Närvisüsteemi talitlus (0)

FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046)
EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013
Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa)
Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded.
Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju .
Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele.
Neuronid ja neurogliia rakud .
Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, aktsiooni­potentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites.
Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud, ependüümi­rakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid, satelliitrakud. Närvid.
Refleksid.
Refleksi mõiste. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. Tingitud reflekside liigid.
Kesknärvisüsteemi talitlus.
Peaaju peamised osad: piklikaju , sild, väikeaju , keskaju , vaheaju , suuraju . Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus , subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine , valgeaine ja tuumad . Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon.
Autonoomse närvisüsteemi talitlus.
Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon . Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid.
Meelelundite talitlus.
Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid).
Nägemis-, kuulmis -, haistmis-, maitsmis - ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine.
Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid . Nahk kui meie keha suurim meeleelund. Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes.
2 Närvisüsteemi talitlus
1 Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded.
Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. (2.1.1)
KNS : pea- ja seljaaju.
NS-i peamised funktsioonid on:
•Org erinevate osade talitluse kordineerimine ja liitmine üheks tervikuks
•Väliskesk adekvaatne peegeldamine ning org kui terviku talitluse ja käitumise
reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele
KNS on peamine info töötlemise , org adekvaatse vastureaktsiooni välja töötamis ja algatamise ning vaimse tegevuse (mõtted, emotsiooni jne) keskus.
*Peaaju – peamised osad: suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju. Keskaju ja sild mood ajutüve , mis ühendab pea- ja seljaaju.
*Seljaaju – paikneb lülisambakanalis, ülal läheb üle piklikajuks, koosneb:
*närvirakkude kogumitest – hallainest ja seda ümbritsevast närvikiudude poolt moodustatud juhteteedest – valgeainest. pea- ja seljaaju töö toimub tihedas koostöös, nad organiseerivad organismi talitlusi ja kooskõlastavad elundsüsteemide tööd.
Perifeerne närvisüsteem: (2.1.2)
Perif NS: *varustada KNS infoga nii sise- kui väliskeskkonnast; * edastada KNS käsud efektororganitele.
aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine
somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks;(2.1.3)
Perif NS jaguneb:
*aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi
*eferentne e motoorne osa. – 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. Vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. Tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.)
Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus.
autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1)
1)Sümp osa –
*avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit );
*veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;
*aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
2)parasümp osa – avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju:
*stimuleerib seedenäärmete talitlust;
*stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni, sulgurlihaste lõõgastust;
*toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad ).
Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite
talitlusele.(2.1.5)
Sümpaatiline osa
*avaldab siseelunditele troofilist mõju (reguleerib nende AV protsesside intensiivsust ja funktsionaalset seisundit);
*veresoontele, südamele, bronhidele avaldab funktsionaalset mõju (talitlusi esilekutsuv, aktiivsuse suurenemine) Nt südame kokkutõmmete sagenemine, tugevnemine, bronhide laienemine, südame- veresoonte laienemine, naha veresoonte ahenemine;
*aktiviseerumine valmistab kõik organismi ressursid ja süsteemid ette kehalise pingutuse edukaks teostamiseks.
Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. PARA NSi toime veresoonte lihastele , bronhidele ja südame talitlusele on vastupidine sümpaatilise närvisüsteemi puhul kirjeldatule.
2 Neuronid ja neurogliia rakud.
Neuroni üldine ehitus. (2.2.1)
Neuron koosneb kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb tsentraalselt tuumakesega tuum, mida ümbritseb kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on vähe. Jätked on kahte tüüpi:
dendriidid- lühikesed , tugevasti hargnenud, dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson - närviraku pikem jätke, aksoni haru lõpus on paksem osa presünaptiline terminaal, akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptilise terminaali suunas.
Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. (2.2.2)
Neuronite jagunemine funktsiooni alusel
• Aferentsed e sensoorsed neuronid, mis juhivad aktsiooni potensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas
• Eferentsed e motoorsed neuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale KNS-ist lihastele ja näärmetele
• Lülineuronid e interneuronid, mis juhivad aktsioonipotensiaale ühelt neuronilt teistele
Struktuuri järgi eristatakse
• Multipolaarsed neuronid, millel on üks akson ja palju dendriite
• Biopolaarsed neuronid, millel on üks akson ja üks dendriit
• Unipolaarsed neuronid, millel on vaid akson
Aksoni üldine ehitus. (2.2.3)
Aksoni distaalne ots hargneb. Iga haru lõpus on paksenenud osa presünaptiline terminaal. Aksonid on ümbritsetud kas oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega , mis tagab neile mehaanilise kaitse kui elektrilise isolatsiooni. Akson on ulatusega mõni mm kuni 1m.
