NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM (0)

 
NÄRVISÜSTEEM  ​SYSTEMA NERVOSUM   
Mõisted  NEURON 
SÜNAPS 
MEDIAATOR 
 
 
DENDRIIT 
 
AKSON 
 
 
NEUROGLIIA 
GANGLION 
RETSEPTOR 
NÄRVIIMPULSS 
REFLEKS 
REFLEKSIKAAR 
NÄRVIKIUD 
INNERVEERIMA 
AFERENTNE 
EFERENTNE  - närvirakk + jätked 
- neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile 
- e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt 
aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) 
- nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni  suunas: lühike puuvõratoline või 
niitjas 
- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis  juhib 
närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi 
kaudu lõppelundisse, nt lihasesse 
- närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) 
- e närvisõlm e närvitänk e tänk - närvirakkude sõlmjas kogum 
- ärritust vastuvõttev organ 
- närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile 
- vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel 
- tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib 
- pikk nr jätke, koosn kesksest ​ telgsilindrist  ​ja seda ümbritsevast ​neurilemmist  - närvidega varustama 
- ehk sensoorne tunde- (tooma)närv 
- ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv  ERUTUSLÄVI 
 
KÜNNISÄRRITUS 
 
 
 
 
IMPULSS 
 
  - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on  ​piisav tugevus ja kestus  *  mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus 
- min tugevusega ärritus, mis on vajalik  ​erutuse esilekutsumiseks ​ koes  * iseloomutab koe erutusläve (mida kõrgem erutuslävi e mida suurem  
  künnisärritus, seda madalam on koe erutuvus) 
* füsioloogilse toime poolest võib erutus olla:  ​alalävine, lävine, ülelävine  * mida tugevam on ärritus, seda lühemat toimet on vaja vastureaktsiooniks 
- laine iseloomuga erutus lihas- ja närvirakkudes 
* erutus ja selle kulgemine on seotud  ​energiakuluga  * erutuvate struktuuride lähteolukordade taastamine vajab  ​energiat  * energia allikaks on  ​ainevahetus  ERUTUSPOTENT- 
SIAAL 
 
ma ​onivoolud   
KÕIK VÕI MITTE 
MIDAGI printsiip  -  ​ärrituse toimel muutuvad elava koe keem-füüs.omadused, ioonid paiknevad    ümber rakkudevahelise vedeliku ja raku sisemuse vahel ja selle tulemusel  
  muutub rakumembraani laeng 
* ​ ​levib sama kiiresti kui erutus!  - negatiivne elektripotentsiaal erutuspaigal 
- lokaalsed elektrivoolud, põhjustatud potentsiaalide vahest erutunud ja 
  mitteerutunud koe vahel 
- erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest  isoleeritud     erutuse    juhitavuse seadus 
- närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele 
kahepoolse leviku seadus 
- närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas 
* kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! 
* selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud  
  saavad erutuse eri sruktuuridelt: 
* aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt  koe labiilsuse 
väljendaja  - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata 
* mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus 
  tekkida 
* inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek 
* sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek   
  1 


NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED 
 
NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem  ​(olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem)  1)  NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt 
- töötleb ja talletab seda infot  - korraldab vastavalt sellele infole elundite kasvu ja talitlust  2) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga 
3) Tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegevuse 
- tunded, teadvus, emotsioonid  - kogemused, mõtlemise (selle rakendamise)  - plaanipärase, sihipärase tegutsemise  - kõnelemise, tööliigutused  4) Ühendab ja kooskõlastab  ​keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus  5) NS produtseerib hormoone 
- levivad hematogeenselt, transpordivad sel teel infot organismi ühest otsast teise  6) NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid 
- pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel 
  Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele avaldavad mõju ka ravimid ja mürkained! 
 
NÄRVISÜSTEEM MÕJUB TEISTELE ELUNDITELE  kolme tüüpi signaalide vahendusel:  1) ÜLEKANDEAINETE e MEDIAATORITE kaudu 
- saadavad närvirakud infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta  - mõne millisekundiga vabastavad närvirakud aksoni lõpuosas ülekandeaine, nii jõuab info kas 
lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni  2) HORMOONIDE abil 
- NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse  3) TROOFILISE toime tõttu 
- närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja 
funktsionaalset seisundit 
  KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU 
on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud  ● kummaski eristatakse  ​hallollus ja valgeollus  HALLOLLUS  ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus  ● suurajukoor e korteks ​ ​CORTEX CEREBRI ​ - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal  VALGEOLLUS  ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate 
tuppedega.   ● moodustab juhteteed: ​ üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja  koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks   
NÄRVID  ● sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud, perifeerse NS moodustised  1. valged närvikiud ​ - müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises NS-s  2. hallid närvikiud  ​- müeliintupeta närvid vegetatiivses NS-s    Närvikiu põhiomadused:  ● erutuvus ​ ja ​erutuse juhtimine  ● retseptori ärritus muundatakse närvikius ​ närviimpulsiks e laineks - biovool  - seda juhitakse närvikius edasi rangelt isoleeritult  - ei levi naaberkiududele  ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub  - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)!  - dendriidid toovad impulsi neuronisse!  - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja!  2 


Talitlusest jagunevad närvid: 
1. AFERENTSED  ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid  ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need 
KNS-i  ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus)  - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära  - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral)  2. EFERENTSED  ● efektoorsed närvid, viimanärvid  ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu 
(vegetatiivsed)  - lõpevad  ​närvilõpmete​ e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse  1) motoorsed närvid ​ - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse  - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon  - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus)  2) vasomotoorsed närvid ​ -> veresoontesse  3) sekretoorsed närvid ​ -> näärmetesse  - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni  - närvide või nende lõpmete väljalülitumisel lakkab vastava näärme talitlus (nt atropiini toimel 
lakkab süljeeritus)  3. SEGANÄRVID  ● enamik närve sisaldab nii aferentseid kui eferentseid kiude   
NEURONI FUNKTSIOON  ★ Neuronis tekivad närviimpulsid ​, mis suunduvad täidesaatvate organite EFEKTORITE  juurde või teistele närvirakkudele  - seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele ​ omane erutuvus ja juhitavus  - motoneuronis tekkiv uus impulss ​ juitakse suure kiirusega ​mööda aksonit​ tema  sünapsidele  ● neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka  ​kunstlike ärritajate abil ​(nt elektriimpulss,  mehaaniline või keemiline ärritaja)  - ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihaskontraktsiooni  ● Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside 
keerulises ahelas.  - tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab u 1 
ms  - absoluutse refraktaalsuse periood kestab u 0,4 ms  - motoneuronid on väga tundlikud - nad võivad vastu võtta ja edastada suur hulga impulsse  - motoneuroni keha u 1700 erutustsüklit sekundis  - akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis.   
GANGLIONID  ● närvisõlm e närvitänk e tänk  ● närvide (va motoorsete) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad 
närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga  ​/nr-de​ ​sõlmjas kogum  Talitlusest ja ehituselt jagunevad: 
1) Sensoorsed e spinaalganglionid ​ - KNSi lähedal toomanärvi juurel  - ganglionis olevad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni  - tsentraalse jätkega viivad KNS-i  2) Vegetatiivsed ganglionid ​ - siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või  siseelundi seinas  - neis toimub ümberlülitumine ehk SÜNAPS KNS-ist tulevatelt närvikiududelt elundisse 
kulgevale närvikiule (vt füs)   
 
