isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist. Dendriidid on suhteliselt lühikesed ja hargnevad, akson on aga üks pikk jätke. Mõõtmetelt aga on neuronid erinevad. 8. Närvisüsteem (NS) Somaatiline NS Autonoomne NS (tahtele allumatu) KNS (kesknärvisüsteem) Vastutab liikumise eest. Sümpaatiline (aktiveerub ohuolukorras) PNS (piirdenärvisüsteem) Koosneb närvidest. Parasümpaatiline (viib rahulolekusse) 9. Somaatiline närvisüsteem ehk kehanärvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorn...
Aatomi läbimõõt on suurusjärgus 10-10m. Aatomi tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10-15m. Enamus aatomimassist on koondunud tuuma (99,95%). Elemendi järjenumber keemilisteelementide tabelis on sama suur kui tuumalaeng. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prooton on posit elementaarlaenguga tuumaosake. Neutron on laenguta tuumaosake Prooton ja neutron on ligikaudu sama massiga. Prootoni ja elektroni laengud on võrdsed aga vastasmärgilised. Tuumas olevate prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tuumajõud, mis hoiavadki tuuma koos. Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioa...
BIOLOOGIA: PALJUNEMINE JA ARENG Paljunemine uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus iga üksikorganism on paljunemise tulemus Rakutsükkel raku eluring ühe jagunemise lõpust teise jagunemise lõpuni. Interfaas vaheaeg kahe jagunemise vahel (organellide arv suureneb, makroergiliste ühendite süntees, tsentrosoolide kahestumine, raku mõõtmete suurenemine, DNA kahekordistumine). Karüokinees tuumajagunemine Tsütokinees plasmajagunemine Gameet organismi sugurakk (munarakk ja seemnerakk) Sügoot viljastatud munarakk Meioos rakujagunemine, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb vähemalt 2x. Haploidne kromosoomistik/Haploidsus kromosoomistiku poolkordsus. Diploidne kromosoomistik/Diploidsus kromosoomikomplekti kahekordsus kromosoomistikus. Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv keharakk. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käig...
Monohübriidne ristamine vanemvormid erinevad ainult ühe tunnusepaari poolest. Dihübriidne ristamine vanemvormid erinevad kahe tunnusepaari poolest. Alleel sama geeni erinev esinemisvorm. Homosügootsus nt AA või aa. Heterosügootsus nt Aa. Intermediaarsus lahknemine vahepealsete tunnustega. Polüalleelsus ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli (ilmneb näiteks inimese AB0 süsteemis vererühmade määramisel). Aheldunud pärandumine ühes kromosoomis lähestikku paiknevad geenid on lineaarses ahelduses ning päranduvad järglastele üheskoos. Sugukromosoomid X ja Y kromosoom, igas rakus 1 paar Autosoomid kehakromosoomid, igas rakus 22 paari Suguliiteline geen inimese Xkromosoomis paiknev geen. Pärilik muutlikkus geneetiline. Jaotus: kombinatiivne, mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus vanemate olemasolev geneetiline materjal kombineerub, tekib järglase oma genotüüp. Mutatsioon muutu...
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis. Jag: geen-, kromosoom ja genoommut. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.. Selle tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Suhkrutõbi. Kromosoommutatsioon muutused toim kromosoomide kujus ja pikkuses. See on nähtav mitoosi või meioosi krom mikrosk uurimisel. Mõni kromosoomilõik võib kaduma minna või mitmekordistuda, võib geenide järjestus või asu...
