NÄRVISÜSTEEM-enesekontroll (0)

1  NÄRVISÜSTEEM  ​SYSTEMA NERVOSUM   
1. ​ NS ülesanded:  1) juhib ja reguleerib organismi talitlust nii seest kui väljast tulnud info põhjal 
2) loob organismi sideme väliskeskkonnaga 
3) tagab inimese kui kõrgema organismi psüühilise tegeguse (emotsioonid, mõtlemine,  plaanipärane tegevus, erutus- ja pidurdusprotsessid)  4) produtseerib hormoone    ● NS jaotus talitluse alusel:   1) SOMAATILINE e kehanärvisüsteem - allub tahtele 
2) VEGETATIIVNE e siseelundite NS - autonoomne, tahtele ei allu    ● Teadlik ja tahtlik  ​on somaatiline NS, mis reguleerib skeletti kaitsvate kudede,  nahaaluse koe, peapiirkonna, meeleelundite innervatsiooni. Loob seose organismi ja 
väliskeskkonna vahel meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal.  
  ● Kuidas jaotatakse närvid vastavalt talitlusele?  1) AFERENTSED - toomanärvid 
2) EFERENTSED - viimanärvid 
3) SEGANÄRVID - enamus   
2.  ​Selgitage mõisted:  ★ NEURON  ​- närvirakk koos jätketega  ★ AKSON  ​- neuroni jätke, mida kaudu juhitakse erutus nuronist välja kas teise  närvirakku (moodustades sünapsi) või efektorelundisse. Võib olla kaetud 
müeliinkestaga. Üks pikk jätke, otsas haruneb.   ★ DENDRIIT ​ - neuroni jätke, mida mööda juhitakse impulss neuroni suunas, neid võib  ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga.  ★ NÄRVIIMPULSS ​ - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile.  ★ SÜNAPS  ​- koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele  neuronile või lõppelundile.   ★ GANGLION ​ - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel,  ümbritsetud sidekoelise kihnuga.  ★ INNERVEERIMA ​ - närvidega varustama.  ★ PAREES ​ - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus.  ★ PARALÜÜS ​ - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb  halvatuks/liikumatuks.    ★ REFLEKS ​ - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele.  ★ REFLEKSIKAAR ​ - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva  elundini levib.  ★ AFERENTNE NÄRV ​ - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt  ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv.  ★ EFERENTNE NÄRV ​ - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas  otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne).   
3.  ​HALLOLLUS ​koosneb neuroni kehadest.       ​VALGEOLLUS​ koosneb neuroni jätketest.   
 
 
 


2  4.  ​Suuraju koor​ ​CORTEX CEREBRI  ​koosneb HALLOLLUSEST  Funktsioon:   - analüüsida kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesida 
otstarbekad vastusreaktsioonid (käitumine)  - meie teadvuse, mõtlemise, sihipärase tegevuse, meeleelundite juhtimine   
5.  ​Selgitage mõiste JUHTETEED. Nende funktsioon   ● Valgeolluses asuvad samasuunaliste närvikiudude kimbud.  - ülenevate e astsendeeruvate juhteteede kaudu (sensoorsed) viiakse impulsid 
seljaajust peaajju (nt valu- või külmaaisting)  - alanevate e destsendeeruvate jt kaudu (motoorsed) viiakse käsklused 
peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks)  - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid 
ja peaajust tulevaid käske 
  6.  ​Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia  ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. 
● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. 
● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. 
● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed.  
● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel  ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit.  ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest.    
7. ​ SPINAALSEGMENDIKS​ ehk seljaajusegmendiks nimetatakse:  ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab  ühele spinaalnärvide paarile.  ● neid on inimesel arvuliselt 31, mis jagunevad vastavalt asetusele (segmentide arv):  - kaelaosas 8  - rinnaosas 12  - nimmeosas 5  - ristluuosas 5  - õndraosas 1 
  8.  ​SELJAAJUNÄRVE ​on inimesel arvuliselt 31 paari.    
9. ​ RINNASEGMENTIDEST ​väljuvaid närve on arvuliselt 12 paari, neid nimetatakse  interokostaalseteks ​ ehk roietevahelisteks närvideks, nad paiknevad roiete vahel ja   ei moodusta närvipõimikuid.  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 