  3 


REFLEKS  ● organismi vastusreaktsioon ärritusele   - nt keele maitsmisnäsade ärritusel algab süljeeritus  - ereda valguse toimel silma võrkkestale silmaava aheneb 
  REFLEKSIKAAR   ● tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb.  - retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNS-i ja sealt mööda eferentseid 
närve elundisse  ● lihtsaim refleksikaar koosneb kahest neuronist  - aferentse neuroni kaudu võetakse erutus elundilt vastu ja antakse edasi KNSi ef.neuronile  - eferntne neuron saadab oma neuriidi kaudu erutuse mingisse elundisse, pannes selle 
tegevusse  - nii lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe  ● enamasti on meil 3-või enamaneuronilised refleksikaared  - sel juhul on af. ja ef. neuroni vahel üks või mitu lülitusneuoronit  ● refleksikaare osad:  1) retseptor e ärritust vastu võttev organ 
2) aferentne neuron e toomanärv 
3) refleksikeskus - närvirakkude kogum pea- või seljaajus (KNS) 
4) eferentne neuron e viimanärv 
5) tööelund e efektor (lõppelund)   
REFLEKSIAEG  ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist 
vastusreaktsiooni tekkeni  ● refleksiaja moodustavad:  - ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg  - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas  - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses  - närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi  - ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile  - aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks   
ärritus    retseptor  aferentsed  (sensoorsed/  tunde) närvikiud  refleksi-  keskus  eferentsed e 
täidesaatvad   närvikiud  töö-  elund    R    K    E          - motoorsed  - sekretoorsed     
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA JAOTUS 
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest, millel on keha ja kahesugused jätked:  1) AKSON e PIKIJÄTKE 
- juhib erutuse närviraku kehalt täidesaatva elundini  - võib olla kaetud MÜELIINKESTAGA - sel juhul on nr-s erutuse juhtivuse kiirus väga suur, 
kuna müeliinkest toimib isolaatorina  - eferentsed kiud, mis reguleerivavd skeletilihaste tööd, on kaetud müeliinkestaga!  - on ka müeliinita aksoneid, mis juhivad siseelundite talitlust - nendes liigub erutus aeglasemalt  2) DENDRIIT ​ - neid võib ühel nr-l paju olla  - nende kaudu toimub kontakt teiste närvirakkudega  - kontaktikoht - SÜNAPS  ● NEUROGLIIA - lisaks närvirakkudele sisaldab NS tugirakke e neurogliiat  - kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 
    4 


 
 
NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 
 
1. TSENTRAALNE e KESKNÄRVISÜSTEEM 
  PEAAJU  5 osa  SELJAAJU  segmentidena   
 
2. PERIFEERNE e PIIRDENÄRVISÜSTEEM 
  SOMAATILINE e  kehanärvisüsteem  VEGETATIIVNE NS    Kraniaalnärvid  12 paari      ​Spinaalnärvid     31 paari   Sümpaatiline  NS  Parasümpaatiline  NS   
 
NÄRVISÜSTEEMI TALITUSLIK JAGUNEMINE 
 
1. SOMAATILINE ehk kehanärvisüsteem  ● reguleerib skeletilihaste tegevust  ● koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose 
organismi ja väliskeskkonna vahel  ● on teadlik ja tahtlik NS  ● tsentraalseks  ​osaks on peaalju ja seljaaju  perifeerseks ​ peaajunärvid ja seljaajunärvid  Somaatilise NS ülesanne:  ● skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse kohe, peapiirkonna meeleelundite innervatsioon  - see osa NS-st on teadlik ja tahtele alluv   
 
SELJAAJU ​ ​MEDULLA SPINALIS  Seljaaju funktsioon:  1) vahendab juhteteede kaudu informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel 
2) juhib lihtsamaid kaasasündinud reflekse, mis ei vaja kõrgematee ajuosade osavõttu    ● paikneb  ​lülisambakanalis, koos teda katvate kestadega  - u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis  - keskel tsentraalkanal  - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu)  - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega  - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit  ● seljaaju jaotub ​ kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on:  - mediaanlõhe ​ (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest  - mediaanvagu ​ - (tagumine keskpidine vagu) - tagant  ● seljaaju keskel kulgeb ​ kitsas, ​pilujas  ​tsentraalkanal ​CANALIS CENTRALIS  - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks  - kaudaalselt lõpeb umbselt  ● seljaaju ristilõikel  ​paikneb tsentraalselt liblikakujuline​ HALLOLLUS  - moodustab ees-, külg- ja tagasamba  - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad  5 


● perifeerselt paikneb  ​VALGEOLLUS  - jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks, mis jagunevad kimpudeks, milledest osa 
moodustab juhteteid  - nendes väätides kulgevad närvikiud on  ​PROJEKTSIOONIKIUD-  ühendavad seljaaju  peaajuga ja üksikuid seljaaju osi omavahel!  - JUHTETEED - samasuunalised närvikiudude kimbud   ● seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas kui alanevas suunas  1) ÜLENEVAD e ASTSENDEERUVAD JUHTETEED  
- sensoorsed, valgeolluse külgväätide väimises osas ja tagaväätides 
Funktsioon ​: nende kaudu ->​ peaajju närviimpulsid seljaajust: nahast, lihastest jm  spinaalnärvide tundekiudude kaudu  - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm 
aistinguid  2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED 
- motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas 
Funktsioon ​: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi  - nende kaudu -> ​ närviimpulsid peaajust seljaajju  - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse   
Juhtedeede funktsioon kokku:   ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid 
teateid ja peaajust tulevaid käsklusi! 
  ● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad:  - seljaajunärvide eesmised - motoorsed juured ja  - tagumised - sensoorsed juured.  ● kaelapiirkonnas ​ kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt  - mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad  ● nimme-, ristluu- ja õndranärvide  ​juured kulgevad allapoole püstiselt  - nad moodustavad koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu - nn  ​hobusesaba  ● selline närijuurte suuna muutumine on tingitud seljaaju ja lülisamba ebavõrdest 
kasvamisest:  - lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks kui seljaaju  - ning “kisub” seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole  ● igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured  ​seljaaju- e  spinaalnärviks 
  SELJAAJUNÄRVID e  ​SPINAALNÄRVID ​NERVI SPINALES  ● spinaalnärvid on funktsioonilt seganärvid  - sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid 
kiude  ● SPINAALSEGMENT ​ - seljaaju osa, millest  väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab 
ühele spinaalnärvide paarile  ● Vastavalt seljaajusegmentidele on 
inimesel 31 paari seljaaju- e spinaalnärve:  - kaelaosas 8 ​ segmenti (seotud 7 kaelaosa  lülisambalüliga + otse kukla all 1)  - rinnaosas 12  - nimmeosas 5  - ristluuosas 5  - õndraosas 1     
 
