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu. Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult heatasemelist õiguse realiseerimist valdavalt selle rakendamise kaudu. Igaühel peab olema reaalne võimalust ette näha, milline võiks olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus.Õiguskindluselt ootame, et valitseks tasakaal objektiivse ja õiglase vahel. Õigus peab olema kindlustatud riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. Õiguse eesmärgipärasus: Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus. Eesmärk leiab oma väljenduse

Õigus

docx

Õiguse entsüklopeedia eksam

Inimese ja teda ymbritseva maailma vahelised suhted on mitmekesised ja keerulised. Samas on need alati soetud mingite reeglitega. Siin toimuvad protsessd ei ole juhuslikud, vaid on seotud kindlate seaduspärasuste ja seadustega. Jutt on loodusseadustest, millel on mitmete teiste korrasysteemidega võrreldes üldisem tähendus. Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta regul inimeste omavahelisi suhteid. Samas pole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on moraal ja tava õiguse eelastmed objektiivses tähenduses. Nad olid valitsevaks inimeste kooselus juba enne õigust, olid sotsiaalseks harjumuseks, mis korrastasid inimkäitumist. Reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest e moraali ja tavanormidest. Need normid on tüüpilised sotsiaalsed normid ja on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Ius Scriptum- Cicero juhib meie tähelepanu, et kirjapandud kujul

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust - Naritsa konspekt

· Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noorem kui kristlus. · Islami teb tugevaks selle lihtsus. · Islamile on omane see, et seda on keelatud tõlgendada. Aafrika konstitutsioon: · ,,mustal mandril" ja Aafrikas. · See on segu kõigist kolmest õiguskultuurist, mis on läbi kolonisatsiooni kokku saanud. · Samuti ka rahva enda tavad. Mandri-Euroopalik õiguskultuur: · Põhineb normiloomingul. · Tähtis osa riigil õiguse sünd on seotud riigi tulekuga · Õiguse tekkimine: 1. vanade tavad kirjapanek 2. uus õigus · 12 13 saj. Mandri-euroopas. · Ühiskond oli kujundatud ühe religiooni poolt. · Õigussubjektiks nimetati inimest, kes kuulus religiooni juurde. · Kõige võimsamaks institutsiooniks oli KIRIK, kes lubas enda kõrvale ilmalike normide teket. · Kirik ei näinud riigis kui institutsioonis ja tema poolt loodud normides mitte võistlejat, vaid toetajat.

Õiguse entsüklopeedia

docx

Õiguse entsüklopeedia konspekt

õigust); nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali- ja tavanormidest (tüüpilised sots. normid, mis on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud); pikaajaline käitumine Moraali v tava vastu eksides peab arvestama ühiskonna negatiivse reaktsiooniga Õigust ei saa samastada ei sunni, võimu ega normidega Eetos ehk aateline (ideoloogiline) kihistus, s.h kuuluvad tavad, moraal, usk, jt kultuurivormid Rahvusvahelise õiguse normidega, mis reguleerivad suveräänsete (iseseisvate) riikide jt rahvusvahelise õiguse subjketide õigusi ja kohustusi (RIIKLIK SUND EI TÄHENDA, ET NORMID EI KEHTI); on peamine, et õiguse subjekt teaks mis teda ootab, kui ta õiguspäraselt ei kohti (ei ole vaja alati sundi kohaldad) Ius non scriptum – õiguse eelajalooline järk; periood, kus õiguse kirjalikke allikaid ei eksisteeri (nt veritasu/ühiskonnast väljaheitmine – kirjapandud kujul reegleid ei leia)

Õiguse entsüklopeedia

Rohkem sarnaseid