otseselt mõõdetava suuruse muutumisele. Mõõtemehhanism koosneb kahest osast: liikuvast ja liikumatust. Liikuva osa telhele kinnitatakse pool, terassüdamik, Alketas vms, mis reageerib mõõdetava suuruse muutumisega. Samuti on selle küljes osuti. Tehniliste mõõteriistade skaalale kinnitatakse jaotised,mille abil määratakse mõõdetava suuruse väärtus. Magnetelektrilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikuvaks osaks on püsimagnet, liikumatuks osaks on raamile keritud mähis. Eelised: suur täpsus, hästi kaitstud väliste magnetväljade mõju eest, väike energia tarbimine, skaala lineaarsus. Puudused: ülekoormuse kartus. Elektromagnetilise mõõtemehhanismiga mõõteriistad liikumatuks osaks on pool, liikuvaks osaks pehmest ferromagneetikust plaat. Eelised: väike tundlikkus ülekoormuse suhtes, lihtne ehitus. Puudused: väike täpsus, tundlik välistele magnetväljadele, suhteliselt suur energiatarbimine mõõtmisel.
langevat õuna jälgides. Sõnastades gravitatsiooniseaduse, näitas Newton, et kehade vahemaa suurenedes gravitatsioonijõud kahaneb. See seadus seletab ka, kuidas taevakehade vaheline külgetõmbejõud kujundab Päikesesüsteemi planeetide tiirlemise ümber Päikese. Newton on tuntud ka liikumise seaduspärasuste avastajana, sellekohaseid kolme seadust tuntaksegi Newtoni liikumis- ehk mehaanikaseadustena. Newtoni esimene seadus on, et liikumatu ese jääb liikumatuks ning ühtlase kiirusega liikuv ese jätkab ühtlase kiirusega liikumist, kuni välisjõud seda ei mõjuta. Ma olen kindel, et see väide on tõene, sest ükski keha ei liigu, kui seda olekut ei mõjuta välisjõud. Näiteks seisev pall jääb niikaua liikumatuks, kuni sellele ei avalda mõju väline jõud. Newtoni teine seadus väidab, et eseme liikumine ehk asukoha muutus oleneb esemele mõjuvast jõust ja eseme massist. See on kindlasti nii, sest kui me lööme
Lihtmehhanismid Kang Kangiks nimetatakse jäika keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu toetuspunkti. Kang on tasakaalus... ... kui võrdsete jõudude korral on võrdsed ka jõudude õlad. ... kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Näidis(http://www.science-animations.com/support-files/seesaw.swf ) Plokksüsteem soonega ratas, mis saab keskpunkti ümber vabalt pöörelda. Jaguneb liikuvaks ja liikumatuks. Liikuv plokk plokk liigub ise koos tõstetava raskusega kaasa. Annab võitu jõus 2x (tõmban väiksema jõuga, kuid teepikkus on suurem). Liikumatu plokk ei kerki ega lange koos tõstetava raskusega. Võitu jõus ei anna, kuid saab muuta jõu mõjumise suunda. Kaldpind mida väiksem nurk kaldpinnal, seda väiksem on jõud, millega raskust liigutada. Kaevupöör Pööra moodustavad vänt ja võll. Võllile keritakse tross või kett ämbri tõstmiseks
Oletatakse, et sisalike ühine eellane ilmus juba karboni ajastul enne Gondvana mandri lagunemist. Välimus Ähvardav ja sõjakas Peas kasvavad iseäralikud harjad Silmamunad on pungis mõlemale poole Jäsemed on pikad ja peenikesed Chamaeleon-perekonna liikidel tugev haardsaba. Kameeleoni keel Kameeleonile on loodus andnud loidude jalgade kompensatsiooniks hiigelpika keele. Keelt kasutab ta saagi püüdmisel, selle liikumatuks muutmisel ja toidu suhu transportimisel. Tunde väljendamine naha värvusega Kameeleon suudab oma värvi muuta märgatavalt kiiresti. Igal liigil on teatud liigiomane värvigamma, mille piires võib ta oma värvi muuta. Värvi muutus on hea kaitse Kameeleoni surm Algul muutub kameeleon roosakaks. See värvimuutus algab suu juurest ja liigub aeglaselt tahapoole. Varsti muutub jälle pea ja tõmbub punaseks ning omandab üha erguma
mõõdab ahju temp. Juhul kui esineb mittevastavus nõutava ja tegeliku temperatuuri vahel, puutub osuti vastu hoova ühte kontakti ja sellega pingestab täiendavamootori ankru. Mootori pöörlemine vastavas suunas nihutab klappi, mis kindlustab nõutava muutuse ahjule kütuse andmises. Selle tulemusena muutub temperatuur ahjus vajalikus suunas. Kui ahju temp vastab nõutavale, siis osuti ei puuduta hoova kontakte ja torujuhtme klapi mootor jääb liikumatuks. Analoogiliselt töötavad programmregulaatorid, mis juhivad teisi tehnoloogilisi protsesse. Jälgivreguatorit kasut reguleeriva parameetri muutmiseks sõltuvalt mingist teisest, väljastpoolt sisseviidud parameetrist. Jälgivsüsteemides võivad antud parameetri ja järelikult ka reguleeritava parameetri väärtused muutuda väga suures ulatuses suvalise, varem mittetuntud programmi piires. Joonisel9 on loodud jälgivregulaatori põhimõtteskeem
· Kasutavad signaale, et teavitada kas on samast liigist. · Kui leidakse endale partnerid, siis peale seemnerakkude üleandmist läheb meessoost ämblik kiirelt ära enne kuni naissoost ämblikul tuleb söögituju. · Kuid harva jäävad meessoost tarantelid naissoole toiduks. Paljunemine · Söövad igasuguseid putukaid. · Mõned suuremad söövad konne ja väiksemaid närilisi nagu hiiri. · Hiidlinnutapik on liik kes sööb ka väiksemaid linde. · Kasutab mürki elus toidu liikumatuks tegemise jaoks. · Ämblikud on röövloomad - püüavad saaki, surmavad mürgiga, süstivad sellesse seedevedelikku ja seejärel imevad nad ohvri tühjaks. Toitumine · Väga olulised putukate arvukuse reguleerijad. (ka kahjurputukate) · Tarantel on toiduks ka suurtematele loomadele. · Saab kasutada nende mürki ravimite jaoks. · Mõndades riikides on nad ka inimestele toiduks. Tähtsus looduses · Maailma kõige suurem ämblik. · Vahel püüavad toitu puude otsas.
