Närvisüsteem (0)

NS
Ülesanded:

• loob organismi sideme väliskeskkonnaga
  
• ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus.
  

NS talituslik jagunemine

• s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX !
  
  • reguleerib skeletilihaste tegevust
    
  • koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi
    
  • Loob seose org. ja väliskeskonna vahel
    

Teadlik ja Tahtlik

• tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju
  
• perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid.
  

• v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem
  

• inerveerib siseelundite talitlust
  
• töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult
  

jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks

• tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus
  
• perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest.
  

Hallollus – koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor)
Valgeollus – koosneb närvikiududest
Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse -
s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) – koosneb hallollusest;

• F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine
  

Närvid:

• Vadged – müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns
  
• Hallid – müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns
  

Talitluse järgi jagunevad närvid

• aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid)
  
• eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid)
  

- motoorsed , -sekretoorsed, -vasomotoorsed

• seganärvid
  

Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine
Erutuse läbib neuroni keha polaarselt – ainult ühes suunas – dentriidilt aksonile EX
Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja
Juhteteed – samasuunalised närvikiudude kimbud . Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas.

• Ülenevad e. astsendeeruvad juhteteed- sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osasja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju.
  
• Alanevad – destsendeeruvad juhteteed on motoorsed, paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätid mediaalses osas
  

Seljaaju ehk spinaalsegment. –seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri
Inimesel on 31 spinaalsegmenti: Kaelaosas – 8
Rinnaosas – 12
Nimmeosas – 5
Ristluuosas – 5
Õndraosas – 1
Seljaajunärve e. spinaalnärve 31paari. F: on kõik seganärvid

• Kaelapõimik – C1 – C4 → Harud kaela, -pea, rinnanahale (n.phrenicus) – vahelihasele
  
• Õlapõimik C5 – C8 Th1→õlavöötmele ja ülajäsemele (n.ulnaris, n. radialis , n.medianus)
  
• Nimmepõimik L1 – L5 → Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ja mediaalsed lihased ja nahk
  
• Ristluupõimik S1 – S5 Co1 → Lahkliha piirkond, vaagna piirkond, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg (n. ischiadicus)
  

Ülajäset innerveerivad närvid pärinevad õla põimikust,
alajäset innerveerivad närvid aga ristluu põimikutest
Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad roite vahel. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta
Suurim ja võimsam närv inimkehas on ajukoor
Peaaju asub koljuõõnes.
kaal täiskasvanutel on keskmiselt 1245 - 1375 g ( meestel on aju kaal suurem )
Vastsündinul 370 - 400 g.
Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega,
Aju osad:

• PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad
  

- hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused,
- tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine)
-kaitsereflekside ( köha , aevastamine, oksendamine ) keskused.

• TAGAAJU – ajusild ( pons )
  

• V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed
  

• VÄIKEAJU (cerebellum)
  

- kaalub 120-150 g
F: lihaste toonuste regulatsioon , tasakaalu reg-on.
- koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis)
Uss – automaatsed liigutused

• K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n)
  

Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV – peaajunärvi tuumad
- katteplaat e. nelikküngastik.
- nägemis ja kuulmis keskused
-orienteerumis keskus
- silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus

• V A H E A J U (d i e n c e p h a l o n)
  

• Taalamused (thalamus)ehk tundekühmud
  

- vahepealne (koorealune) sensoorne keskus
- seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega .

• Põlvikkehad- paiknevad taal-te taga, vahepealsed/kooralused
  

-nägemis ja kuulmiskeskused

• Hüpotaalamus - asub taalamustest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgeimaks keskuseks (ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, tundeelu ja emotsioonidega.)
  

-32 paari tuumi
-Hormonaalse süsteemi vahejaam.
Võrkmoodustis e. retikulaarformatsioon - ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelad , mille impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad ärkvelolekut (näiteks külm dušš)
Limbiline süsteem - seotud emotsionaalse motivatsiooniga, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid (rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm,)

• O T S A J U EX
  

koosneb 2-st ajupoolkerast ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest.

• Ajukoor (cortex cerebri)-kõrgeim ns osa, millega seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine.
  