3   
10. ​ Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD​, nende suurimad harud ja  innervatsiooni piirkonnad:  1) kaelapõimik ​ ​PLEXUS CERVICALIS  ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5)  ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura  ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 
  2) õlapõimik ​ ​PLEXUS BRACHIALIS  ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8)  ➔ küünarluunärv  ​N.ULNARIS ​, kodarluunärv ​N.RADIALIS​,   keskmine närv N ​. MEDIANUS  ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 
  3) nimmepõimik ​ ​PLEXUS LUMBALIS  ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest  ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv  ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse 
pinna nahk 
  4) ristluupõikmik ​ ​PLEXUS SACRALIS  ➔ ristluunärvide kõhtmistest osadest  ➔ N.ISCHIADICUS ​ e istmikunärv-> reie tagakülje lihased, rääre- ja jalalihased +  nahk  ➔ tuharanärv->tuhar, häbemenärv->vaagen ja suguelundid   
11.  ​Suurim ja võimsam närv inimkehas on  ● istmikunärv  ​N.ISCHIADICUS  - pärineb ristluupõimikust.   
12.  ​PEAAJU asub ​koljuõõnes ja kaalub täiskasvanul u 1300g ning vastsündinul u 400g.   
13. ​ Seljaaju jätkuks koljuõõnes​ on PIKLIK AJU ​MEDULLA OBLONGATA   
14. ​ Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused:  ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused 
● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus 
● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus   
15. ​ TAGAAJU osad:  1) ajusild  ​PONS  2) väikeaju  ​CEREBELLUM   
16. ​ Väikeaju ​CEREBELLUM  ​põhifunktsioon:  ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon 
● tahtlikud liigutused 
● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon    17.  ​KESKAJU funktsioon:  ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks 
● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus   


4  18.  ​Selgitada mõiste AJUTÜVI  ★ Ajutüve moodustavad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju, võrkmoodustis e 
retikulaarformatsioon, mis aktiveerib või pärsib NS talitlust.  ★ Ajutüvi innerveerib enamikku siseelunditest ja meeleelunditest.  ★ Ajutüvi on tingimatute reflekside keskuseks.   
19.  ​VAHEAJU osad ja nende funktsioon  1. TAALAMUSED  ​ehk tundekühmud  ● Koorealune sensoorne keskus: kõikide tundlikkuse liikide (va haistmine)  keskus.  ● Mittetahtlikke emotsioone väljendavate liigutuste keskus.   2. PÕLVIKKEHAD  ● Koorealune nägemis- ja kuulmiskeskus, kuhu tulnud kuulmis- ja  nägemiserutused suunatakse suuraju poolkerade koorde.     3. HÜPOTAALAMUS ​ ehk  ● NEURAALSE JA HORMONAALSE SÜSTEEMI VAHEJAAM  1) vegetatiivse NS keskus (32 paari tuumi): ainevahetuse, kehatemperatuuri,  südaemetegevuse, janu- ja näljatunde regulatsioon, tundeelu ja emotsioonide 
regulatsioon  2) homöostaasi ja endokriinsüsteemi kontrolli keskus 
3) tihe seotus neeruhormoonide vahendusel olulisima sisesekretoorse näärme,  hüpofüüsiga 
  ● Hüpotaalamuses paiknevad  ​VEGETATIIVSE NS kõrgeimad keskused!   
20.  ​Selgitage RETIKULAARFORMATSIOONI ​ehk võrkmoodustise funktsiooni  ● Mõjutab AJUKOORE aktiivsust:  - avaldab kas aktiseerivat või pärssivat mõju kogu NS talitlusele  - mõjutab und ja ärkvelolekut  - on eluliseks reserviks   
21.  ​Milles seisneb LIMBILISE SÜSTEEMI​ funktsioon organismis?  ● Reguleerib ja kontrollib instinktiivset ja emotsionaalset käitumist.  
● Juhib üldist kohanemist väliskeskkonna tingimustega. 
● Rõõm, mure, punastamine, pisarad, kananahk, hirmuhigi!   
22.  ​OTSAJU koosneb​ / moodustavad:  ● paarilised suurajupoolkerad HEMISFÄÄRID ja neid ühendavad kommissuurid  (mõhnkehad)  ● Poolkerad jaotuvad:   - otsmiku-, kiiru-, kukla- ja oimusagaraks.    
23.  ​NS-i kõrgeim osa on ​AJUKOOR ehk KORTEKS ​CORTEX CEREBRI  ● mis koosneb hallollusest, neuronite kehadest. 
● F: Kõikide keha retseptoritelt tulevate signaalide analüüs ja organismile otstarbekate  vastusreaktsioonide süntees.   - seoste loomine  - teadvus, mälu, sihipärane tegutsemine   
24. Nimetage  ​OTSAJU POOLKERA sagarad:  ● otsmiku-, kukla-, kiiru- ja oimusagar 


