Närvisüsteem - füsioloogia (0)

Närvisüsteem
Neuron – närvirakk
Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht
Retseptor – ärritust vastuvõttev organ
Dendriidid – neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas
Akson – neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja
Närvisüsteemi ülesanded:

• Loob organismi sideme väliskeskkonnaga
  
• Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus
  
• Tagab inimese psüühilise tegevuse
  

Närvisüsteemi talituslik jagunemine
Somaatiline:

• Reguleerib skeletilihaste tegevust
  
• Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust
  
• Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel
  
• Teadlik ja tahtlik
  

Vegetatiivne :

• Innerveerib siseelundite talitust
  
• Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult
  
• Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks
  

Hallollus
Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus.
Korteks – suurajukoor
cortex cerebi – hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal
valgeollus
koosneb närvirakkudest. Moodustab juhtteed.
Närvid on sidekoelise kattega ümbritsetud närvirakude kimbud, mis jaotuvad:

• Valged närvikiud – müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis
  
• Hallid närvikiud – müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis
  

Närvirakkude põhiomadused:

• Erutuvus ja erutuse juhtimine
  
• Erutuse läbib neuroni keha polaarselt
  
• Dendriidid toovad impulsi neuronisse
  
• Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja
  

Talituselt jaotuvad närvid:

• Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid – erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi
  
• Eferentsed ehk efektoorsed – erutus kesknärvisüsteemist elundisse
  
• Seganärvid – sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude
  

Ganglion ehk närvisõlm – närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga.
Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid:

• Sensoorseteks ehk spinaalganglionid – asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl.
  
• Vegetatiivsed – asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas.
  

Refleks – vastureaktsioon ärritusele
Refleksikaar – retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund
Somaatiline ehk kehanärvisüsteem:
Seljaaju – medulla spinalis

• Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega
  
• 45 cm pikune , kaal umbes 30 g
  
• Ebaühtlane jämedus
  
• Sees tsentralkanal
  
• Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele
  

Seljaaju funktsioon:

• Vahendab juhtteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse
  

Juhteteed
Kulgevad kummalgi pool valgeolluses ja ühendavad omavahel nii pea- ja seljaaju ning üksikuid aju osi

• Ülenevad juhteteed – sensoorsed, kulgevad valgeolluse külgväätide lateraalses osas ja tagaväätides. Impulsid suunduvad peaajju.
  
• Alanevad juhteteed – motoorsed , paiknevad valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas
  

Seljaaju segment ehk spinaalsegment – seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri
Kokku 31 spinaalsegmenti:

• Kaelaosas 8
  
• Rinnaosas 12
  
• Nimmeosas 5
  
• Ristluuosas 5
  
• Õndraosas 1
  

Seljaajunärvid – nervi spinales
31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid.
Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb:

• Tagumine haru – seljalihastele, nahale
  
• Eesmine haru – osaleb põimikute moodustamisel
  

Roietevahelised närvid Th 1-12
Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid.
Närvipõimikud
Kaelapõimik – plexus cervicalis
Asub m. Sternocleidomastoideus’e all.
Õlapõimik – plexus brachialis
Õlavöötmele ja ülajäsemele

• Lihasenahanärv
  
• Keskmine õlavarre-nahanärv
  
• Keskmine küünarvarre-nahanärv
  

Nimmepõimik – plexus lumbalis
Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk

• Niude-alakõhunärv
  
• Niude-kubemenärv
  
• Sigiti-reienärv
  
• Külgmine reie-nahanärv
  
• Reienärv
  
• Toppenärv
  

Ristluupõimik
Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg
Istmikunärv – säärenärv, ühine pindluunärv

• Tuharanärvid
  
• Häbemenärv
  
• Tagumine reie-nahanärv
  

Õlapõimik – plexus brachialis
Alavöötmele ja ülajäsemele

• Lihasenahanärv
  
• Keskmine õlavarre-nahanärv
  
• Keskmine küünarvarre-nahanärv
  

Peaaju – encephalon
Täiskasvanud 1245-1375 g
Vastsündinul 370-400 g
1-aastasel 2x sünnikaal
6-aastasel 3x sünnikaal
Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani.
Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa:

