NÄRVISÜSTEEM-enesekontroll (0)

Sarnased õppematerjalid

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

NÄRVISÜSTEEM ​SYSTEMA NERVOSUM Mõisted NEURON - närvirakk + jätked SÜNAPS - neuronite kontakt, kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele v lõppelundile MEDIAATOR - e neurotransmitter - närviraku impulsi toimel sünapsis moodustunud keemiliselt aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk -

Anatoomia ja füsioloogia

3

pdf

Närvisüsteem

KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5

Anatoomia ja füsioloogia

6

docx

Närvisüsteem

tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus ­ koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaajus, seljaajus, suurajukoor) Valgeollus ­ koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse -

Anatoomia

10

docx

Närvisüsteem - füsioloogia

Närvisüsteem Neuron ­ närvirakk Sünaps - närviimpulsi ülekandekoht Retseptor ­ ärritust vastuvõttev organ Dendriidid ­ neuroni jätked, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson ­ neuron jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Närvisüsteemi ülesanded: Loob organismi sideme väliskeskkonnaga Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus Tagab inimese psüühilise tegevuse Närvisüsteemi talituslik jagunemine Somaatiline: Reguleerib skeletilihaste tegevust Koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitust Loob seose organismi ja väliskeskkonna vahel Teadlik ja tahtlik Vegetatiivne: Innerveerib siseelundite talitust Töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult Jaguneb sümpaatiliseks ja parasõmpaatiliseks osaks Hallollus Koosneb neuronite kehadest. Tuumad seljaajus ja peaajus. Korteks ­ suurajukoor cortex cerebi ­ h

Bioloogia

20

doc

Närvisüsteem

närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem. Ta täidab kaht olulist ülesannet : 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui

Bioloogia

15

pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) Innerveerima - närvidega varustama NS ülesanded - a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvuse, emotsioonid jt) c) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatiline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem Somaatiline NS - teadlik ja tahtlik, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel Vegetatiivne NS - innerveerib siseelundeid - elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine. Ei allu inimese tahtele Vegetatiivne NS jaotub: 1) Sümpaatiline - siseelundites erutuse pidurdamine, südametegevus kiireneb, silmapupill laieneb

Anatoomia ja füsioloogia

12

rtf

Anatoomia: närvisüsteem

, jne. X Uitnärv (n. vagus) – kõri, neelu, rinnaõõne, kõhuõõne ja osalt vaagna elundid – peamine on vegetatiivne parasümpaatiline innervatsioon, muu (tundlikkus, somaatilised kohad) pole nii tähtis XI Lisanärv (n. accessorius) – “orienteerumisnärv” – innerveerib trapetslihast ja rinnaku-rangluu – nibujätke lihast (pea pöörajad!) XII Keelealune närv (n. hypoglossus) – kaela lihased Vegetatiivne e. vistseraalne e. autonoomne närvisüsteem: Nimetuste päritolu: “Vegetatiivne e. taimne” – juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele – a/v, kasv, paljunemine, vedelike tsirkulatsioon, paljud kaitsereaktsioonid jne. “Vistseraalne”- juhib siseelundite (viscera) tegevust. “Autonoomne” – ei allu otseselt inimese tahtele, s.t. ajukoor ei saa anda otseselt “käske” siseelundeile. (Tänapäeval ei pooldata enam nime autonoomne, sest kogu närvisüsteem on siiski üks tervik ja

Meditsiin

4

docx

Anatoomia III töö, küsimused 132-187

XI lisanärv ­ on motoorne. Toimib peapöörajalihasele ja trapetslihasele; XII keelealune närv ­ on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 170. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine Autonoomne NS kohandab organismi talitlust vastavalt keskkonnas toimuvatale muutustele.(ei allu inimese tahtele). Innerveerib siseorganeid, skeletilihaseid ja meeleelundeid. Jaguneb: sümpaatiline ja parasümpaatiline 171. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom Vegetatiivse NS keskused paiknevad sümpaatikuse tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgservades. Selle osa reguleeriv roll on valdav organismi aktiivses seisundis, hoiab organismi pinges. Nt. intensiivse lihastöö ajal, külma toimel, tugeva valu või mõningate emotsionaalsete seisundite (viha, rõõm) korral. 172. Parasümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom

Anatoomia

Meedia

Kommentaarid (0)