Polmeerid jaotatakse struktuuri alusel - termoplastsed - termoreaktiivsed elastomeerid #- polmeetide valmistamise kigus liidetakse monomeetri ketiks vi vrguks st. polmeriseeritakse Misted - Polmeer- hetaolistest llidest (monomeeridest) koosnev suure molekulmassiga aine - Plastmass- koosneb polmeerist ja erinevatest side- ja abiainetest. Head kljed Odavad CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3+CH2=CH-CH3 POLMERISATSIOON. Termoplastsed polmeerid : - molekulide ahelad on vga pikad ja psivad koos fsikaliste judude mjul.
ABS omadused on tugev, mõõdutäpne ja galvaniseeritav PA(Polüamiid) Kasutatakse: Mootorikatted, sisselaskekollektor, pistikud ja filtrid. PA omadused on temperatuuristabiilne, püsiv, jäik ja vananeb aeglaselt Plastideparandus viisid Plastikute keevitamine kuumaõhupuhuriga Plastikute liimimine erinevate liimidega Plastikute tootmine Plastikuid toodetakse: survevalu, ekstrusiooni, puhumise, rotatsioonvormimise, vaakumvormimise ja mehaanilise töötlemise teel Termoplastid ja Termoreaktiivsed plastid Termoplastid muutuvad q Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel voolavaks, kõvendi või kuumutamise toimel. ruumilise jahtudes aga taastavad oma struktuuriga esialgsed omadused. q Termoreaktiivid on ruumilise Nende molekulidel on enamasti struktuuriga
Osa plastmasse on tundlikud orgaaniliste lahustite suhtes, milles nad lahustuvad või punduvad. Plastmassid vananevad kiiresti, eriti õhuhapniku ja päikese ultraviolettkiirguse toimel (polüetüleenkile hakkab välitingimustes paari aastaga pudenema).. 7. Mis määrab plastmassi põhilised omadused? Plastmassi omadused määrab eeskätt temas sisalduv orgaaniline põhipolümeer 8. Millisesse kahte rühma polümeerid jagunevad? Termoplastsed ja termoreaktiivsed polümeerid 9. Millised on termoplastsed polümeerid? Termoplastsed polümeerid on lineaarsete (niiditaoliste) molekulidega. Nad lähevad mõõdukal kuumutamisel kergesti üle voolavasse olekusse. Jahtudes omandavad jällegi esialgse „tahke“ oleku. Temperatuuri mõju termoplastsele polümeerile võiks ette kujutada järgmiselt. Kuigi lineaarsed molekulid on pikad ning molekul tervikuna
tehispolümeerid ning peamistest mitteorgaanilisteks materjalideks on vilk, klaas ja keraamika. Polümeerid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised materjalid, mis on moodustunud ühe või mitme monomeeri liitumisel kas polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel. Viimasel ajal kasutatakse enam aga võrkstruktuuriga polümeere, mille molekulide vahel on põiksidemed, mille tõttu on need polümeerid püsivamad ja paremate elektriliste omadustega. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed polümeerid ained võivad kuuma käes pehmeneda ja voolavaks muutuda, ent uuesti tahkudes nende omadused ei muutu. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis pehmed, ent pärast enam ei tahkene. Paber ja papp on tselluloosi, mida saadakse puidust, baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit. Kaablipaber on paksem. Kuna kuiv paber on poorsuse tõttu halbade omadustega, immutatakse paberit
Plastmaatriks Polümeerplastkomposiitide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, tehnoloogilisus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Nüüdisaegsed polümeerid töötavad temperatuurideni mitte üle 300 - 400 °C. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks kasutamist eelkõige üks liik termoreaktiivsed: epoksü-, polüester-, fenool- ja räniorgaaniline vaik, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C. Uurimisstaadiumis on mõned teised vaigud, mis töötavad temperatuuril kuni 230 °C, eelkõige polüamiid ja polüesterketoonvaik. Tähtsaim vaigu omadus on tardumisvõime säilivus pärast armatuuri immutamist. Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus Termoreaktiivsed maatriksvaigud on madala molekulmassiga, funktsionaalrühmi sisaldavad
termiliselt väga stabiilse võrgustiku. Ristsidumine saavutatakse prepolumeeride (polümeriseeritud kuid ristsidumata materjal) järelreaktsioonides detailide/materjalide vormimisel. Järelreaktsiooni võib käivitada kas keemiline reaktsioon, temperatuur, rõhk või kiirgus. Olulisemateks termoreaktiivideks nii ajaloolises kui tööstusliku tootmise mõttes oleksid ennekõike fenool-, amino-, epoksiid- ja polüestervaigun ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. · Fenoolvaigud Fenoolvaikusid saadakse kondensatsiooniprotsessis formaldehüüdi reageerimisel fenooliga (karboolhape väga mürgine). Hästi kontrollitud ja juhitud polümerisatsioonireaktsiooni on võimalik peatada kui polümeer on veel vedel ning lahustis lahustuv ja sulav, saades nn. prepolümeeri (fenoolvaikude korral kutsutakse seda resooliks). Resooli on võimalik hiljem kuumutamise või mõne katalüsaatori lisamisel ristsiduda tahkeks materjaliks.
