Elektroodi asendi mõju juureõmbluse kujule 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 6 Juureõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 7 Keevisõmbluse jätkamine 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 8 Elektroodi asend vaheläbimite keevitamisel Jälgi, et sulametall ei rulli kaarleegi ees 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 9 Elektroodi asend vaheläbimite keevitamisel Anna aega keevisõmbluse küljel läbi sulada 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 10 Püstoli asend nurkõmbluse korral 25.11.12 Võrumaa Kutsehariduskeskus 11 Läbimite järjestus nurkõmbluse korral 25.11
Vormimise meetod: masinvormimine. Valandi materjal: valuteras. Vormkasti pooled, koos mudeli pooltega, tihendatakse liiv-savi seguga. Vormimismasinad jagunevad segu tihendamisviisi järgi ja mudeli eemaldamisviisi järgi. Segu tihendamisviisi järgi: pressmasinad, raputusmasinad, seguheiturid, puhurmasinad, vaakumvormimismasinad. Mudeli eemaldamisviisi järgi: mudeli väljatõmbamisega, pöörduva töölauaga. Sulametalli valamiseks on vormi asetatud püstkanal, kust valatakse sulametall sisse, ning kust metall liigub edasi toitekanalisse. Terasvaluvormil räbupüüdel puudub.Terase suure kahanemise kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid. Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol.
vormi sisse. Hiljem eemaldatakse. Gaasitühikud tekivad sulametallist lahustunud (endogeensed) või väljaspoolt (eksogeensed) sattunud gaaside toimel. Valuvormi gaasiläbilaskvust (K) kompenseeritakse ventilatsioonikanalite tegemisega vormi. Räbutühikud rikuvad valandi homogeensust ja on pingekonsentraatoriteks (teravate nurkadega ja sakilised). Tekivad sulami komponentide keemilisel reageerimisel lisanditega (endogeensed) ja kui sulametall haarab kaasa vormimaterjali või muid võõrkehi (eksogeensed). Valandite kaardumist ja pragunemist Kahanemispingeid tekivad takistatud kahanemisel, milleks võib ka olla vormi takistus. Termopinged tekivad erineva kiirusega jahtuvate valandiosade vahel. Struktuuripinged tekivad struktuuri muutuste tagajäriel. VORMI JA KÄRNISEGUDE VALMISTAMINE 3
Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt kärniga liivast ja sideaine segust. Selleks, et oleks võimalik terast valada, tuleb ta kõigepealt üles sulatada. Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et mõnes osas tardub sulametall varem. Kiiresti valades tekivad gaasipoorid ja sisepinged. Hea kvaliteedi saamiseks tuleb leida optimaalne valamiskiirus. Valandi varajane väljalöömine vormist põhjustab suuri jääkpingeid, deformatsioone, pragusid. Temperatuur, mille juures valand vormist eemaldada sõltub sulami omadustest ja valandi keerukusest. Valuterast jahutatakse temperatuurini 500-700°C. Pärast valandi vormist eemaldamist tuleb ta ka puhastada. Valandi puhastamiseks
Kahe metalli sulam kahekomponendiline süsteem jne. Faasiks nimetatakse materjali aine füüsikalist agregaatolekut (vedel, tahke, gaasiline), millel on ühesugune koostis ja ning mis on eraldatud teistest erineva omadusega osadest piirpinnaga. Üleminekul ühest faasist teise muutub aine keemiline koostis või struktuur hüppeliselt. Süsteemiks aga nimetatakse muutumatute välistingimuste (rõhk, temperatuur) korral tasakaalus olevat faaside kogumit. Nii näiteks osutub ühtlane vedelik (sulametall) ühefaasiliseks süsteemiks. Puhta metalli primaarse kristalliseerumise etapil koosneb süsteem kahest faasist vedelast (sulametall) ja tahkest (metalli kristallid). Peale tardumist ainult tahkest faasist Sulami struktuuriks nimetatakse metallimikroskoobis nähtavat faaside ja komponentide paigutust, nende kuju ning mõõtmeid. Sulami komponendid võivad erinevatel temperatuuridel moodustada tahkeid lahuseid, keemilisi ühendeid ja mehaanilisi segusid.