Puukide aktiivsus on perioodiline. See kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on 6-7 kraadi. Nii asuvad nad liikvele aprillis ja mai alguses kui temperatuur on madal ja õhuniiskus kõrge. Teine aktiivsuse periood algab tavaliselt septembris-oktoobris, kui õhuniiskus ja ka õhutemperatuur on madalad liiguvad puugid maapinna lähedal kuni välistemperatuuri langus talvel sunnib nad pea liikumatuks. Puukide arvukus sõltub ka ilmastikutingimustest. Oma elutegevuseks vajab puuk niiskust. Seega pikeneb puugihooaeg ja suurendab puukide arvukust ka niiske ja vihmane suvi. Selle põhjal oletan, et puuke võime ka praegu metsades kohata. Kuna temperatuur on nende tegutsemise jaoks sobiv ning nende rohkust võis suurendada ka hiljutine vihmane suvi. Metsas käies nägime puuki. Selle avastasime just palumetsast tulles. Järeldan, et metsas leidus puuke, kuna sügise alguses on nad aktiivsed.
§7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8 -Pöörlemiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumatuks. Seda liikumatut sirget nim pöörlemisteljeks. -Keha nurkkiirendust iseloomustab kenanurkkiiruse muutumist aja vältel. §9 -Ühtlaselt muutuvaks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne. -Ühtlaseks nim keha sellist pöörlemist, mille puhul keha nurkkiirus on konstantne. -Pöörleva keha punkti kiiruse moodul võrdub keha nurkkiiruse ja pöörlemisteljest arvatud kauguse korrutisega.
Arsti lubaski tulla. Arst imestas, kuidas Jakob suutis selliste haavadega koju tulla, ta ütles, et kui ema ta eest hoolitseb siis poeg saab terveks. Kirjutas Jakobile rohu ja lahkus. Järgmise päeva õhtul Jakob suri. Öösel tuli metsavahi naine surnut pesema. Nad olid küll Maretiga riius, kui siiski tuli ta naabrile appi, tundes rahuldavat rõõmu surnut pestes. Nad laulsid kahekesi paar kirikulaulu. Metsavahi-paar läks koju ja Maret jäi oma poja kõrvale vaatama ja jäi liikumatuks tükiks ajaks. Järgmisel päeval võttis metsavaht surnult mõõdu ja tegi puusärgi. Päev hiljem pühapäeval maeti Jakob maha. Maret jäi veel surnuaeda haua juurde, kuid ta enam ei nutnud. Ta nägi pead tõstes pingil meest. Algul ta ei tundnud teda ära, kuid sai siis aru, et see on sama mees, kes oli toonud Jakobi kukru. Nad rääkisid veidi ning mees imestas, et Jakob on surnud, kuna haigemajas polevat tal olnud põlvedel selliseid haavu ja nägu polevat olnud must. Oli
Aravete Keskkool LORENTZI TEISENDUSED Füüsika ettekanne Koostaja: Kaari Tamtik Klass: 12 Juhendaja: Gustav Uuland LORENTZI TEISENDUSED I. postulaat ehk erirelatiivsusprintsiip ütleb, et ei ole olemas absoluutset ruumi. Ei eksisteeri ühtegi eset, mida võiks lugeda absoluutselt liikumatuks taustkehaks. Nii nagu ruum on relatiivne, on ka aeg relatiivne. Aja relatiivsus tähendab seda, et igas inertsiaalsüsteemis on oma aja kulgemise tempo. Kõik need ajad on samaväärsed; nende hulgas ei ole ühtki, mida võiks mingisuguse tunnuse järgi teiste seast esile tõsta, omistades talle absoluutse aja tähenduse. See on otsene järeldus inertsiaalsüsteemide samaväärsusest. Mingis inertsiaalsüsteemis kulgev aeg on see, mida mõõdab selles süsteemis liikumatu kell
Kui näed metsas sea poegimispesa, siis lahku kiirelt ja vaikselt, sest inimese kohalviibimine häirib pesaelu ja emis on poegimisajal valmis ohuallikat ründama. Pisipere (kangast pesa juurde tuleb piirde taha ,,päris pesa" kus on ka põrsas sees) Esimese nädala jooksul põrsad oma kärssa pesast välja ei pista. Kuid juba kahe nädala möödudes kõnnivad pisikesed omal jalal. Põrsad on esimestel elukuudel triibulised. Ohtu märgates jääb pisipere liikumatuks ja nii on röövloomal raske neid ümbritsevast loodusest eristada. Eesti metsikus looduses ohustab metssiga põhiliselt hunt, põrsastele kujutab ohtu ka ilves. Harvem on metssea vaenlaseks karu. Vastsündinud põrsas kaalub kuni kilo. Triibukandjad kosuvad kiiresti ja konkureerivad kõige piimarikkamate nisade pärast, mis on emisel eespool. Seega hakkab hierarhia rolli mängima juba varases eas. Emise nisadest annavad piima üldjuhul vaid kaheksa
Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Samuti taim sobib dekoratiivsete õite tõttu aedadesse. Kasutatakse ammust ajast laialt meditsiinis. Näiteks närvivalude ja reuma ravimiseks. Tekkimislugu Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki
Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õlg Kangi tasakaalu reegliks nimetatakse tasakaalu kirjeldavat seostF1 d1 = F2 D2 LIHTMEHHANISMID JA ENERGIA JÄÄVUSE SEADUS Lihtmehhanismi abil saab muuta ülekantava jõu suurust, kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus. Võites jõus, kaotatakse teepikkuses. Tali koosneb kahest plokist, ühte plokki nim. liikumatuks plokiks, teist liikuvaks plokiks. Plokk kujutab endast ühte või mitut ühisele teljele asetatud ketast. Ketastel on soon nööri jaoks, plokki saab toele kinnitada, liikumatu plokk on toele kinnitunud jäigalt, liikuva ploki külge kinnitatakse tõstetav koormis. VÕIMSUS Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. VÕIMSUS = TEHTUD TÖÖ/TÖÖ TEGEMISEKS KULUNUD AEG N= A/t N üks vatt (1 W) 1 W = 1 J/ 1 s
küljelt käljele. Kui saak on väike, siis muljub skorpion selle pehmeks ja neelab alla. Kui saak osutab vastupanu, siis skorpion salvab seda, sageli mitu korda. Skorpionid võivad söömata olla mitu kuud. On juhtunud, et isegi poolteist aastat. Enamik liike saab arvatavasti kogu elu läbi ilma veeta, aga mõned niiskete troopikametsade liigid joovad vett. Salvamine Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega. Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad, vahel tõuseb kehatemperatuur
Emile Zola “Thérèse Raquin” (1867) Naturalismi tunnused Argielu probleemide kirjeldamine Detailirikas sõnastus Mustema elu kujutamine: julmus, alatus, kuritegevus “Kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu” Ülevaade teose sisust Raamat kirjeldab Proua Raquini, ta poja Camille, vennatütre Thérèse ja Laurent’i tegemistest. Thérèse oli sülelapsena antud oma kaptenist isa poolt õele ning edasi elaski tütarlaps koos oma haige tädipoja ja ülehoolitseva tädiga. Peale seda, kui Thérèse abiellus oma tädipojaga, kolisid nad kolmekesi Pariisi Pont-Neufi passaži ning elatusid “Pudupoe” pidamisest. Iga neljapäev võtsid Raquinid vastu külalisi, joodi teed ning mängiti doominod kuni kella üheteistkümneni. Ühel päeval vedas Camille koju oma vana lapsepõlvesõbra Laurenti’i, kellega tekkis Thérèse’l hiljem ka salasuhe, mis kestis ilma probleemideta umbes 8 kuud, kuid mida aeg edasi, seda rohkem tekkis salasuhtes ...
Short Foot was founded in the 13. century when the German merchants's asulad developed. It was founded near the area of Niguliste church. The street can be passed due to its steep slant only by pedastrians and it is now covered with stonestairs. 1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes. Psüühiliste Uurimiste
võtta. Kohe pärast seda püüab isane kibekiiresti jalga lasta, kuna emane on niisuguses staadiumis äärmiselt agressiivne ning võib "peigmehe" nahka pista. Viljastatud munarakud arenevad emase kehas pikkamööda ning umbes aasta möödudes toob ta ilmale umbes kolmkümmend eluspoega. Iga poeg sünnib kestas, mille ta sõrgade abil purustab, et välja pääseda. Salvamine Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar rärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Kuid tuleb arvestada, et iga skorpion on erineva mürgisusega. Torke tagajärjel tekivad valu ja paistetus, seejärel saabuvad unisus ja külmavärinad. Need nähud mööduvad tavaliselt päeva või paari pärast, kuid vahel võivad ka kauem kesta. See oleneb sellest milline skorpion salvab keda ja kuhu. Vaenlased
EVULUTSIOON Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nad põlvnevad vanaaegkonnas elanud erüpteriididest. Esialgu olid nad veeloomad, kuid kohastusid pikapeale eluga maismaal. Tänapäeval on nad üksnes maismaaloomad. Skorpionilised on kivistites suhteliselt hästi säilinud. Kivististe abil on täielikult jälgitav skorpioniliste üleminek vee-elult maismaaelule. SALVAMINE Väikestele selgrootutele mõjub skorpioni mürk peaaegu hetkeliselt ja nad muutuvad kohe liikumatuks. Suuremad hulkjalgsed ja putukad võivad seevastu elada veel päeva või paar pärast torget. Nähtavasti leidub putukaid, kes on skorpioni mürgi suhtes vähetundlikud. Väikestele imetajatele on skorpioni salvamine enamjaolt surmav, kuid tuleb arvestada, et eri skorpioniliigid on erineva mürgisusega. ON NAD INIMESELE OHTLIKUD? Täiesti alusetu on arvata, et skorpion otsib üles magava inimese, et teda salvata.
