NS
N Ä R V I S Ü S T E E M S Y S T E M A N E R V O S U M
Mõisted
neuron - närvirakk koos oma jätketega
dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt
hargnev või niitjas
akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või
efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse)
retseptor - ärritust vastuvõttev organ
närviimpulss - närvikiududes leviv erutus , mis kulgeb aksonilt dendriidile
refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel
refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib
närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist
innerveerima s.o. närvidega varustama
aferentne e. sensoorne ( tooma )närv - tundenärv
eferentne e. motoorne (viima)närv

Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus

http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_system.jpg
Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet :
1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga
2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus
Inimesel kui kõrgemal organismi arenguetapil tagab ta ka psüühilise tegevuse - tundmused, meeleolud, emotsioonid , samuti teadvuse, kogemused, mõtlemise ja selle rakendamise - plaanipärase (sihipärase) tegutsemise - kõnelemise ja tööliigutused. NS talitluste osatähtsus organismi elutalitlustes on seega erakordselt suur. NS produtseerib ka palju hormoone, mis levivad hematogeenselt ja transpordivad sel teel infot organismi ühest osast teise (vt. Sisesekretsiooninäärmed)
Talituslik NS jagunemine:
1. s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem
2. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem
Kummalgi neist eristatakse tsentraalset ja perifeerset osa.
Somaatiline NS reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel, s.o. teadlik ja tahtlik NS. Tema tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju , perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid.
Vegetatiivne NS innerveerib põhiliselt vegetatiivseid e. siseelundeid reguleerides nende talitlust. Et vegetatiivne NS töötab meie tahtest ja teadvusest sõltumatult, nim. teda ka autonoomseks NS-ks. Tegelikult on ta lahutamatus seoses kehanärvisüsteemiga ja allub peaaju kontrollile .
Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest.
KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollus t. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud , nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed . Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse s u u r a j u k o o reks (c o r t e x c e r e b r i ).
Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga.
Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt:
1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi-
lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i.
2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt
(somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega,
kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse
motoorseteks, veresoontesse – vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks.
3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude.
Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e.
Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult ja mis ei levi naaberkiududele. Erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub ja ta läbib närvirakukeha polaarselt, s.o. ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile.
Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus ( anesteesia ). Kestva surve puhul vastavad kehaosad “surevad” ära. Valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (näiteks närvipõletike puhul). Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmeid, mistõttu kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus. Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks . Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus).
G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talitluselt ja ehituselt jagunevad ganglionid sensoorseteks ja vegetatiivseteks.
* Spinaal-(sensoorsed) ganglionid asuvad toomanärvi juurel KNS-I lähedal. Ganglionis leiduvad
neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad KNS-i.
* Vegetatiivsed ganglionid asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete
närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps KNS-st
tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.
S ü n a p s i d - neuronite keemilised puutekontaktid on erilised närviaparaadi kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas- või näärmerakule. Sünapsis toimub suhteliselt aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega. Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained nn. mediaatorid, mille varal toimubki erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin ).
R e f l e k s j a r e f l e k s i k a a r
Refleksiks nimetatakse KNS-i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. Näiteks keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus, ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb jne. Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid närve elundisse. Teed ehk neuronite ahelat, mida mööda erutus refleksi puhul levib, nimetatakse refleksikaareks.
Kõige lihtsam refleksikaar koosneb kahest neuronist: aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundist vastu ja antakse edasi KNS-I eferentsele neuronile; viimane saadab (oma neuriidi kaudu) erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse. Niisuguseid lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe. Tavaliselt on meil tegemist kolme- või enamaneuroniliste refleksikaartega. Sel juhul on aferentse ja eferentse neuroni vahel üks või mitu lülitusneuronit. Refleksikaar võiks seega koosneda järmistest osadest:
1 2 3 4 5
RETSEPTOR ----------------► REFLEKSIKESKUS ----------------► TÖÖELUND
aferentne neuron eferentne neuron
Refleksikaare osad:
1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ
2. aferentne neuron e. toomanärv
3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus
4. eferentne neuron e. viimanärv
5. tööelund e. efektor
NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel. Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained.
http://www.sruweb.com/~walsh/cns_pns.jpg
S O M A A T I L I N E ehk K E H AN Ä R V I S Ü S T E E M
S E L J A A J U
Seljaaju on ~1 cm jämedune, ~45 cm pikkune ja ~30 g raskune väätjas moodustis