Anatoomia: närvisüsteem (0)

Närvisüsteem Systema nervosum
Kehaprotsesside regulatsioon : A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike ( veri , lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil.
NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt!
- kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne.
Närvisüsteemi jaotus:
1.Asukoha järgi:
a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju .
b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid.
2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi:
a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”)
b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“ siseministeerium ”)
b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine
b2) Parasümpaatiline osa – taastus, energia kogumine
Närvikoe koostis:
A.Närvirakud e. neuronid – elektriimpulsside edasikandmiseks kohastunud rakud ; enamasti on neil üks pikk jätke – neuriit e. akson ja palju lühemaid jätkeid – dendriite.
B.Neurogliia rakud – neuroneid abistavad rakud; gliiarakke on 5 põhiliiki, kõigil erinevad ülesanded – näit. Shwann´i rakud moodustavad aksonite ümber müeliintuppesid - kiirem impulsi levik (ja valge värvus!).
I Valgeaine – NS-i piirkond, kus on vaid närvikiud ( aksonid ) – KNS – traktid, PNS - närvid;
II Hallaine – NS-i ala, kus on ka neuronite kehasid (3-4%!) – KNS - tuumad ja koor; PNS – ganglionid.
Närviimpulss:
-neuroni rakumembraani välispinnal on puhkeolekus elektriline +laeng, sisepinnal –laeng, see on puhke- e. rahupotentsiaal (ca –90mV);
-kui mingi mõju ( ärritus ) vähendab rahupotentsiaali alla ca –50 mV, siis tekib aktsioonipotentsiaal – raku pinnal muutub laeng korraks (ca 1ms) vastupidiseks ja tekkinud depolarisatsioonilaine levib mööda raku pinda – see ongi närviimpulss;
-kui mingi ärritaja mõju on nõrk ja ei tekita depolarisatsiooni, siis on see alalävine ärritus, küll võib mitu alalävist ärritust tekitada depolarisatsiooni ( summatsioon ajas – mitu alalävist ärritust järjest, summatsioon ruumis – mitu ärritust korraga).
Närviimpulsi ülekanne:
-kui elektriline impulss (depolarisatsioonilaine) on levinud antud neuroni jätkete (nii aksonite kui dendriitide) otsteni, siis antakse ta edasi järgmisele rakule (teine neuron , lihaskiud , näärmerakk) kas elektrilise (harva) või (tavaliselt) keemilise sünapsi vahendusel.
Keemilise sünapsi ehitus:
a) presünaptiline membraan – I raku jätke laienenud ots, selles on vakuoolid ülekandeaine – mediaatori e. neurotransmitteriga ( atsetüülkoliin , norepinefriin e. noradrenaliin , jne.); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid .
Refleksikaar :
Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta).
Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti:
1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse,
2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i,
3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”,
4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale,
5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi
Mõnede refleksikaarte eripärasid:
1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st osast: retseptor, aferentne neuron, eferentne neuron ja efektor – “keskus” on kiiruse huvides vahelt kadunud.
2.Vegetatiivsed refleksikaared on pikemad : neil on motoorses osas 2 neuronit – keskusest väljub pereganglionaarne neuron, mis annab impulsi vegetatiivses motoorses ganglionis üle järgmisele, postganglionaarsele neuronile ja alles see viib erutuse effektorelundile.
Aju kelmed (meninges) ja nende vahelised ruumid: A. Kõvakelme (dura mater ) – tugevast tihedast sidekoest, 2 lestet – välimine on periost (vt. luud !), sisemine leste on seljaaju ümber eraldi, peaaju ümber enamasti välimisega liitunud1. Kõvakelme- e. epiduraalõõs ( cavitas epidurale) – seljaaju ümber sees rasv, veeni- ja närvipõimikud, peaaju ümber siinused ( veenid !), hüpofüüs jne. -2.Kõvakelmealune e. subduraalruum (spatium subdurale) – kõvakelme ja ämblikvõrkkelme vahel. B. Ämblikvõrkkelme (arachnoidea mater) – õhuke, kuid tugev, vedelikukindel – ajuvedelik jääb selle alla 3.Ämblikvõrkkelmealune õõs (cavitas subarachnoidale) – koosneb tsisternidest, C.Pehmekelme (pia mater) – palju veresooni, katab kogu ajukude – ka õõnte sisepindu
Seljaaju ( medulla spinalis)
paikneb lülisambakanalis (C1. kuni L2 lülini, edasi närvijuurte kimp – “hobusesaba”); pikkus 30-40 cm; kaal ca 30 g; läbimõõt 1 – 1,5 cm; ristlõigu keskel on hallaine, selle ümber valgeaine.