Kaarkeevituses kasutatakse elektrilise kaarlahenduse ehk kaarleegi poolt tekitatud soojust, mille abil sulatatakse liidetavate detailide servad ja keevituselektrood. Elektrood on vajalik keevisõmbluse moodustamiseks vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Pärast metalli tardumist tuleb õmblus puhastada, kuna elektroodi kate moodustab sulades sulametalli välismõjude eest kaitsva räbukihi. 3. Keevitusmaterjalid Detaili materjaliks on süsinikteras, seega võiks kasutada elektroodi E512R19035H.
oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks 2)redutseerimine alumiiniumiga Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks. Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse 2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 1) pliiaku 2)patareid 5. Elektrolüüs- redoksreaktsioon, mis toimub elektrienergia arvel (elektrienergia abil). Elektrolüüs on endotermiline reaktsioon ! 6.Leelismetallid ja leelismuldmetallid 1.A rühma metalle nim leelismetallideks( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr) 2.A rühma (Ca, Sr, Ba, Ra) Need on s-elemendid *Pehmed, kergesti lõigatavad
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. 4. Kasutatud materjalid: http://www.e-uni
vooluklemm; 12 detail; 13 keevituskaar; 14 voolukontakt; 15 vooluvõrgu pistikupesa; 16 kaitsegaasi balloon; 17 kaitsegaasi reduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga. Gaasikeevitus Joonis 2. Gaasipõleti Joonis 3. 1. Põleti 2. Leegi tuum 3. Lisametall 4. Sulametall 5. Detail Materjali mark- madalsüsinik-konstruktsiooniteras (mark S235JRG2). Materjali paksus 1mm. Õmbluse liik on põkkliide ning keevitusprotses, tootmisviis on MAG keevitus. Detaili toodetakse saritootmisel, mistõttu on otstarbekas kasutada siseruume, ning mehhaniseeritud keevitusroboteid. Tootmine algab materjali õigesse mõõtu lõikamisega (gaasilõikus, giljotiin, ketaslõikur)
12. Kuhu ja miks paigutatakse metallisulatusettevõtted tavaliselt? Sinna piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat, sest maakide rikastamise protsessiks on vaja palju energiat. Sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse. 13. Kirjelda metalltoodete valmistamise protsessi. Kõigepealt kaevandatakse maaki. Enamik maake rikastatakse, st. vabanetakse lisaainetest enne edasist kasutamist. Järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall või mitme metalli sulam vormidesse ning töödeldakse vastavalt toote liigile. 14.Millistel riikidel on suurimad boksiidivarud? Guineal, Austraalial, Brasiilial, Jamaical. 15.Miks ekspordib Hiina vähe terast, kuigi kuulub ise suurtootjate hulka? Kuna siseturu metallivajadus on nii suur, et selle katmiseks tuleb isegi maaki juurde osta. 16.Millised tegurid mõjutavad nõudlust tekstiili-ja õmblustoodetele? Inimeste sissetulek, kliima, maitse, moe muutus. 17
ettevõtted paiknevad üsna hajusalt, sõltudes peamiselt turust ja odavast ööjõust. KET iseloomustab ülim kontsentreeritus koondumine väheste väga suurte kontsernide kätte. METALLURGIA Metalle saab maakoores leiduvatest maakidest ning vanametallist, sest kasutuks muutunud metalltooteid on võimalik ümber sulatada. Kõigepealt kaevandatakse metallimaake, seejärel enamik maake rikastatakse, järgmisena metall sulatatakse ja valmistatakse mitmesuguseid sulameid. Lõpuks valatakse sulametall vormidesse ja töödeldakse vastavalt toote liigile. Metallisulatusettevõtted paigutatakse tavaliselt piirkonda, kus on võimalik kasutada odavat elektrienergiat. Kuni 20. sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse.
detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood
tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 13) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga Joon. 13 Elektroodihoidik e. käpp (5000-7000°C) ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 14). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. 6 Elektroodkeevitusel võib kasutada elektrood
violetseks ja saavutab maksimaal temperatuuri,sellega keevitatakse messingit(valge vask) ja lõigatakse metalli.Eristatakse parem ja vasakpoolset keevitust parempoolsel keevitusel liigub põleti elektroodi traadi ees,vasakpoolsel on aga leek suunatud elektroodi traadile mis asub põletist eespool.Keevitus leek mitte ainult ei sulata metalli vaid kaitseb ka keevituskollet hapnikku ja lämmastikku kahjuliku toime eest seepärast peab sulametall olema pidevalt leegi taandavas alas.Lisa metall peab oma keemiliselt koostiselt olema ligilähedane keevitatava detaili metallile,süsinik teraste keevituseks kasutatakse väikese süsiniku sisaldusega elektroode vastutus rikaste liidete puhul aga legeeritud elektroode.traat olgu puhas dagist,roostest ja õlist keevitusel võetakse lisametalliks traat mille läbimõõt on pool keevitatava metalli paksusest,keevitus kolde
korduvkasutusega valuvormis. rekristalliseerumist. Survevalu valandite tootmine pressvormides Terastel on see temperatuur 500...600 °C. vormiõõne surve all täitmisega. Survevalus Sellega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu kasutatakse survevalumasinaid. deformatsiooniaste on piiratud. Tööprintsiip: 2. Kuumsurvetöötlus- töödeldakse Sulametall doseeritakse survekambrisse, kust temperatuuridel, mis on üle metallisulami sulametall surutakse kolviga pressvormi õõnde. rekristaliseerumistemperatuuri. Valandi õõnsuse moodustab metallkärn. Valand Deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul eemaldatakse väljatõukuriga. on kuumsurvetöötluse alumiseks piiriks tavaliselt Survevalu eeliseks on suur tootlikkus kuni 3600 750...800 °C. valandit tunnis
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks
Elektroodi kasutatakse vajaliku lisametalli saamiseks. Keevitusseadme moodustavad: keevituse toiteallikas (keevitustrafo), elektroodihoidja, toiteallikat ja elektroodihoidjat ühendav keevitusjuhe, elektrood, kinnitusklambriga tagasivoolujuhe. 4 Keevitamisel tekkib elektroodi ja detaili vahele kõrge temperatuuriga (5000 - 7000°C) kaarleek. Selle tulemusena sulab keevituspiirkonnas detaili serv ja elektrood. Sulametall koguneb liite ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ning kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid. maksimaalne keevitusvool. Sõltuvalt suurim voolutugevus, mida saame kasutada elektroodi suurema läbimõõduga 45 mm ja toidurasvad ja sügav keevisliited.Sest elutingimuste üsna suurim voolutugevus 150 elektroodide ?4mm. metallvarras elektroodi suhelda põhimetalli temperatuuril umbes 5000 ° K.Sulametalli moodustab keevitada
Proovid võivad olla (ja enamasti on) tahked Proov esineb sageli ühe elektroodina Teiseks elektroodiks on koonilise otsaga grafiitelektrood Kasutatakse metallurgias Kaarlahendus tekib sõltuvalt kontaktmaterjalist ja pingest umbes 1 amprist suurema voolu korral.Pingelang kaarevahemikus on 10-20 V,voolutihedus väga suur-kuni 1kA/mm2 või isegi suurem. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Kaarlahenduse tekkimise on vajalik süttimisping Us .Voolu suurenemisel kaare pingelang väheneb.See tähendab,et kaarevahemiku takistus väheneb kiiremini kui kasvab vool.Igale voolu väärtusele mingil ajahetkel tekib tasakaal, mil ionisatsioon ja denionisatsioon on ühesuurused.Sel juhul kaarevahemiku takistus ja pingelang muutuvad konstantseks ega sõltu ajast.Igale voolu väärtusele vastab kindel pingelang.Niisugust olekut nimitatakse staatiliseks
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Põlevsegu koostisest, s
