Närvisüsteem (0)

 
KORDAMISKÜSIMUSED  NÄRVISÜSTEEMIST 
 
1.
Selgitage mõiste  INNERVEERIMA . 
Närvidega varustama 
2.
NS ülesanded 
1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 
2. ühendab ja kooskõlastab keha organ­ süsteemide tegevust organismis kui tervikus 
 
Kuidas  jaguneb närvisüsteem? 
●
s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem 
●
v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 
3.
Teadlik ja  tahtlik  on  a.  vegetatiivne      b. somaatiline  NS, mis reguleerib (mida?) 
Reguleerib  skeletilihaste  tegevust  ja  koordineerib  meeleelunditest  saabuvate  signaalide  põhjal  kehaosade 
talitlusi,  luues  seose organismi ja väliskeskkonna vahel 
 
4.
Hallollus koosneb         a. neuroni kehadest      b. neuroni jätketest 
5.
Valgeollus koosneb      a. neuroni kehadest      b. neuroni jätketest 
6.
Suurajukoor koosneb   a.  hallollusest               b. valgeollusest 
7.
Mõisted: 
Parees  ­ motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus 
Paralüüs ­  vastav kehaosa jääb  liikumatuks  
8.
Talitluse järgi jagunevad närvid (3) 
*Aferentsed 
* Eferentsed 
* Seganärvid 
9.
Refleksiks nimetatakse  
KNS­i vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 
10.
Spinaalsegmendiks  ehk  seljaajusegmendiks  nimetatakse   seljaaju   osa,  millest  väljub  kaks  paari 
närvijuuri  ja mis  vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt  asetusele  
kaelaosas 8, rinnaosas 12, nimmeosas 5, ristluuosas 5, õndraosas 1. 
11.
Juhteteedeks nimetatakse samasuunalisi närvikiudude kimpe 
 
12.
Seljaajunärve on inimesel  31 paari 
13.
Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad   a. moodustavad
b. ei 
moodusta   närvipõimikuid. 
14.
Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond 
Kaelapõimik  moodustub  ülemiste  kaelanärvide  kõhtmistest  harudest,  paikneb   kaelal   peapöörajalihase  all. 
Temast  lähtuvad  lühikesed  harud  (tundenärvid)  kiirjalt  kaela­,  pea­  ja  rinnanahale.  Põimiku   pikim   närv  ­ 
vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. 
 
* Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub e
  simese 
roide  ja  rangluu  vahelt  koos  rangluualuse  arteriga  kaenlaauku.  Sellest  põimikust  lähtuvad  lühikesed  närvid 
õlavöötme  lihastele  ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: 
­ kodarluunärv ­ innerveerib õla­ ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 
1 
 
 
­ keskpidine närv ­ innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest  lihastest  
­ küünarluunärv ­ innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel. 
Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe  mediaalne  
osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või “surisevad”. Küünarnukki ära lüües tuntakse samas 
piirkonnas “elektrilööki”. 
 
* Nimmepõimik moodustub nimmenärvide k
  õhtmistest h
  arudest, p
  aikneb n
  immelülide k
  õrval n
  iude­nimmelihase 
vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise o
  sa n
  ahka j a l ihaseid, reie e
  esmisi j a m
  ediaalseid l ihaseid 
ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre  mediaalse  pinna nahka. Suurimad närvid selles põimikus on: 
* reienärv ­ laskub kubemesideme alt reiele innerveerides  eesmist  lihasgruppi ja nahka 
* toppenärv ­ suundub reie mediaalse grupi lihastele 
 
* Ristluupõimik  moodustub  ristluunärvide  kõhtmistest  harudest  ja  väljub  väikevaagnast suure istmikumulgu 
kaudu  tuharapiirkonda.  Selle  põimiku närvid  innerveerivad   lahkliha   lihaseid ja  nahka,  vaagna  ja reie tagakülje 
lihaseid  ning nahka,  kõiki sääre ja jala lihaseid, v.a. sääre  sisepinna  nahk. Põimikust lähtuvad lühemad harud ­ 
tuharanärvid  ­  tuharalihastele  ja  häbemenärv  ­  vaagnapõhjale  ja  suguelunditele . Selle põimiku suurim haru on 
istmikunärv ­ suurim närv inimkehas üldse, mis väljub vaagnast reie tagumisele küljele ja j aguneb p
  õlveõndlas 
sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks innerveerides reie tagakülje lihaseid, s
  amuti sääre j a j ala lihaseid n
  ing 
nahka. 
 