5  25. Milles seisneb  ​AJUVATSAKESTE tähtus​?  ● Siin valmistatakse SOONPÕIMIKUTES pidevalt LIIKVORIT ehk ajuvedelikku.    
26. Nimetage  ​pea- ja seljaaju KESTAD​ seestpoolt väljapoole   1) soonkest ​ ehk pehmekest ​PIA MATER  2) ämblikkest ​ ​ARACHNOIDEA  3) kõvakest ​ ​DURA MATER    ● Ajukestade vahele jäävad RUUMID on:  1) SUBDURAALRUUM  - kõvakesta  ​DURA MATER ​ ja ämblikkesta ​ARACHNOIDEA​ vahel  2) SUARAHNOIDAALRUUM  - ämblikkesta  ​ARACHNOIDEA ​ ja soonkesta ​PIA MATER​ vahel    27. Kus paikneb ja funktsioon:  ​ajuvedelik​ ehk ​LIIKVOR​ ehk​ ​tserebrospinaalvedelik   - LIQUOR CEREBROSPINALIS  ● Asub seljaajukanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis  ● F: liikvor loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaajukanalis.   
28.  ​Inimesel on KRANIAALNÄRVE​ ehk peaajunärve arvuliselt 12 paari.    
29.  ​Kirjeldage X peaajunärvi ehk UITNÄRVI ​NERVUS VAGUS  ➔ innervatsiooniala: kõik rinna- ja kõhuõõne siseelundid  ➔ motoorsed kiud: kõrile, pehmesuulae- ja neelulihastele  ➔ parasümpaatsed kiud: kilpnääre, müokard, söögitoru, peabronhid, maks, põrn, pankreas, 
magu, peen- ja jämesool, neerud.   
30.  ​Peaajunärvid  ➔ Peaajunärv, mis innerveerib  ​mälumislihaseid?  ● V kolmiknärv  ​NERVUS TRIGEMINUS  ➔ Peaajunärv, mis innerveerib ​ miimilisi lihaseid ja nöonahka​?  ● VII näonärv  ​NERVUS FACIALIS  ➔ Peaajunärv, mis on seotud  ​kuulmisega​?  ● VIII esiku-teonärv  ​NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS  ➔ Peaajunärv, mis on seotud  ​nägemisega​?  ● II nägemisnärv  ​NERVUS OPTICUS  ➔ Peaajunärv, mis on seotud  ​haistmisega​?  ● I haistmisnärv  ​NERVUS OLFACTORIUS  ➔ Peaajunärv, mis on seotud  ​tasakaaluga​?  ● VIII esiku-teonärv  ​NERVUS VESTIBULOCOCHLEARIS  ➔ Peaajunärvid, mis on seotud  ​silmamuna liikumisega​?  ● III silmaliigutajanärv  ​N.OCULOMOTORIUS  ● IV plokinärv  ​N.TROCHLEARIS  ● VI eemaldajanärv  ​N.ABDUCENS   
31.  ​Tingimatud refleksid on on   ● refleksid, mis on pärilikult saadud, kaasasündinud refleksid, mis ei allu tahtele.  - nt imemis-, neelamis-, köhimis-, aevastamisrefleks, silmaavamisrefleks, sugurefleksid.    
32.  ​Tingitud refleksid on  ● refleksid, mis on omandatud läbi õppimise ja kohanemise, seotud ajukoorega.  - nt rattasõit, pillimäng, auto juhtimine, rääkimine.   
33.  ​Mälu funktsioonideks on  ● meeles pidada, infot säilitada ja meenutada 


6   
 
34.  ​Une tähtsus organismile  ● Normaalseks ajutegevuseks on vaja, et KNS saaks puhata ja seda võimaldab uni.  ● Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud puhkavad ja nende erutuvus taastub.   ● Pikaaegne unetus võib viia tõsiste NS häireteni.    
35.  ​Mitu tundi ööpäevas vajab und  ● täiskasvanu: 7-8 tundi  ● imik: kuni 20 tundi  ● 7-10a: 10-11 tundi   
36.  ​Mida mõistetakse kõrgema närvitalitluse all?  ● See on suuraju koore tegevus, mis on seotud läimate koorealuste tuumadega.   ● Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNSi teiste osade üle ja 
teostub organismi kõike täiuslikum kohanemine väliskeskkkona tingimustega e käitumine.    
39.  ​Vegetatiivne NS, funktsioon ja jaotus  ● Jaotub:  - SÜMPAATILISEKS (keskused seljaajus): organismi mobiliseerimine, et 
energiavarusid ja ressursse liigutustegevuste paremaks täitmiseks kasutada ja  - PARASÜMPAATILISEKS (keskused peaajus): organismi energeetiliste varuda 
täiendamine ja töövõime taastamine.  ● Funktsioon:  1) innerveerib siseelundeid 
2) reguleerib siseelundite ja veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist  näärmetest (ka nahast), südametegevust ja ainevahetust  3) skeletilihaste ja meeleelundite troofiline funktsioon (AV)    ● Aju osa, kus paiknevad vegetatiivse NS kõrgemad keskused  - vaheajus HÜPOTAALAMUSES 
  ● Vegetatiivne NS ei allu inimese tahtele.