-Seljaaju hallaine:
- a) eessarv – somatomotoorne tsoon (“ käsud ” skeletilihastele); b) tagasarv – somatosensoorne tsoon (tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast ); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.)
Seljaaju valgeaine:
a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele
b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele
c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid
Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve.
Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales:
Seljaajust väljuvad närvikiud moodustavad mõlemal pool seljaaju kaks kimpu: a)eespool väljuvad motoorsed kiud (nii somatomotoorsed – vöötlihastele, kui ka vistseromotoorsed – silelihastele); b) tagapool moodustavad teise kimbu tundekiud (nii nahast ja lihastest tulevad – somatosensoorsed, kui ka siseelunditest tulevad – vistserosensoorsed). Tagumisel kimbul on paksend – spinaalganglion (selles on tundeneuronite kehad – ajju lähevad vaid nende neuronite jätked).
Neid kimpe nimetatakse spinaalnärvi juurteks, sest iga eesmise ja tagumise ühinemisel tekib spinaalnärv, milles on niisiis 4 tüüpi kiude – SM, VM, VS ja SS.
Spinaalnärvi algharud:
Juurte ühinemisel tekkinud spinaalnärv väljub seljaajukanalist ja hargneb kohe 4-ks:
1.Kelmeharu – väike haru, läheb tagasi seljaaju kanalisse ajukelmete jne. innerveerimiseks.
2.Ühendusharu(d) – 1 või 2 haru, mis ühendavad spinaalnärvi sümpaatilise piiriväädiga (vt. VNS)
3. Selgmine - e. dorsaalharu – läheb seljale selja autohtoonsete lihaste ja naha innerveerimiseks.
4. Kõhtmine - e. ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid.
Suuremad põimikud ja neist algavad närvid:
1.Kaelapõimik ( plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele.
2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis ), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus).
3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis).
4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba.
Peaaju Encephalon (cerebrum)
Peaajust üldiselt.
Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid.
Peaaju jaotus:
A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa:
1. Otsaju (ka suuraju ) telencephalon;
2. Vaheaju diencephalon;
3. Keskaju mesencephalon;
4. Tagaaju (siin ka väikeaju !) metencephalon;
5. Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus .
B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus:
1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju
2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju.
3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!).
Aju osadest:
1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri).
Otsaju poolkerade pinnal on vaod e. sulcus ´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri.
Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!)
1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust.
2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast.
3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused.
4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus.
5. Saaresagar lobus insularis – väike sagar teiste vahel, külgvao põhjas, ajukoore vanem osa.
Poolkerade sees on valgeaine, selles aga suured hallaine kogumikud – basaaltuumad , mis on seotud reflektoorsete (“kaasasündinud”) ja automaatsete (hästi ära õpitud) liigutuste juhtimisega.
Haisteaju rhinencephalon – suur hulk aju piirkondi (haistmiskeskused + võlvikäär, hippokampus, mandelkeha jne.) – on limbilise süsteemi aluseks.
Basaaltuumad (nuclei basales, am. ka basal ganglia):
Sabatuum (nucleus caudatus) – suurim, paikneb poolkera mediaalses osas, vahetult aju külgvatsakese kõrval; Läätstuum (nucleus lentiformis) – paikneb lateraalsemal, koosneb kahest osast – kahkjas kera (globus pallidus) ja koorik (putamen); Tõkis (ka müür jne.) (claustrum) – eelmisest veel lateraalsemal, õhuke hallaine kiht enne ajukoort; Mandelkeha e. mandeltuum (corpus amygdaloideus, nucleus amygdaloideus) – “amügdala” – ümar tuum oimusagara eesosas, tihedas kontaktis mälu- ja haisteaju keskustega, “nn. põrgu”, selle kaudu mõjustavad emotsioonid motoorikat jne.,
Vaheaju: - 4 suurt osa:
1.Selgmine taalamus (ka lihtsalt “taalamus”) thalamus dorsalis – kõrgeim koorealune tundekeskus – siit kulgevad läbi kõik tundeimpulsid.