Eestis kogu mandrialal, puudub vaid saartel Labidataolised eeskäpad on hea määramistunnus. Elupaik- ja viis · Elupaiga valimisel on oluline küllaldane toiduhulk mullas, mõõdukas niiskus ja reljeef · Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. · Käigud on vajalikud toidu püüdmiseks ja ühendusteedeks kaugemate käikude vahel. · Tegutseb aastaringselt · Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid - vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel). Mutipesa lõige Toitumine · Toidust moodustavad valdava osa vihmaussid (talvel üle 90%, suvel u. 50%). · lisaks sööb mardika- ja kärbsevastseid, hulkjalgseid ning limuseid · Päevane toidukogus 40 -50 g. · Tunnelid toimivad saakloomade lõksuna, sest neisse kukuvad mullaselgrootud. Sigimine · Jooksuaeg märtsis-aprillis. · Poegib üks kord aastas. · Pesakonnas 3...8 poega. Areng
või siis kinkide võidu tegemises. Kui isasämblikud lõpuks emase kätte saavad, algab sigimine. Välja arvatud üksikud erandid ämblike hulgas, on viljastamine alati kaudne, st vahetult ei puutu kokku isase ja emase sugurakkude tootmisega seotud struktuurid (vastupidiselt inimesele). Mõnede liikide isastel on kopulatsioon äärmiselt riskantne ettevõtmine, sest emasloom võib käituda agressiivselt ning isase surmata. Selle vältimiseks peab emase liikumatuks tegema. Näiteks krabiämbliklased haaravad emasel jalast kinni, põiklevad osavalt tema tundlatest kõrvale ning kinnitavad ämblikuvõrguga aluspinna külge. Tänu sellele võidab ta piisavalt aega, et emasega ühtida ja plehku panna, kuid üldlevinud arvamus, et emasloomad surmavad isase pärast kopulatsiooni ei ole tõsi. Vähestel liikidel esineb säärane komme ja see ka enamasti, siis kui emasloom on isasloomast kordi suurem. Osadel liikidel aga isane ämblik sureb loomulikku surma
Mis on Pilatese võimlemine? Selle võimlemissüsteemi lõi 1920. aastatel saksa-kreeka päritolu iseõppija Joseph H. Pilates. Juba lapsena tundis ta huvi oma keha arendamise vastu, sest oli sünnipäraselt nõrguke. Teiste lastega mängimise asemel luges ta tundide kaupa anatoomiaatlast ja hulkus metsades. Esimese maailmasõja ajal elas mees Inglismaal ja töötas põetajana raskelt haavatud Briti sõdurite haiglas. Põetajana töötades kinnitas ta liikumatuks jäänud patsientide voodite külge venivad paelad ja niimoodi sündisid uued harjutusmasinad. Pärast I maailmasõda töötas Pilates Hamburgis ja arendas edasi oma "sisemiste lihaste jõu" teooriat, mis 1920. aastate lõpus ilmus trükist "Kontroloogia" nime all. Esimese stuudio avas Pilates 1926. a. New Yorgis ning see sai kohe populaarseks tantsijate hulgas, eesotsas kuulsa koreograafi Martha Grahamiga.
peale massi iselomustab Statsionaarsusrajast on musti auke veel ka teine kehal võimalik ka väljuda. suurus - impulssmoment (L). 1 3 2 1 juba peale statsionaarsusraa muutub gravitatsioonijõud lõpmata suureks 2 - Statsionaarsusraja ja sündmuste horisondi vahele jäävas piirkonnas ei saa ükski sinna tunginud keha jääda liikumatuks. 3 singulaarsus pole mitte enam punkt, vaid rõngakujuline Miniatuursed mustad augud · Arvatakse, et moodustusid varsti peale "Suurt pauku" · Mass: kuni kuu massini · Suurus: kuni 0,1 mm Tähe suurused mustad augud · Tekib kui massiivne täht kokku kukub. · Siis plahvatab täht supernoovana. · Mass: ~10 päikese massi. · Suurus: ~30 km. Supermassiivsed mustad augud · Tekivad gallaktikate keskele · Mass: ~10^5 10^9 päikese massi · Suurus: ~0.00110 aü
N. JÕUÜHIK 10.02.14 Jõudusid mõõdetakse nende mõju järgi asjadele. Vedrukaal on lihtne jõu mõõtmise seade. Vedru on kinnitatud osuti ja konksu külge. Kui konksule rakendatud jõud vedru venitab, siis liigub osuti mööda skaalat, mis on gradueeritud njuutonites. Kui väljavenitatud vedru pingejõud on võrdne konksule rakendatud jõuga, siis jääb osuti skaalal liikumatuks. Mida tugevam on vedru, seda suurem on jõudude vahemik, mida seda tüüpi mõõteriist saab mõõta. Teistsugused seadmed kasutavad piesoelektrilisi materjale, mille pind muutub laetuks, kui neid venitada või kokku suruda. JÕU MÕÕTMINE 10.02.14 Enamikel juhtudel kutsuvad mitu ühel ja samal ajal rakendatud jõudu esile mõju, mis näib olevat ühe jõu tulemus. Kujutleme jõe peal paadis vaikselt istuvat aerutajat