*dendriidid - lühikesed, tugevasti hargnevad jätked; mood. teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas
Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinkesta arengutasemest lähtudes, (2.2.4)
Aksonite tüübid KNS-s ja PNS-s on aksonid ümbritsetud vastavalt oligodendrotsüütide ja neurolemmotsüütide jätketega, mis tagab neile nii meh kaitse kui elektrilise isolatsiooni.
• Müeliinkestaga aksionid, mis on tihedalt ümbritsetud oligodentrotsüütidega või neurolemmotsüütide jätketega, mis moodutavad isolatsioonikihi.
• Müeliinkestata aksonid, pole täielikult ümbritsetud oligotendrotsüütidega, elektriline isoleeritus on puudulik
Müeliinkesta ja diameetri alusel jaot aksonid:
• Tüüp A- suur diam (12-20) hästi arenenud müeliinkest, aks pot levimise kiirus 13- 120ms
• Tüüp B- keskm diam (2-5), tagasihoidlikult arenenud müliinkest, aks pot levimise kiirus 3-30ms
• Tüüp C- väike diam (0,5-1), ilma müeliinkestata, aks pot levimise kiirus 2ms
Aktsiooni-potentsiaalide leviku kiirus eri tüüpi aksonites. (2.2.5)
Aktsiooni potensiaalide levimise kiirus on müeliinkestaga aksionites on kiire, see levib ühest Ranvieri soonisest järgmisesse praktiliseslt silmapilkselt. Müeliinkestata aksionites levib aksionipot ühtlaselt ja suhteliselt aeglaselt piki kogu aksioni ümbritsevatpinda. Akt pot levimise kiirus sõltub ka jätke diameetrist, mida suurem seda kiirem levi.
Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: astrotsüüdid e. tähtrakud,
ependüümi-rakud, mikrogliiarakud, oligodendrotsüüdid, neurolemmotsüüdid,
satelliitrakud. (2.2.6)
Neurogliia rakud funkts on:
*toestus ja mehhaaniline kaitse
*barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel
*võõrkehade fagotsütoos
*ajuvedeliku produtseerimine
*elektrilise isolatsiooni tagamine.

• Astrotsüüdid- moodustavad KNS elastse toestuse, nad on osa vere aju barjäärist, mõjutavad ainete transporti enoteelrakkude kaudu
  

Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked “hoiavad oma haardes ” veresooni, neuroneid . Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist.
Vere-aju barjäär kontrollib ainete liikumist vere ja ajurakkude vahel. Ta:
1) kaitseb ajurakke veres ringlevate toksiliste ainete eest;
2) reguleerib toitainete ja laguproduktide vahetust vere ja ajurakkude vahel;
3) välistab vere koostise muutuste otsese mõju KNS funktsioneerimisele.
• Ependüümiarakud vooderdavad ajuvatsakesi ja seljajaju keskkanalit. Nende pinnal on ripsmed mis aitavad kaasa aju vedeliku tsirkulatsioonile. Neil on ka pikad jätked basaalpinnal.
• Mikrogliiarakud- väikesed rakud mis erutuse korral muutuvad liikuvaks. Fagotsütoosi võimelised.
Neurolemmotsüüdid e Schwanni rakud on neurogliia rakud perif NS, kus nad mood aksonite müeliinkesta.
Erinevalt oligodendrotsüütidest mood iga neurolemmotsüüt müeliinkesta ainult ühe aksoni kindla ulatusega lõigu ümber.
• Oligodendrotsüüdid moodustavad aksioni ümber müeliintupe
Oligodendrotsüüdid omavad tsütoplasmaga täidetud jätkeid, need ulatuvad aksoniteni ning nende modifitseeritud osad mood aksoni ümber müeliinkesta.(aktsioonipotentsiaali juhtimise võime sõltub aksoni ehitusest)
Satelliitrakud on spetsialiseerunud neurolemmotsüüdid, mis ümbritsevad neuronite rakukehasid ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts.