Omadused: väga aktiivsed, erineva toimeajaga, igal hormoonil on oma kindel ülesanne Närvisüsteemi tähtsus - juhib ja reguleerib inimorganismi kõigi elundite talitlust. Närvisüsteem jaotub kaheks osakas: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem (vegatatiivne,somaatiline). Piirdenärvisüsteem - moodustavad pea- ja seljaajust väljapoole jäävad närvirakud ja neid ühendavad närvikiud. Piirdenärvisüsteemi osad on somaatiline närvisüsteem, mis kontrollib tahtele alluvat lihaste ja meeleorganite tegevust ja autonoomne närvisüsteem, mis reguleerib organismi automaatset elutegevust siseorganites. Kehaline e. Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlust välismaailmaga.Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine
Keskaju- lihastoonus 7. Ajukoor; ajukoore piirkonnad. Vastus: Suurajukoor ehk ajukoor on hallaine kiht suuraju poolkerade pinnal. Otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar. 8. Seljaaju ülesanded. Vastus: Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Teiseks juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud liigutusi, mis aitavad kiiresti reageerida hädaolukorras. Neid nimetatakse tingimatuteks refleksideks. 9. Mis on närv? Vastus: Rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid 10. Somaatiline närvisüsteem. Vastus: Somaatiline närvisüsteem on närvisüsteemi osa, mis on seotud skeletilihaste tahtele alluva tööga ja meeleelunditega. Somaatiline närvisüsteem liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka ja ta töötab koos kesknärvisüsteemiga. 11. Vegetatiivne närvisüsteem. Vastus: Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. 12. Refleksikaar.
Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne Generatiivne Somaatiline Muutuste pärandumine Enamasti pärandub Ei pärandu Modifikatisooniline Geneetiline
1970. aastal avastati restriktsiooniensüümid ehk restriktaasid bakterites Loodi rekombinantse DNA metoodikageenitehnoloogia baas 1978. a said restriktaaside karakteriseerimise ja uurimise eest füsioloogia ja meditsiini Nobeli preemia: Daniel Nathans, Werner Arber ja Hamilton O. Smith Geeniteraapia Normaalse geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimese koe rakkudesse Mutantse geeni avaldumise vaigistamine Eesmärk pakkuda ravi erinevatele haigustele ja tõvedele Jaguneb kaheks: somaatiline ja sugurakke mõjutav Somaatiline geeniteraapia Ehk ravikloonimine Tüvirakke viiakse otse haigesse koesse Seal nad muunduvad vastava koe rakkudeks Asendavad kahjustunud rakud Sugurakke mõjutav Eristatakse kahte juhtu I geneetiline materjal viiakse preembrüosse II geen viiakse üksikisiku sugurakkudesse See ravivõte tagab, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta Geeninformatsiooni paigaldamine Vajalikud geenid viiakse organismi kahel võimalusel I
7.Milliseid närvikiude sisaldavad seljaajunärvid? Selgmised kiud (toovad seljaajusse infot) ja kõhtmised kiud (viivad infot seljaajust välja) 8.Miks on seljaaju vigastused organismile ohtlikud? Side peaajuga katkeb ning vigastuskohast allpool olevad kehaosad ei saa normaalselt talitleda. Nende tegevus on halvatud. 10.Kuidas edastatakse närviimpulsse? Toimub närvirakkude jätkete vahele tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliselt aktiivsete ainetega 11.Mille poolest erineb somaatiline närvisüsteem vegetatiivsest? Somaatiline - moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid, korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd, juhib organismi tahtlike liigutusi. Selle tegevusest oleme teadlikud, selle juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest. Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste, mitmesuguste näärmete talitust. Selle talitus on automaatne
geeni siirdamises raske kahjustusega koe rakkudesse. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenemisjärgus ravimeetod, millel on suur tüsistuste risk. Mõnel korral on teraapiale järgnenud surm või pahaloomulise kasvaja areng. Esimene edukaks peetud geenravi operatsioon tehti 1990. a. USA-s kaasasündinu immuunpuudulikkusega lapsele. Siiski tagas see geenisiirdamine üksnes osalise ravi tüdruk vajas edaspidi toetavat ensüümravi. Geeniteraapia Geeniteraapia jaguneb kaheks: 1. Somaatiline geeniteraapia 2. Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia Somaatiline geeniteraapia Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Kuna tüvirakud võivad areneda peaaegu igat tüüpi koe rakkudeks, saab neid edukalt kasutada võitluses haigustega: Kõhunäärme rakkudeks muudetud tüvirakud võivad taastada suhkruhaigete kõhunäärme funktsiooni. Närvirakkudeks muundatud tüvirakud võivad asendada
Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku. Närviimpulsside edasikanne ühelt närvilt teisele toimub sellesse tühja ruumi vabanevate eriliste keemiliste ainetega. Kui ülekandeainet on kogunenud piisav hulk, erutab see järgmist närvirakku ja vallandab elektrilise impulsi, mis mööda närvirakku edasi hakkab levima. Somaatilise närvisüsteemi moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid ja see korraldab suhtlemist välismaailmaga. Somaatiline närvisüsteem reguleerib: · Tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib meie liigutusi · Suhteid väliskeskkonnaga Vegetatiivne närvisüsteem: · Juhib tahtele allumatute elundite tegevust. · Reguleerib ainevahetuse ja paljunemisega seotud protsesse. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Reflekse on kahte liiki: 1) Tingitud refleksid, mis · Omandatakse elu jooksul
tingimatuteks refleksideks s.t on kaasasündinud tahtmatud refleksid. 3. Miks on tähtis, et imetajate suuraju koor oleks võimalikult vaoline ja kääruline? Seda suurem on ajukoore pindala, seda rohkem mahub neuroneid, võimaldatud keerukam käitumine, suurem õppimisvõime. 4. Millises ajuosas kujuneb mälu? Suuraju 5. Mille poolest erineb vegetatiivne närvisüsteem somaatilisest närvisüsteemist? Tunnus Vegetatiivne närvisüsteem Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem Milliste kehaosade tööd juhib Siseelundid, siselihased, Skeletilihased sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine Kas oleme teadlikud selle Ei Jah närvisüsteemi töös 6. Ajukoor on käärulise välispinnaga, ta on 3mm paksune. Suuraju koores on 14mln närvirakku. Suuraju
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
Motoorset närvilõpet vöötlihases nimetatakse neuromuskulaarseks sünapsiks, mis koosneb presünaptilisest ja postsünaptilisest membraanist ning nende vahelisest sünapsipilust. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete -mediaatorite vahendusel. 6. Närvisüsteem (ehitus ja funktsioon): kesknärvisüsteem ja perifeerne närvisüsteem Somaatiline ja autonoomne närvisüsteem, sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteemi kuuluvad pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem koosneb ülejäänud närvidest ja närvirakkude kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionitest). Perifeerne närvisüsteem jaguneb somaatiliseks, autonoomseks ning enteerseks närvisüsteemiks . Somaatiline närvisüsteem on seotud info juhtimisega
16. Mis on närviimpulss ja kuidas ta levib? Närviimpulss närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga närk elektriline muutus Levimine närviimpuls liigub ühest närvirakust mööda pikka jätket, teise närviraku lühikestele jätketele, ülekanne pikalt jätkelt lühikestele toimub keemiliste ühendite abil 17. Kui kiiresti levib närviimpulss ja mis võib seda aeglustada? Levib 100m/s. Aeglustavad mürgid, narkootilised ained, alkohol ja ravimid 18. Mille poolest erinevad somaatiline ja vegetatiivne närvisüsteem? Somaatiline ehk kehaline närvisüsteem, reguleerib tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlike liigutusi Vegetatiivne juhib tahtele allumatute siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete tööd. 19. Kirjelda ühe tingimatu refleksirefleksikaart. a. närvirakud võtavad vastu erutuse b. närvikiud juhivad erutuse kesknärvisüsteemi c. kesknärvisüsteemi piirkondades tomub erutuse analüüs d
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse
2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre- embrüosse see on nii tulevase elusolendi kui
moodustatakse liitsõnu, tuletatakse(otsetuletus, tagasituletus), annetakse sõnadelle uusi tähendusi. Eesti murretes on peamiselt laenatud sõnu. Muudes keeltes on tsitaatlaenud, pärislaenud, tõlkelaenud, tähenduslaenud, kreeka ja ladina morfeemid. Lisaks on võimalik ka tehiskeelendite loomine. Need ongi sõnavara rikastamise teed. 3. Põlis sõnad e. omasõnad eesti keeles Uurali tüvevara (samojeedi keeltest, 104-119) Somaatiline sõnavara: - Suu, luu, keel (kehaosad) - Vesi, suvi, lumi, jõgi, päev (loodus) - Kana, muna, pesa, vares (loomad) - Puu, kuusk, kõiv, murakas (taimed) - Nool, suusk (tööriistad) - Kaks(arvsõna) - Elama, olema, minema, koolema, mõskema (verbid) Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad)
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
Mälu-kogutud info säilitamine,meenutamine ja kasutamine. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteem-koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Vedekatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult seiseelundite,siselihaste talitlust Somaatiline närvisüsteem-moodustavad liikumis ja meeleelundite närvid,välismaailmaga. Kollatäht-pupilli vastas on koht,kus asuvad ainult kolvikesed Lääts-pm luup läbinud valguskiired langevad silmaava Pimetäht-kohta kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga Võrkkest-katab silmatagaosa seestpoolt,sinna koondatakse valguskiired Soon kest-see sisaldab veresooni,osaleb silma temp muutmisel,ning verevarustamisel Värvipimedus-daltoonikud,nad ei suuda tavaliselt rohelist ja punast eristada. Kurtsus-kuulmise täielik puudumine. Kuulmislävi-väikseim helitegevus mida inimene kuuleb.
