omadused muutuvad.Kalestunud metll neelab 5...10% deformeerimiseks kulutatud energiast.See energia kulub kristallivõre defektide moodustamiseks:tekivad võre moonutused ja dislokatsioonide tihedus suureneb. Deformeerimisel suurenevad tugevusnäitajad ja kõvadus. Kuumutamisel kuni rekristallisatsioonitemp.ni muutub metalli kristallvõre ja omadused , kuid ei muutu deformeeritud metalli mikrostruktuur-leiab aset pingestumine. Pingestumisel väheneb defektide arv ning paiknevad ümber dislokatsioonid. Joonis 3.2 Mikrostruktuurimuutumise skeem kuumutamisel a-deformeeritud metalli struktuur b-kristallisatsioonikeskmete teke ja kasv c-reklistalliseerumine d,e-tera kasv 2.Metallisulamid Faasid ja mehaanilised segud metallisulameis Sulam on aine,mis on saadud kahe või enama komponende kokkusulatamise või -paagutamise teel.Metallisulami ehitus on puhta metalli ehitusest keerukam ja see sõltub sellest,kuidas toimivad omavahel sulami komponendid
Tahkeid lahuseid: 1)asendustüüpi- lisandi aatomid asendavad põhiaineid aatomeid võresõlmes.; 2)sisendustüüpi- lisandi aatomid lähevad võresõlmede vahele. Asendustüüpi tahke lahuse tekkimine on võimalik, kui aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%; -ainete elektronegatiivsused on lähedased; -ainete kritallvõred on sarnased. Joondefektid Joondefektideks nim ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Tekivad kristallide kasvamisel, -plastilisel deformeerimisel; -vakantside kogunemisel; -tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1)ääre dislok-lisapoolaatomkihi lõppemise äär.; 2) vintdisl- ülemine aatomtasapind on nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes aatomite vahlise vahemaa võrra. Dislokatsioonide uurimiseks kasutatakse optilist ja elektronmikroskoopiat
tõmbamine- tagajärjel) Metalli polükristalliline struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami,
tekkimine on võimalik, kui: - aatomite raadiused ei erine rohkem kui ±15%; - ainete elektronegatiivsused on lähedased; - ainete kristallvõred on sarnased. Näiteks Cu ja Ni, mis lahustuvad piiramatult: R, nm elektroneg kr str Cu 0,128 1,9 TTK Ni 0,125 1,8 TTK Sisendustüüpi tahke lahus tekib, kui Rlis << Rpõhiaine. Ka siis on lahustuvus mitte üle 10%. Näiteks C rauas lahustub veidi üle 2%. 3.3 Joondefektid e dislokatsioonid Joondefekte nimetatakse ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad (dislotseeruvad) lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Dislokatsioonid tekivad: - kristallide kasvamisel; - plastilisel deformeerimisel; - vakantside kogunemisel; - tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1) ääre(serv)dislokatsioon lisapoolaatomkihi lõppemise äär (serv) (joon 3-5);
Alustatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:10 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 7. aprill 2014, 00:15 Aega kulus 4 minutit 51 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehnokeraamika on... Vali üks: a. Portselan b. Keraamilisest materjalist valmistatud treitera lõikeelement c. Põletatud tellis d. Kermised Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised on tehnokeraamika omadused võrreldes terastega? Vali üks või enam: a. Teraste sitkusnäitajad on madalamad b. Tehnokeraamika on paremini lõiketöödeldav c. Teraste kõvadus on oluliselt madalam d. Tehnokeraamika tihedus on enamasti väiksem e. Teraste tõmbetugevus on suurem Küsimus 3 Õige Hinne 4,0 / 4,0 The linked image cannot be displayed. The file may have been moved, renamed, or deleted. V...
korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A
D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikros Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 3,3333/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all?
