Anatoomia III töö, küsimused 132-187 (1)

Regulatsioonimehhanismid :
132. Regulatsioonimehhanismide üldskeem, iseloomustus:
Regulatsioonimehhanismid jagunevad 2-ks: neuraalne (e. Närviregulatsioon toimub närvimpulsside abil, kiire, mõjutab tugevasti hormoonide teket) ja humoraalne (toimub vere koostise abil, hormoonide ja laktaadi, aeglane, pikem protsess).
133. sisesekretoorse näärme ja hormooni mõiste:
hormoonid on keemilised informatsiooni kandjad, mis produtseeritakse spetsiaalsetes rakkudes ning jõudes sihtelunditesse, mõjutavad nende talitlust. SSN –nääre, mis toodab hormooni.
134. Nimeta sisesekretoorsed näärmed, nende paiknemine inimese organismis:

Epifüüs ehk käbikeha – vaheaju põhjas

Hüpofüüs ehk ajuripats – hüpofüüsi augus

Kilpnääre – kaela eespinnal

Harknääre – rinnaku taga

Kõhunääre e pankreas– kõhunäärme piirkonnas

Neerupealised – neerude kohal rasvkoes

Sugunäärmete osa – naistel kõhuõõnes, meestel munandikotis
Kõik nad toodavad erinevaid hormoone ja saadavad need mööda keha laiali.
Närvisüsteem:
135. Närvisüsteemi ülesanded
Reguleerib elundite tööd, kordineerib erinevate elukondade talitlust(kooskõlastab elundite omavahelist tööd), teave saamine(väliskeskonnaga suhtlemine ) ja tegevuse muutmine.
136. Närvisüsteemi jagunemine – TV17
Jaguneb autonoomne ehk vegetatiivne ja sümpaatiline.
137. Närvikoe ehitus
närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. ( Vananedes neurogliia hulk suureneb)
138. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded
koosneb kehast ja jätkest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles omakorda on kaks-kolm tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid ja neuriidid. Dendriitide kaudu närviimpulss siseneb, neuriidi kaudu väljub.
139. Neuronite liigid ehituse ja talitluse alusel:
Ehituse alusel:
Unipolaarne neuron -kehast lähtub ainult üks neuriit . Bipolaarne neuron-üks dendtriit, üks neuriit. Pseudounipolaarne neuron-kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Multipolaarne neuron-palju dendriite ja üks neuriit.
Talitlus alusel:
Sensoorsed ehk tundeneuronid-Dendriit lõpeb retseptorina, kus välisärritaja energia muudetakse närviimpulsiks. Neuriit suundub kesknärvisüsteemi. Motoorsed neuronid -Neuriit kulgeb pea-, või seljaaju koosseisus tööelundile (nt skeletilihasele) Lülineuronid ehk kontaktneuronid-vahendavad impulsse sensoorsetelt neuronitelt motoorsetele.  
140. Neurogliia liigid, nende ülesanded.
Makrogliiarakud-Vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaajukanalit, moodustavad närvikiudu ümbritseva tupe ja ulatuvad närvilõpmetesse. Osalevad neuronite toitumises ja hapnikuga varustamises. Mikrogliiarakud-Liibuvad neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis.  
141. Närvikiu mõiste.
Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke.
142. Närvikiu liigid
Sensoorne ja motoorne
143. Närvi mõiste
Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest.
144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus:
Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine ), motoorsed ehk liigutajad närvid ( liigutuse esilekutsumine – silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks).
145. Selgitage mõisteid efektor , retseptor( eksteroretseptor , interoretseptor,
proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks , refleksikaar , hallaine ,
valgeaine , ganglion , tuum.
Efektorid -motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes.
Retseptorid -aferentsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.
Eksteroretseptorid-võtavad vastu ärritusi väliskeskkonnast, paiknevad nahas, limaskestades.
Interoretseptorid-võtavad vastu erutusi sisekeskkonnast elundite- ning kudedesisese rõhu kohta.
Proprioretseptorid-võtavd vastu erutusi lihastest , kõõlustest, sidemetest ja liigesekihnudest.
Sünaps-kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne.
Refleks-närvisüsteemi vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt välis-ja sisekeskonnast vastuvõetud ärritusele.
Refleksikaar-seostunult talitlevad neuronid moodustavad refleksikaare.
Hallaine-peamised elemendid on närviraku kehad, nende vahele jäävad närvikiudude algus-ja lõpposi ning neurogliiarakke. Paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses esineb hallaine tuumadena. Seljaajus tsentraalselt.