särg, täi, talv, sügis, tõug ‘kevad’, öö) • tuli, toit (palama ‘põlema’, küdema, pada, leem, või ‘kalarasv’, väits, sau ‘suits’ • elu-olu (sõba ‘üleriie’, koda, küla) • sugulus (isa, poeg) • religioon (nõid, ise ‘varihing’, ilm ‘taevas’) • omadused (valge ‘mitte pime’, hahk ‘valge (värv)’, uus, sepp ‘osav, meister’ Omatüved: soome-permi tüved (~3000 eKr; ~100 tüve) • somaatiline (kõht, kõri, säär) • loodus (kotkas, peni, tuul, koobas, põrm ‘muld’, pähkel, oks, kiud) • elatise hankimine (amb, mõla) • elu-olu (rehi, kudu-) • omadus (para, vana) • verbid (jaga-, jaksa-) Omatüved: soome-volga tüved (2500–3000 eKr; ~120 tüve) • somaatiline (selg, koon, käpp, vaim ‘süda’, selg) • loodus (juur, kevad, lehm, ott ‘karu’, siga, täht, haab, saar, tamm, vaher) • elu-olu (kee-, pese-, käis, piir ‘tara, aed’,
Nimeta erinevaid bioloogia rakenduslikke teadusharusid Üldbioloogilised- geneetika (pärilikkus), molekulaarbioloogia (pärilik info), rakubioloogia, ökoloogia (elusa ja eluta looduse omavaheline suhe). Eribioloogilised- botaanika (taim), zooloogia (loom). Biotehnoloogia eelised Tänu sellele avastati palju kõrgtehnoloogilist, eriti toiduainetööstuses ja seda mitmekesistades ja ravimite väljatöötamisel, täiustada raviprotseduure ning tootmisel, aga ka eriomadustega taimesortide loomisel. Biotehnoloogia probleemid Bioloogilise relva väljatöötamine, eetilised probleemid- kõlbeline või mitte. Suur ajakulu. Tundlikud keskkonnategurite suhtes. Millega tegeleb biomeetria? Bioloogiliseks uurimiseks kohandatud matemaatiliste meetodite kompleks. Millega tegeleb biokeemia? Bioloogiline keemia on teadus elava keemilisest koostisest, elusorganismi keemiliste komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiif...
organismi käitumise kontrollimisel. Seljaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ningjuhtida tingimatuid refleksd(liigutusi). Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem Närvikiud mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jaguneb: · kehaline ehk somaatiline Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) · vegetatiivne Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed)
1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju; juhib kogu organismi talitlust 3. Iseloomusta neuroni ehitust, närvikude. Mis on neurogliia? Selle ülesanded? Närvikude koosneb neuronitest ja neurogliiast (neurogliiat on rohkem). Dendriidid võtavad infot vastu Rakutuum juhib raku elutegevust
Paljunemine: 1)Suguline- · 2 erinevat sugurakku · Erandlik partenogenees ehk neitsisigimine(sipelgad/mesilased/herilased) · Gameetide kromosoomid on haploidsed e.igast homoloogilisest paarist on 1 · Keha rakk on somaatiline ja tema kromosoomistik on diploidne e.igat kromosoomi on 2 2)Mittesuguline Eoseline: - Seened, samblad, sõnajalgtaimed Vegetatiivne: · Vanem annab järglased mingist osast, 1 vanema järglane on kloon sest ta on geneetiliselt identne oma vanemaga - Pooldumine(bakterid/protistid) - Pungumine(pärmseened/hüdrad) - Risoomiga(vaarikas/iiris/ülane) - Võsud(maasikad) - Sibul(nartsiss/tulp/sibul) - Mugul(kartul/pataat)
a) genotüübist, b) fenotüübist, c) sugukromosoomidest, d) autosoomidest. o Päriliku haiguse peamiseks tekkepõhjuseks on: a) modifikatsiooniline muutlikkus, b) somaatilised mutatsioonid, c) kombinatiivne muutlikkus, d) raseda naise eluviisid. o Organismi kogu kromosoomistiku polüploidiseerumine on: a) geenmutatsioon, b) kromosoommutatsioon, c) genoommutatsioon, d) somaatiline mutatsioon. o Kopsuvähk on: a) nakkushaigus, b) pärilik haigus, c) genoommutatsioon, d) päriliku eelsoodumusega haigus. Inimese geenifondi moodustavad kõik geenid: a) ühe inimese keharakkudes, b) ühe inimese kõigis rakkudes, c) kõigi inimeste sugurakkudes, d) kõigi inimeste kõigis rakkudes Muutlikkus jaguneb geneetiliseks ja modifikatsiooniliseks. Mutageenid põhjustavad vähkkasvajaid. Mutant on päriliku mittepäriliku muutuse kandja.
regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt Närvisüsteem Autonoomne NS Somaatiline NS Siseelundite töö Piirde NS Kesknärvisüsteem Peaaju ja seljaaju Sümpaatiline Parasümpaatiline närvid Rahuolek, Motoorne Sensoorne aktivatsioon Peaaju Seljaaju lõdvestus
Diploid kromosoomistik-kahekordne kromosoomistik,milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste perinea Eoseline paljuemine-mittesuguline paljunemine,toimub eoste teel. gameet-organismi sugurakk.munarakud seemnerakud. generatiivne paljunemine-suguline paljunemine haploidne kromosoomistik-meioosoi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. interfaas-päristuumse rakku kahe jagunemise vahele jääv eluperiood. karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. kromosoomide ristsiire-meioosiesimese jagunemise proofaasis esinev homoloogilist kromosoomide paardumine.tulemus on geenivahetus meioos-päristuumse raku jagunemise viis ,mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x.meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. mitoos-päristuumse rakujagunemise viis,millegatagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ovogenees-munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. ovogoon-emasorganismis esinev munaraku eellan...
Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud. Teine osa refleksidest omandatakse elu jooksul. Lihtsad refleksikaared lähevad läbi seljaaju. Silm Silm on nägemiselund. Silma kaitsevad silmalaud ja ripsmed. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Need lihased kindlustavad ka silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise mingi eseme vaatlemisel ning pilgu pööramisel. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Silma katab ja kait...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) AFERENTSED - toomanärvid
Downi sündroom Haigus, kus inimesel on 46 kromosoomi asemel 47 kromosoomi. (tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest). => väike kasv, mongoliidne silmalõige, vaimne alaareng, lame nägu. Geenifond Liigi v populatsiooni kõigi geenide ja nende alleelide kogum. Geenmutatsioon Väike muutus DNA nukleotiidses järjestuses. Geneetiline muutlikkus Erinevuste teke või esinemine sama liigi indiviidide vahel, mis tuleneb muutustest geneetilises materjalis. Generatiivne mutatsioon Hulkrakse organismi sugurakkudes tekkiv ja järgmistele põlvkondadele edasi kanduv mutatsioon. Genoommutatsioon Homoloogiliste kromosoomide arvu muutus. Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanema...
