jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust
), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja
nad ei tohi eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid
Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2. Kergsulavad joodised – sulamistemp 145-450 oC (pehmejoodis) 3. Kesksulavad joodised – sulamistemp 450-1100 oC (kõvajoodis) 4. Kõrgsulavad joodised – sulamistemp 1100-1850 oC 5. Rasksulavad joodised – sulamistemp üle 1850 oC Markeerimine Värvlismetallide: puhaste metallide märgitähises näidatakse metalli tähis ja puhtus. Kõigepealt põhielement, seejärel tulevad legeerelemendid.
), kui ka teiste metallide (lisa metallide:antimon, kaadium jt.) hulga muutmise teel. Raskelt sulavate jo- odistega jootmisel oksüdeerub joodetava metalli pind hapniku oksüdeeruva toime tõttu kiirelt, mistõttu joodis ei nakku detailiga. Detailide pinna oksüdeerimise vältimiseks kasutatakse räbusteid. Kuumutamise ajal ühinevad need metallioksiididega ning moodustavad räbu, mis tõuseb sula joodise pinnale. Räbustid peavad olema väiksema mahukaaluga kui joodised, taandama metalli ning lahustama metal- lipinnale tekkivat oksiidikilet. Soovitavalt kasutada tsingi ja tsingitud terase jootmisel räbustina soolhapet, kõigi metallide (välja arvatud alumiinium) jootmisel pehmejoodistega tsinkkloriidi, terase ja vase jootmisel kõvajoodistega- booraksit või naatriumboraati jne. Metallide jootmine: Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja
tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised. Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisaldusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C).
Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Keemilised omadused Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Kasutus alad Konservikarbid, Joodised, Mündid Ornamendid, Pronks Oreliviled Riknemiskindel värv Emailid
sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised sulamistemperatuuriga üle 500 °C. Käesolevas konspektis on vaadeldud eraldi veel madalatemperatuurilisi joodiseid, mille sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9. Madalatemperatuurilised Joodised. Jrk. nr. Nimetus, koostis % Sulamistemperatuur, °C 1. Woodi sulam 50 60,5 Vismut Plii Kaadmium 25 Tina 12,5 12,5 50 2. Vismut Plii 26,3 70 Tina 13,7 Kaadmium 10 50 3. Vismut Plii 42,6 82
a) muude elementide summaarne sisaldus sulamis on üle 1 % massist b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad *Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). *Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. *Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal: pronksiaeg), joodised, tüpograafilised sulamid. *Indium-tina-oksiidi (ITO) kasutatakse elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena. *Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil (Pilkingtoni protsess). *Tina on jootemetalliks.. *Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse konservipurke. *Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada ja säilitada toiduaineid. Huvitavaid fakte
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, inve...
ALUMIINIUM( Al ) Esmalt kasutati alumiiniumi meditsiinis antiik Roomas ja Kreekas . Alumiinium on hõbevalge läikiv metall. Ta kuulub kergete metallide hulka ja sulab 660C juures . Alumiinium on plastiline ja töödeldav : teda venitatakse traadiks ja valtsitakse lehtedeks. Hea elektrijuhtivuse tõttu valmistatakse temast elektrijuhtmeid , hea peegeldusvõime tõttu kasutatakse alumiiniumi peeglite valmistamisel. Samuti rakendatakse alumiiniumi ja tema sulameid laialdaselt auto- ja lennukitööstuses. Seal kasutatakse Duralumiiniumi(95% alumiiniumi , ülejäänud Cu , Mg , Mn ), sest see on tugev , kerge ja korrosioonikindel sulam , mis mehaaniliste näitajate poolest sarnaneb terasega. Alumiiniumi keemilise aktiivsuse tõttu teda looduses lihtainena ei esine , küll aga on ta sulamina hapniku ja räni järel kolmandal kohal , metallidest esimesel kohal (moodustab 8,8% maakoore massist ) ta kuulub ainult ühendite koostisisse. Tähtsaimad alumiiniumi sis...