Närvid. (2.2.7)
Närvikude – aksonid moodustavad kimpusid, neuronite kehad koos dendrotsüütidega paiknevad grupiti. Aksonite kimbud on tänu müeliin kestadele valget värvi ja moodustavad valgeolluse. Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinkesta aksonid moodustavad hallolluse KNS-is mood valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks
3 Refleksid.
Refleksi mõiste. (2.3.1)
Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja . KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele.
Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2)
refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini
kulgeb.
*tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul)
*tingitud e. elu jooksul omandatud
Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. (2.3.3)
Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid:
*sensoorne retseptor
*aferentsed neuronid-juhivad erutuse KNS-i;
*vahe- e. ülekandeneuronid KNS-s – ühendab eferentset ja aferentset poolt;
*eferentsed e. tsentrifugaalneuronid (motoorsed, sekretoorsed) – juhivad erutuse perifeersetele organitele; *täidesaatvad organid – lihased, näärmed jne.
Tingimatu refleksi ja tingitud refleksi olemus. (2.3.4)
Tingimatu refleks:
*NSi juhitav kiire kohanemisreaktsioon vastuseks väliskeskkonnas või organismis eneses aset leidnud ajutist laadi järskudele muutustele
*alati ühesugusena ilmnev reaktsioon ühele ja samale ärritajale
*nende närvimehhanismid on pärilikud
Tingitud refleks: (2.3.5)
*kogemuslik, kindlale olukorrale kohandunud reflektoorne akt, tegutsemis-või käitumisviis
*iga ärritaja võib esile kutsuda mistahes vastureaktsiooni
*selle närvimehhanismid ei ole pärilikud vaid kujunevad välja organismi eluaja jooksul
Tingitud reflekside kujunemise tingimused ja staadiumid. (2.3.6)
Tingitud reflekside Väljakujunemise tingimused:
*tingitud ärritaja ühe või mitmekordne ajaline kokkulangemine tingimatu ärritaja toimega,
*organismi vastuvõtlik seisund-toitumisreflekside põhjal tingitud reflekside
väljakujundamine(unisel/näljasel koeral ), spordiala tehnika õppimine(väsinuna/värskena)
*keskendumise võimalus
Tingitud reflekside väljakujunemise faasid:(2.3.7)
*generalisatsioon – teatud tingitud ärritaja suhtes kujundatud tingitud refleks vallandub ka teiste sarnaste ärritajate toimel
*kontsntratsioon – tingitud ärritaja järjekindlal kordumisel erutusprotsess KNSis kontsentreerub
*kustumine – tingitud refleks lakkab toimimast seoses keskkonnatingimuste muutumisega, tingitud ärritajaid ei kinnitata enam tingimatute refleksidega
Tingitud reflekside liigid.(2.3.8)
Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi iseloomustavatele signaalidele (toidu lõhn, välimus)Kunstlikele ärritajatele
Vahetud tingitud refleksi
Jälgrefleksid
Positiivsed
Negatiivsed
Kõrgema järgu tingitud refleksid
Esimese ja teise signaalsüsteemi tingitud refleksid
4 Kesknärvisüsteemi talitlus.
Peaaju peamised osad: piklikaju, sild, väikeaju, keskaju, vaheaju, suuraju. (2.4.1)
*PIKLIKAJU – 3 cm ulatusega ala, läheb üle seljaajuks. piklikaju eesmisel pinnal paiknevad väljaulatuvad moodustised – püramiidid. piki püramiide kulgevad alanevad juhteteed. piklikaju eespinnal paiknevad ümarad ovaalsed moodustised – oliivid, milles paiknevad tuumad. Tuumad on seotud tasakaalu reguleerimisega. piklikajus paiknevad mitmete kraniaalnärvide tuumad – kolmiknärv , keele-neelunärv, uitnärv , lisanärv, keelealunenärv.
piklikajus paiknevad: hingamis -, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö -, neelamise -, oksendamise -, köha - ja aevastamise keskused;
Piklikaju fUNKTS: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul
*hingamise reflektoorne regul *südame talitluse reflektoorne regul *vererõhu reflektoorne regul
*neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regul.
*oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine
Ajusild sisaldab tuumasid. Tuumad mis paiknevad silla eesmisesosas on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: kolmiknärv, näonärvid , jne. Sillas piknevad unekeskus, hingamiskeskus.