• Ajutüvi ( piklikaju , ajusild , keskaju, vaheaju )
  
• Väikeaju
  
• Suuraju poolkerad
  

Piklikaju osad:

• Piklikaju
  
• Tagaaju
  
• Keskkaju
  
• Vaheaju
  
• Otsaju /suuraju
  

Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega
Piklikaju – medulla oblongata
Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon ; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine.
Tagaaju
Ajusild – pons
Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused.
Väikeaju – cerebellum

• Kaal 120-150 g
  
• Koosneb poolkeradest ja ussist
  
• Hallollus paikneb pindmiselt
  

Funktsioonid:

• Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda
  
• Tasakaalu regulatsioon
  
• Uss kontrollib automaatseid liigutusi
  

Keskaju – mesencephalon

• Väikseim peaaju osa
  
• Koosneb suurajujalakestest ja katteplaadist
  
• III ja IV peaajunärvi tuumad
  

Funktsioonid:

• Lihastoonuse regulatsioon
  
• Mittetahtlikud automaatsed liigutused
  

Vaheaju – diencephalon
Taalamused ehk tundekühmud

• Paarilised, peamiselt hallollusest koosnevad moodustised
  
• Kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine ) koorealune keskus
  
• Taalamuste vahel asub III ajuvatsake
  
• Taalamuse kummalegi küljele jääb põlvikkeha, kuhu tulevad kuulmis- ja nägemiserutused
  

Funktsioon:

• Seotud mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega
  

Hüpotaalamus ehk tundekühmudealune piirkond:

• Asub taalamusest allpool, sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi
  
• Asetsevad vegetatiivsed keskused, mis reguleerivad ainevahetust, soojuse teket ja äraandmist, südametegevust, janu- ja näljatunnet jne. Ning need talitused seonduvad väga tugevasti tundeelu ja emotsioonidega.
  

Funktsioonid:

• Homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli peamine keskus
  
• Hüpofüüs – ajuripats
  

Põlvikkehad

• Paiknevad taalamuste taga
  
• Koosnevad peamiselt hallollusest
  
• Vahepealsed/koorealused nägemis- ja kuulmiskeskused
  

Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon

• On eriline võrgustik, mille niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde
  
• Kujutab endast suurt hulka hajutuatud närvirakke, mis on ühendatud nii omavahel kui ka teiste närvisüsteemi osadega
  
• Annab ärritavaid impulsse ajukoorde, hoiab teda aktiivses seisundis, mõjutab ärkvelolekut
  
• Ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid
  

Limbiline süsteem

• Seotud emotsionaalse motivatsiooniga ja tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid
  
• Reguleerib instinktiivset käitumist, on seotud haistmismeelega
  
• Kontrollib emotsionaalset käitumist ja juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega
  

Otsaju/suuraju
Koosneb kahest ajupoolkerast ehk hemisfäärist ja neid ühendavates kommissuuridest
Ajukoor – cortex cerebri
Kõrgeim Nsi osa, millega on seotud teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, sihipärane tegevus.
Koosnev hallollusest.
Paksus 2-5 mm. Sisaldab 10-14 miljonit neuronit
Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev.
Kärud ja vaod :

• Tsentraalvagu
  
• Pretsentraalkäär
  
• Posttsentraalkäär
  

Ajukoor jaguneb sagarateks:

• Otsmikusagar
  
• Oimusagar
  
• Kiirusagar
  
• Kuklasagar
  

Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid :

• Sensoorsed neuronid – nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud
  
• Lülineuronid – peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel
  
• Efektoorsete neuronite jätked – moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde
  

Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad:

• Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel
  
• Kommissuraalkiud – ühendavad poolkerasid omavahel
  
• Projektsioonikiud – ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega
  

Ajuvatsakesed
Peaajus asuvad õõned:

• Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades)
  
• III ajuvatsake ( vaheajus suurajuveejuha)
  
• IV vatsake (läheb üle seljaajukanaliks)
  

Omavahel ühenduses sisaldavad ajuvedelikku
Ajukestad
Ajukestad on pea- ja seljaajul ühised