GJ – hallid malmid (EN) GJL – libleja grafiidiga hallmalm GG – saksa valumalm GRS – Soome valumalm GJS – keraja grafiidiga malm (S- sfäär) GGG – Saksa kõrgtugev malm GJMB – must tempermalm (EN) GJMW – Valge tempermalm (EN) GTS – must tempermalm (DIN) GTW – valge tempermalm (DIN) L – lamellgrafiit S – Sferoidaalne grafiit B – joodised G – valatud X – kõrglegeerituse tunnus Terased (süsinikterased 3-5, legeerterased 6,7) Süsinikkonstruktsiooniteras – C=0,05-0,65% Süsiniktööristateras – C=0,7- 1,35% Fe – tavateras, mille järel tõmbetugevus 0,B,C,D,DD,2 – kvaliteedigrupid S – ehitusteras (EN), seejärel voolavuspiir J – löökpainde teimi purustustöö (27J) K –löökpainde teimi purustustöö (40J) L – löökpainde teimi
madalama sulamistemperatuuriga Tinasulamid Kõvasulamid kuumakindlamad Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) vastupidavamad Metallide jootmine ja joodised korrosioonikindlamad Raud (Fe) Rauasulamid: Tihedus 7800 kg/m3 teras Sulamistemperatuur 1539 ºC (kuni 2% C) Hea korrosioonikindlus malm Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge,
Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: SnF2, SnF4 Kloriidid: SnCl2, SnCl4 Bromiidid: SnBr2SnBr4 Jodiidid: SnI2, SnI4 Hüdriidid: SnH4 Oksiidid: SnO, SnO2 Sulfiidid: SnS, SnS2 Seleniidid: SnSe, SnSe2 Telluriidid: SnTe Nitriidid: - Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: muinasajal Elemendi, ühendite kasutusalad: konservikarbid, joodised, mündid ornamendid, pronks oreliviled riknemiskindel värv opalestseeruv klaTina Tina, mis see on? Tina on keemiline element mille sümbol on Sn (lad. k. stannum). Looduses ei ole tina eriti levinud metall, teda leidub maakoores pealmiselt kassiteriide ehk tinakivi (SnO2) kujul, millest teda saadakse redutseerimisel söega. Redutseerimisprotsessi kerge teostavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks
või b) vismuti- või vasesisaldus sulamis võrdub tabelis toodud piirnormiga või ületab selle. Tina kasutusalad Korrosioonivastase kattena (tinutatud plekk). Ajaloolise rakendusena sulamis pliiga (i.k. pewter) nn. tinanõude valmistamiseks, erinevas tina-plii vahekorras orelivilede valmistamiseks. Mitmesuguste sulamite koostises: pronks (sulam vasega, ajalooliselt oluline materjal: pronksiaeg), joodised (levinud 63% tina-37% pliid), tüpograafilised sulamid. Indium- tina-oksiidi (ITO) kasutatakse elektrit juhtiva läbipaistva pinnakattena. Aknaklaasi valmistatakse vedela klaasimassi jahutamisega sulatina vannil (Pilkingtoni protsess). Tina on jootemetalliks. Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid ja valmistatakse elektrikondensaatoreid.
ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks. Joodiseid liigitatakse: - Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC - Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis) Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%. Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on: - pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist;
Vastseliina Gümnaasium Sulamid Kersti Kaupo 10a klass 2009a. Sulam on kahe või enama metalli või mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Sulatamisel lisatakse sulanud metallile ühte või mitut metalli, mis segunevad ja reageerivad omavahel. Jahtumisel moodustavad nad tahke sulami. Kokku ei ole võimalik sulatada metalle, mille sulamistemperatuur on suur. Sulami tekkimisel võib esineda mitmesuguseid olukordi. Sulam kujutab endast erinevate metallide kristallide mehaanilist segu. Näiteks plii ja tina sulam, koodiumi ja vismuti sulam. Sel puhul on sulami omadused vahepealsete lähtemetallide omadusteda võrreldav. Sulami sulamistemperatuur on madalam kui lähtemetal...
Tallinna Polütehnikum Materjaliõpetus Õppematerjalide mapp Rühm: Nimi: 2010/2011 Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse loetelu: 1. Tahkeid ehk õhumaterjale(metallid, tehnoplastid jne.) 2. Vedelaid (õhk, õli, mitmesugused lahustid) 3. Gaasilised (looduslikud: õhk, keemilised gaasid nagu vesinik- kasutatakse isolaatorina, jahutina). Tahkeid materjalid liigitatakse siseehituse järgi: 1. metallid (kristallilise siseehitusena) 1.1 metallid- mustad metallid ehk raudsüsinik sulamid(terased, malmid, elektrotehniline raud) 1.2 värvilised metallid (vask, alumiinium, hõbe, kuld, plaatina)- kasutatakse elektroonikas puhtal kujul. 1.3 värviliste metallide sulamid(pronks, messing)- kasutatakse põhiliselt tehnikas. Vase ja nikkli sulamid- suure eritakistusega, küttekehadeks 2. Mitte- metalsed materjalid (looduslikud või tehis ehk sünteetilised) 2.1 keraamilised materjalid (klaas, portselanid, kivimid jne) 2.2 pol...
kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda looduslikes vetes ja ka inimtegevuse tulemusena ei satu indium oluliselt elukeskkonda. Indiumi ühendid soodustavad juuksekasvu. Lambakasvatuses on neid rakendatud villatoodangu suurendamiseks. Indiumi kasutusalad: · päikesepatareid · joodised, laagrid · vormeli mootori laagrid · klaaside katted · vere- ja kopsu uuringud · peeglite valmistamine · sulamites (hamba plombeerimissulmid) · aktseptorilisandina ja joodisena pooljuhtide tehnikas · hermetiseeriva ja korrosioonikindla materjalina aparaaditööstuses. · Tihenditena Hõbe-, tina- ja elavhõbe-vismutpeeglitel on omad puudused. Kõik peeglid ei peegelda ühesuguselt erinevaid spektrivärvusi
serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse.
toimub kasutades induktsioon- e. kõrgsageduskuumutamist. Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjootmisel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kontaktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. 7 Koostas: Reppy 21.11.2012 Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toodetakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasutatavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised.
süütepinget) d. keevituskaare pikkuse vähendamist Küsimus 28 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Atsetüleeniballooni rõhk täidetult on MPa (atm) Vali üks: a. 1,5-1,6 (15-16) b. 4,0 (40) c. 1,0 (10) d. 15,0 (150) Küsimus 29 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kõvajootmise e. kõrgtemperatuurjootmise lisametallid e. joodised eristuvad pehmejootmise lisametallidest Vali üks: a. ei ole vaja liitepindu ette valmistada ega joodist ning räbustit kohale asetada b. madalama temperatuuri poolest (all 450 °C) c. kõrgema temperatuuri (üle 450 °C) ja jootliite suurema mehaanilise tugevuse poolest d. kasutatakse ainult lainejootmisel Küsimus 30 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliseid metalle saab hapniklõikamisega lõigata? Vali üks: a
4.2. Jootliited Priit Põdra 4. Ainesliited 24 J tliid ja Jootliide j selle ll olemus l JOOTLIIDE = kinnisliide, kinnisliide milles detailid on ühendatud JOODISEGA Jooteõmbluse moodustamine: JOODISED on: · Joodis sulatatakse; 1. KÕVAJOODISED -- sulamistemperatuuriga p g · Sula S l joodis j di voolabl b kapillaarjõudude k ill jõ d d toimel i l üle 450 ºC (tinajoodised)
kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki
Manganiin: vask, mangaan ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstataan: vask ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 60%Cu,40%Ni. On väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termopaaride valmistamiseks. 23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks? Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised
Materjali õpetus Sularaua ühinemisel süsinikuga saadaksegi malm. Kõrgahju protsessi juhtimisega saadakse, kas toormalm (valgemalm) või valumalm (hallmalm). Valgemalm On väga kulumis kindel äärmiselt kõva ja mehaaniliselt raskesti töödeldav. Murde pind on hele, valu omadused on viletsad, detaile valmistatakse äärmiselt harva. Kasutatakse lähtematerjalina tempelmalmi saamiseks. Hallmalm Halli murde pinnaga, tugev, kulumis kindel, hästi töödeldav, hästi valatav, puuduseks on haprus ja vähene vastupidavus löök koormustele. Kasutatakse mootoribloki, kered, rihmarattad valmistamiseks. Tempelmalm Mehaaniliste omaduste poolest hallmalmi ja terase vahepealne. Tugev kannatab hästi löök koormusi on korrosiooni kindel, terasest odavam. Valmistatakse hammasrattaid, tagasillad, ketilülid jne....
areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati, et tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida toiduained väga kaua (on näiteid, et lihakonservid nendes pole riknenud viiekümne ja enama aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks ei sobi, sest moodustab toksilised ained. Joodised Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisesestandardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN),mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh
Laagrimaterjalidena kasutatavaid Sn ja Pb- sulameid nim. babiitideks. 2) laagripronkse, milleks on Sn, Pb, ja Sn-Pb-pronksid,eriti kui on lisatud vähese koguses P, kuid nende kulumine on suurem kui babiitidel. 3) laagrimalmid on suurema grafiidisis-ga peamiselt perliitstr-ga malmid, mis on kõige odavamad laagrimaterjalid, kuid kasutatavad suurema hõõrdteguri tõttu vaid aeglastel pööretel. 27. Joodised. Jootmisel liid. tahkes olekus olevad detailid sel teel, et sulatatud joodis voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Pindade vaheline pilu on suur, et sinna saaks tungida vedel J, kuid väike, et J tardumisel ei tekiks kahanemistühemikke, mis vähendaksid liite tugevust. (sulatatud joodis voolab tahkes olekus oleva te detailide vahelisse pilusse, märgab ühendatavad pinnad ja
Tsinkkloriid muudab joodetava metalli oksiidid kloriidideks, mis on kergesti sulavad ja hästi lahustuvad või lenduvad. Happelisi räbusteid kasutatakse tahkete segude, pulbrite, pastade või vesilahustitena. Happelisi räbusteid ei tohi kasutada elektriseadmete jootmisel. Alumiiniumsulamite ja tsingisulamite jootmiseks peavad räbustid olema suurendatud aktiivsusega ja võimelised purustama tihedat oksiidikihti, sellised joodised saadakse naatrium-, liitium-, kaalium- ja tinakloriidi baasil. Kõvajoodistega jootmisel kasutatavate räbustite põhikomponentideks on booriühendid (booraks, boorhape, booranhüdriid), mis on hästi vedelvoolavad ja lahustavad paljude metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide. Joonisel on esitatud ehituse ja kütteviisiga tõlvikuid. Kuumutatavad tõlvikud:
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või enama metalli segud. _ Metalliline sulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall.
Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas
Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas
aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera,
molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. Lõikeriistaks on vastavalt treitera, puur, freestera ja lihvketas (lint), mis on valmistatud
Oa IV. Metallina kasut pooljuhttehnikas, oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas; rakendatakse dioodides, trioodides, fotoelementides jm. Tina- saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g). Looduses vähelevinud, looduslik Sn on 10 isotoobi segu, tuntud 16 tinamineraali. Hõbevalge, kergesti töödeldav, pehme, madala sulamistemp-ga raskmetall. Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal. Tuntud ca 80 mineraali, millest tööstuslikult tähtsaim on galeniit PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Te, väärismetallid jt. Lihtainena hõbevalge, sinaka läikega raskmetall, tuhmub kiiresti õhus ja on v pehme, jätab
↑ In [Ge kristalli ühendatud In-kihiga kaetud kontakttraat – see ongi pooljuhtdiood p - n - p -struktuur: transistorid (pooljuhttrioodid)] hermetiseeriv materjal vaakumseadistes ja kosmoseaparaatides ühendusmaterjal piesoelektril. kristallidele laagrite pinnakatted (vähendab hõõrdumist, pikendab laagrite eluiga) kattematerjal peeglitele ja reflektoritele (õhuke pealmine kiht) kergsulavate sulamite komponent * joodised * temperatuuripiirajad * kaitsmed * signalisatsiooniseadised * tuumareaktorite kiirguskontuurides 3.5.1.4. Biotoime Indium ja In ühendid on mürgised, eriti sissehingamisel Lubatud piirkonts. (USA-s) – 0,1 mg/m3 In ja tema ühendite tolm → kopsude sklerootil. ja põletikulised protsessid kahjulik ka maksale ja põrnale In lahustuvad ühendid ärritavad nahka, silmi, limaskesti
Sukeldusjootmine on jootmine kuumutamisega plekki, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. sulajoodise vannis. Kontaktjootmisel e. takistusjoot- Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime ja misel kuumutatakse ühendatavaid tooteid nagu kon- sellest tulenev piiratud keevitatava materjali paksus taktkeevitamiselgi liitekohta läbiva elektrivooluga. (kuni 4...5 mm). Iseloomulik on väike tootlikkus ja Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. suured kulutused keevitusgaasidele. Gaaskeevita- Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehme- mise osatähtsus on tänapäeval väike, seda kasuta- joodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõva- takase peamiselt remonttöödel. joodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toode- takse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