  6 


● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks:  1) tagumiseks e selgmiseks ​ DORSAALSEKS ​haruks -> ​seljalihastele, nahale  - innerveerivad selja süvasid lihaseid  - seljapiirkonna nahka  2) eesmiseks e kõhtmiseks ​ VENTRAALSEKS ​haruks -> ​osaleb põimikute moodustamisel  ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes 
põimikuid ​ e PLEKSUSI  - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas  INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid  ​kui​ rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei  moodusta!!!  ​Th 1-12  ★ innerveerivad ​ roietevahelisi lihaseid, osasi rinnalihaseid ja kõhulihaseid, nahka rindkere  eesmisel ja külgmisel pinnal  - kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka  - roidmist pleura ja seinmist kõhukelmet   
Kaelapõimik  ​PLEXUS CERVICALIS  - moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest  - paikneb kaelal peapöörajalihase ​ m. sternocleidomastoideus ​ all C1 - C4(5)  ● temast  ​lähtuvad ​lühikesed harud - TUNDENÄRVID ​->​ ​kaela-, pea- ja rinnanahale  ★ põimiku  ​pikim ​närv: ​vahelihasenärv  NERVUS PHRENICUS   - seganärv, innerveerib diafragmat, 
osaliselt ka perikardi ja pleurat  ★ väike kuklanärv  ★ suur kõrvalestanärv  ★ kaela ristinärv  ★ rangluuülised närvid       Õlapõimik ​ ​PLEXUS BRACHIALIS  - moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel  - suundub 1.roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku  ● -> ​ lühikesed närvid ​õlavöötme lihastele ​ja pikad närvid ​ülajäsemete lihastele ja nahale  ★ küünarluunärv  ​NERVUS ULNARIS  ★ kodarluunärv  ​N. RADIALIS  ★ keskmine närv  ​N. MEDIANUS  ★ lihase-nahanärv    Nimmepõimik ​ ​PLEXUS LUMBALIS  - moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest  - paikneb nimmelülide kõrval niude-nimmelihase vahel L1 - L5  ● -> kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka, 
ka sääre mediaalse pinna nahka    ★ niude-alakõhunärv  ★ niude-kubemenärv  ★ sigiti-reienärv  ★ külgmine reie-nahanärv  ★ suurimad ​ ​närvid: ​toppenärv,  reienärv, säärenärv      7 


Ristluupõimik ​ ​PLEXUS SACRALIS    - moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest (L4-5) S1-S5 Co1  - väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda  ★ ->innerveerivad: ​ lahkliha lihaseid ja  nahka, vaagna ja reie tagakülje lihaseid ning nahka,  kõiki sääre ja jala lihaseid, aga mitte sääre sisepinna nahka  ★ põimikust lähtuvad lühemad harud:   - tuharanärvid -> tuharalihstele  - häbemenärv -> vaagnapõhjalihastele, suguelunditele  - tagumine reie-nahanärv  ★ põimiku  ​suurim​ haru: ​istmikunärv​ ​NERVUS ISCHIADICUS   Inimkeha suurim närv!!!  - väljub vaagnast reie tagumisele küljele  - jaguneb põlveõndlas  ​sääreluunärviks ​ ja​ ühiseks pindluunärviks  - innerveerib ​ reie tagaküljelihaseid, sääre- ja jalalihaseid ning nahka     
 
PEAAJU ​ ​ENCEPHALON  ● Peaaju koos teda katvate kestadega täidab koljuõõnt  ● 1245-1375g täiskasvanul, meestel ajukaal suurem, pikkus 15,5-19cm, laius 13-14cm, kõrgus 
10,8-11,7 cm  - vastsündinu peaaju mass: 370-400g   - 1a aju kaal 2x raskem  - 6a aju kaal 3x raskem  - seejärel aeglane juurdekasv kui 20(25)a  ● Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga  - kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud - rasked psüühikaäired!  ● Vastsündinu suuraju koor on põhiliselt samasuguse ehitsuega kui täiskasvanul  - närvirakke hiljem juurde ei teki  - juurde tekib neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud:  ➔ nende arv suureneb  ➔ harunemine jätkub  ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad  8 


PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju 
 
Peaaju jaotub topograafiliselt ​ (asendi järgi) kolmeks osaks:  1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 
2. VÄIKEAJU 
3. SUURAJU POOLKERAD 
● arenguliselt viieks osaks  ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA  ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! 
  topograafiline jaotus:  arenguline jaotus:  ajuosad:    SUURAJU  OTSAJU    VAHEAJU  - suuraju poolkerad (2) 
 
- taalamused  - hüpotaalamus 
- põlvikkehad    AJUTÜVI  KESKAJU    TAGAAJU    PIKLIKAJU  - kateeplaat e nelikküngastik 
- suurajujalakesed 
- ajusild ja väikeaju  VÄIKEAJU    - poolkerad 
- uss     
Ajutüve hulka kuuluvad:  ● PIKLIK AJU  ● AJUSILD  ● KESKAJU  ● VAHEAJU  ➔ arenguliselt vanim ajuosa  ➔ enamus selle moodustistest on sarnased seljaajuga  Ajutüves paiknevad:  ● peaajunärvide tuumad  - osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis  Funktsioonilt on ajutüve tuumad  ● tingimatute reflekside keskuseks  - nende vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon:  - hingamise, südametegevuse, seedimise jm autonoomne regulatsioon  ● Väikeaju ​ kuulub arengulooliselt ajutüve hulka  - aga erineb ajutüvest struktuuri poolest  - ega sisalda peaajunärvide tuumi  9 


● Suuraju ​ poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaajuosadest hiljem  - inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme  - poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa (kõnevõime, mõtlemine) 
  PIKLIKAJU ​ MEDULLA OBLONGATA  ● seljaaju jätk koljuõõnes, ehitus sarnane seljaajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus  ● siin on IX, X, XI ja XII peaajunärvide tuumad  ● läbivad JUHTETEED nii ülenevas kui alanevas suunas  ● ELUTÄHTIS AJU OSA, kus asuvad järgmised keskused:  - südametegevus-, hingamis- ja vasomotoorsed keskused  - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine)  - kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused  ● Piklikaju kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm) võivad häiruda:  - hingamine, südametalitlus jm funktsioonid.   
TAGAAJU   ● siin asuvad V, VI, VII ja VIII peaajunärvide tuumad 
● ehitus sarnane piklikajuga: sees hallollus ja perifeerselt valgeollus  ● läbivad nii ülenevas kui alanevas suunas JUHTETEED  ● sisaldab erinevaid tuumasid  - tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige info vahendamisega 
suurajust väikeajusse. 
  ● AJUSILD  ​PONS   - piklikust ajust eespool - jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise 
vaoga  - sillas paiknevad unekeskus ja hingamiskeskused ​, mis funktsioneerivad kooskõlastatult  piklikaju hingamiskeskusega 
  ● VÄIKEAJU ​ ​CEREBELLUM  - paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises 
koljuaugus  - kaalub 120-150g  - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast e  
USSIST ​ ​VERMIS  - väljastpoolt kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahel  
pikad ja kitsad ​ käärud​ e VÄIKEAJULEHED.  ● Väikeaju peamine funktsioon:  - lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine  - väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele  - reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust  - ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi  - väikeaju poolkerade abil täpsustatakse tahtlikke liigutusi   
KESKAJU  ​MESENCEPHALON  ● väikseim peaaju osa  ● III ja IV peaajunärvi tuumad  ● tema eesmise (alumise) osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise (pealmise osa) 
moodustab katteplaat e nelikküngastik.   ★ nendes on närvirakkude kogumikud, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt. 
- ülemises on koorealused nägemiskeskused 
- alumises on koorealused kuulmiskeskused 
- katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate  ​reflektoorsete  põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. 
- nt pea pööramine heli või valguse suunas.   ★ keskajus asub ka silmaava- ehk pupillaarrefleksi keskus  - pupilli ahenemine eredas valguses  10 