Valgeaine-koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Peaaju sisemus ongi valgeaine. Hallaine poolt seljaajus tekitatud liblikat meenutava  kujundi ümber asub valgeaine perifeerselt.
Ganglion – neuronite kehade kogumik
146. Seljaaju paiknemine, mõõtmed:
seljaaju asetseb selgrookanalis ja ulatub nimmelülideni. Läbimõõduks ligikaudu 1 cm ja pikkus 45 cm.
147. Seljaaju välisehitus: TV19
kaela piirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmeosas nimmepaisumuseks. Paisumuste piirkonnast lähtuvad närvid vastavalt üla- ja alajäsemele.
148. Seljaaju siseehitus, Seljaaju joonis (kaares joonis vms) TV19 Raamat 139, 140
Mediaanlõhe, mediaanvagu, eesmine -külgmine vagu , tagumine -külgmine vagu, selgmine juur , kõhtmine juur, tagumine väät, eesmine väät, tagasarv (hallaine), eessarv , tsentraalkanal, valgeaine, spinaalganglion
149. Nimeta peaaju osad.
Suuraju poolkera , mõhnkeha, talamus , epifüüs, keskaju , väikeaju, piklikaju , hüpofüüs, nägemisristmik, haistmissibul
150. Nimeta peaaju üksikosades paiknevad funktsionaalsed keskused, peaaju närvide tuumad
Piklikaju – mööda seljaaju valgeaine vääte kulgev erutus antakse piklikaju vastavate väätide kaudu väikeajju või talamusse. Hallaines paiknevad IX-XII peaajunärvi tuumad: IX peaajunärv – keeleneelunärv, X – uitnärv, XI – lisanärv, XII – keelealune närv. Nende tuumadega on seotud piklikaju reflektoorne funktsioon.
Tagaaju – silla tagumises osas asetsevad nelja peaajunärvi: V – kolmiknärvi, VI – eemaldajanärvi, VII – näonärvi ja VIII – tasakaalu-kuulmisnärvi tuumad. Rombaugus on V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asuvad hingamis-, südametalitluse, tingimatute seedimisreflekside ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine jm) keskused.
Väikeaju – ülesanne on inimese kõikide keeruliste liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Ussi ja tätrakese abil täpsustatakse keha automaatseid, väikeaju poolkerade abil tahtelisi liigutusi.
Keskaju – ümber veejuha olevas tsentraalses hallaines leiduvad III ( silmaliigutajanärvi) ja
IV ( plokinärvi) peaajunärvi tuumad. Nelikkeha küngastes asuvad tuumad. Ülaküngaste tuumad on koorealused nägemiskeskused – pea ja silmade pööramine, pupilli ahenemine. Alaküngaste tuumad on koorealused kuulmiskeskused – pea pööramine ootamatu heliärrituse korral.
Vaheaju – siin on u 40 tuuma. Talamus on kõikide tundlikkuse liikide koorealune keskus.
Otsaju - tugev pinna liigendus suurendab ajukoore pinda ning soodustab verevarustust.
151. Võrkmoodustise olemus, tähtsus.
Võrkmoodustis on ajutüves paiknev eriline närvirakkude kogum, kus närvirakud on omavahel tihedalt jätketega seotud ja moodustavad võrgustiku. Ülesandeks on avaldada kas aktiveerivat või pärssivat toimet kogu kesknärvisüsteemi talitlusele. N: suuraju poolkerade aktiivsus, une ja ärveloleku seisund.
152. Suuraju vaod ja sagarad , mõhnkeha. Raamat 146
Otsaju koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad poolkerade selgmise-külgmise pinna neljaks sagaraks: lauba-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. Suuraju pikilõhe põhjas paiknev mõhnkeha kujutab endast paksu valgeaine plaati, mille kiud suunduvad suuraju poolkerade sisemusse ja ühendavad suuraju poolkerasid omavahel.
153. Basaaltuumade mõiste, liigutustegevusega seotud basaaltuumad . (lk 202)
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud. Basaaltuumade hulka kuuluvad juttkeha(automaatsus) ja mandelkeha( emotsioonid ).
154. Suurajukoore mõiste, mõõtmed (lk203)
Pindmine ajuosa, väga pehme, õrn. Mõõtmetelt väga suur, seega oluline osa hapnikul , et oleks hästi verega varustatud.
155. Nimeta 3 motoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
Kõneväli-suuraju otsmikusagaras, Silmade liigutamine-otsmikusagaras, Ülemiste kehaosade tahteline liigutamine-pretsentraalkääru alumises osas  
156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht.
Nägemisväli-kuklasagara kannusvao piirkonnas, Lugemisväli-alumises kiirusagaras, Kuulmispiirkond-ülemise oimukääru keskosas.  
157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste
Assotsiatsioonipiirkonnad on suuraju poolkerade koore piirkond, kus toimub info talletamine, ümbertöötamine, mõtete teke ja tahte kujundamine. Assotsiatsioonipiirkonnad on lauba-, oimu-, kiiru- ja kuklasagaras.
158. Ajuvatsakesed, nende paiknemine, tähtsus Raamat, joonis 151
Külgvatsakesed (2) – mõlemas suurajupoolkeras.