võimaldab tekitada kindlaid ülemhelisid. Peamised parameetrid on määratud kella ava diameetri ja seina paksusega, samas kui muud helikõrgused sõltuvad kella kujust. Viimistletud joonise alusel valmistatakse proovivorm, mis omakorda on mudeliks nn liivavormile, millesse valataksegi lõpuks pronksisulam. Käsikellad on valmistatud puhtast pronksivalust, mille koostises on ligikaudu 80% vaske ja 20% tina. Metalli kuumutatakse moodsates elektrilistes sulatusahjudes kuni 1177° C. Sulametall valatakse spetsiaalsete rennide ja avade kaudu nn liivavormi, kuni vormi süvendid on täis. Kui pronksisulam on tardunud, eemaldatakse liiv. Ülemäärane metall lõigatakse lahti, nii et järele jääb toorikkest, mis puhastatakse tsentrifuugi abil sissepõlenud liivast ja jääkainetest. Seejärel saadetakse toorik lõpliku vormi andmiseks ja häälestamiseks treialitööde osakonda. Kõigepealt treitakse tooriku väliskülge, kuni saavutatakse täpselt ettenähtud profiil või vorm
elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Kasutatakse põhiliselt kahte tüüpi elektroodihoidjaid: vedrunäpitsaga (Joon. 14) ja keermega kinnitusega (Joon. 15). Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga (5000-7000°C) ja sulatab liidetavate detailide servi, aga ka lisametalli Joon. 14 Vedrunäpitsaga elektroodihoidja 7 (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevisvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 16). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevisõmbluse kvaliteedi. Elektroodkeevitusel võib kasutada erineva polaarsusega alalisvoolu, aga ka vahelduvvoolu. Vastupolaarse alalisvooluga Joon. 15 Keermega
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Injektorpõleti
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Keevitusleegi liigid
väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. 6 Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC.
Leegi tuuma läbimõõdu määrab kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurendamisel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm-ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. 5 Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC.
10 KET ettevõtet annavad umbes 80% maailmatoodangust 10-st 8 pärineb jaapanist, euroopas on suurim Philips Jaapanis on KET strateegiline sektor, arendati riiklike programmide poolt Metallurgia Metallurgia - tegeleb metallide kaevandamise , maagi rikastamise ja sulatamisega Metalli saab maakidest ja vanametallist(peamiselt kõrgelt arenenud riigid) Enamik maake rikastatakse(vabanetakse lisaainetest), metall sulatatakse ja valmistatakse erinevaid sulameid. Vaja on palju energiat. Sulametall valatakse vormidesse ning töödeldakse Et saada vastupidavaid sulameid lisatakse terasele mangaani niklit volframi jm. metalle. Kuni 20 saj koondus terase ja malmi tootmine söe leiukohtadesse. Nüüd saab kasutada sulatamiseks ka elektrit ja maagaasi, sulatusettevõtted on paigutatud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse. Suurimaks terase tootjaks on Hiina Jaapan ja USA. Alumiiniumi tootmine kerge ja vastupidav. Lennuki, laevaehituses, elektrijuhtmete valmistamisel
1) vooluringi moodustavad: vooluallikas, keevitusjuhe, elektroodihoidjas olev elektrood, kaarleek, keevitatav detail ja kinnitusklambriga keevitatava detaili külge kinnitatud tagasivoolujuhe Keevitamisel tekitatakse kaarlahendus elektroodihoidikusse (Joon. 2) kinnitatud elektroodi otsa ja keevitatava detaili vahel. Tekkiv kaarleek on väga kõrge temperatuuriga ja sulatab keevituspiirkonnas liidetavate detailide servi aga ka lisametalli (elektroodi). Sulametall koguneb õmbluse ossa, mida nimetatakse keevitusvanniks ja kristalliseerudes liidab ühendatavad detailid (Joon. 3). Keevisvannis toimuvad metallurgilised protsessid ja metalli kristalliseerumise tingimused määravad keevitusõmbluse kvaliteedi. Elektrood võib olla sulav aga ka sulamatu. Sulamatud elektroodid valmistatakse elektrotehnilisest söest või sünteesgrafiidist. Sulamatu elektroodiga keevitamisel moodustatakse õmblus lisametallist. Sulavad
Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2 Keevisõmblust oksüdeerimise ja ebaühtluste eest, kaitseb sulametalli inertsgaasi kiht. Gaasi pealevool peab olema keevisõmbluse kaitse seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav.