★ lihastoonuse ​ reguatsioon  ★ mittetahtlikud ​ autonoomsed liigutused   
VAHEAJU ​ DIENCEPHALON  ● asetseb suuraju pookeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool.   ● koosneb taalamustest hüpotaalamusest ja põlvikkehadest  Taalamused  ​THALAMUS  ● tundekühmud ​ - vaheaju suurimad paarilised moodustised  - peamiselt hallollusest (tuumadest)   ● taalamuste vahel asub III ajuvatsake  ● taalamus on vahepealne (koorealune)  ​sensoorne keskus  ● siit lähevad  ​erutused ​edasi:  - suuraju poolkerade koorde -  ​TEADVUS  - basaaltuumadesse ja  - hüpotaalamusse  ★ taalamuse piirkond on seotud ka  ​mittetahtlikke emotsioone ​väljendavate liigutustega  - Mihkel Raua ja Igor Gräzini näoliigutused  ★ kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine) koorealune keskus  Põlvikkeha  ● taalamuse kummalgi küljel  - paiknevad ​ taalamuste taga, nägemis- ja kuulmiskeskuste kohal  - koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus: siia tulevad kuulmis- ja nägemiserutused, siit edasi 
suuraju poolkerade koorde  Hüpotaalamus  ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM  ● asub taalamustest allpool  - sisaldab juhteteid ja palju väikesi tuumi  ★ VEGETATIIVSETE FUNKTSIOONIDE KÕRGEIMAKS KESKUSEKS!  - siin on vegetatiivse NS keskused (32 paari tuumi)  - ainevahetuse, kehatemperatuuri, südametegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon  - hüpotaalamuse vegetataiivsete keskuste funktsioon on tihedalt seotud ka 
tundeelu ja emotsioonidega  ★ HOMÖSTAASI ja ENDOKRIINSÜSTEEMI kontrolli peamine keskus  - nende reaktsioonide ja siin piirkonnas asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite 
vahendusel ​ reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust e HOMOÖSTAASI!!!  - hüpotaalamuse olulise koha ​ homöostaasi säilitamisel määrab:  tihe seotus  ​neurohormoonide​ vahendusel ​olulisima sisesekretoorse näärmega -  HÜPOFÜÜSIGA! 
  Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon  ● ajutüve piirkonnas, erilaadne moodustis  - niidid algavad piklikajust ja kulgevad läbi ajusilla ajukoorde  - seotud ka nägemisega  ● suur hulk hajutatud närvirakke - närvirakkude ahelad  - seotud omavahel, ajukoore, seljaaju ja teiste KNS-i osadega  ● teda  ​läbivad​ ajukoorde suunduvad ​aferentsed ​teed  - annab ärritavaid impulsse ajukoorde  ★ mõjutab ajukoore aktiivsust  - siit lähtuvad ülenevad impulsid ​ suurendavad ajukoore efektiivsust  - ülitugeva ärrituse korral võimendab inimese võimeid  - mõjutavad suurel määral  ​ärkvelolekut  - väsimuse korral saab tugeva ärritaja toimel (külm dušš) tõsta võrkmoodustise aktiivsuse 
nivood, inimene püsib ärkvel  - lõpmatuseni ei ole võimalik inimest üleval hoida, aju hakkab trikitama, väsime, anname alla 
(piinamine)  Eluline reserv:  - meil on olemas eluline reserv, mida me ei kasuta ja millele me ligi ei pääse  11 


- ohtlikus situatsiooonis annab see meile võimaluse “pääseda”  - elu mõjutavad olukorrad võivad esile kutsuda võrkmoodustise tegevuse  ● võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste NS-i osade poolt  - ka hormoonide poolt   
Limbiline süsteem  ● fülogeneetiliselt vanem ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa + koorealused tuumad  ● SEOTUD EMOTSIONAALSE MOTIVATSIOONIGA!  ● reguleerib instinktiivset käitumist  - on seotud haistmismeelega  ● kontrollib emotsionaalset käitumist  ● juhib üldist kohanemis ​t väliskeskkonna tingimustega  ● Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride:  ​VÖÖTMEKÄÄR, MANDELKEHA,  PARAHIPOKAMPAALKÄÄR, HÜPOTAALAMUSE TUUMAD ​ ärritamine, kahjustus,  purustamine  ​-> tugevad emotsioonid!  - neid saadavad vegetatiivsed reaktsioonid.  - rõõm, mure, lõbu, norutamine, viha, hirm/ liigutav film, hea lõhn toob kaasa meenutuse jne  - vegetatiivsed reaktsioonid emotsioonidele:  ​punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk,  pisarad  ● Positiivsed emotsioonid, mis annavad tõuke edasi minna!   
OTSAJU = SUURAJU  ​CEREBRUM    ● koosneb ​ paarilistest suurajupoolkeradest​ HEMISFÄÄRIDEST ja neid ühendavatest  KOMMISSUURIDEST.  ● kummagi poolkera suurimad vaod:  - külg- e lateraalvagu  - tsentraalvagu  - kiiru-kuklavagu  ➔ need vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks (AJUKOOR jaguneb sagarateks):  - otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagaraks  ➔ tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär, tahapoole posttsentraalkäär  ➔ ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus  - moodustab u 60% ajupoolkerade kaalust    Suurajupoolkerade koosseisus:   - ajukoor  - uhteteed  - basaaaltuumad ehk põhimiktuumad  - külgmised ajuvatseakesed 
  12 