Kolmas ajuvatsake – kitsas , pilujas õõnsus, mida ümbritseb vaheaju.
Neljas ajuvatsake – asetseb madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel. Selle põhjaks on rombauk, milles paiknevad V-XII peaajunärvi tuumad. Siin asetsevad organismi mitme tähtsa talitluse juhtivad keskused.
Ajuvatsakesed on täidetud ajuvedelikuga, millel on toite- ja kaitsefunktsioon
159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesaned Raamat, joonis 154
Soonkest – liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse . Soonkest kaitseb veresooni. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis valmistavad ajuvedelikku.
Ämblikuvõrkkest – ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse, vaid läheb nendest üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb ajuvedelikuga täidetud subarahnoidaalõõs. Ämblikuvõrkkest kaitseb õõsi.
Kõvakest – koosneb veresoonterikkast tihedast sidekoest. Kõvakesta ja selgrookanali pinna vahel paiknev koheva sidekoe ja veresoontega täidetud epiduraalõõs võimaldab selgroolülide liikumise korral kõvakestal jääda liikumatuks . Koljuluudega on kõvakest tihedasti kokku kasvanud ja täidab ühtlasi luuümbrise funktsiooni
160. Ajuvedelik : teke, paiknemine, tähtsus
Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning see voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa . Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk, ta kaitseb aju ka mehhaaniliste vigastuste eest
161. Pea-ja seljaajuu ülenevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
Ülenevad – sensoorsed juhteteed , mille kaudu erutus liigub seljaajust peaajju. Paiknevad seljaaju valgeaine tagumistes väätides. Antakse edasi impulsid , mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast .
162. Alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom
Alanevad - motoorsete juhteteed, antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele . Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine ees-ja külgväätides.
163. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine
Seljaajunärve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme - 5 paari ristluu - ja üks paar õndranärve. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Jaguneb kaheks: selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvid – neis on nii sensoorsed kui motoorsed kiud. Seljaajunärvide selgmised harud suunduvad lähtekohast tahapoole ja innerveerivad süvasid seljalihaseid ning vastava piirkonna nahka. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela-, õla-, nimme- ja ristluupiirkonnas koonduvad põimikuteks, millest lähtuvad närvid innerveerivad keha kindlaid piirkondi. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikud ei moodusta, need kulgevad roietevahemikes.
164. Kaelapõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Kaelapõimik moodustub 4 ülemise kaelanärvi kõhtmistest harudest. Selle põimiku närvid innerveerivad kaela- ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on
vahelihase närv, mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast, sensoorsed perikardi ja pleurat.
165. Õlavarrepõimik, selle moodustamine, innervatsioonipiirkonnad.
Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. See põimik innerveerib kaela-, õlavöötme-, rindkere - ja vaba ülajäseme lihaseid ja nahka.
166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid
Roietavahelisi närve on 12 paari, need kulgevad sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid ning kopsu- ja kõhukelmet. Nahaharud innerveerivad rindkere- ja kõhunahka. Täidavad hingamise funktsiooni.
167. Nimmepõimik, selle moodustamine, innervatsiooni piirkonnad
Nimmepõimiku moodustavad viimase rinnanärvi ja nelja esimese nimmenärvi kõhtmised harud. Nimmepõimikust lähtuvad närvid innerveerivad kõhulihaseid, reie eesmise ja külgmise rühma lihaseid, munanditõsturit. Nahaharud varustavad närvidega kõhu- ja reienahka.
168. Ristluupõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad
Ristluupõimik moodustub viimase nimmenärvi ja nelja ülemise ristluunärvi kõhtmistest harudest. Ristluupõimikust lähtuvad harud innerveerivad vaagnapõhja lihaseid, munandikoti tagumist osa, reie tagakülje lihaseid ja nahka, sääre- ja labajalalihaseid ning selle piirkonna nahka, v. a sääre mediaalse pinna nahka
169. Nimetage peaajunärvid, nende iseloom, ülesanded
I haistmisnärv –sensoorne närv. haistmine;