C. Fe3C D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres B
Jump to Navigation Frame 0100090000036103000000007e02000000007e02000026060f00f204574d464301000000000001 0092180000000001000000d004000000000000d0040000010000006c000000000000000000000 00f0000000f0000000000000000000000df010000df01000020454d4600000100d00400000f00000 001000000000000000000000000000000000500002003000080010000f00000000000000000000 0000000000000dc050080a90300460000002c00000020000000454d462b014001001c000000100 000000210c0db010000006000000060000000460000007c01000070010000454d462b22400400 0c000000000000001e4009000c00000000000000244001000c0000000000000030400200100000 00040000000000803f214007000c0000000000000008400005d4000000c80000000210c0db0100 0000000000000000000000000000000000000100000089504e470d0a1a0a0000000d494844520 0000010000000100203000000629d17f20000000c504c5445cccccc696969ffffff00000078981d770 000000374524e53ffff00d7ca0d4100000001624b47440088051d480000000c636d50504a436d703 0373132000000074f6db7a5000000264944415418d363580504...
METALLURGIA JA PULBERMETALLURGIA: 1. 1) mehaaniline segu- sulam koosneb komponentide A ja B kristallidest. 2) tardlahus- nim. faase, kus üks komponent säilitab oma kristallivõre, teise komponendi aatomi paigutuvad esimese komponendi kristallivõresse, muutes selle peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute krist...
KORDAMISKÜSIMUSED 2KT Transmissioonelektronmikroskoopia (TEM) 1. Kas märga objekti saab uurida elektronmikroskoobis? SEM-s (ega ka TEM-s) ei saa otseselt vett sisaldavaid objekte uurida, sest mikroskoobi sisemuses olevas kõrgvaakumis aurustub vesi ning objekti struktuur moondub. 2. Kas projektsioonläätsed TEMs suurendavad objekti kujutist? Jah, kujutiste suurendamine toimub objektiiv ja projektsioonläätsede abil. TEM-s võib olla kuni 5 projektsioonläätse. Igaüks neist suurendab eelmise läätse poolt tekitatud kujutist. Analoogselt valgusmikroskoopiaga võrdub suurendus süsteemis olevate objektiiv- ja projektsioonläätsede suurenduste korrutisega. 3. Kirjeldage TEM kolonni ehitust. Koosneb elektronkahurist ning erinevatest läätsedest, mis töötavad vaakumis. TEM kolonnis on kõrgvaakum 10-5torri. · Elektronkiir tekitatakse elektronkahuris. · Termoemissioonkatood V-kujuline 0,1mm paksune W - traat. · Läätsed - elektromagnetilise...
vigastus kergemini kui esimene. Õlaliigese nihestus Õlavarreluu pea väljumine õlaliigesest. Nihestuste teket soodustab õlaliigese ehituslik eripära (avar liigeskapsel, nõrgad sidemed jm). Kõige sagedasem on nihestus ette. Põhjused: kukkumine liigesele või väljasirutatud käele, tugev eestpoolt tulev löök väljasirutatud käele. Peale paigaldamist 90-kraadise küünarliigese nurgaga kolmeks nädalaks sidemega kinni, taastusravi. Korduvad subluksatsioonid ja dislokatsioonid vajavad operatiivset ravi. http://www.jaapa.com/acute-evaluation-and-management-of-the-anterior- shoulder-dislocation/article/175602/ Õlanuki-rangluusideme vigastus Akromioklavikulaarsideme venitus või rebenemine õlale, küünarliigesele või väljasirutatud käele kukkumise tagajärjel. Palpatoorne valu õlaliigese piirkonnas, turse, valulikkus liigutamisel. Nihestunud rangluu distaalne ots on esile tunginud ja moodustab selgelt märgatava astme. Küünarliigese nihestus
Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja
Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja
tasapindu (tihedaima pakendiga). Deformatsioon ei toimu hetkeliselt, vaid toimub pikaldaselt. Piiri plastilise deformatsiooni alguse ja lõpu vahel määrab dislokatsioonijoon.Eristatakse kahte - Servdislokatsioon on piki joont paiknev lineaarne defekt, mis tekib aatomkihi pooleldasel lõppemisel võres ning kruvidislokatsioonil on aatomtasapindade kruvitaoline libisemine üksteise suhtes. Dislokatsioon ei või katkeda kristalli sees, vaid see läheb pinnale või sulgub silmuseks. Dislokatsioonid tekivad kristallide moodustumisel sulamist või gaasitaolisest olekust väikeste desorientatsiooninurkadega kristalliblokkide kokkukasvamisel ning need mõjutavad materjali mitmeid omadusi. Dislokatsioonid võivad välise pinge toimel liikuda, mille tagajärjel toimub nihe. Plastse deformatsiooni protsessi, mis toimub dislokatsiooni liikumisel nimetatakse libistuseks, ning mööda dislokatsioon liigub libisemistasand
........................................................................... 43 5.2. Punktdefektid .......................................................................................................... 43 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid................................................................ 43 5.3. Lisandid tahkes kehas .............................................................................................. 45 5.4. Joondefektid dislokatsioonid (joonis 3.43) ........................................................... 46 5.5. Kahemõõtmelised defektid ..................................................................................... 47 5.5.1. Materjali välised pinnad .................................................................................. 47 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad ....................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud .....