Seal oli 32 õunapuud. Olles vaevaliselt puu otsa roninud nägi ta üht suurt tumedat pilve, vihmapilv see ei saanud olla kuna ülejäänud taevas oli sinine. See pilv kord hajus ja siis jälle koondus. See oli musträstasteparv, mis maandus õunaaeda. Linnud mandusid üksteise otsa hunnikusse, tiibu rapsides haarasid nad küüniste ja nokkade abil üksteisest kinni. Neist sai umbes Hannes- kõrgune torn kui linnud jäid vait ja liikumatuks. Hannes hakkas musträstastes aimama inimkuju. Mida enam inimkuju musträstaste all selgines, seda hajusamaks muutusid linnud. Nüüd seisis Hannese vastas inimene, ilma lindudeta. Hannes vaatas teda ja ennast ning avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud,
talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10. Spinaalsegmendiks ehk seljaajusegmendiks nimetatakse seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile ja neid on inimesel 31 , mis jagunevad vastavalt asetusele
Veekogu hakkas jumalat jälle endasse tõmbama. Atum pidi nii kiiresti kui võimalik looma maa, kasvõi mingisuguse tükikese kuiva maalappi. Kui ta oli loonud maa ja saanud ohutusse paika, siis ta hakkas mõtlema plaanide üle: ,,Esialgu loon ma teisi jumalaid. Pole ju veel korraliku maad, kus kasvaks rohtu ja puid ning pole veel inimesi, kes võiksid maa eest hoolitseda, istutada seemneid ja korjata vilju. Parem loon tuule. Ilma tuuleta ookean Nun jääb jälle liikumatuks. Veel loon ma vihma ja niiskuse jumalanna. Siis temale allub siis see ookean." Nii lõigi jumal Atum tuulejumala Su ja vihma ning niiskuse jumalanna Tefnuti- naise, kellel oli lõvipea. See oli esimene paar maa peal. Juhtus õnnetus - Jumalanna Tefnut ja jumal Su olid kaduma läinud. Atum saatis oma silma neid otsima. Peale pika aja möödumist kaotas Atum lootuse kohata oma lapsi ning lõi omale uue silma. Lähiajal jõudsidki lapsed ja ta silm koju. Silm oli väga vihane Atumi peale,
loometöös märksa hillitsetumad ega ,,vabanenud" tingimusteta maalikunsti pärandis mõjust. Aja jooksul hakkasid futuristid üha vähem eitavalt suhtuma minevikukunsti, ,,amnesteerisid" paljugi. Näiteks U. Boccioni teatas ametlikult, et tema looming on lähtunud impressionismist ja kubismist. Futuristlikust kunstist ei saanud mitte manifestide barbaarsuse, vaid oma skemaatilise, formalistliku teooria ohver. Kujutades liikumist, muutusid kunstnikud otsekui värvikireva karusselli liikumatuks, ükskõikseks teljeks, mille ümber kõik keerleb, kihutab, virvendab. Nad justkui asusid selle pildi keskmes, millel on eriti rõhutatud üksteisesse suudnduvate vormide ja värvide kaootilist liikumist, mõttetuid kontraste. Liikuv vorm varjas teoste autori, inimese. Mis peitub kahekordistatud, raursis antud figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub
Kalapüüniste ehitamine 1. Kalapüüniste valmistamiseks kasutatavad materjalid ja nende tehnilised näitajad. Püünistes kasutatavate võrkmaterjalide kvaliteeti iseloomustavad sellised kalapüügi seisukohast tähtsad tehnilised näitajad : -katketugevus N (njuuton = 0,1 kg) -painduvus -venivus ja kokkutõmbumine -vastupidavus valgusele Katkepikkus (ühe meetri pikkuse niidi pikenemine kuni katkemiseni katketugevusega võrdse jõu rakendamisel on üks tavalisi näitajaid niitide võrdlemisel. Polüamiid (nailon), PA –see on peamine tooraine võrkmaterjalide valmistamiseks. Uppuv (erikaal on 1,14) materjal, mis sulab ca +200C juures. Ka madalamatel temperatuuridel võib nailoni kvaliteet muutuda, eelkõige küttekehade läheduses võib noodalina „käharduda“ ja muutuda kasutuskõlbmatuks. Nailon on iseenesest värvitu (särav), kuid valguse murdumisest tingituna näivad värvimata mitmekeermelised niidid valgetena. Katkepikkus 35-40%. Upub, kõrge veniv...
Artroskoopia järgne vahetu taastumine on kiirem kui nahalõike kaudu tehtud lõikusel, samuti jääb väiksem lõikusarm. Kaugtulemused on mõlema meetodi puhul samad. Tenosünovektoomia tähendab põletikulise kõõlusetupe eemaldamist. Õigel ajal teostatud tenosünovektoomia aitab vältida kõõluste rebendit. Kõõluse rebendit on kergem ennetada, kui seda pärast rebenemist taastada. Artrodees kujutab endast liigese liikumatuks muutmist ehk jäigastamist. Artrodees teostatakse oluliselt deformeerunud, kulunud liigesepindadega ja ebastabiilse liigese puhul. 11 Liigesepindadelt eemaldatakse kõhr, liiges asetatakse funktsionaalsesse asendisse ja fikseeritakse traatidega, kruvidega või plaadiga. Lülisambal teostatud artrodeesi nimetatakse spondülodeesiks.