Ajukoor  ​CORTEX CEREBRI  ● kõrgeim KNS-i osa (kõige hilisema arenguga)  ● koosneb HALLOLLUSEST  - suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoloine hallolluse kiht, on LIIGENDATUD paljude 
vagude varal sagarateks ja käärudeks.   - 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub  - paksus 2-5mm  - selle tõttu on aju pindala u 2 m2   - käärud ja vaod (vt ülalt), jaotumine sagarateks (vt ülalt)  - ajukoor sisaldab u 10-14 miljonit neuronit  - u 10 x rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust u 1/3  ★ FUNKTSIOON:  ​temaga on seotud meie​ teadvus,​ mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude  teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine, ​ sihipärane tegutsemine  - kui närvirakke hävib, siis funktsioon hajub -> mentaalsed probleemid, haigused  - vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini 
varustada. 
  AJUKOORE JA LÄHIMATE KOOREALUSTE TUUMADE FUNKTSIOONI NIMETATAKSE 
KÕRGEMAKS NÄRVITALITLUSEKS!!!  - selle aluseks on tingitud refleksid  - nende abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle  - ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega 
(käitumine)  -   Funktsionaalsete tunnuste järgi jagunevad ajukoore neuronid:  1. SENSOORSED NEURONID  - nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud  2. LÜLINEURONID - vahelmised e kontaktneuronid  - peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel  3. EFEKTOORSED NEURONID  - jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju 
tuumade juurde  ● nt kui peaks midagi üles kirjutama, aga kui kirjutamiskeskus on viga saanud, siis info jõuab 
keskusesse, aga sõna asemel tulevad mingid konksud - ülekanne on häirud, keskus on 
vigastatud. Süntees ei jõua allapoole ja lihas ei kuuletu - komplekstegevus!   
Ajukoore all asub VALGEOLLUS ​, mille närvikiud jagunevad:  1. ASSOTSIATSIOONIKIUD  - ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel  2. KOMMISSURAALKIUD  - ühendavad poolkerasid omavahel (mõhnkeha)  3. PROJEKTSIOONIKIUD  - ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega  ● tundub, et on keegi, kes ei tea, mida ta teeb - teeb uisapäisa, aga tegelikult on kõik seotud!    ➔ ÜKS AJUPOOLKERA ON JUHTIV!   
Ajukoore funktsioonid:  1) ANALÜÜS  Suuraju poolkerade koor analüüsib ​ kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib  vastusreaktsioonid otstarbekaks toimimiseks.  ★ Seega on ajukoor organismi reflektoorses talitluses kõrgeim koordineeriv organ!  - sensoorne ja motoorne homunkulus  2) SÜNTEES, INTEGRATSIOON  Tänu võimele välja töötada ajutisi seoseid (ja neid ka kustutada) ​, on suuraju koor  individuaalsete elukogemuste omandamise ja talletamise (ning kustutamise) organ.  3) EFERENTNE TALITLUS   13 


- motoorne f, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise 
Koores kulgevad protsessid on  ​teadvuse füsioloogiliseks aluseks,​ inimene kogeb neid  subjektiivselt aistingute, tajude, mälu, mõtlemise, tahtena jne.  ★ Seega on suuraju poolkerade koor inimese teadvuse ja tahtelise tegevuse organ!   
Ajukoorest ja koorealustest moodustistest suunduvad seljaajusse IMPULSID, mis tagavad 
inimese liigutuse ja asendi, mööda kahte eferentset teed:  1) PÜRAMIDAALNE SÜSTEEM  
● Püramidaaltrakt - otsene juhtetee koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju 
motoorsete neuronite juurde.  ● Põhitee inimeste tahteliste liigutuste juhtimises!  ● Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus.  - selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd  - parema poolkera rakud aga vasasku kehapoole liigutusi 
Püramidaaltrakti funktsioon ​:   selle kaudu antakse edasi  kiired impulsid, ​ mis kindlustavad keha ja kehaosade kiire  ümberpaigutumise ruumis.  2) EKSTRAPÜRAMIDAALNE SÜSTEEM 
● Paljukorruseline keskuste süsteem.  ● Impulsid, mis selle kaudu ajukoorest seljaaju motoorsetele neuronitele antakse, läbivad palju 
sünapse  - see aeglustab erutuse levikut ja põhjustab nii reaktsiooni aeglasema iseloomu  ● Iga selle trakti kõrgemal asetsev keskus omab reguleerivat mõju madalamal asuvale 
keskusele 
Ekstrapüramidaalse süsteemi funktsioon ​:   Selle kaudu antakse edasi aeglasemad impulsid ​, mis hoiavad alal lihastoonuse ja  kindlustavad inimese asendi  - tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevaid töid tehes.   
Ajuvatsakesed  ● PEAAJUS  ​on omavahel ühenduses olevad õõned - ajuvatsakesed  ● KOKKU 4  - suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest  - vaheajus asub III ajuvatsake  - pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikneb IV ajuvatsake  ● III ja IV ajuvatsakest ühendab KESKAJU läbiv SUURAJUVEEJUHA  ● IV ajuvatsake läheb üle SELJAAJU TSENTRAALKANALIKS  ● Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt sisse soonkest koos veresoontega, moodustades nn 
SOONPÕIMIKUID  - nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümilaadne vedelik e AJUVEDELIK  - see väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja 
suundub sealt venoossesse süsteemi   
PEAAJU JA SELJAAJU KESTAD  ● Pea- ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on vedelikuga täidetud pilujad ruumid.  ● Nend funktsioon: õrn ajuaine on hästi kaitstud ja toestatatud.  ● Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadesks.   Eristatakse 3 ajukesta:  1. Kõvakest DURA MATER 
- tihe sidekoeline leste, mis moodustab pea- ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti.   - koljuõõnes liibub kõvakest koljuluuude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet  - osaleb ​ venoossete siinuste moodustumisel    ➔ pea ja seljaaju kõvakest omavad eraldi veresooni ja närve! 
   
  14 


2. Ämblikkest ARACHNOIDEA (keskmine) 
- õhuke, õrn sidekoeline leste, mida katab endoteel  - seal on  ​vähe veresooni ja närve,   - ülal ja all väikesed ruumid ajuvedelikuga  ➔ alumine osa laiem, seal ajuvedelik ringleb, kitsamas liikvorit vähem  - ei ulatu aju lõhedesse ja vagudesse, läheb neist üle 
  ● ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb SUBDURAALRUUM.  ​EKSAMIL!!!  - kitsas pilu, väheke liikvorit  ● ämblikkesta ja soonkesta vahel asub SUBARAHNOIDAALRUUM  - ebaühtlase laiusega, sees ringleb liikvor  ➔ EKSAMIL TEADA, et toodavad ajuvedelikku, mis on vajalik aju ainevahetuses!  ➔ SUB-ruumidesse võivad tekkida verevalandused  ​-> surve ajule kui kogunenud vere hulk  on suur!   - kui ajukude saab deformeeritud, siis ajukoores ja ajus olevad keskused lülituvad välja 
ja inimene pole enam see, kes ta enne oli 
  3. Soonkest PIA MATER (ka pehmekest, sisemine)  
- pehme, ​ rohkesti veresooni sisaldav ​sidekoeline leste  - liibub vahetult pea- ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal  - peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse, moodustades seal SOONPÕIMIKUID  ➔ Soonpõimikud osalevad ajuvedeliku valmistamises  - selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses   
NB! Tuleb teada!  ● seljaajukestad ja nendevahelised ruumid, sh subarahnoidaalruum, laskuvad 
lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba!  ➔ OLULINE TEADA LUMBAALPUNKTSIOONI TEGEMISEL kui subarahnoidaalruumist 
lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid.   - nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale  - sel kõrgusel asub lülisambakanalis HOBUSESABA  - kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine! 
  AJUVEDELIK  ​ehk tserebrospinaalvedelik ehk​ LIIKVOR ​LIQUOR CEREBROSPINALIS  ● värvitu, läbipaistev vedelik  ● sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K, Ca jt soolad)  ● loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (norm 100-150mm H2O sammast  ● aju massi suurenedes (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb  ● asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis  ● kogumaht täiskasvanud on 150-200ml, u klaasijagu  ● valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes  ● neljandast ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarhanoidaalruumi  ● samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subrahnoidaalruumist lümfi- ja venossesse 
vereringesse  ● ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn vesipea tekke  ● liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks  - võetakse analüüsiks kui on puukentsefaliidi kahtlus  - punkteeritakse lülisambakanalist nimmelülide vahelt   
PEAAJUNÄRVID e kraniaalnärvid  ​NERVI CRANIALES  ● Peaajust väljub 12 paari peaajunärve e kraniaalnärve  ● igal paaril on oma järjekorranumber ja nimetus  ● Funktsionaalselt jagunevad kraniaalnärvid:  ★ TUNDENÄRVID (sensoorsed) I, II, VIII  ★ MOTOORSED                        III, IV, VI, XI, XII  ★ SEGANÄRVID                        V, VII, IX, X  15 