*VÄIKEAJU – paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse juhitakse närviimpulsse seljaajust ja tasakaaluelundist.
FUNKTSIOONID on *tasakaalu ja lihaste toonuse regulatsioon ,
*liigutuste ulatuse , jõu ja kiiruse reguleerimine;
VÄIKEAJU KAHJUSTUS: *lihastoonuse langus *tasakaaluhäired
*liigse ulatusega liigutused, kui on vaja küündida objektini
*lihaste treemor , kui on vaja sooritada täpne liigutus
*KESKAJU– peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste
tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises;
Keskaju FUNKTS: *visuaalse ja akustilise info analüüs
*nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine
*motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega
Vaheaju ülemises osas on hallainest moodustunud talamus, mis funktsioneerib juhteteede vahejaamana. Vaheaju alumises osas on hüpotalamus mille valgeaines paiknebevad hallaine tuumad. Hüpotalamuse all on hüpofüüs .
Suuraju peaaju suurim osa, kaalub naistel keskmiselt 1200g, meestel 1400g. Hallaine (suuraju koor) moodustab 33% suuraju kaalust, valgeaine ca 60%, hallaine kogumid (tuumad) valgeaines u 7%. Jaguneb vasakuks ja paremaks poolkeraks. Suurajukoore pinnal on palju vagusid ja käärusid. Suuremad jaod jagavad suurajupoolkerad sagarateks. Mõlemas suurajupoolkeras on ajuvatsakesed.
Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende
funktsioonid. (2.4.2)
Keskaju, sild ja piklikaju mood AJUTÜVE, mis ühendab pea- ja seljaaju (paiknevad kraniaalnärvide tuumad: 12-st väljuvad 10 ajust ajutüve kaudu) ja AJUVATSAKESED on ühenduses seljaaju tsentraalkanalitega. AJUTÜVE väiksemgi kahjustus põhjustab surma.
Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. (2.4.3)
Mood läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. RF reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad ka vaimne tegevus stimuleerib RF- i. See hoiab neid erksanasoodustab tähelepanu konsentratsiooni. RF-st lähtuvad impulsid alanevatesse juhteteedesse on informatsiooni metoodika regulatsioonis olulise tähtsusega, RF kontrollib hingamise ja südame töö rütmi ning paljusid teisi eluliselt olulisi funktsioone.
Väikeaju peamised funktsioonid. (2.4.4)
Väikeaju peamise funktsioonid. Tasakaalureaktsioonid ja lihaste toonuse regulatsioon. Inertsi mõju korrigeerimine keha osade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine, uss ja tätrakesed on eelkõige seotud automaatsete liigutustegevuste regulatsiooniga. Väikeaju kordineerib lihaste tegevust, liigutused on täpsed . kordinerib kiireid liigutuste sarju.
Kontrollib tasakaalu säilitamist.
Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. (2.4.5)
Talamus kujutab endast tuumade kogumit, mis jaguneb kaheks lateraalseks osaks.
*Talamuse tuumadesse suunatakse närviimpulsid kogu keha retseptoritelt. *kogu sensoorne info, v.a lõhnadega seonduv, läbib oma teel suuraju koore somatosensoorsesse piirkonda talamuse *kogu nägemisnärvide kaudu ajju saabuv info suunatakse ajukoorde lateraalsete põlvikkehade kaudu
Talamuse funkts: *lihaste talitluse regul koos primaarse motokorteksi, põhimukituumade, kesk ja väikeajuga
*meeleoluseisundite ja emotsioonide regulatsioon koos prefrontaalkorteksi ja limbilise süsteemiga
*visuaalse ja akustilise info töötlemine koos keskajuga
Subtalamus on otse talamuse alla jääv vaheaju osa, mis sisaldab juhteteid ja subtalamuse tuumasid. subtalamuse tuumad on seotud motoorsete funktsioonide regulatsiooniga.
Hüpotalamus on vaheaju alumisem osa, mis sisaldab palju juhteteid ja väikesi tuumi.
Hüpotalamuse FUNKTS:*autonoomne regul, *endokriinisüsteemi kontroll, *lihastalitluse regul, *termoregul,*toitumise regul *emotsioonide regul *une/ärkveloleku tsüklite regul
EPITALAMUS sisaldab tuumasid mis on seotud lõhnade tajumisega ning reguleerib emotsonaalseid ja siseelundite reaktsiooni lõhnadele. Epitalamuses paikneb epifüüs mis reg ärkveloleku/ une tsüklit ja ealist arengut.
Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. (2.4.6)
Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasemat poolkera . Ristlõige eraldab suuraju poolkerasid väikeajust.
Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. (2.4.7)
Suuraju sagarad ja nende funkt:

laubasagar- tahtelised liigutused, meeleolu seisun , motivatsioon , agressioon , lõhnade tajumine
2. kiirusagar- sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine va lõhn, kuulmine , nägemine
3. oimusagar- lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine,
4. kuklasagar- visuaalse info vastuvõtmine ja töötlemine
Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. (2.4.8)
Närvikiude katab müeliinkiht- valgeaine, närvirakude kehadest koosnev osa on hall.
Halleaine kogumid- tuumad. Basaaltuumad (basaalganglionid) paiknevad valgeolluses.
Basaaltuumade põhi funktsiooniks on motoorika koordin ja lihastoonuse regul.
Suuraju koor. (2.4.9)
Suuraju koor on NS-i kõrgeim osa, suuraju koore paksus on 2-4 mm. Arvukad käärud ja vaod annavad suuraju koorele üllatavalt suure pindala. Suur neuronite arv ja liigiline mitmekesisus .
Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. (2.4.10)
• Tähekujulised rakud- moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid isel lühikesed jätked, mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende pemiseks funkt on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne organitele ja püramiidrakkude talitluse integreerimine
• Püramiidrakud- neil on pikk aksion, mis väljub koorest valgeainesse. Valgeaines moodustavad püramiidrakkkude aksionid assotsiatsiooni -, komissuraal- ja projektsioonikiud. Püramiidrakkude peamised funkt on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevaile lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi.
Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud,
projektsioonikiud. (2.4.11)
Suuraju valgeolluse moodustavad juhteteed, mis jagunevad kolmeks.
• Assotsatsioonikiud- ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires
• Komissuraalkuid- ühendavd suuraju poolkerasid omavahel
• Projektsioonikiud- ühendavd suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Ajukoor saab impulsse kõikidelt ekstero ja interoretseptoritelt.
Seljaaju valge- ja hallaine. (2.4.12)
Seljaaju valge- ja hallaine.
Seljaaju tsentraalkanali ümber on hallaine, mis on moodustunud dendriitidest, gliiarakkudest ja neuronite soomaosadest. Hallaine ümberitseb valgeaine. Valgeaines on palju aferentseid ja efereintseid juhteteid. Valgeaine moodustab hallaine ümber mõlemal pool eesmise, tagumise ja külgmise seljaajuväädi.
Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. (2.4.13)
Eessambas motoorsed neuronid. Tagasambas paiknevad sensoorsed neuronid., nendega on sünaptlises ühenduses spinaalganglionide neuronid, mille aksonid moodustavad spinaalnärvi tagumise juure. Eesmise ja tagumise samba vahel on külgsammas- mille neuronite aksonid kulgevad spinaalnärvi ja osalevad sümpaatilise talitluse regulatsioonis. Pärast seljaajust väljumist liituvadseljaajunärvide selgmise ja kõhtmise juure seljaajunärviks e spinaalnärviks. Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur - ganglioni- spinaalganglioni.
Spinaalganglionid. (2.4.14)
Enne kõhtmise juurega liitumist moodustab iga juur- ganglioni spinaalganglioni. Ganglionid on närvirakkude kogumid väljaspool KNS e perifeerses NS-s. Spinaalganglionid on sensoorsed ganglionid. Jätke perif haru (dentriit) algab nahast või lihastest või siseelunditest keskpoolne haru ( neuriit ) sisenedes seljaajju. Seljaaju osa millest väljub kaks paari kõhtmisi
ja selgmisinärvijuuri nim seljaajusegmentideks.
Seljaaju juhteteed. (2.4.15)
• Ülenevad juhteteed (paiknevad selgmises osas, tulen spinaalganglionitest) lõpevad peaaju erinevates osades, kandes sinna aferentsete närvide kaudu saabuvaid erutusi. Tähtsamad ülenevad juhteteed on:
1.seljaaju-piklikaju kulgla (õrn-ja talbväät) moodustub spinaalganglionite närvirakkude jätketest. Õrnväät juhib alakeha, ja talbväät ülakeha lihaste ja liigeste propriosensorite impulsse piklikajju.