15.
Suurim ja võimsaim närv inimkehas on  istmikunärv 
16.
Peaaju  asub  koljus ja kaalub 1300­1400 grammi 
17.
Seljaaju jätkuks koljuõõnes on piklik aju (nimetage aju osa) 
18.
Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: 
Hingamis ­,  südametegevus­  ja  vasomotoorsed  keskused,  tingimatute  seedereflekside  (süljeeritus,  imemine, 
neelamine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine,  oksendamine ) keskused. 
 
19.
Väikeaju  põhifunktsiooniks  on  lihaste  toonuse  ja  liigutuste,  eeskätt  tasakaaluliigutuste 
koordineerimine. 
 
20.
Keskaju   funktsiooniks  on  tugimotoorika,  lihastoonus,  nägemis­  ja kuulmiserutuste mõjul  toimuvate 
reflektoorsete põgenemis­ ja orienteerumisliigutuste keskused (näiteks pea pööramine heli või v
  alguse s
  uunas). 
Keskajus asub ka  silmaava ­ ehk pupillaarrefleksi keskus ( pupilli  ahenemine eredas valguses). 
 
21.
Vaheaju  taalamustes paiknevad retseptorid, mis võtavad vastu järgmisi ärritusi (kust?) 
Kõikidelt keha retseptoritelt 
22.
Hüpotaalamuses paiknevad  a.  vegetatiivse  NS   b. somaatilise NS   kõrgeimad keskused. 
23.
Retikulaarformatsioon mõjustab KNS erinevaid osi, kontrollib seljaaju reflektoorset tegevust. 
24.
Limbiline süsteem on seotud emotsionaalse motivatsiooniga. 
25.
NS­i kõrgeim osa on 
Suuraju  koore tegevus. 
26.
Nimetage pea­ ja seljaaju kestad seestpoolt väljapoole  
*  Soonkest  
*Ämblikkest 
* Kõvakest 
 
27.
Kus paikneb ajuvedelik ehk   liikvor ? 
2 
 
 
seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. 
 
28.
Kui palju on inimesel  peaajunärve? 12 
29.
Nimetage peaajunärv, mis  innerveerib miimilisi lihaseid? 
Näonärv 
30.
Nimetage peaajunärv, mis  innerveerib mälumislihaseid? 
Kolmiknärv 
31.
Nimetage peaajunärv, mis  innerveerib näo nahka? 
Kolmiknärv 
32.
Tingimatud refleksid on refleksid, pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid  
33.
 
näiteks silmaava­, imemis­,  neelamisrefleks , köha, aevastamine jne. 
34.
Tingitud refleksid on refleksid, omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel. 
 
näiteks  Pavlovi  koera  refleks  
35.
Lühiajaline mälu on  informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, 
36.
Pikaajaline mälu on informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg. 
 
37.
Une vajadus täiskasvanul on 7­9 ja väikelapsel 12­14 
Kuidas toimivad organsüsteemid une ajal? Enamik organsüsteeme on aeglustanud oma töö. 
38.
Vegetatiivne NS f
  unktsioon  (selgitage) a
  utonoomne NS i nnerveerib p
  eamiselt s
  iseelundeid ­
  s
  eedimis­, 
hingamis­,  eritus­,   sigimis ­,  vereringe­  ja  sisesekretsioonielundeid,  s.t.  elundsüsteeme,  millega  on  seotud 
organismi kasvamine,  ainevahetus  ja paljunemine. 
39.
Ta allub   / ei allu inimese tahtele. 
 
3