 
 
  Jrk nr  NIMETUS  INNERVEERIMISPIIRKOND  I  HAISTMISNÄRV  
N. OLFACOTRIUS  haistmisretseptorid, haistmissibul  - haistmine  II  NÄGEMISNÄRV 
N. OPTICUS  silma võrkkestale  - algab silmamuna tagant, suubub kuklasagarasse, 
kus on nägemiskeskus  - nägemine  III  SILMALIIGUTAJANÄRV 
N. OCULOMOTORIUS  silmaliigutajad lihased, ülalautõstur  - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale  - reguleerivad nägemisteravust  IV  PLOKINÄRV 
N. TROCHLEARIS  silmamuna liikumine  V  KOLMIKNÄRV 
N. TRIGEMINUS  sensoorsed kiud  ​hammastelt, keele limaskestalt,  igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas 
motoorsed kiud  ​mälumislihastele ja  kõrvasüljenäärmetele  VI  EEMALDAJANÄRV 
N. ABDUCENS  silmamuna liikumine (silmamuna liikumisega on seotud 
ka III ja IV närv)  VII  NÄONÄRV 
N. FACIALIS 
  sensoorsed kiud: ​ maitsetundlikkus keele eesosast  motoorsed kiud: ​ mälumislihastele ja  kõrvasüljenäärmetele, miimilised lihased, platüsma 
parasümp.kiud:  ​pisaranääre, lõua- ja keelealune süljen.  Näonärv ja kolmiknärv -  insuldi puhul ühe näopoole 
lõtvumine  VIII  ESIKU-TEONÄRV 
N. VESTIBULOCOCHLEARIS  - sisekõrvaesikust tasakaaluerutused  - sisekõrvast kuulmiserutused  IX  KEELE-NEELUNÄRV 
N. GLOSSOPHARYNGEUS  sensoorsed kiud: ​ maitsetundlikkus keele tagaosast,  trummiõõnest 
motoorsed kiud: ​ kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele,  tikkejätke-keeleluulihas 
veget.kiud: ​ kõrvasüljenäärmele  parasümp. kiud: kõrvasüljenääre  X  UITNÄRV ​ ​N. VAGUS   
Uitnärv läheb oma 
alguskohast kaugele: kõhu- 
ja rinnaõõnde, kõigisse 
suurtesse elunditesse.  sensoorsed kiud: ​ väliskuulmekäigust, neelust, kõrist,  keele tagaosast, peaaju kõvakestalt 
motoorsed kiud: ​ kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele  parasümp. kiud: ​ kilpnäärmele, müokardile, söögitorule,  peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, 
peen- ja jämesoolele, neerudele  XI  LISANÄRV 
N. ACCESORIUS  m. sternocleidomastoideus, trapetslihasele  XII  KEELEALUNE NÄRV 
N. HYPOGLOSSUS  keel, kaela eesmise grupi lihased   
Eksamil V, VII, X, teistelt nimetus ja mida teevad.  
 
 
 
  16 


 
KÕRGEM NÄRVITALITLUS  ● suuraju koore tegevus, seotud lähimate koorelauste tuumadega   
Tingimatud refleksid  ● tahtele allumatud ja pärilikult edasiantavad kaasasündinud refleksid  - silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne  ★ Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult 
kindlates keskkonnatingimustes.   ● Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu.   ● Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel 
arenguetappidel.   - nt sugurefleksid avalduvad alles siis, kui algab puberteediiga ja saabub suguküpsus.   ● tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad   ● refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves   - seotud madalama närvitalitlusega   
Tingitud refleksid  ● omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel kogemuste ja õppimise varal.  ★ Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega.   ● Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga  - refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades.   ● Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade 
keskuste vahel.   ● Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” -   - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus 
ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust.    
Motoorsed (liigutuste) keskused   ● peamiselt  ​otsmikusagara pretsentraalkäärus  - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn.  ​püramidaalteed​.   ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete),   - alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste 
keskused.   ● Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel   - motoorne kirjutamiskeskus-> vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi  - motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on 
terved 
  Sensoorsed keskused ​:​ valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus   ● asuvad  ​kiirusagaras posttsentraalkäärus​ peaaegu samas järjestuses kui motoorsed  keskused:   - alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal  - pea - madalamal.   ● Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest  - ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed  ● Sensoorsete piirkondade vigastusel   - tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära.   Nägemiskeskus   - asetseb kuklasagaras  Optiline kõnelemiskeskus ehk lugemiskeskus  - kiirusagara tagaosas -  ​nurkkäärus   ● vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista 
nende mõtet.   Kuulmiskeskus  - paikneb ülemise oimukääru keskosas  17 


  Akustiline kõnelemiskeskus  - kuulmiskeskusest tagapool  - vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust.   Haistmis- ja maitsmiskeskused  - paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus)  Kõnekeskus   - paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus).   ● Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies 
ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, 
tuimus) paremas kehapooles.   ● Nägemis-maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu.   
Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad  ● neist kõige tähtsam ja suurem asub  ​otsmikusagaras.   ● Siin toimub:   - informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine,   - mõtete ja tahte kujundamine.   ● Selle piirkonna vigastusel   - i ​nimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha,  - kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime  - lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised.   ● Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad  - peamiselt mälu teenistuses   
MÄLU  ● on seotud suuraju poolkerade koorega ja koorealuste keskustega  - on omane eelkõige inimestele   - ja ka kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.  ● Kohastumine väliskeskkonna muutuvate tingimustega nõuab tingimata omandatud teadmiste 
ja varasemate kogemuste arvestamist.   ● Selleks on vaja  ​meeles pidada, säilitada ​ja ​meenutada ​- MÄLU PÕHIPROTSESSID!  - Need kolm põhiprotsessi on mälu põhifunktsiooniks, mis inimesel võivad olla tahtelised.  ● Mälu füsioloogiliseks aluseks  ​on ​jälgnähud ​s.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed  ajukoores  - muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal ->mälu taastub, kui 
tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama  ➔ mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja mida rohkem neid elu jooksul seotakse 
uute teadmistega ​, seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada.  ➔ Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal ​ emotsionaalne foon.   - Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.  ● Kogu inimese praktiline tegevus  ​põhineb varem kujundatud mälu jälgedel​.  ● Ajurakkudel on  ​võime talletada ja taastada mälu jälgi.   ● Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired  ​(mitte ehituslikud).   
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu. 
 