Elektroodi põlev ots on suunatud kergelt ülespoole ning liikumine toimub poolkaartena pilu ühest servast teise. Asend PG on nn seinaasend, mille puhul elektroodi liikumine ja õmbluse moodustumine toimub vertikaalselt ülevalt alla. MIG- keevituse tööpõhimõte Joon. 1 Keevitustraat on ühendatud alandatud voolu plusspoolega, keevitatav detail aga miinuspoolega. Kui traat viia kontakti keevitatava detailiga, tekib kaarlahendus, traat ja detail hakkavad sulama ja tekib sulametall. Traat, mida söödetakse ette vastava mootori poolt (joon. 2), satub keevitustsooni ja sulab kiirusega, mis sõltub valitud traadi etteandmiskiirusest. Mida kiiremini töötab traadisöötmise mootor, seda suurem on kaarlahenduse voolutugevus. Traadi söötmiskiirus kontrollib keevitusvoolu. Joon. 2 Keevisõmblust oksüdeerimise ja ebaühtluste eest, kaitseb sulametalli inertsgaasi kiht. Gaasi pealevool peab olema keevisõmbluse kaitse seisukohalt piisav, kuid mitte raiskav.
mehaanilised omadused ja parem pinna kvaliteet (väiksem oksüdeerumine) 19. Milliste materjalide ja toodete korral on valu kõige eelistatum valmistamisviis? kasutatakse juhul kui 1) toorainest metalli tegemisel valatakse tulem valuplokkidesse 2) valmistatav asi on nii suur, et teised meetodid ei ole praktilised 3) sulam on nii habras, et külm ja kuumtöötlust ei saa kasutada 20. Andke ülevaade metallide (valmistamise ja töötlemise) põhitehnoloogiatest. valamine - sulametall valatakse vormi, metall jääb tahkestumisel vormi kujuga, kuid tõmbub veidi kokku. survetöötlus - vormimisega antakse metallile vajalik kuju, rakendatakse välist jõudu või pinget, mis peab ületama voolavuspiiri. külm ja kuumtöötlused. nt stantsimine - metall sepistatakse vastavalt vormile ühendamine - nt keevitamine, kui ühe suure tüki valmisstamine ei ole praktiline mehaaniline töötlus - nt pulbermetallurgia, metallipulber pressitakse vajalikku kujusse,
hooned kukkusid kokku lennukite tornidesse sõitmise tagajärjel puhkenud tulekahjude tõttu ei vasta tõele. 2011. aasta septembris ilmus lõhkeaineplahvatuse tõttu kokkuvarisemise teooriat toetavaid artikleid vähemalt neli. 3.1. Kaksiktornid lasti õhku 2007. aasta detsembris väidab vabakutseline ajakirjanik Christopher Bollyn, et kaksiktornid lasti õhku ning lõhkelaengud olid tornides sees. Üheks tõendiks on tema sõnul sulametall, mitte alumiinium, mis järsku 81. korruselt otsekui vulkaanina välja paiskub. Bollyn viitab oma intervjuus Utah professor Steven Jones'ile, kes olevat kinnitanud, et kasutati termiitsegu (alumiiniumi ning raudoksiidi segu), millega kõrvetati läbi torni terasest kandetalad, et hoone kokku kukuks. ,,Torni keskel oli 47 tala ning kõik olid väga paksud. Need ehitised rajati, et nad peaksid igavesti vastu. Tollal ehitati hooned isegi ülearu tugevaks. Et neid alla tuua, pidi kõik kesksed
jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni 250 000 alumiiniumvalandit. 8. Survevalu, miks ei saa valada terast ja malmi?Kuna survevalul on väike püsivus kõrge sulamistemperatuuriga metallist valandite tootmisel. 9. MIG/MAG ja käsikaarkeevituse erinevus? Käsikaarkeevituse puhul ei kasutata kaitsegaasi, nagu MIG/MAG keevituse puhul
jali;1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite tööt-lemiseks. Valm. vardaid ja torusid. 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava, valmistatakse traati. 2) Valamine (valu)--sulametall valatakse vormi. Sobivad sellised metallid, millel on vedelas olekus hea voolavus. Kasut, kui detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa, 2.1) Tavalisem on vormivalu.Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm. Korduv- avatavad, et metall kätte saada. 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases. Võimalik kasutada madala sulamistemp metallide korral.2.3) Ümbervalu-detaili täpne koopia valm.vahast või plastikust