b. Kromosoommutatsioon Kromosoomi pikkuse/kuju muutus c. Genoommutatsioon kromosoomide arv suureneb 5. Nimeta tegureid, mis neid mutatsioone esile kutsuvad (ehk mutageene) a. Kiirgus b. Ravimid c. taimekaitsevahendid d. vibratsioon 6. Milline loetletud mutageenidest on kõige ohtlikum? Ma arvan, et genoommutatsioon 7. Mis on kantserogeenid? On vähkitekitavad ained, ühndid 8. Kui öeldakse, et ,,...toimunud on spontaanne somaatiline mutatsioon", siis millise mutatsiooniga ja kus on tegemist? Elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioon. 9. Kuidas looduses avaldub mittepärilik muutlikkus? Kirjelda oma sõnadega: Mittepärilikul muutlikusel avaldub suur osa keskonnatingimusest. Kui on hea kasvukoht on taimed elujõulised ja kui halb, siis kasinad. 10.Sageli võivad mutatsioonid põhjustada haiguste teket. Milline vahe on pärilikel ja päriliku eelsoodumusega haigustel? Päriliku haigus võib olla
CLOSTRIDIUM TETANI Koostaja: Berit Noormets TK II MORFOLOOGIA Sale, ümarate otstega, liikuv ja eoseid moodustav batsill. Pikad peritrihhiaalsed viburid Väliskeskkonnas säilib aastaid Raske söötmetel kultiveerida Iseloomulik roomav kasv üle kogu söötmetassi Ühine somaatiline antigeen EPIDEMIOLOOGIA Laialt levinud pinnases, võib koloniseerida loomade ja inimeste seedetrakti Vegetatiivsed vormid hapnikutundlikud Eostel pikk eluiga Tänapäeval arenenud riikides väga harvaesinev Kogu maailmas suremus 3050% Miljon haigusjuhtu aastas Eestis keskmiselt 1 teetanuse juht aastas PATOGEENSUS JA IMMUUNSUS äge nakkushaigus, mis kulgeb kesknärvisüsteemi kahjustusega. sissepääsuväratiks on vigastatud nahk.
keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste parameetritena. somaatiline rakk-keharakk; gameet-sugurakk. faasid: profaas (meioosi I jagunemise profaasi ja mitoosi profaasi erinevus) liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi- kromosoomide ristsiire. kaasneb geenivahetus, tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid keerduvad, tsentrioolide paarid eralduvad ja liiguvad vastassuunas, nende vahele moodustuvad kääviniidid. metafaas- homoloogilised kromosoomid pole veel täielikult eraldunud ja
· Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel · Juhib reflekse o Kogub ja analüüsib infot muutuste kohta ümbritsevas keskkonnas ning ka organismis eneses o Juhib ja kooskõlastab kõigi elundite talitust o Juhib kaudselt ka elundite tööd · Piirdenärvisüsteem o Moodustub närvidest, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. o Somaatiline Kehaline närvisüsteem Koosneb liikumis- ja meeleelundite närvidest ning korraldab suhtlust välismaailmaga. Reguleerib eeskätt meie tahtele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Liigutustest oleme teadlikud ning seda juhivad peaaju keskused. Mõned somaatilise närvisüsteemi närvid osalevad organismi tahtmatutes liigutustes
See võib aidata meid mitmetel puhkudel. Tänapäevamaailmas kasutatakse meie ge3eniteadmisi kõige rohkem haiguste vältimisel ja nende ravimisel. Pärilikkuse muutmisel DNA siirdamise teel muudetaksetaimede ja loomade pärilikke omadusi ning sellega diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki, somaatiline, sugurakke mõjustav. Kasutades somaatilist geeniteraapiat ravitakse inimest siirdades tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjustamiseks on kaks võimalust. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud
IQ seos õppeedukusega, kas vägivaldsed filmid teevad inimesi vägivaldseks jne - Eksperimentaalsed meetodid-hüpotees ja selle kontroll. Katse: Alkohol aeglustab reaktsiooni võimet. Jälgitakse nii kainet kui ka purjus inimest. - Teaduslikku psühholoogiat saab andmetega tõestada. Mitte teaduslikku ei saa. Küsitlustes inimene võib valetada, katsetes ei saa. 5. Närvisüsteemi liigendus (KNS; somaatiline, vegetatiivne jne.); neuron, sünaps, mediaatorained ja närviimpulsi liikumine. Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine. Kõrgem närvitalitlus. Kas psüühika eksisteerib reaalselt? KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline NS juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks
3)Kesknärvisüsteemi teatud piirkonna rakud, kus närviimpulss edastatakse- seljaajus toimub impulsi üleandmine järgmisele närvirakule. 4)Närvirakud, mis juhivad impulsi kesknärvisüsteemist reageerivasse lihasesse (motoorsed närvirakud)-seljaajust liigub impulss mööda järgmist närvirakku lihasesse. 5)Reageeriv organ-lihas reageerib närviimpulsile kokkutõmbega ja käsi tõmbub triikrauast eemale. 21. Mille poolest erinevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem? Somaatiline(kehaline)-närvisüsteem reguleerib tahetele alluvate skeletilihaste tööd. Silmad, käed, jalad... Autonoomne(vegetatiivne)-närvisüsteem juhib tahetele allumatut elundite talitlust. Hingamine, keha, süda.