Lühiajalise mälu all  ​mõistetakse   ➔ informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi, üldiselt aga veelgi lühemat aega 
- sekundeid-minuteid, selle järel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi 
pikaajalisele mälule.   ➔ Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, 
peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel 
põhineb mälu.  
 
 
  18 


Pikaajalise mälu all  ​mõistetakse   ➔ informatsiooni säilitamist päevi, aastaid, eluaeg.   ➔ Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste 
sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga.  ➔ Pikaajaline mälu saavutatakse  ​materjali kordamisega.   ➔ Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, 
peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite 
kontakte  ​assotsiatsioonipiirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva  retikulaarformatsiooniga. 
  Mälul on kolm faasi: 
1) Lühiajaline mälu ​ (umbes 1 minut)   - info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi 
mõjul.  2) Vahefaas  ​( 1-2 tundi )  - närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma aktiivsuse.   - Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada.  3) Mälu on kõige parem ​.   - Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist.   - Toimuvad struktuursed muutused ​ ribonukleiinhappe molekulides. ​See hakkab kujunema  pärast mitme tunni möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist.  http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/tervis/mlu.html  UNI  ● Normaalne ajutegevus on võimatu ilma puhkuseta, mida organismile annab uni.   ● Ühe kolmandiku oma elust veedame magades.   ● Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad 
impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt.   - Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni.   ➔ Und iseloomustab   - teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib 
parasümpaatikus, analüsaatorite ärrituslävi on tõusnud, kehatemperatuur ja ainevahetus 
langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb.  ➔ Une sügavuses eristatakse kaht faasi:   - sügavat ja pindmist ehk paradoksaalset und.  ● Sügavale unele ​ on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile.   ● Pindmise une ajal  ​esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid.  ● Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda.  ➔ Uni on vajalik kesknärvisüsteemi puhkuseks  ​ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga  ● Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm.  ● Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev.   ● Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni.  ➔ Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad” ​, nende erutuvus taastub.   ➔ Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid.  ➔ Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi, 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi 
und. 
  Unehäire ehk somnipaatia  -  inimese (või looma) unerütmi häire.  ● Unehäireid jagatakse põhjuse järgi ​ orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks.   ● Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks:  ● Düssomniad ​ on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus,  kvaliteet ja aeg.  1. Unetus ehk insomnia  ​on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama  jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine.  2. Liigunisus ehk hüpersomnia  ​on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus  taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood.   19 


- Patsient ei saa magatud unest kosutust, kannatab päevase unisuse all ja tänu sellele 
halveneb tema elukvaliteet.   - Levimuselt ei ole see mõnede uuringute kohaselt nii laialdane kui unetus.    
Parasomniate alla kuuluvad häired, ​ mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised  nähtused:  ● Somnambulism ehk unesrändamine   - ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima 
(mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut. Somnambulism esineb 
sagedamini lastel, vanemaks saades see tavaliselt kaob.  ● Uneapnoe  - Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja 
kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal 
rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu 
pärast. Nende rohkearvuliste episoodidega kaasneb iga kord vere hapnikutaseme järsk 
langus ja süsihappegaasi tõus: organismis käivitub sos-signaal paisates keset täielikku 
unerahu verre adrenaliini ja teisi stressihormoone "päästetöödeks". Aju ärkab ja adrenaliin 
kiirendab südametööd, tõstab vererõhku, stimuleerib ainevahetust, neerude ja teiste organite 
tööd. Nii möllab lõõgastava ja kosutava ööpuhkuse asemel tõeline keemiavabrik. Hommikuti 
ärgatakse rampväsinuna, suu kuivab, pea on uimane või valutab, süda peksleb ja vererõhk 
on kõrge. Pärastlõunal hakkab seletamatu ja üha süvenev väsimus küsima lõivu tukastamise 
näol. Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, 
häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad arneda kõrgevererõhutõbi, südame 
rütmihäired, südame-ja ajuinfarkt, diabeet.  ● Uneärevus   - on unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad 
unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese 
ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või 
sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö 
jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse 
vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, 
jms  ● Uneparalüüs ehk unehalvatus   - on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu 
(paralüseeritud), olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad 
nägemused (näiteks keegi on veel toas), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt 
reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und 
nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid 
vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või 
"ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast 
halvatuna.  ● Muud unehäired  - Narkolepsia ja katapleksia, Kleine-Levini sündroom, Ajavahestress    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  20 


 
2. VEGETATIIVNE ehk siseelundite närvisüsteem   ● kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses ​, kus on 32 paari tuumi  - need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust  - hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi  - hüpotaalamus on ühenduses ka teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi 
somaatiliste kui vegetataiivsete funktsioonide reguleerimises  ★ Kõik aju osad, sh kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused, on funktsionaalselt 
allutatud suuraju poolkerade koorele!  ★ sellega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid!  ● autonoomne ehk siseelundite NS  ➔ innerveerib peamiselt vegetatiivseid e siseelundeid, reguleerides nende talitlust  ➔ innerveerib seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid e 
elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine  ● töötab meie tahtest ja ja teadvusest sõltumatult, ​ on seega AUTONOOMNE NS  - on lahutamatus seoses kehaNS-ga  - allub peaaju kontrollile  ● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele  - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele  - seetõttu on vegetatiivse NS-i nimetamine autonoomseks TINGLIK!  ● vegetatiivse NS-i erutumisel:  - eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, MEDIAATOREID!  - mediaatorite vahendusel (atsetüülkoliin, epinerfiin=noradrenaliin) -> erutus ganglionides 
(sünapsides)  - samuti -> ka postganglionaarsetelt närvikudedelt elunditele.  - Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju ​ hormoonid ja mitmed ravimid (stimuleerivad,  blokeerivad)  ➔ jaguneb  ​sümpaatiliseks​ ja ​parasümpaatiliseks​ osaks  - neist kummalgi on tsentraalne ja perifeerne osa  - tsentraalne ​ osa koosneb nr kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus  - perifeerne ​ - ganglionidest, närvikiududest, närvipõimikutest.  ➔ sümpaatilise ja parasümpaatilise NS toime on teineteisele vastassuunaline  - nt kutsub sümpaatilise NS erutus seedeelundites esile pidurduse  -  parasümpaatiline -> erutuse  Sümpaatilise NS toimel ​ intensiivistub hingamine ja südametegevus  - sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete 
sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub 
sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihase, intensiivistub AV, suureneb dissimilatsioon 
(energiat kulutav süsteem)  - erutuses on ülekaalus sümpaatiline:  ​erutus, hingamise kiirenemine, vaja vetsu minna jne.  Parasümpaatiline NS ​ mõjub hingamisele ja südametegevusele pidurdavalt  - silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika 
kiireneb, bronhilihased tõmbuvad kokku, ergutub assimilatsiooniprotsess (talletab, säilitab)  ➔ MÕLEMA OSA ÜHEAEGNE KOOSTÖÖ POLE ANTAGONISTLIK  - sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele  - aktiveerides või pidurdades vastavate elundite talitlusi  - UNES on ülekaalus parasümpaatiline!  Vegetatiivse NS funktsioon:  1.   ​innerveerib siseelundeid  - siseelundite talitlust reguleeriv toime  2. reguleerib siseelundite ja veresoonte sililihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest  (sh nahk), südametegevust ja ainevahetust, jaguneb sümpaatiliseks ja parasümp. osaks  - pea kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon   - sümp. ja parasümp. osa innervatsioon on elunditele vastupidise toimega  3. skeletilihaste ja meeleelundite troofiline innervatsioon 
- avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele     21 