2. Hüpotaalamus – keha sisekeskkonna juhtimine – juhib vegetatiivse närvisüsteemi ja sisesekretsiooninäärmete tööd.
3. Epitaalamus – väike osa taga üleval, selle küljes käbikeha e. epifüüs , mitmeid funktsioone.
4.Kõhtmine taalamus – selgmise taalamuse all olev osa, hulk motoorseid keskusi.
Keskaju:
Suhteliselt väike ajuosa ; selle sees kulgeb keskaju veejuha e. ajuveejuha aquaeductus cerebri – kõige peenem läbipääs ajuvedeliku teel (kui umbub, siis vesipea!)
Veejuhast ülespoole jääb keskaju katend – sellel omakorda ülakünkad (nägemine) ja alakünkad (kuulmine) - tundekeskuste alad, mis on paljude tähtsate refleksikeskuste osad ( orienteerumine jne.)
Veejuhast allapoole jäävaid osi nim. ajujalakesed pedunculi cerebri, siin on palju automaatsete liigutuste juhtimise keskusi (punatuum, mustaine jne. jne.)
Tagaaju: koosneb kahest suurest osast:
a.Ajusild pons: suuremas osas koosneb juhteteedest, mis ühendavad seljaaju ja väikeaju teiste ajuosadega.
b.Väikeaju cerebellum – peal hallainest koor, sees valgeaine ja selles omakorda tuumad ; üldine koordineerimiskeskus (tasakaalu hoidmine, liigutuste täpsus, agonist -antagonist paarid jne.)
Piklikaju: selgmine pool seotud tundlikkusega (õrntuum, talbtuum – tundlikkus nahast ja liigestest-lihastest jne.), kõhtmine pool seotud motoorikaga (püramiidid – somaatiline motoorika , oliivid – vegetatiivne, jne.). Siin on ka hingamise ja südametegevuse kontrolli keskused.
Aju üldised süsteemid:
a.Limbiline süsteem:
Alus – haisteaju, mõned vaheaju osad, mälukeskused, tundekeskused jne.
Limbiline süsteem analüüsib kõiki ajju saabuvaid tundeimpulsse (ka mälestusi!) ja vastavalt keha vajadustele otsustab, kas vastav aisting on “hea” või “halb”, meeldiv või ebameeldiv. “Otsus” antakse edasi mandeltuumale, mis reguleerib meie emotsioone.
b. Võrkmoodustis formatio reticularis – väikeste tuumade võrk läbi kogu ajutüve – seotud motoorika juhtimisega, kuid hoiab ka ärkvel neid aju keskusi, mis hetkel “oma” impulsse ei saa.
Peaajunärvid e. kraniaalnärvid (nervi craniales):
-Peaajunärve on 12 paari, igal oma nimi ja kindel number, mida märgitakse rooma numbritega (I-XII).
-Erinevalt seljaajunärvidest (mis vähemalt algul on kõik sarnase ehituse ja kiulise koostisega) on peaajunärvid unikaalsed – pole kahte täiesti sarnast paari.
Lühidalt kraniaalnärvidest:
I Haistenärv(id) (nn. olfactorii) – ühine nimetus 20-40 kiudude kimbule, mis toovad ajju lõhnatundlikkuse impulsse nina lõhnaretseptoritelt
II Nägemisnärv (n. opticus) – kõik kiud toovad impulsse silma valgustundlikelt rakkudelt
III Silmaliigutaja närv (n. oculomotorius) – juhib 4 silmamuna liigutava lihase tööd + silmamuna sees olevat silmatera ahendajat
IV Plokinärv (n. trochlearis) – juhib 1 silmamuna lihase tööd
V Kolmiknärv (n. trigeminus) – Koosneb kolmest suurest harust: silmanärv , ülalõuanärv ja alalõuanärv – innerveerib kogu näo nahka, hambaid, mälumislihaseid jne.jne.
