omadused muutuvad.Kalestunud metll neelab 5...10% deformeerimiseks kulutatud energiast.See energia kulub kristallivõre defektide moodustamiseks:tekivad võre moonutused ja dislokatsioonide tihedus suureneb. Deformeerimisel suurenevad tugevusnäitajad ja kõvadus. Kuumutamisel kuni rekristallisatsioonitemp.ni muutub metalli kristallvõre ja omadused , kuid ei muutu deformeeritud metalli mikrostruktuur-leiab aset pingestumine. Pingestumisel väheneb defektide arv ning paiknevad ümber dislokatsioonid. Joonis 3.2 Mikrostruktuurimuutumise skeem kuumutamisel a-deformeeritud metalli struktuur b-kristallisatsioonikeskmete teke ja kasv c-reklistalliseerumine d,e-tera kasv 2.Metallisulamid Faasid ja mehaanilised segud metallisulameis Sulam on aine,mis on saadud kahe või enama komponende kokkusulatamise või -paagutamise teel.Metallisulami ehitus on puhta metalli ehitusest keerukam ja see sõltub sellest,kuidas toimivad omavahel sulami komponendid
Tahkeid lahuseid: 1)asendustüüpi- lisandi aatomid asendavad põhiaineid aatomeid võresõlmes.; 2)sisendustüüpi- lisandi aatomid lähevad võresõlmede vahele. Asendustüüpi tahke lahuse tekkimine on võimalik, kui aatomite raadiused ei erine rohkem kui 15%; -ainete elektronegatiivsused on lähedased; -ainete kritallvõred on sarnased. Joondefektid Joondefektideks nim ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Tekivad kristallide kasvamisel, -plastilisel deformeerimisel; -vakantside kogunemisel; -tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1)ääre dislok-lisapoolaatomkihi lõppemise äär.; 2) vintdisl- ülemine aatomtasapind on nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes aatomite vahlise vahemaa võrra. Dislokatsioonide uurimiseks kasutatakse optilist ja elektronmikroskoopiat
tõmbamine- tagajärjel) Metalli polükristalliline struktuur ja terasstruktuur KRISTALLVÕRE DEFEKTID Struktuuriuuringud on näidanud, et kristalli sisestruktuur ei ole täiesti korrapärane. Kristallis esinevad mitmesugused defektid, mis avaldavad olulist mõju metallide omadustele Kristallides esinevaid defekte liigitatakse: Punktdefektid Joondefektid ehk dislokatsioonid Pinnadefektid Ruumdefektid- nende puhul on tegemist juba makroskoopiliste kõrvalekalletega metalli korrapärasest struktuurist. Nendeks on poorid, praod jne. AMORFSED METALLID Kui sulametalli jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 106 °C*s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalse struktuuri kohaselt. Saame nn klaasi või amorfse metalli või sulami,
tekkimine on võimalik, kui: - aatomite raadiused ei erine rohkem kui ±15%; - ainete elektronegatiivsused on lähedased; - ainete kristallvõred on sarnased. Näiteks Cu ja Ni, mis lahustuvad piiramatult: R, nm elektroneg kr str Cu 0,128 1,9 TTK Ni 0,125 1,8 TTK Sisendustüüpi tahke lahus tekib, kui Rlis << Rpõhiaine. Ka siis on lahustuvus mitte üle 10%. Näiteks C rauas lahustub veidi üle 2%. 3.3 Joondefektid e dislokatsioonid Joondefekte nimetatakse ka dislokatsioonideks, kuna nende lähedusse kogunevad (dislotseeruvad) lisandite aatomid. Dislokatsioonid on sellised jooned kristallvõres, mille ümber on osa aatomeid paigutunud ebaregulaarselt. Dislokatsioonid tekivad: - kristallide kasvamisel; - plastilisel deformeerimisel; - vakantside kogunemisel; - tahkete lahuste tekkimisel. On olemas kaht tüüpi dislokatsioone: 1) ääre(serv)dislokatsioon lisapoolaatomkihi lõppemise äär (serv) (joon 3-5);
Küsimuse tekst Mitteoksüdkeraamika põhikomponentideks on Vali üks või enam: a. SiO2 b. karbiidid ja nitriidid c. süsinik ja selle ühendid d. boriidid ja silitsiidid Küsimus 11 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Vali üks või enam: a. keraamika sisaldab klaasfaasi b. keraamika sisaldab poore c. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega d. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid Küsimus 12 Vale Hinne 0,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on sialon? Vali üks: a. pulbrite mehaaniline segu b. Al ja Si baasil sulam c. ühefaasiline keemiline ühend d. iseseotud SiC keraamika Küsimus 13 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on Vali üks või enam: a. suurem kõvadus b. väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes c. suurem tugevus d
korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A
D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikros Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 3,3333/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all?