ERUTUSE ÜLEKANNE NÄRVISÜSTEEMIS  ★ erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile toimub SÜNAPSIDE kaudu 
  SÜNAPSID  ★ on neuronite keemilised puutekontaktid  ★ erilised närviaparaadi kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt 
lõppelundile - lihas- või näärmerakule  ★ sünapsis toimub suht aeglane erutuse levik võrreldes närvikiududega  ★ närviraku implusi toimel mood. sünapsis ​ keemiliselt aktiivsed ained ​e ​MEDIAATORID  ★ Erutuse ülekanne toimub mediaatorite varal ​ (atsetüülkoliin, noradrenaliin)    Sünapsi ehitus  ● PRESÜNAPTILINE OSA -  ​mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nim  ülekandeaine e MEDIAATOR e NEUROTRANSMITTER  - seda ainet toodetakse  ​närviraku mitokondrites  - presünaptiline osa lõpeb  ​presünaptilise membraaniga. ​Sellele järgneb  ● POSTSÜNAPTILINE OSA ​, mis koosneb  - postsünaptilisest membraanist ​ ja sellel asetsevatest  - retseptoritest ​, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele e  mediaatorile  ● SÜNAPSI-PILU ​ jääb pre- ja postsünaptilise membraani vahele.     Erutuse tagajärjel  ★ vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine  - see läheb sünaptilisse pilusse ja  - läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega  - ning kutsub esile nende erutuse  - siis toimub erutusülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile  Pärast erutuse ülekandmist  ● mediaator (nt atsetüülkoliin)  likvideeritakse/ lammutatakse kiiresti   - erutus katkeb  ● lagundavat funktsiooni täidab  ​ensüüm koliinesteraas  ● kui tuleb uus närviimpulss, vabaneb taas atsetüülkoliin vm mediaator  - mediaatoreid on u 20 (vt edasi), aga parasümpaatilises ns-s vaid atsetüülkoliin   
SÜMPAATILISES NÄRVISÜSTEEMIS  ​on​ ​MEDIAATORITEKS​ (ülekandeaineks)  ● noradrenaliin  ​-> närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile  ● adrenaliin  ​-> närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile  ● atsetüülkoliin ​ -> kannab eritust üle närvirakult närvirakule  ● histamiin, serotoniin  ganglion  pikk!!!  adrenaliin  ★ _____________ ​<  ★ ____________ ​<    I neuron  preganglionaarne närvikiud   atsetüülkoliin  II neuron  postganglionaarne närvikiud  EFEKTOR   
Sümpaatilise NS keskused  ● paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes servades  - seal on I preganglionaarsete neuronite kehad  - sealt suubuvad närvikiud ganglioni e närvitänku, kus asub II postganglionaarse neuroni keha  ● kuna ganglionid paiknevad seljaaju lähedal, siis on preganglionaarsed kiud lühikesed  ● väljapoole seljaaju tekib sümpaatiline piiriväät  - sealt saab alguse pikk postganglionaarne kiud efektorelundile  ● osa ganglione paikneb ka efektorelundi läheduses  - nad moodustavad närvipõimikuid (nt päikesepõimik)  Mööda sümpaatilisi närvikiude kulgevate impulsside mõjul toimub:  22 


★ Sümpaatilise NS ülesandeks ​ on organismi mobiliseerimine, et energiavarusid ja muid  ressursse kasutataks liigutustegevuse paremaks täitmiseks  - pupilli laienemine, bronhide laienemine,   - hingamine kiireneb, südame  kokkutõmbed kiirenevad ja tugevnevad -> sellest tuleneb 
vererõhu tõus  - südame veresoonte laienemine, kopsu veresoonte laienemine  - kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine  - mao sooletrakti motoorika pidurdub  - maksast ja põrnast paisatakse seal deponeerunud veri ringlusesse  - glükogeeni töödeldakse enam ümber glükoosiks ja vere glükoosisisaldus suureneb  - suureneb adrenaliini produktsioon neerupealistes, suureneb higinäärmete töö  - ainevahetus kiireneb, skeletilihaste ja KNSi töövõime suureneb  - lõõgastuvad kusepõie lihased ja sfinkterlihastes tekib kontraktsioon - see soodustab põie 
täitumist  - nahas tekib karvapüstitajalihaste kontraktsioon   
Kuna sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks ​ postganglionaarse neuroni ja efektorelundi vahel  noradrenaliin  ​või ​adrenaliin​, nim neid sünapseid  ● ADRENERGILISTEKS SÜNAPSITEKS ja vastavaid retseptoreid  ● ADRENORETSEPTORITEKS - need jaotatakse  - alfa- ja beeta-adrenoretseptoriteks  - vastavalt nende tundlikkusele reageerida adrenaliinile, noradrenaliinile ja isoprotenoonile 
(sünteetiline aine)    PARASÜMPAATILISES NS-s ​ on ​MEDIAATORAINEKS​ vaid   ● atsetüülkoliin  pikk!!!    atsetüülkoliin  ★ _____________ ​<  ★ ____________ ​<    I neuron  preganglionaarne närvikiud   atsetüülkoliin  II neuron  postganglionaarne närvikiud  EFEKTOR   
Parasümpaatilise NS keskused asuvad peaajus ​:  ● piklikajus, ajusillas, keskajus ja seljaaju ristluu piirkonnas  ● parasümpaatilised ganglionid  ​paiknevad​ kas  - elundi vahetus läheduses  ​või ​elundi seinas  - seetõttu on preganglionaarsed kiud pikad, aga postganglionaarsed kiud lühikesed  ● peaajus ​ asuvate keskuste kiud ulatuvad ​alakõhuni  ● ristluu piirkonnas  ​paiknevad keskused​ innerveerivad   - jämesoolt, kuse- ja suguelundeid, pärasoolt   
Parasümpaatilise NS mediaatoriks on  ​ATSETÜÜLKOLIIN  ● seetõttu nim vastavaid sünapseid ja retseptoreid KOLIINERGILISTEKS:  1) M-koliinoretseptorites ​ saab atsetüülkoliiniga sarnase reaktsiooni esile kutsuda  MUSKARIINIGA  2) N-koliinoretseptorites ​ aga NIKOTIINIGA   
Parasümpaatilise NS erutuse reaktsioonideks on:  ★ Parasümpaatiline NS funktsioon ​: soodustab organismi energeetiliste varude  täiendamist ja tema töövõime taastumist!  - pupilli ahenemine, bronhide ahenemine  - südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb)  - südame veresoonte ahenemine  - seedetrakti näärmete (sülje- mao- ja kõhunäärme) sekretsioon  - kusepõielihaste kontraktsioon ja sfinkterite lõõgastumine (soodustab põie tühjenemist)  - maksas toodetakse veresuhkrust glükogeeni jne    23 


  24