2.selgmise ja kõhtmise seljaaju väikeaju kulgal kaudu juhitakse propriosensoorsed impulssid väikeajju
3.külgmise ja kõhtmise seljaaju talamuse kulgla kaudu jõuavad valu-, puute-, ja termosensoriteilt saadud impulssid talamuse kaudu suurajukoorde
Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon.(2.4.16)
Seljaaju reflektoorne talitlus: reflektoorsete reaktsioonide keskuste funktsioon, närvikeskuste kaudu toimub seljaaju refleksid iseseisvalt;
Juhtefunktsioon: vahejaam erutuse edastamiseks teistele närvikeskustele.
5 Autonoomse närvisüsteemi talitlus.
Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. (2.5.1)
*preganglionaarsed närvikiud: lähtuvad KNS kindlates piirkondades paiknevatest neuronitest ja siirduvad autonoomsetesse ganglionitesse
*postganglionaarsed närvikiud: lähtuvad autonoomsetes neuronitest ja siirduvad innerveeritavasse elundisse
Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. (2.5.2)
KNS perifeersetele oragnitele võib avaldada funktsionaalset st elundite talitlust esilekutsuvat mõju (lihaste kontraktsioon , näärmete sekkreet jne) troofilist mõju reguleerides elundi ainevahetus protsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit.
Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid. (2.5.3)
Sümp NS kiirendab või tugevdab organite talitlust. Pupilli laienemine, bronhide laienemine, kopsuveresoonte laienemine, kõhuõõne elundite ja naha veresoonte ahenemine. Sümp närvid stimuleerivad glükogenolüüsi maksas , stimuleerib adrenaliini ja mõnede teiste hormoonide sekretsooni. Ka higinäärmete tööd. Intensiivistuva ainevahetus protsessid, parandab skeletilihaste ja KNS funktsionaalset seisundit ja töövõimet. Pidurdab mao- sooletrakti motoorikat , lõõgastab kusepõie seina lihaseid.
Sümp NS:
*selle keskused paiknevad seljaaju rinna- nimme osa külgsammastes: rinnasegmendid ja kolm esimest nimmesegmenti
*sümp pregang närvikiud väljuvad seljaajust seljaajunärvide kõhtmiste juurte kaudu, eralduvad seljaajunärvidest ja siirduvad sümp ganglionitesse
*sümp postgang närvikiud väljuvad halli ühendusharuna sümp ganglionitest ning ühinevad taas seljaajunärvidega
Parasümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid.(2.5.4)
Parasümpaatilise NS põhilised funktsioonid.
Parasümp-aeglustab organite tööd. Pupille ahendav, bronhide ahenemine, südame tegevuse pidurdamine , südame veresoonte ahendamine, glükogeeni süntees maksa glükoosist jne.
6 Meelelundite talitlus.
Meeleelundid kui sensoorsed süsteemid (analüsaatorid). (2.6.1)
ganglionites
Aistingute abil saab inimene teavet nii ümbritsevast keskkonnas kui iseenda organismist.
Füsoloogias õigem nim meelesüsteemid e sensoornesüsteem. Sensorid muudavad väljast tulevad ärritused närviimpulssideks. Selliseks muundumiseks võimelisi rakke nim retseptoriteks(vastuvõtjateks). (retseptor=sensor, närvirakk =neuron (akson, keha, dendriidid),
sünaps ja ganglionid närvirakkude kogumid väljaspool KNS, närv- puuduvad rakkude kehad, sensoorne=aferentnejuhtetee algab kusagilt ja lõppeb peaajus, motoorne=eferentne käsud mis tulevad peaajust, aistingud - esmased informat mis tulevad väliskeskonnast taju protsess mis kujuneb esemete ja meeleelundite terviku peegelduses.
Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja
toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid.(2.6.2)
Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena.
Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis.
Nägemisanalüsaator – silmamuna , selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee , aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona
juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess – nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal (ainult kolvikesed) toimub OTSENE EHK TSENTRAALNE NÄGEMINE, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele ( akommodatsioon ). Võrkkesta ääre- e. perifeerses osas (põhiline kepikeste
funktsioon) toimub PERIFEERNE NÄGEMINE; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Värvust tajutakse KOLVIKESTE abil. Värvusaistingud on neutraalsed - must, valge ja hallid alatoonid - ja monokromaatilised – nt. punane, kollane, roheline ja sinine;
viimased erinevad värvustoonilt, küllasduselt ja heleduselt.