kvalitatiivsed tegurid ja eelmine kogemus. Seisustuse määramisel praktikas kasutatakse aeg 1min süsinik-, ja 2 min legeerteraste puhul. Tavaliselt detailidele paksusega või diameetriga ligi 1mm arvestakse ainult seisustusaeg, seevasu massiivsete detailide puhul, kui kuumutusaeg on suur võib jätta kõrvale just seisustusaeg. Kuumutuskekkond on tavaliselt gaasiline (õhk, põlemisgaasid),kasutamist leiavad ka sulasool või sulametall, mis erinevad soojusjuhitavusega. Kuumutusaeg nendes võib vastavalt võtta proportsioonis 1: 0,5 : 0,25. Peale detaili suurusest kuumutusaeg sõltub ka selle kujust. Kui võtta ühe nominaalmõõduga kuul (sfäär), silinder, kandiline latt ja lehtmaterjal, siis nende kuumutusajad suhtuvad nagu 1: 2 : 2,5 : 4, ehk mida ebaühtlasem on kuju, seda suurem on kuumutus. Suurt rolli omab ka ahju küttekeha asend, sest sellest sõltub soojusvoogu suund
Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.; 1.2) sepistamine--- deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.; 1.3)Valtsimime-- pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.; 1.4)ekstrusioon.survetöötlemine-----kasutatakse kuumtöötlemisel. Al ja Cu ning sulamite töötlemiseks. Valmistatakse vardaid ja torusid. ; 1.5) tõmbamine--toimub läbi ava, valmistatakse traati. 2)Valamine(valu)----sulametall valatakse vormi. Sobivad sellised metallid, millel on vedelas olekus hea voolavus. Kasutakse, kui detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa, sulam deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt liiga väike, valu on odavam kui vormimine. 2.1)Tavalisem on vormivalu. Ühekordsed-pärast sulami tahkumist purustatakse vorm.Korduvkasutatavad- avatavad, et metall kätte saada. Metallvorme nim kokilliks.; 2.2)Survevalu. Vedel sulam surutakse vormi. Valmistatakse terases
kindlaks suudmikukanali läbimõõt, tema pikkuse aga gaasisegu väljavoolukiirus. Hapnikurõhu suurenda- misel kasvab põlevsegu väljavoolukiirus ja keevitusleegi tuum pikeneb, väljavoolukiiruse vähendamisel tuum lüheneb. Tuuma temperatuur on ligikaudu 1000ºC. Töötsoon (keskmine tsoon) järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumeda värvuse tõttu. Selle pikkus oleneb suudmiku numbrist ja ulatub 20 mm ni. Kui keevitamisel asub keevitusvannis olev sulametall leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Töötsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3150ºC) punktis, mis asub tuuma otsast 3...6 mm kaugusel. Töötsoonile järgneb loit, mis koosneb süsihappegaasist, veeaurust ja lämmastikust. Selle tsooni temperatuur on tunduvalt madalam töötsooni temperatuurist ja on piirides 1200...2500ºC. Terminid põlevsegu lämmastik
lemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Õhus muutub kuum keevisõmblus hapraks hapniku ja lämmastiku lahustumise tõttu selles. Titaanisulamitest valandite saamine on seotud raskustega ja seda mitte ainult vajadusest metalli sulatada kaitsekeskkonnas (veel parem vaakumis), vaid ka seetõttu, et sulametall reageerib energiliselt peaaegu kõikide vormimaterjalidega (ainukesena sobib selleks tsirkooniumoksiid). Titaanisulameid kasutatakse rohkesti (tänu nende suurele eritugevusele) lennukiehituses. Kõrge korrosioonikindlus teeb nad heaks materjaliks laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). 33) Magneesium ja tema sulamite omadused. Kasutamine.