· Polümeeride nomenklatuur ehk nimetuste saamine · Polümeeride saamine o liitumispolümerisatsioon ja liitumispolümeerid o polükondensatsioon ja kondensatsioonpolümeerid · Homopolümeerid ja kopolümeerid · Liigitus ahela kuju järgi o lineaarse ahelaga o hargnenud ahelaga o ruumilise võrestikstruktuuriga (ristseotud) · Liigitus temperatuurikäitumise järgi o termoplastilised o termoreaktiivsed · Polüalkeenid o mõiste o esindajad nimetus koostis (valem) iseloomulikud omadused kasutamine · Polüestrid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine o biolagunevad polümeerid ja nende keskkonnakaitseline tähtsus · Polüamiidid o mõiste o esindajad, omadused, kasutamine Ülesanded:
head taset ja parandada lisandite lisamisega nende omadusi: · optilisi omadusi · sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi · adhesioonivõimet · vastupanu keemilistele mõjudele · töödeldavust · tulekindlust Puudused: · suur plastne voolavus e roomavus, seda eriti termoplastidel (termoplastid on sellised polümeerid, mida on võimalik korduvalt kuumutades ümbervormida, vastand - termoreaktiivsed vaigud, mis termilisel käsitlemisel lagunevad). · suur temperatuuripaisumise koefitsient - ca 2,5...10 korda suurem kui ehitusterasel · mamdal kuumakindlus - 60...200kraadi · on põlevad (põledes suitsevad, eritades tihti mürgiseid ja lämmatavaid gaase) · väike pinnakõvadus (kasutamisel kriimustuvad kergesti) · toksilisus (vt ka põlevus)
Fenoplast Fenoplast on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit);
teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. PLASTMASSID Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama vastupidavus muutub aga probleemiks nende
IKT-1. Lavsaan kui aine ja materjal Sissejuhatus Polüestrid on korrapärase estersidemega polümeerid, mis võivad olla nii termoplastilised või termoreaktiivsed. Termoplastseid polüestreid kasutatakse sünteetiliste kiudainete, kilede jne.tootmisel. Tuntuim termoplastne polüestermaterjal on meil seni tuntud lavsaani nime all (peam. kilena ja kiuna). Töö sisu · Lavsaani molekuli ehitus ja selle kirjeldus. Lavsaan on lineaarse ja tsüklilise ahelaga polümeer, mille monomeeriks (lähteaine, millest seda saadakse) on etüleentereftalaat ja elementaarlüliks ahelas etüleenrühm ning mille molekulmass on vahemikus 20000 kuni 40000
Fenoplast Fenoplast (HOC6H5 + CH2O → HOC6H4CH2OH) on fenoolformadelhüüdi polümeerne ühend. Mitmesuguseid erinevaid fenoplaste saadakse formadelhüüdi reageerimisel fenoolidega. Saadava sünteetilise vaigu omadused olenevad katalüsaatorist, võib saada nii termoplastseid kui termoreaktiivseid polümeermaterjale: • Termoplastsed – novalak vaigud – kasutatakse nii värvi kui laki tootmisel, nõuavad tardumiseks kõrget temperatuuri ja kõvendit • Termoreaktiivsed – väga mitmesugused bakeliit vaigud bakeliit vaikude kohta kirjanduses kasutatakse ka nime fenoplast. Neid kasututatakse pressmaterjalidena (erinevate täidiste ja lisanditega) friktsioonmaterjalide (piduriklotsid) tootmiseks. Kihilistes fenoplastides: • puitkihtplastides – täiteaineks puit (saepuru - diskreetsed kiud, spoon jms); tekstoliitides – täiteaineks tekstiil (täiteaineks võib olla klaasriie – klaastestoliit);
head elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele üldkasutatavatele lahustitele. Aminoplastid Selle grupi polümeerid sisaldavad aminorühma -NH2 ja saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin.UF- karbamiidformaldehüüd.MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Epoksüplastid (EP) Vaikude, kõvendite, täiteainete ja muude lisandite kombineerimisel saadakse hulgaliselt erinevate omadustega kompaunde, mida kasutatakse elektrotehniliste toodete valmistamiseks, hermetiseerimiseks, liimimiseks jm
PUIT : ehitusmaterjal * koosneb põhliselt tselluloosist ja liginiimist.* struktuurilt sarnaneb raudbetooniga, * puit on vetruv, looduslik, kuivades tingimustes vastupidav sajandeid. Vineer ristikiudu kokku liimitud puidukihid-annab juurde tugevust < survele vastupidav. * Suurim viga tuleohtlikkus * niisketes tingimustes hakkab mädanema(bakterid),* puit hea soojapidavusega ja tervislik. PLASTMASSID: * koosneb põhipolümeerist, täiteainest, plastifikaatorist, kõvendist& värvainest.* termoreaktiivsed plastmassid- kuumutamisel kõvenevad ja lähevad põlema * termoplastsed aga kuumutamisel pehmenevad ja muutuvad voolavaks. * plastmass vananeb-muutub rabedaks. KIUDAINED: 1)Looduslikud->toormaterjal loodusest->puuvill, lina, kanep(köied) *tsellulooskiud,*loomsed kiud 2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud
monomeerid nagu etüleeni ja propüleeni on omavahel seotud , et moodustada pikad polümeerid ketid. Iga polümeeri on oma omadused , struktuur ja suurus sõltuvalt erinevatest monomeeridest. Erinevad viisid kuidas teha plastikut on näiteks polüneriseerimine, ja polükondentseerimine. Plastikust asju tehakse temperatuuri ja või vormi abil. Tartu 2014. · Mis on termoplastid ja mis on termoreaktiivsed plastid (kõvad plastid)? Tooge välja nende omadused ja kus neid kasutatakse? On olemas kahte tüüpi termoplaste: Termoplastid on plastiku tüübid mis tehakse pikkadest polümeeride kettidest. Polümeerid koosnevad üksikutest molekulidest, mida kutsutakse monomeerideks Termoplaste kuumutades muutuvad nad pehmeks ja painduvaks. Termoplaste saab taaskasutada Termoplastid ei kannata väga kuumust. Sellepärast ei saa neid kasutada kohtades kus on kõrge temperatuur
vahendid jms hästi töödeldavad. Nad on samuti ka painduvad, elastsed ja sitked. Plastmasside liigid : · Termoplastsed plastmassid- niiditaoliste molekulidega, pehmenevad kuumutamisel, lahustuvad orgaanilistes lahustites · Termoreaktiivsed plastmassid- ruumilise struktuuriga, ei pehmene kuumutamisel ega lahustu Kiudained Kiudained Koostis Näited ja efektiivsus Looduslikud kiud Taimse või loomse Puuvill, lina päritoluga, tselluloos, (tsellulooskiud), vill, siid
madalamolekulaarsetest ühenditest monomeeridest, mis on ühendatud keemilise sidemega. Plastid on painduvad, lihtsalt töödeldavad ja suurepärased isolatsioonimaterjalid. Enamik polümeere on suurepärased isolaatorid. Neid kasutatakse elektrikaablite isolatsiooniks, elektripistikute korpustes, ühenduspesades ja elektriliste aparaatide ehitusel. Polümeerid võivad olla termoplastsed või termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmenevad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks ning temperatuuri langedes tahkuvad taas, ilma, et nende omadused muutuksid. Termoreaktiivsed polümeerid on tootmisprotsessis tavaliselt pehmed, kuid pärast tahkumist enam ei pehmene. Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse termoplastid ja termoreaktiivid: tarbeplastideks need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen (PS), fenoplast (PF) jt.