mustad augud pöörlema. S.t, et peale massi iselomustab musti auke veel ka teine suurus - impulssmoment (L). Selline, pöörlev must auk erineb oluliselt mittepöörlevast mustast august. Kõigepealt ei muutu gravitatsioonijõud lõpmata suureks mitte sündmuste horisondil, vaid juba väljaspool seda - pinnal, mida kutsutakse statsionaarsusrajaks (mis on ellipsoidikujuline). Statsionaarsusraja ja sündmuste horisondi vahele jäävas piirkonnas ei saa ükski sinna tunginud keha jääda liikumatuks. Pöörisväli tõmbab keha liikuma. Keha ei pea sugugi liikuma tsentri suunas, vaid võib läheneda statsionaarsusrajale ja isegi väljuda sellest. Ka pole pöörleva musta augu singulaarsus enam punkt (nagu Schwarzschildi mustal augul), vaid on rõngakujuline, läbi mille astronaudid võivad sattuda uude universumi ehk antigravitatsioonimaailma. Sellises uues aegruumis must auk mitte ei "ime" enda sisse valgust ja (anti) ainet, vaid tõukab seda endast eemale. Huvitavad faktid
Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aasta Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa. Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt 6 levinud ja hästi paljunev liik. Mõned Aafrika hõimud peavad kaelkirjakule liha pärast jahti. Nad lähenevad kaelkirjakule tagantpoolt ning lõikavad kibekähku tema tagajalgade kõõlused läbi, et loom liikumatuks muuta, seejärel torkavad kaelkirjaku piigiga läbi. Kaelkirjakuid on ka farmides proovitud pidada, ent need katsed luhtusid. Kaelkirjaku sabakarvadest punutakse käevõrusid ja saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada. Nüüdisajal kütitaks kaelkirjakuid vähe. Kuid esimesed valged kolonistid hävitasid neid massiliselt naha saamiseks, millest valmistatikatteid buuride kummvankrite, samuti rihmu ja piitsu. Aafriklased
dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv
1 NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM 1. NS ülesanded: 1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine, plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid) 4) produtseerib hormoone ● NS jaotus talitluse alusel: 1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu ● Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal. ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele? 1) ...
miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks. Staatilise kontraktsiooni ajal lihaskiud ei lühene ja kehaosa on liikumatu (pooside säilitamine, seismine, raskuse hoidmine). Erandjuhtudel võib tekkida staatiline kontraktsioon, mille vältel lihaskiud pikenevad. Ühe ja sama lihase koosseisu võivad kuuluda ,,valged" ja ,,punased" lihaskiud. Valged kiud on võimelised tugevamini ja kiiremini kontraheeruma, aga nad väsivad kiiresti. Punased lihaskiud on aeglasema ja nõrgema kontraktsiooniga, kuid on võimelised kestvamaks tööks.
27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algavad - teise naaber metatarsaalluu teineteise poole suunatud pindmikelt ja kulgevad teise varba poole. Kinnituvad – teise ja viienda varba proksimaalse lüli põhimiku külgpinnale. Funktsioon – eemaldada kolmandat ja neljandat varvast teisest varbast. 1. ja 2. lihas toimivad vastassuunaliselt, mistõttu teine varvas jääb liikumatuks. 9. Vihmausslihased mm. Lumbricales Algus – pika varvastepainutaja kõõlustest ja kulgevad II-V varba vahel. Kinnituskoht – pikale varvastepainutajale. Funktsioon – varvaste lähendamine, sirutus ja painutus. 28 10. Lühike varvastepainutaja m. flexor digitorum brevis Algab – kandluu alumiselt pinnalt.
majaga, mille kohta on 1930. aastate keskelt kõige rohkem kummituste kirjeldusi. Paranähtuste uurimisega tegelesid tol ajal Eesti Metapsüühiline Selts ja Psüühiliste Uurimiste Selts. Esimesse kuulusid valdavalt eestlased ning teise sakslased ja venelased. 1935. aasta sügisel kolis Lühikese jala 9. majja vene daam. Kord päeval märkas ta klaasuksel heledat valgust ja sellest eralduvat väljasirutatud kätega munka. Majaproua avas klaasukse, aga langetatud peaga munk jäi liikumatuks. Poole tunni pärast viirastus kadus. Daam nägi munka veelgi. Ükskord õhtul märkas ta põlvitavat munka suure kirikutorni taustal. Munga nägu oli kohutav ja sissevajunud ning tema silmad väljendasid kurbust. Kummitust nägi ka üks külaline. Õhtul ilmus munk jälle, üle ta otsaesise, nina ja suu ulatusid kaks haava. Peagi asendus see ilmutis munga väljasirutatud parema käega, sama pilt ilmus korduvalt ka seinale, muutudes hommikuks kahvatumaks ja kadudes
F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks. Liikumatu ploki korral on ploki ratas kindlalt kinnitatud ja ploki ratta telg ei liigu koos koormusega. Liikumatu plokk muudab jõu suunda. Jõus ei võideta. Liikuva ploki korral tõuseb koos koormusega ploki ratas. Liikuva plokiga võidame jõus 2 korda. Liikuvate ja liikumatute plokkide süteemi nim. taliks.
F1/F2=l2/l1 Mehaanika kuldreegel Lihtmehanismidega töös ei võideta. Nii mitu korda, kui võidame jõus, kaotame teepikkuses. Lihtmehanisme, mille juures ei arvestata lihtmehanismi massi ja mõjutavat hõõrdejõudu, nim. ideaalseks lihtmehanismiks. Plokk Plokk on soonega ratas, mille soones liigub nöör, kett, tross jne. Plokid jaotatakse liikuvaks ja liikumatuks. Liikumatu ploki korral on ploki ratas kindlalt kinnitatud ja ploki ratta telg ei liigu koos koormusega. Liikumatu plokk muudab jõu suunda. Jõus ei võideta. Liikuva ploki korral tõuseb koos koormusega ploki ratas. Liikuva plokiga võidame jõus 2 korda. Liikuvate ja liikumatute plokkide süteemi nim. taliks.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat Isaac Newton Nimi Tallinn 2010 Sisukord Lk Sissejuhatus................................................................................................ 2 Newtoni elu ja looming.............................................................................. 3 Isaac Newton 46-aastasena Godfrey Kneller'i portreel.............................. 4 Newtoni filosoofilised vaated..................................................................... 5-8 Kokkuvõte................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandus.................................................................................... 10 ...