Mida käsitleb psühholoogia? Vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On orga...
Bioloogia õppimisleht 1) Närvisüsteemi jagunemine - kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem, somaatiline ja vegetatiivne 2) Millest koosneb kesknärvisüsteem? - peaajust ja seljaajust 3) Peaaju osad ja ülesanded. - suuraju - juhib kehalist ja vaimset tegevust väikeaju - reguleerib liigutuste täpsust ja tasakaalu keskaju - vastutab lihaste toonuse eest vaheaju ainevahetust, paljunemist ja keha temp-i reguleerivad keskused piklikaju ühendab peaaju seljaajuga 4) Ajukoore ehitus ja tähtsus - ajukoort katab ligi 3mm paksune, ja moodustub mitmest närvirakkude kihist
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
Feromoonid- putukate lõhnaained, olulised siginemisperioodil. Piimavalk-kaseiin. TAIMEDE MERISTEEMPALJUSUS: Kloon->geneetiliselt identse järglane,kromosoomistik identne. Kui paljundame taimi vegetatiivselt,saab klooni. Totipotentsed rakud: rakud,mis võivad areneda ükskõik milliseks koeks,nendest võib areneda terve organism. Taimedel asuvad totipotentsed rakud, kõikide pungade kasvupuhikuks, juuretipu kasvupuhikutes lambiumis,kalluses. Meristeemkude e algkude. Meristeemkoest lõigatakse väike rakkude kogum,pannakse kasvama söötmele,rakud hakkavad paljunema,moodustuvad taimele iseloomulikud koes,kasvab väike taim. Milleks kasutatakse:1) raskesti paljundatavate taimede istutusmaterjali kiireks tootmiseks. 2)loodusekaitses ühe meetodina hävimisohus taimeliikide kaitses.3) et ei oleks viiruseid. EMBRÜOSIIRDAMINE: seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma/rasestumisvalmis ...
Sugulisel paljunemisel enamasti viljastunud munarakk.seened ja protistid paljunevad eoste e. Spooridega.eos võib areneda rakusiseselt eoskotis.kandseenel eoskannal.samblal eoskupardes.vegetatiivne: bakter,protist,seen,osa selgrootutest ja paljud taimed. Bakter pooldub, dna kahekordistub.pärmseen pungub. Samblik rakise tükikesed.katteseemnetaimedel mugul,sibul,vars,leht.loomariigis veg. Alamates rühmades.vegetatiivne võimaldab lühikese ajaga saada palju ühtlasi järglasi.raku jagunemine: 1.rakutuuma jagunemine karüokinees(kromosoomide gen. Info jaotumine) 2.tsütokinees, 2 tütarrakku.päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks. 2 mitoosi vahel on interfaas ja see kokku kõik rakutsükkel. Rakk valmistub jagunemiseks atp ja ühendeid sünteesides ning dna 2kordistub.kromosoomid on 2kromatiidilised rakujagunemise alguseks.mitoosi algul saab kromosoome vaadata.kromatiidid ühenda...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
enesevaatlus, tunniajaline, ööpäevaringne vaatlus jne.3.Vestlus. 4.Intervjuu *struktureeritud *mittestruktureeritud .5.Küsitlus. 6.Hinnangute leht. 7.Testi meetod. Testi tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud normide põhjal.=kliendi rahulolu=. Närvisüsteemi ülesandeks on *inimese elundite talituse reguleerimine, koordineerimine, *inimese sees toimuvate protsesside integreerimine(seostamine), *sise-ja väliskeskkonna muutustega kohanemine. Närvisüsteem jaguneb: Somaatiline ns, ehk kehans, autonoomne ns ehk vegetatiivne ns. Refleksid-annavad ärritustele vastuse : *tingmatud( kaasasündinud tahtmatud refleksid, nt toitumis-ja kaitserefleksid, täieneb elu jooksul)*tingitud(kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal; teadmised, oskused, harjumused, kombed; muutlikud,võivad kustuda)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