•sõidukite siseviimistlus; •esiosa ja tagaosa detailid(põrkeraud, iluvõre jms.); •paagid; •kaablikatted; •tihendusmassid jne. Ca 75% autoehituses kasutatavatest plastidest on: •polüuretaan (PUR); •polüamiid (PA); •polüvinüülkloriid (PVC); •akrüülobutadieenstürool (ABS). Sõltuvalt molekulide struktuurist ja plasti omadustest liigitatakse neid järgmiselt: •termoplastid; •termoreaktiivsed plastid; •elastomeerid; Termoplastide makromolekulid on hargnemata. Toatemperatuuril on termoplastid kõvad, kuid temperatuuri tõustes muutuvad esmalt pehmeks, siis taignataoliseks massiks, lõpuks vedelaks ning lagunevad. Termoreaktiised plastid koosnevad tugevalt hargnenud makromolekulidest. Nad on termoplastidest kõvemad ja hapramad, samuti püsivamad kõrgema temperatuuri suhtes Elastomeerid koosnevad nõrgalt hargnevatest makromolekulidest. Neid saab ilma kuumutamiseta
mitmeid kordi. Mass võiks olla minimaalne, et valmistoodang ei hakkaks ületama moosipurgi raskust. Kergus on eeliseks, sest objekti peab jaksama tõstma. Peab olema ohutusnõuetele vastav, ei tohi olla müsrgine, reageerida toiduainetega ega olla pudenev, nii et inimesed seda moosiasemel tarbiksid. Optiliselt tähtis läbipaistvus, valguse neeldumine/peegeldumine. Temperatuur: Korduv kuumutamine ja jahutamine nende omadusi eriliselt ei muuda. Termoreaktiivsed materjalid võivad olla pehmed tootmisprotsessis, kuid hiljem kõvastuvad ja hilisemal kuumutamisel enam ei pehmene. Soojendamisel umbes 50 °Cni muutub kautsuk pehmeks ja kleepuvaks, madalal temperatuuril hapraks. (Ka mõjuvad talle lahustid.) Omaduste parandamine: Kautsuki omadusi parendab vulkaniseerimine, mis seisneb vulkaniseerivate ainete (nt. väävli) lisamises ja sellele järgnevas kuumutamises (naturaalkautsukil 140...200 °Cni).
Tsüklilised ühendid – võivad olla rohkema sidemetearvuga seotud Mis on nende struktuurides ühist? Tooge näiteid! 19. Kõrgmolekulaarsed ühendid (klassifikatsioon, näided, omadused, kasutamine). Kõrgmolekulaarsed ühendid jagunevad: Looduslikud: kautšuk, valgud, polüsahhariidid(tärklis, tselluloos). Sünteetilised: Kummid ja elastid(tihendid, torud), plastik(vahtplast, kile). Polümeeride liigitus: termoplastsed – lineaarstruktuuriga(kuumutamisel lähevad voolavasse olekusse) ja termoreaktiivsed – võrkstruktuuriga(kuumutamisel ei lähe voolavasse olekusse). 20. Mis on lahus? Millest see koosneb? Nimeta agregaatoleku järgi eristatavaid lahuseid! Lahus on homogeene süsteem, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahused: gaas-gaas, gaas-vedel, gaas-tahke, vedelik-vedelik, vedelik-tahke, tahke-tahke. 21. Lahustumise põhireeglid. Temp tõustes lahustuvus kasvab, igal lahustil küllastuspunkt. 22. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt?
juustu, kohupiima ja hapukoort, silo. Looduses toimuv endotermiline protsess on fotosüntees (kogu elu alus) 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 Plastmassid (plastid): · Koosneb polümeerist, plastifikaatorist, värvainest, täiteainest, vananemisvastasest vahenditest jne. · Termoplastsed plastmassid (lahustuvad orgaanilistes lahustes, kuumutamisel muutuvad voolavaks.) nt: polüeteen(kilekotid), polüstürool (pastapliiatsid), orgaaniline klaas. · Termoreaktiivsed plastid (ruumiline struktuur) nt: kumm. · On odavad, üsna tugevad ja hästi töödeldavad. · Painduvus, elastsus ja sitkus (+) , vähene vastupidavius kõrgemale temperatuurile (-) Kiudained: · Looduslikud kiudained- tsellulooskiud (taimse päritoluga, puuvill, lina- ja kanepikiud), valkkiud (loomse päritoluga, vill, siid) veesõbralikud · Tehiskiudained (tselluloos) tehissiid. · Sünteeskiudained (valmistatakse sünteetiliselt) akrüül-,
Peamised meetodid on hürdoplastiline vormimine, vormivalu, pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. 13.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla ja poolkristallilised Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad. Korrastus võib olla ühe- dimensionaalne või kahedimensionaalne
POLÜMEERID 35.Kuidas liigitatakse polümeere koostise-siseehituse ja tehnoloogiliste omaduste alusel? Polümeerid on süsivesinikud mis koosnevad monomeeridest ehk radikaalist on süsiniku ja vesiniku aatomidest olenevate nende omavahelistest paiknevustest jaotatakse lineaarsedeks ja ruumilisteks. Termoplastid on polümeerid millised võimaldavad korduvalt ümber sulatamist ja lahustuvad keemilisel toimel. Termoreaktiivsed plastid ei võimalda ümber sulatamist korduvalt ja peale tardumist ei ole lahustuvad. 36.Kuidas kasutatakse looduslikke ja sünteetilisi vaike elektrotehnikas? Epoksüvaigud on sünteetiliselt väikese molekulmassiga (300 ...3500 tuuma- massiühikut) polümeerid (oligomeerid), mis sisaldavad molekulis nn. epoksü- rühma. Olemuselt on nad puhtalt termoplastilised ja mürgised. Lisades epoksüvaikudele kõvendit, mis on samuti mürgine, saame termoreaktiivsed