Palja silmaga ei saanud aru kes see on, aga fotokaga nägin et rebane. Mõne aja pärast läks ta minema ja ma läksin ise sinna samasse kohta kus ta enne oli ja jäin ootama. Ootasin umbes tund aega. Sääsed sõid, päike lõõmas. Lõpuks märkasin seda sama rebast umbes 100m kaugusel. Mina olin metsa ääres ja tema keset põldu. Ainus asi mis meie vahel oli, oli üks kaev mis oli umbes meetri kõrgune. Hakkasin sinnapoole peaaegu, et roomama. Kui rebane tõstis pea jäin mina liikumatuks kui jätkas jälle hiireotsimist hakkasin mina jälle roomama. Lõpuks jõudsin kaevuni. Istusin kaevu taga umbes 10 minutit kuni rebane oli juba umbes 20 meetri kaugusel. Ta tuli aina lähemale ja lähemale kuni lõpuks oli ta minust 5 meetri kaugusel. Ta tõstis pea ja vaatas mind, tegi mõned kiiremad sammud minust eemale, vaatas jälle ja jooksis veidi eemale ja nii mitu korda kuni lõpuks metsa putku pani. See oli minu kõige lähem kohtumine rebasega. 7
pensionile jääda, kuid ta teadis, et peab oma operatsioonide eest maksma ning seetõttu pidi edasi pingutama. Jaanuaris 2011 tuli ta tagasi treeningväljale ning hüppas 2.20 Kharkivi piirkonna võistlustel. Neilgi võistlustel tundis ta valu jalas, mis oli diagnoositud kui ebapiisav koormustehulk enne võistlust. Rohkem kui 2 kuud tegled ta enda ravimisega, ta oli püsiv klient erinevate arstide juures, tegi mitmeid röntgenpilte, skanneeringuid ja ravikuure. Viimaseks ta liikumatuks jäänud jalg luustus ning Bohdan pidi tegema sokiteraapia ja lükkama enda treeninguid veelgi edasi, ligi ühe kuu võrra. 2011nda kevade treeninglaagris taastas ta end tehes tugevdavaid harjutusi. Aprilli lõpus sai ta juba teha tavalisi treeninguid, kuid suutis jällegi endale haiget teha. Ta tõdes, et tõepoolest oli seda liiga palju tahetud. Ta oli kurb. Ta ei suutnud meenutada, millal viimati tundis ta end täielikult tervena ning suutis hüpata ilma valu tundmata. Ta tahtis
Liikumise eesmärk on ära hoida liigesekahjustust, ravida põletikku ja taastada liigese talitlust. Uuringud näitavad, et liigesehaigetele on vajalikud liikuvustreening jõutreening vastupanutreening VALU JA KEHALISED HARJUTUSED Pikaajaline valu kuulub peaaegu alati toesehaiguse juurde. Tavaliselt on valu tingitud põletikust, kuid liigeste liikumisulatuse vähenedes teeb valu ka lihaspinge ja liigese väär koormamine. Valu tõttu ei tohi jääda liikumatuks, sest siis tekivad liigese ehituses, ainevahetuses ja liikuvuses muutused, mis mõjuvad sama halvasti kui haigus ise. Liigesekõhre ja liigest ümbritsevaid pehmeid kudesid tuleb korrapäraselt koormata liigese kogu liikuvusulatuses, selleks et liikuvust säilitada. Liikumine vähendab ka valu ja 7 valu vähenedes paraneb sooritusvõime. Järgmisel päeval pärast võimlemist tekkiv valu
Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa. Surma põhjuseks saab südame- või hingamislihaste liikumatuks muutumine. Arvukalt on käokingaga olnud mürgitamisi. Just kollase käokingaga on germaani rahvad hävitanud hunte. Käokingaga olla endalt elu võtnud ka Aristoteles, kui teda süüdistati Aleksander Suure mürgitamises. Tekkinud olla esimene käoking nii. Mütoloogiline vägilane Herakles laskus surnuteriiki Hadesesse ja tõi maapeale selle valvuri, kolmepealise Kerberose. Seepeale pimestas viimast terav päikesevalgus ja
Esimestel päevadel on nad väga aeglased ja neid saab kergesti korjata. [5] Kõige enam on siiski kasutusel tõrjena mardikate ärakorjamine. Kartulimardikate tõrjes on väga tähtis üksikute mardikate leidmine, kuna see annab esmase viite sellele, et talvitunud mardikaid võib olla palju kordi enam. Üksikuid kartulimardikaid ei ole kerge märgata, sest nad on suhteliselt väikesed ja armastavad varjuda lehtede vahele. Ka oskavad nad mängida "surnut", jäädes mullapinnal liikumatuks. Sellepärast tuleks kartulitaimede vaatluse käigus väikeaedades ja mahepõldudel teha lühikesi peatusi, siis on nad kergemini märgatavad. [7] Korjatud mardikad tuleb panna soolalahusesse, sest seal nad hukkuvad täielikult. Praktikas on levinud mardikate puruks pigistamine, kuid see ei ole siiski soovitatav, sest on tülikas ja sageli ei toimu nende täielikku hävinemist. Ka on võimalus kartulimardikaid hävitada neid põletades.