Kuulmine - Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ( akustika ) ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid (kõrv) on suure tundlikkuse ja
kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmispiir ulatub 20 000 Hz-ni. Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 – 5000 Hz piires.
Tasakaaluelund - vestibulaarelund selgroogsete tasakaalu säilitamise ja ruumis
orienteerumise elund, paikneb sisekõrvas. Selle mood kolmes poolringkanalis ja kahes esiku kotikeses asetsev otoliitaparaat. Tasakaaluelund osaleb lihastalitluse koordinatsioonis mis tahes tasandis sooritatavate liigutuste puhul.
Maitsmine - lahustunud ainete mõnesuguste keemiliste omaduste tajumine maitsmiselundite abil.
Maitsmiselundite ärritus põhjustab nelja põhilist maitsmisaistingut : soolast, magusat, mõru ja haput;
terviklikus maitsmistajus osalevad peale nende haiste-, temperatuuri, puute- jmt aisting . Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks.Maitsmiselundid, keemilise
ärrituse suhtes tundlikud retseptorid (kemoretseptorid); paiknevad keelenäsade tipus (seennäsadel) või külgedel ( vall - ja lehtnäsadel) paiknevad mikroskoopilised tünjad moodustised, mis koosnevad tunderakkudest ja neid ümbritsevaist käävjaist tugirakkudest. Tunderakud lõpevad peena jätkena
maitsmispunga välisava- maitsmispoori- piirkonnas. Maitsmispungi innerveerib kolm närvi (näo-, keeleneelu- ja uitnärv).
Haistmine - lõhnade tajumine ja eristamine selleks kohastunud kemoretseptori, s.o. haistmiselundi abil. Eriti tugev lõhn on aineil, mis tekivad kas organismi ainevahetuses või orgaanilise aine lagunedes. Haistmismeel on väga tundlik ja eristamisvõimeline, loomaliigiti ja isenditi on suuri erinevusi. Kestva ärritusega kohanetakse kiiresti ( adaptsioon ). Inimese nina koosneb luulise ja kõhrelise toesega välisninast ning näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest
eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõnekaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad ( kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisara kanal . Paksu veresoonterikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine , niisutamine ja puhastamine.Inimesel on 40-
100 milj haistmisrakku, raku tsentraalne osa läheb üle peeneks jätkeks, mis põimub teiste samasugustega HAISTMISNÄRVIKS. mitraalrakud. Haistmisteed ulatuvad limbilisse süsteemi, hüpotalamusse ja suurajukoorde
Kompimine, võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, mehaanilisi jm omadusi. Kompimistaju tekib puute- ja temperatuuriretseptoreilt ning lihaste ja liigeste mehhanoretseptoreilt KNSi kulgevate
erutusimpulsside analüüsi tulemusena. Kompimistaju täpsus oleneb nahas olevate retseptorite tihedusest ning närvikeskuste analüüsi- ja sünteesivõimest. Kompimiselundid, puudutustele või survele reageerivad, peamiseltnahas paiknevad mikroskoopilised moodustised. Keerukama ehitusega
kompekehakesed(nt. Meissneri ja Vater-Pacini kehakesed, Merkeli rakud) ning karvanääpsu ümbritsevad närvilõpmed. Komperetseptoreid on rohkesti sõrmeotstes, jalatallal ja huultel.
Nahk kui meie keha suurim meeleelund. (2.6.3)
Nahas, limaskestades ja siseelundites on sensorid, mis reageerivad temp.muutustele (termosensorid). Kemosensorid on hairmist ja maismismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentatsiooni suhtes tundlikud sensorid.
Suuraju poolkerade koore spetsiifiliste piirkondade osa aistingute tekkes.(2.6.4)
Suurajukoor on kõige hilisema arenguga osa kesknärvisüsteemis, millega on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute ja tajude teke, õppimine, õpitu unustamine, mälu ning sihipärase tegutsemise kavandamine.
Naha puute ja temp.tundlikkus lokaliseerub kiirusagara postsentraalkäärus
Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus.
Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. Motoorsed projektsiooniväljad on koondunud otsmikusagara pretsentralkääru piirkonda. Assotatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamustelt.
11