korduvatest lülidest. Plastide omadused: · väike tihedus (kerged), · ei vaja viimistlust, · odavad, · suur korrosioonikindlus, · enamikel plastidel ka suur hõõrdetegur, · head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadused, · väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus, · vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse: · termoplastsed. · termoreaktiivsed (reaktoplastid) Termoplastid: korduval kuumutamisel ei muutu kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastid: temperatuuri (või kõvendi ) mõjul muutub kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et molekulidevahelised sidemed on nõrgad. Selleks , et saada teatavate omadustega plaste, lisatakse neile lisaaineid so. täiteaineid: · kõvendeid, · plastifikaatoreid, · värvaineid,
Polümeermaterjalid materjal, mille aine või sideaine on sünteetiline kõrgmolekulaarne aine. Polümeerid mood lihtsatest ainetest füüs-keem prots tulemusel. Pol jagatakse: termoplastsed, termoreaktiivsed, mullplastid, elastomeerid. Pol materjale liigit: plastid (koosn polümeerist ja täiteainest, stabil-st ja plastif-st), lakid ja värvid (lakk on pol lahus org lahustis, täiteaine lisam saad värv), polümeerbetoonid, tehiskiud (kapron, nailon jne saad orienteeritud lineaarse molek pol-de baasil). Plastmass Deform om * jäik säilit oma kuju kõrgel temp. * pooljäik tek suur jääv deform, mis taandub, kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga
elektriisolatsiooniomadused, hea vastupidavus õlidele, määretele ja enamikele üldkasutatavatele lahustitele. Aminoplastid Selle grupi polümeerid sisaldavad aminorühma -NH2 ja saavad kondenseeruda aldehüüdidega, moodustades jäiga polümeeri. Tähtsamateks keemilisteks ühenditeks, mis annavad aldehüüdidega polümeere, on karbamiid ja melamiin. UF- karbamiidformaldehüüd MF- melamiinformaldehüüd Mõlemad materjalid on tugevad ja jäigad termoreaktiivsed plastid. Vahet tuleb teha nende temperatuuritaluvuse osas, milles MF on mõnevõrra parem. MF töötemperatuur on kuni 95 °C, UFil 80 °C. UF ja MF on väga heade elektriisolatsiooniomadustega ning hea vastupanuga enamikele kemikaalidele. Kummid ja elastomeerid. Struktuur, omadused ja kasutus. Kumm on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse.
- Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda . - Võimaldab sulatada ja töödelda neid mitmeid kordi. - Puudub kindel sulamistemperatuur, on sulamispiirid. ****sulamispiiride vahemikus on võimalik plastikuid väänata, keerata, keevitada. 50kraadi on pehmenemis vahemik, ehk sulamis piir, sel ajal on võimalik plastikud väänata.**** Termoreaktiivsed polümeerid: - Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides: - Pehmendajad - Stabilisaatorid
kasutamiskõlbmatuks. Tahked isoleermaterjalid Ehk tahked materjalid. Liigitatakse orgaanilised ja annorgaanilisd, võivad olla nii looduslikud või tehismaterjalid(sünteetilised) Enamkasutatud on polümerid, mis koosnevad süsivesinikest CH-CH2 jne radikalidest, olenevalt nende radikalide paigutusest materjalis liigitatakse neid lineaarseteks ja ruumilisteks. Termoplastid on tooted mida on võimalik ümber sulatada, ümber vormida, on lahustuvad. Termoreaktiivsed söestuvad, ei saa ümber sulatada, kasutatakse mõõteriistade korpusena, valgustiste korpus. Vaigud kuuluvad ruumiliste termoreaktiivsete polümeride hulka, neid ei töödelda polümerisatsiooni protsessiga.-> 1.Lahustamine ehk vedeltamine-> lakid, värvid; 2.plastifikaatorid ehk kõvendajad.-> liimid, komposiit materjal ehk armatuur->grafiit pulber; 3. Kompaundid- mikroelemendid vaiku valatud. Defloor 25-30 kV kuumuskindlus 250-300C Kuumuskindlamaid polümere on räni sisaldusega
Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained ja värvained. 63. Mis on termoplastid ja termoreaktiivid ehk reaktoplastid? • Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud polümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist • Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri 64. Mis on kummid ja elastomeerid? Kummi ( rubber) on materjal, mida võib korduvalt venitada vähemalt kahekordse pikkuseni ja mis taastab jõust vabastamisel esialgse pikkuse. Elastomeer on kummitaoline materjal, millel