Üleküllus fosfaadialad. 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid- ainus element mida ei sisalda mulla mineraal osa.:Ammonifikatsioon-eraldub NH4, mulla pinnalt lendub NH3(10cm mitte); Fiksatsioon- Mulla savimineraalide poolt asendamatult seotud NH4; Nitrifikatsioon- ammooniumühendite oksüdeerimine saadakse nitraatioon mis taimedele omastatav.; Denitrifikatsioon- Lämmastiku lagunemine nii happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P :
Joon. 2 Seejärel kantakse jootekohale räbusti (kui joodetavad pinnad on eelnevalt kaetud joodisega, siis pole selleks vajadust) ja asetatakse kuum kolb koos joodisega jootekohale (joon. 3). Joon. 3 Kolbi ei tohi ühenduskohal enne liigutada, kui joodis valgub ühtladselt joodetavate detailide vahele. Seejärel nihutatakse kolb piki õmblust edasi ja lõpuks eemaldatakse (joon. 4). Joon. 4 Joodetavad detailid peavad jääma liikumatuks kuni joodis täielikult tardub. Joodist ei või kuhjata ühenduskohale ülearu. See ei suurenda liidete tugevust, vaid muudab eseme näotuks . Üleliigse joodise saab eemaldada "kuiva" kolviga ühenduskohta uuesti kuumutades ja vastavalt kallutades.
Juhuslikult võivad teda murda hunt ja ilves. Metsnugis on tavaline jahiloom, kellele võib jahti pidada koguaeg. Mutt: On levinud kogu mandri-Eestis, kuid puudub lääne saartel - Saaremaal, Hiiumaal, Muhus. Ohtralt elab neid ka kultuurmaastikualadel - kuivadel puisniitudel, parkides, võsastikes, heina- ja karjamaadel ning aedades. Maasisese eluviisiga, maapinnale tuleb harva. Tegutseb aastaringselt. Talveperioodi üleelamiseks kogub ta varusid - vihmausse (muudab need liikumatuks närviganglioni läbihammustamise teel). Eranditult loomtoiduline. Sööb Vihmausse, putukaid ja nende vastseid. Saagiks langevad ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud ja maod. Jooksuaeg märtsis-aprillis. Poegib üks kord aastas. Pesakonnas 3 kuni 8 poega. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Eluiga 3 kuni 5 aastat
veteranist juht ja noor innukas parteiliige. Näidendi kulminatsioonihetkel süüdistab noor mees liidrit partei ideaalide reetmises, kui liider läheb kompromissile poliitiliste jõududega. Vanem mees vastas järsule süüdistusele sõnadega: ,,Kuidas sa saad klammerduda oma aususe külge! Kuidas sa võid küll karta oma käsi määrida! Mida head sellest sünniks? Miks sa meiega ühinesid? Süütus kuulub munkadele ja joogade ellu... Kas sa tõesti ei taha midagi teha, soovid jääda liikumatuks, valgetes kinnastes käed külgedel rippumas. Kuid minul on mustad käed, mustad kuni küünarnukkideni välja. Ma olen nendega sobranud roojas ja veres. Ja mida sa loodad saada? Kas sa tõesti arvad, et on võimalik juhtida süütult?" Kas te tõesti arvate, et on võimalik juhtida süütult? Eakas kommunist väitis, et inimesed, kellel on võim teiste elu ja saatuse üle, määrivad peaaegu alati oma käsi- mitte selles mõttes,
Pea asendit muutes annavad sellest märku erinevad retseptorid, mis edastavad närviimpulsse ajju. 53. Mis toimub inimese organismis, kui ta komistab, kuid jääb püsti? Tunderakke ümbritsev sültjas aine liigutab karvakesi ja ärritab tunderakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. Samuti liiguvad vedelikus olevad kristallid ja annavad teavet keha asendi kohta. 54. Mis juhtuks, kui keskkõrva luukeste ühendused muutuksid liikumatuks? Luukesed ei saaks võnkuda ning helilaineid edastada. 55. Kuidas ja kus muutub mehaaniline võnkumine närviimpulssideks? Teos paikneb arvukalt karvakestega kuulmisrakke. Keskkõrvast tulnud võnked levivad mööda tigu edasi ning liigutavad kuulmisrakkude karvakesi ja tekitavad sellega neis rakkudes närviimpulsse. 56. Kuidas toimib haistmiselund? Sissehingamisel satuvad õhus sisalduvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda. Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude
Kordamisküsimused. Betoonitööde masinad ja seadmed. 1. Betoonitööde masinate ja seadmete kasutusala ja liigitus. Need masinad ja seadmed on vajalikud betooni ja mördisegude valmistamisel, transportimisel ja käsitsemisel, ehitiste betoonist ja r/b elementide valmistamisel ning müüri- ja krohvitööde teostamisel. Liigitus: 1. Tehnoloogilise otstarbe järgi: a) betooni- ja mördisegude valmistamise masinad ja seadmed b) betooni- ja mördisegude transportimise masinad ja seadmed c) betoonisegude tihendamise masinad d) r/b toodete tehaste tehnoloogilised seadmed 2. Liikuvuselt a) statsionaarsed b) teisaldatavad c) iseliikuvad 3. Tööprotsessi iseloomu järgi a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga. 2. Betoonisegude valmistamine, betooni- ja mördisegude segistite liigitus. betoonisegu valmistamine toimub spetsiaalsetes statsionaarsetes betoonitehastes, kiirelt monteeritavates teisaldatavates betoonsõlmedes ja mobiilsetes betoonsõlmedes. Segude valmi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