II nägemisnärv –sensoorne. nägemine;
III silmaliigutajanärv –motoorne, põhjustab silmamuna liigutavate lihaste kontraktsiooni.
IV plokinärv – on motoorne. Innerveerib silmamuna liigutavaid lihaseid.
V kolmiknärv – on seganärv. Innerveerib lauba-, üla- ning alalõuapiirkonda.
VI eemaldajanärv – on motoorne. Innerveerib silmamuna külgmisi lihaseid, võimaldab vaadata külgedele.
VII näonärv – on seganärv, Toimib näolihastele.
VIII tasakaalu-kuulmisnärv – on sensoorne närv, juhib kuulmis - ja tasakaaluärrituse pea- ja seljaajju;
IX keeleneelunärv – on seganärv, Innerveerib keele ja neelu piirkonda.
X uitnärv – on seganärv, Juhib kogu siseelundite talitlust.
XI lisanärv – on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele;
XII keelealune närv – on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid.
170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine
Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid.
Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline
171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Vegetatiivse NS keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis, hoiab organismi pinges . Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral.
172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom
Parasümpaatilise NS keskused asuvad ajutüves ja seljaaju koonuses. Parasümpaatilise närvisüsteemi moodustab peaajutüvi koos 3, 7, 9 ja 10 peaajunärviga.
Innervatsiooni iseloom: toimub puhkeolekus .
3. peaajunärv innerveerib silmamuna silelihaseid; 7. innerveerib pisaranäärmeid ja suuõõnt ning nina limaskesta näärmeid; 9. innerveerib kõrvasüljenääret; 10. innerveerib (peaaegu) kõiki rindkere- ja kõhuõõneelundeid.
Meeleelundid :
173. Analüsaatori mõiste, analüsaatori osad.
Analüsaator on ühtne funktsionaalne süsteem, mis koosneb alati 3 osast:
a)      Retseptoorne osa – vastuvõttev osa
b)     Juhtiv osa – pea- või seljaaju närv, juhtija
c)      Tsentraalne osa - suuraju teatud piirkond, mis võtab vastu informatsiooni ja lõpptulemuseks on aistingud .
174. Kõrva ehitus: välis-, kesk-, ja sisekõrv - joonis
Väliskõrv: välimine kuulmekäik, trummikile . Keskkõrv: kuulmeluukesed (3), trummiõõs. Sisekõrv: lookkanalid (3)-> tasakaaluelund , esik, 8. peaajunärv, tigu, kuulmiselund .
175. Kirjeldage helilainetest tekkinud võngete kulgu kõrvas kuulmisretseptoriteni TV20
Kõrvalest-välimine kuulmekäik-trummikile- vasar /alus/ jalas -sisekõrvaesikusse-esikuastrik-helikotreema-trummiastrik
176. Kuulmisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte. TV20
sisekõrva retseptoorsed rakud -kuulmisnärv-siöd- suuraju poolkerade oimusagara koor(kuulmiskeskus)
177.Tasakaaluanalüsaatori paiknemine, osad, talitluse põhimõte
Tasakaaluretseptorid paiknevad kotikeses ja ampullides-tasakaalunärv-sild-väikeaju ja seljaaju motoneuronitele.
178. Silmamuna ehitus TV21 Raamat163
Kõvakest, soonkest, võrkkest, pimetähn, nägemisnärv, tsentraallohk, klaaskeha , ripskeha, vikerkest , lääts, pupill , tagakamber , eeskamber, sarvkest
179. Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni
Sarvkest-esikamber-lääts-klaaskeha-võrkkest
180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine? Selgitage
Lääts kumerdub lihaste abil, kaugele lihased lõtvuvad, lähedale lihased pingul.
181. Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine? Selgitage
Pupill võimaldab valgust muuta.
182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus. TV21
Silmalaud Ripsmed Kulmud Pisaranäärmed Lihased
183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte.
silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed-nägemisnärv-suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond.
184. Haistmisanalüsaator TV22
Haistmispiirkonna retseptoorsed rakud -haistmisnärv-suuraju koore hipokambikääru konksus, kus asub haistekeskus
185.Maitsmisanalüsaator
Maitsmispunga retseptoorne rakk - 7. ja 9. Peaajunärv - suurajukoore poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa,kus asub maitsmiskeskus.
186. Naha ehitus, kihid , nendes paiknevad organid TV23
Nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet . Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks. Karvad ja küüned on nahamoodustised  Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub.
187.Nahas paiknevad retseptorid.
Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.