Järgneb kuivatamine. Kuivatamisel maht väheneb, sest vesi eemaldab savi kihtide vahelt. Niiskust ei tohi eemaldada liiga kiiresti, sest muidu kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, toimub vahemikus 900C-1400C. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ja seob omavahel kristalsed osad. Telliseid põletatakse 900C juures ja sisaldavad palju poore. 16.Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Polümeerid liigitakse termokäitlemise järgi liigitatakse polümeerid termoplastilisteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid: lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed (polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid) ja poolkristallilised (polüetüleen, polüpropüleen, polüamiidid jt). Vedelkristalsed polümeerid: esinevad vedelas olekus korrastatud alad
ja kõvadusteim. Eelkõige kasutatakse tõmbeteimi. Mida siin mõeldud on üldse? Plastide koostis. Plast(mass) on materjal, mis koosneb polümeerist (põhiaine) ja erinevatest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, pigmendid, värvained, lahustid jne). Termoplastsed polümeerid on lineaarsete molekulidega (Polüetüleen PE, polüpropüleen PP, polüvinüülkloriid PVC, teflon, nailon) ning termoreaktiivsed on ruumilise struktuuriga (polüestrid, fenüülformaldehüüdvaigud, epoksiidvaigud jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel kergesti voolavateks ning enamus lahustub hästi orgaanilistes solventides. Termoreaktiivsed polümeerid ei sula kuumutamisel, vaid lagunevad. Solventides punduvad, aga ei lahustu. Pinnakatete põhiomadused. Pinnakatted peavad sarnaselt liimidega hästi nakkuma aluspinnaga, tugevad ja vastupidavad, algul vedelad, pärast kõvenevad
tüüpi meeridest. ---------------------------- xxx xxx xxx Polümeeri reaktsioon temperatuuri muutusele oleneb makromolekuli dimensionaalsusest. Selle järgi liigitatakse polümeerid: · Termoplastid ( thermoplastics) - Lineaarsed ja vähehargnenud poluümeerid - kuumutamisel pehmenevad ja veelduvad ning jahtumisel tahkestuvad ( korduvalt ) - lahustuvad mingis iseloomulikus lahustis - jõu mõjul voolavad - kasutustemperatuur on madalam pehmenemistemperatuurist · Termoreaktiivsed e. reaktoplastid ( thermosets) - võrestikstruktuuriga polümeerid - ristseotakse peamiselt kuumutamisel pöördumatult - ei pehmene ega sula kuumutamisel - lahustites ainult punduvad - jäigad ja mittevoolavad - taluvad pikaajalisi koormusi ja kõrgemat temperatuuri Heige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 4 of 4 Polümeeride nomenklatuur Polümeeride keerukat koostist on raske väljendada. Kasutatakse mitmesuguseid võimalusi.
See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc- plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus
7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 11. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
termoreaktiivseteks. Resoolvaigud saadakse leeliseliste katalüsaatorite · Tõmbetugevus 20-28 MPa Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel (NH4OH, NaOH, Ba(OH)2) juuresolekul formaldehüüdi liia voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused puhul. Joonisel 6 on fenoolformaldehüüdvaigu tootmise · Lahustumatu ka pärast jahtumist. Termoreaktiivsed (milledes reaktori skeem. temperatuuri või kõvendi toimel kulgeb reaktsioon), Saadud produkti omadusi on raske uurida, kuna ta on · Keemiliselt inertne muutuvad kuumutamisel ruumilise struktuuriga mittesulav ja mittelahustuv st. ta on termoreaktiivne Kasutatakse reaktorite, tihendite, torude, ühenditeks, mis ei sula ega lahustu
metallvormides ehk mudelil. Kasutatakse dielektrikuna ainult madalsagedusseadmetes (f = 50 Hz), samuti kõrgpingelahendi paksuseinaliste (20 -f- 40 mm) torude valmistamiseks ülekandeliinide piksekaitse maandusahelates. Tekkiva kaarleegi kustutavad temperatuuri toimel orgaanilisest klaasist eralduvad gaasid CO ja H2 jt. Elektro- ja raadiotehnikas kasutatav konstruktsioon- ning viimistlusmaterjalina. 6. Resoolvaigud on termoreaktiivsed ained, mis võivad temperatuuri toimel polümerisatsiooniprotsessis muutuda tahkeks, s.o. sulamatuks ja lahustamatuks materjaliks. Kasutatakse: · immutusvahenditena madalatel temperatuuridel (alla 90° C) ja emailidena; · üle 100° C polümerisatsiooni protsessi läbinuna tahke dielektrikuna. Dielektrikuna sobivad resoolvaigud ka kõrgematel voolusagedustel. Vastupidavad mineraalõlidele. Puuduseks on, et sädelahenduse mõjul tekivad kergesti voolujuhtivad sillad.
Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900 C juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril. Paljud keraamilised detailid kaetakse glasuuriga, mis on sisuliselt klaasikiht. 16. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 9.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt. Osaliselt kristallilised on näiteks polüetüleen
oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud tööriistaterasest või muust kõvasulamist (lihvimise korral abrasiivmaterjalist). 12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoreaktiivsed polümeerid, elastomeerid (8.3), antud joon 8-8 ja 8-9 Termokäitumise järgi liigitatakse polümeerid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. 8.3.1 Termoplastid Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud polümeerid, mis korduvalt kuumutamisel pehmenevad (vedelduvad) ja jahtudes tahkestuvad. Võivad olla amorfsed või poolkristallilised. Amorfsed võivad olla näiteks polümetüülmetakrülaat, polüstürool, polüvinüülkloriid jt
kogum.See koosneb erinevatest polümeeridest ja sideainetest. Praktikas on plastmassil sama nimetus, kui teda moodustaval põhipolümeeril. Polümeerid saame jagada: • Sünteetilised • Modinfitseeritud looduslikud polümeerid.Saadakse keemiliselt töödeldes looduslikest ainetest. (tselluloos ja kautšuk) Polümeerid jaotatakse struktuuri alusel: • Termoplastsed- keemiline koostis ei muutu nende mitmekordsel töötlemisel.nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus
Kloorvinüülmaterjalid. Pöörduv kilekate, vastupidav atmosfääri tingimustele, piiratud vastupanu kütusele, agressiivsetele gaasidele, nõrk soojuskindlus ja halb adheessus metalliga, kasutatakse krunte. Polüakrüülmaterjalid. Termoplast- ja termoreaktiivsete akrüülvaikude baasil, hea adhessus metalli suhtes, tugev, elastne, värvitu, stabiilse läikega kuumuskindel kile. Kantakse pinnale pihusti või rulliga. Fenoolid. Termoreaktiivsed formaldehüüdvaikud, moodustavad pöördumatuid kilesid katalüsaatori juuresolekul või kuumal kuivatamisel, hea dielektrik, happekindald, kütuse- ja õlikindel. 80. Komposiidi purunemissitkus. Vaata küsimus nr 19. 81. Metailide kaitse korrosioonivastaste määretega. Kantakse pinnale õhukese kihina kuumalt või külmalt. Need määrded omavad väikest kügroskoopsust, keemiliselt vastupidavad
32. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoon sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Täitematerjal peab olema kuiv. 2% niiskus toob kaasa tugevuse languse kuni 35%. Kui liiva niiskus on 4-6%, siis on polümeerbetooni valmistamine võimatu. Täitematerjal on tavaliselt peeneteraline, katkendliku terastikuga ja 20-30%-lise mineraaltolmu lisandiga. Vaigu tahkestamiseks kasutatakse lisandeid kõvendajaid. Enamlevinud termoreaktiivsed vaigud. Tahkumine toimub betooni termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala mitmesugused korrodeeruvad keskkonnad nt keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainete tööstus. Kiud- ehk fiiberbetoon armeeritakse betoonis ühtlaselt jaotunud kiududega. Praktikas on enimlevinud erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen- või süsinikkiud. Kiud tükeldatakse, et neid võimalikult ühtlaselt betoonimassi sisse ära jaotada
kautsuk, polüetüleen) · Ruumilised polümeerid püsivamad, nende elektrilised omadused ja kuumuskindlus ületavad lineaarsete polümeeride vastavaid näitajaid (bakeliit) · Looduslikud polümeerid piiratud omaduste ja defitsiitsuse tõttu elektrotehnika- ja raadiotehnikatööstuses ei kasutata. · Termoreaktiivsed muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus ehk muutuvad mittesulavateks ja lahustuvateks. Muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestikpolümeerideks, mis ei sula ega lahustu. · Termoplastid ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis ehk säilitavad oma lahustuvuse ja sulavuse. Enamasti lineaarne või hargnenud struktuur. 4. Kasutusala järgi