Venemaa esimene trükitud seadustekogu Kehtis kuni 1832 • Prikaasid ja valitsejad olid andnud palju seadusi, vastuolud • Nõuti maakogu (seisuslik esinduskogu) kokkukutsumist • Reguleerimisalad: – Riigivalitsemine – Pärisorjuse kinnistamine – Kuriteod kiriku, riigi, kommete, isikute jne vastu – Karistused: surmanuhtlus, vangistus, kehalised karistused (sulametall kurku valerahategijale), võlgniku piitsutamine, väljasaatmine, aust ilma jätmine, trahvid ja vara konfiskeerimine (kuni uue kriminaalkoodeksini 1845) – Kohustusteõigus – Perekonnaõigus – Domostroi (16. saj Novgorod) vaimus: isa võim, ühisvara, naine järgneb mehele – Kohtuprotsess: piinamine, protokollimine, dokumentaalsed tunnistused, 10 tunnistajat, vanne piiblil. 18 saj Peeter I
töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne.
töötlemiseks. Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Nii valatakse näiteks autode mootoriplokke, tuletõrje hüdrante, kanalisatsiooni luuke jne.
Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse
Valmistatakse näiteks vardaid ja torusid. Ekstrusiooni kasutatakse rohkem plastide töötlemisel. Tõmbamine (d) toimub tavaliselt läbi ava, nii valmistatakse traati. Terastraadi tõmbamisel tuleb kasutada ava valmistamiseks suure kõvadusega materjale, näit karbiide. Libisemise soodustamiseks kasutatakse määrdeaineid ja vahel on vajalik ka mõõdukas soojendamine. Valmistatakse ka kalibreeritud vardaid ja õhukeseseinalisi torusid. 7.5.2 Valamine (valu) Valumeetodil valatakse sulametall vormi, kus ta omandab vormi kuju. Valuks sobivad metallid ja sulamid, millel on vedelas olekus hea voolavus (väike viskoossus). Kasutatakse, kui: - detail on nii suur või keerulise kujuga, et vormida ei saa; - sulami deformeeritavus nii külmalt kui kuumalt on liiga väike; - valu on odavam kui vormimine. Kõige tavalisem on vormivalu. Ühekordsed vormid valmistatakse tavaliselt keraamilistest materjalidest, mis pärast sulami tahkumist purustatakse. Kasutatakse ka korduvkasutatavaid
39 ja 1.40) GJS-900-2 900 2 Tempermalm Vastupanu (EN1562) dünaamilistele GJMB-300-6 300 6 koormustele, GJMB-700-2 700 2 kulumiskindlad, GJMW-350-4 350 4 keevitatavad GJMW-550-4 550 4 - 29 - Sulametall 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maa- Valuvorm koores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esi- neb ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse alumiiniumi mineraalist boksiidist
lemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Õhus muutub kuum keevisõmblus hapraks hapniku ja lämmastiku lahustumise tõttu selles. Titaanisulamitest valandite saamine on seotud raskustega ja seda mitte ainult vajadusest metalli sulatada kaitsekeskkonnas (veel parem vaakumis), vaid ka seetõttu, et sulametall reageerib energiliselt peaaegu kõikide vormimaterjalidega (ainukesena sobib selleks tsirkooniumoksiid). Titaanisulameid kasutatakse rohkesti (tänu nende suurele eritugevusele) lennukiehituses. Kõrge korrosioonikindlus teeb nad heaks materjaliks laevaehituses, toiduainete- ja keemiatööstuse seadmeis ning meditsiinis (kirurgiliste implantaatide valmistamiseks). Ti Tihedus 4500 kg/m3
aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Taandav (keskmine) tsoon järgneb tuumale ja eristub sellest selgesti tumedama värvuse tõttu. Ta pikkus oleneb suudmiku numbrist. Tsoon koosneb atsetüleeni mittetäieliku põlemise produktidest — süsinikoksiidist ja vesinikust. Oma nimetuse on taandav tsoon saanud sellest, et süsinikoksiid ja vesinik desoksüdeerivad (taandavad) sulametalli, võttes selle oksiididest ära hapnikku. Kui keevitamisel keevitusvannis olev sulametall asub leegi keskmises tsoonis, saadakse keevisõmblus, mis ei sisalda poore, gaasi ega mittemetalseid lisandeid. Leegi selle osaga tulebki keevitada. Taandavas tsoonis on temperatuur kõige kõrgem (3200° C) punktis, mis asub tuuma otsast 2...5 mm kaugusel olenevalt suudmiku suurusest ja gaasi väljavoolu kiirusest. Täieliku põlemise tsoon (loit) järgneb taandavale tsoonile. Ta koosneb süsihappegaasist,
annaabi.ee 