VI Eemaldajanärv (n. abducens) – juhib ka 1 silmamuna lihase tööd
VII Näonärv (n. facialis) – innerveerib miimilisi lihaseid, osa keelt ja palju muud
VIII Esiku -teonärv (n. vestibulocochlearis) – tuleb sisekõrvast ja koosneb kahest osast: esikunärv – toob ajju tasakaaluimpulsse ning teonärv – toob kuulmisimpulsse
IX Keele-neelunärv (n. glossopharyngeus) – maitsetundlikkus, süljenäärmed jne., jne.
X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu , rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis
XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku - rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!)
XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased
Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t. ajukoor ei saa anda otseselt “käske” siseelundeile. (Tänapäeval ei pooldata enam nime autonoomne, sest kogu närvisüsteem on siiski üks tervik ja somaatilise närvisüsteemi tegevus mõjustab tugevalt ka vegetatiivsete protsesside kulgu )
b Vegetatiivne NS : Nagu somaatiline NS, nii jaguneb ka VNS kaheks pooleks – tunde- e. aferentne ja motoorne e. eferentne osa. VNS-i tundeosa sarnaneb SNS-i tundeosaga (sama skeem: retseptor – tundeneuron neuronikehaga tundeganglionis – tundetuum KNS-is – juhtetee kõrgematesse keskustesse). VNS-i motoorne osa jaguneb kaheks: a. Sümpaatiline osa e. “sümpaatikus” (pars symphatica); b. Parasümpaatiline osa e. “parasümpaatikus” (pars parasymphatica) NB! VNS-i kõrgeimad keskused on hüpotaalamuses, need “lülitavad sisse” kas a. või b.
VNS-i sümpaatiline osa: Keskused: seljaaju torakolumbaalsegmentide (C8, TH1-12; L1-3) külgsarvedes; Ganglionid: seljaaju lähedal – osa koondunud kahel pool lülisammast sümpaatiliseks piiriväädiks (truncus symphaticus), osa paikneb lülisamba ees – prevertebraalsed ganglionid; (siit: lühikesed preganglionaarsed kiud, pikad postganglionaarsed); Lõppsünapsi mediaator: noradrenaliin (am. norepinefriin); Toimeid: süda – löögimahu tõus, sageduse tõus; vererõhu tõus; nägemise ja kuulmise teravnemine; aju- ja lihaste veresoonte laienemine; silma pupilli laienemine; sülje - ja seedenäärmete sekretsiooni vähenemine; soolte veresoonte ahenemine jne.
VNS-i parasümpaatiline osa (parasymphaticus): Keskused a) kraniaalnärvide (III, VII, IX ja X, vt!) vegetatiivsed tuumad; b) seljaaju ristluuosas (segmentides S2-S4, vaagnaõõne elundite jaoks); Ganglionid – paiknevad elundite lähedal, sageli nende seina sees; (seega preganglionaarsed kiud pikad, postganglionaarsed lühikesed); Lõppsünapsi mediaator – atsetüülkoliin; Toimeid: pupilli ahenemine, südame tegevuse aeglustumine ja nõrgenemine, aju- ja lihaste veresoonte ahenemine, meeleelundite taju nõrgenemine, seedenäärmete töö tugevnemine, valkude ja muude ainete sünteesi tõus jne.
Juhteteed (tractus):
I Nn. lühikesed juhteteed – paralleelsete närvikiudude kimbud aju sees ühest keskusest teiseni.
Näiteks: a) komissuraalsed teed – ühe ajupoole keskusest teise ajupoole keskusesse; b)assotsiatiivsed teed – sama ajupoole keskuste vahel (tundekeskusest motoorsesse keskusesse, mälukeskusest motoorsesse jne., jne.)
II nn. pikad juhteteed – järjestikuste närvirakkude read, mida mööda liiguvad impulsid PNS-ist KNS-i ja KNS-ist PNS-i; “pika” juhtetee koostises on tavaliselt nii perifeerse närvi kiud (selja- või peaajunärvi osa), kui ka üks või mitu “lühikest” juhteteed.