10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12. Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise? Elektronegatiivsus, asendatava ja asendava aatomi valents, struktuuri faktor 13. Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. 14. Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 15. Mis on vintdislokatsioonid? ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17
dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul. libisemissüsteemi moodustavad libisemissuund ja libisemistasand, kristallvõre ehitus määrab eelissuunad ja tasandid, mida mööda dislokatsioonid liiguvad. 9. Kirjeldage nelja materjalide tugevdamise strateegiat. 1) vähendada tera suurust. terade piirpinnad on libisemisele barjäärideks, väiksem suurus - rohkem barjääre. 2) tahked lahused - lisandaatomid moonutavad võret ja tekitavad pingeid, pinged tekitavad barjääri dislokatsioonide liikumisele. väikesed lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide juurde, suured lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide väiksema
· L: no tema eks`abikaasat tunnen=ma `sündimisest saadik=h. (Ei oska, küsib abi!) 4. Teise algatatud teiseparandus: kuulaja parandab kõneleja juttu omaenese algatusel. · (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola · M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis. Lisandused registriloengusse Eripäraseid TCU (vooruehitusüksus) variante: · sabalisandid (increments) · dislokatsioonid (dislocations) · sulatused (pivots, apokoinou) Sabalisandid: · Lause/lausungi lõppu või järele paigutatud üksused, mis on eelneva lausega semantiliselt seotud A: jaah nii et se tähendab [et `eesti] `kirjanikud ei (.) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid:
Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemis-
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
libisemispinnaks Iga kristallstruktuuri korral on dislokatsioonidel eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13) Metallide tugevdamise meetodid Mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine, - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.Seetõttu on väikeste kristallii-tidega metallid tunduvalt tugevamad
Eriti suurt vahet saavutakse kõrgtugevate teraste korral, efekti saamiseks aitab deformeerimist 30-40 %. Tavalisega termotöötlusega võrreldes tugevus kasvab 10-20 % , plastsuse ja sitkuse näitajad aga 1,5-2 korda. Kõrged mehaanilised omadused TMT kasutamisel on terase spetsiifilise struktuuri tulemus. Deformeerimine moodustab austeniidis suur dislokatsioonide tihedus, enne karastamist terades tekib polügoniseerimine, vt. [1], lk.62, mille tulemusena ühe märgiga dislokatsioonid koonduvad "seintesse", moodustades dislokatsioonovabad polügonid. Selline dislokatsiooni struktuur jääb ka peale karastamist martensiiti. Terade sees polügonid takistavad dislokatsioonide liikumist ja tugevus kasvab. Sama aeg polügoni sees dislokatsioonid ei ole fikseeritud ja võivad pinge mõjul ümberjaotuda, mis toob kaasa kohalike pingete plastse relakseerimise ja sellega metalli sitkuse ja plastsuse kasvu.
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