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 138. Polümeeride liigitus Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi: *tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 139. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 140. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130 oC
polümeeris, temperatuur, õhuhapnik ja valgus (ka UV kiirgus). 133. Polümeeride liigitus Päritolu järgi: *looduslikud- kasutusala väheneb, kuna kallid *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi: *tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 134. Polümeeride ehitus Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 135. Polüetüleen: keemilised omadused, liigitus, kasutamine Omadused: • sulamistemp. on saamisviisist olenevalt 105…130*C
kautšuk) *modifitseeritud looduslikud- alusmaterjal on looduslik, kuid seda töödeldakse. *sünteetilised- toodetud naftast, kivisöest, maagaasist. Kasutusala järgi:*tarbeplastid *konstruktsiooniplastid *eriplastid Temp. mõju: *Termoreaktiivsed (reaktoplastid) – temp. mõjul muutub kõvaks, pole tagasipööratav *Termoplastid- kuumutades on tekkinud muutus tagasipööratav. 140. Polümeeride ehitus. Polümeeride molekulid moodustavad kovalentse sidemega seotud keemiliselt aktiivsetest monomeeridest ahela (CH2 - CH - CH = CH2)n või ruumilise radikaalide paigutusega struktuuri. 141
Polüeteen on mehaaniliselt tugev ja seejuures nende elektrilised omadused ja eriti töötemperatuur elastne materjal ning tal on head elektrilised oma- ületavad lineaarsete polümeeride vastavaid dused (tabel 3.3). Teda kasutatakse laialt isoleer- näitajaid. materjalina ning torude, kile, tarbeesemete jms Polümeerid võivad olla termoplastsed või valmistamiseks. Lineaarsest polüeteenist palju kõr- termoreaktiivsed. Termoplastsed ained pehmene- gema töötemperatuuriga on võrkstruktuuriga polü- vad ja muutuvad temperatuuri tõustes voolavaks, eteen (tähised XLPE, PEX), mida kasutatakse pea- temperatuuri langedes tahkuvad taas ilma, et nende miselt kõrgepingekaablite isolatsioonina (sele 3.4). omadused muutuksid. Termoreaktiivsed polümeerid Polüstüreen (polüstürool; tähis PS) on termo- on tootmisprotsessis tavaliselt pehmed, kuid pärast plastne polümeer
on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelahustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid. Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga armeeritud- kiudarmatuuriga polümeer
Täiteaine (puidutolm, kaoliin) Plastifikaator Sünteetiline vaik Sünteetline vaik on kõrgmolekulaarne aine, mis võib olla saadud polümerisatsiooni või polükondensatsiooni teel monomeeridest Polümerisatsioon on peatatud vahepealses staadiumis (liim enne kasutamist) Liimi kõvenedes jõuab polümerisatsioon lõpuni – moodustab kolmemõõtmeline struktuur. Sünteetilised kõrgmolekulaarsed ained jagatakse : Termoreaktiivsed – kõvenenud vaik ei ole pööratav, temp toimel ei muutu tagasi pehmeks (ei ole pööratavad) Termoplastsed – temp toimel pehmeneb, jahtumisel kõvenevad (on pööratavad) Karbamiidvaikliim Enimkasutatud vaikliim puidu ja mööblitööstuses Puitlaastplaadi tootmine Ristivineer tootmine Spoonimine Eelised Soodne hind Tugev liimühendus Värvitu liimühendus Hõlpsasti kasutatav erinevaks otstarbeks
Sageli lisatakse teebetoonile orgaanilisi pindaktiivseid lisandeid, mis annavad suurema plastsuse ja see võimaldab vähendada vee hulka segus. Saadakse tihedam betoon. Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja killustikku. Vaigu kokkuhoiuks võib koostisesse viia ka peenjahvatatud täiteainet. Vaigu tahkestumiseks ja üleminekuks mittelhaustuvasse olekusse kasutatakse lisandeid- tahkesteid (kõvendajaid). Enamlevinud on termoreaktiivsed vaigud. Tahkestumine toimub betoonisegu termilise töötlemisega või normaaltemperatuuril. Polümeerbetoonide kasutusala- mitmesuguse toimega korrodeeruvates keskkondades. Keemia-, metallurgia-, naftatöötlemis- ja toiduainetööstuses. Keemilisele agressioonile alluvates põrandates, mahutites, torustikes, heitvete kanalisatsiooniseadmetes. Võivad olla armeerimata kui ka teras- või mittemetalse varrasarmatuuriga. Kiudarmatuuriga polümeer
annaabi.ee 