• Välimine ehk kõvakest – tihe sidekoeline leste , moodustab pea- ja seljaaju ümber umbse koti , osaleb venoossete siinuste moodustumisel. Pea- ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve
  
• Keskmine ehk ämblikkest – õhuke sidekoeline leste, milles puuduvad veresooned ja närvid, läheb üle peaaju vagudest ja lõhedest
  
• Sisemine ehk soonkest – pehme sidekoeline leste, mis sisaldab rohkesti veresooni. Liibub vastu aju ja tungib ajuvatsakestesse, kus moodustab soonpõimikuid
  

Subduraalruum – kitsas pilu , vähe liikvorit
Subarahnoidaalruum – ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor
Ajuvedelik ehk liikvor

• Valmistatakse ajuvatsakeste soonpõimikutes
  
• Leidub ajuvatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalõõnes
  
• Värvitu läbipaistev vedelik
  
• Üldmaht 150-200 ml
  

Peaajunärvid
12 paari, tähistatakse rooma numbritega
Funktsiooni alusel jagunevad:

• Tundenärvid
  
• Motoorsed närvid
  
• Seganärvid
  

Tundenärvid
I haistmisnärv – haistmissibul , haistmine
II nägemisnärv – silma võrkkest, nägemine
VIII esiku-teonärv – sisekõrv – kuulmiserutused; sisekõrva esik – tasakaaluerutused
III silmaliigutajanärv – silmamuna liikumine, reguleerib nägemisteravust
IV plokinärv – silmamuna liikumine
VI eemaldajanärv – silmamuna liikumine
XI lisanärvi – peapööritaja, trapetslihas
XII keelealune närv – keele lihas, kaela eesmised lihased
Seganärvid
V kolmiknärv
VII kolmiknärv
IX keele-neelunärv
X uitnärv
Kõrgem närvitalitus
Ajukoore tegevus, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega
Refleksid jaotuvad:

• Tingimatud refleksid – pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid
  
• Tingitud refleksid – elu jooksul omandatud refleksid, millega organism kohaneb pidevalt muutuvate välistingimustega
  

Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores nn vastuvõtutsoonid:

• Motoorsed keskused – pretsentaalkäär
  
• Sensoorsed keskused – posttsentraalkäär
  
• Nägemiskeskus – kuklasagar
  
• Kiirusagara tagaosa – lugemiskeskus
  

Mälu

• Meeles pidada
  
• Säilitada
  
• Meenutada
  
• Taasäratamine/taasäratundmine
  
• Tahteline protsess
  

Eristatakse lühiajaline ja pikaajaline
Uni
Uni – ajukoore ja selle alumisele osale levinud üldine oidurdus, mille dunktsiooniks on KNSi, mihaste ja meeleelundite töövõime taastamine
Iseloomustab teadvuse kadumine, lihaste lõõgastumine, ainevahetuse langus, südametegevuse aeglustumine jm. Vajalik KNSi puhkuseks , neuronite erutuvuse taastumiseks
Normid:

• Täiskasvanul – 7-8 tundi
  
• 8-aastasel – 10-11 tundi
  
• Vastsündinul – umbes 20 tundi
  

REM-uni tekib tavaliselt 70-90 minutit pärast uinumist. Sellel ajal võib aju töötada aktiivsemalt kui ärkveloleku ajal.
Inimene läbib öö jooksul kokku 4-5 REM-une faasi ja selles uneperioodis esinevad ka unenäod
Une ja ärkveloleku tsüklit mõjutab läbikeha
Uneseisundid jagatakse astmeteks:

• I aste – kerge uni
  
• II aste – uinumine
  
• III aste – üleminek deltaune staadiumisse
  
• IV aste – sügav uni ehk deltauni
  
• V aste – kiire ehk paradiksaalne uni
  

Vegetatiivne NS
Innerveerib põhiliselt elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine
Tsentraalne osa – vegetatiivsed tuumad pea- ja seljaajus
Perifeerne osa – vegetatiivsed ganglionid ja närvikiud
Vegetatiivse Nsi kõrgemad keskused asuvad hüpotaalamuses (vaheajus), kus on 32 paari tuumi