-koosneb hallollusest

• Suuraju koor – 6 kihti
  

PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD

• Kõvakest (dura mater )- välimine
  
• Ämblikkest (arachnoidea)-keskmine
  
• Soonkest (pia mater) -sisemine
  

Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum;
ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum
Ajuvedelik e. liikvor asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. kogumaht
täiskasvanul on ~150-200 ml. F: ainevahetus
PEAAJUNÄRVID e. kraniaalnärvid (n e r v i c r a n i a l e s) – 12 paari

• Tundenärvid ( sens .) - I, II, VIII
  

I haistmisnärv haistmisretseptorid ( haistmine )
II nägemisnärv silma võrkkest (nägemine)
VIII esiku -teonärv sisekõrva esik - tasakaaluerutused
sisekõrv - kuulmiserutused

• motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII
  

III silmaliigutajanärv silmaliigutajad lihased, ülalautõstur,*veget. paras . kiud pupilliahendajale (reguleerib nägemisteravust)
IV plokinärv silmamuna liikumine
VI eemaldajanärv silmamuna liikumine
XI lisanärv -peapööraja, trapetslihas
XII keelealune- närv keele lihased, kaela eesmistele lihastele

• seganärvid - V, VII, IX, X
  

V kolmiknärv (n. trigeminus) - sens. hambad, keele limaskest , igemed , suulagi, näo nahk, mälumislihased, keelealune süljenääre
VII näonärv sens. maitsetundlikkus keele eesosast mot. miimilised lihased, platüsma, pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele
IX keele-neelunärv sens. maitsetundlikkus keele tagaosast, kurgu - ja neelulihaset, kõrvasüljenäärmele
X uitnärv( n. vagus) sens. väliskuulmekäik, neel, kõri , keele tagaosa peaaju kõvakest mot. kõri, pehme suulae ja neelu lihased *paras.kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, sooltele, neerudele,
K Õ R G E M N Ä R V I T A L I T L U S
Tingimatud refleksid - on pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis -,
neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.).
Tingitud refleksid on omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. Nende abil
kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega.
Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid”

• Motoorsed (liigutuste) keskused – pretsentraalkäär
  
• Sensoorsed keskused – pretsentraalkäär
  
• Kuulmiskeskus - ülemise oimukääru keskosas
  
• Nägemiskeskus - kuklasagaras
  
• kõnelemiskeskus e. lugemiskeskus - Kiirusagara tagaosas
  

M Ä L U – meeles pidada, säilitada ja meenutada – tahteline protsess

• Lühiajaline – inf. Säilitamine 1-2 tundi, siis infokas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule
  

• Pikaajaline - info säilitamist päevi, aastaid, eluaeg.
  

U N I - iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb.
Vajalik –ns-i puhkuseks, neuronite erutuvuse taastumiseks
Täiskasvanu 7-8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und.
Une sügavuses eristatakse kaht faasi:

• Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine
  
• Pindmise une ajal esinevad kiired silmad liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid.
  

Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul 4-5 korda
Vegetatiivne NS - ehk autonoomne ehk siseelundite NS
innerveerib peamiselt siseelundeid -seedimis-, hingamis-, eritus -, sigimis-, vereringe - ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine.
funktsioon: reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasa arvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust
Ei allu – inimese tahtele

• Sümpaatilise- laienevad silmaavad, väheneb sülje ja pisaranäärmete sekretsioon , suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus,
  
• Parasümpatikuse - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb , toimub bronhilihaste kokkutõmbumine
  

neuron - närvirakk koos oma jätketega
närvid – sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud.
Neurogliia – e. tugirakk, millel on kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitev ja ainevahetuslik funktsioon.
sünaps – närviimpulsi ülekandekoht ühelt neuronilt teisele või lõppelundile
retseptor - ärritust vastuvõttev organ
dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas;
akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja
refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel
refleksiaeg – aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni
refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni
Parees – motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus
Paralüüs – vastav kehaosa jääb liikumatuks
innerveerima s.o. närvidega varustama
närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile
närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist
aferentne e. sensoorne ( tooma )närv - tundenärv
eferentne e. motoorne (viima)närv