C. Fe3C D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikrostruktuuris? Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 5/5 9. Milline nimetatud struktuuriosadest on lisaks ka faas? Student Response A. Eutektikum B. Eutektoid C. Tardlahus D. Keemiline ühend Score: 6/6 10. Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? Student Response A. aatomite omavahelist korrapärast paigutust kristallvõres B
A. karbiidkeraamika -66% B. oksiidkeraamika33% C. mitteoksiidkeraamika 33% D. segakeraamika 34% Score: 10/10 2. Miks on keraamilised materjalid reeglina haprad? Student Response Value Correct Answer Feedback A. keraamika sisaldab klaasfaasi 33% B. keraamika kristallivõre on kovalentsidemetega 33% C. keraamika sisaldab poore 34% D. keraamika kristallivõres on defektid-dislokatsioonid ja vakantsid -33% Score: 10/10 3. Keraamiliste komposiitide eelised võrreldes monoliitse keraamikaga on: Student Response Value Correct Answer Feedback A. väiksem tundlikkus pind- ja sisedefektide suhtes 33% B. suurem tugevus34% C. suurem kõvadus -50% D. suur sitkus 33% Score: 10/10 4. Keraamiliste materjalide liitmiseks kasutatakse: Student Response Value Correct Answer Feedback A. diffusioonkeevitust 33% B
peroodi. 3) keemiline ühend- iseloom. Komponentide kristallivõerst erinev kristallivõre, omane aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite vahel. 2. Punkt-, joon-, pind- ja ruumdefektid. 1) punktdefekt- korrapärasest kristallilisest srtuktuurist kõrvalekalded, mille suurusjärk on võrreldav aatomite mõõtmetega. Hulka kuluvad vakants ja lisandaatom. 2) Joondefekt- hulka kuuluvad dislokatsioonid- jooned mille ulatuses ja ümber on rikutud aatomite korrapärane paigutus. Eristatakse serv- ja kruvdislokatsioone. 3) Pinnadefektid- eralduspinnad üksikute kristallide vahel. 4) Ruumdefektid- makroskoopilised kõrvalekalded metalli korrapärasest struktuurist, nt praod, poorid jms. 3. See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest. 4. 5. Eutektikum on vedelast faasist üheaegselt väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu. 6
ainest paksusega umbes 100 nm.Pulbrilised materjalid dispergeeritakse süsinikust tugikile pinnal. 29. Mis on difraktsioonikontrast TEMs? Kui objekt on kristalliline, siis lisandub uus efekt. Braggi valemi järgi kaldub osa elektrone objekti kristallvõrelt suurema kui nurga võrra kõrvale ja ekraanile tekib samuti tume ala, kuid hoopis teisel, objekti kristallstruktuuriga seotud põhjusel. Difraktsioonikontrast teeb nähtavaks kristalse võrega objekti struktuuridefektid dislokatsioonid, sadestised, kasvulaine defektid, faaside piirpinnad, tera äärjooned jt. 30. Mida nimetatakse Milleri indeksiteks? Võretasandite identifitseerimiseks kasutatakse kolmest numbrist koosnevat tähist, (hkl) Milleri indekseid, kus h (x-teljel), k (y-teljel), l (z-teljel) on täisarvud või null. Milleri Indeksid kujutavad endast mingi telje (x, y, z) sihis kauguse PÖÖRDVÄÄRTUST, mille juures tahk lõikab vastavat telge elementaarrakus. 31
vigastus kergemini kui esimene. Õlaliigese nihestus Õlavarreluu pea väljumine õlaliigesest. Nihestuste teket soodustab õlaliigese ehituslik eripära (avar liigeskapsel, nõrgad sidemed jm). Kõige sagedasem on nihestus ette. Põhjused: kukkumine liigesele või väljasirutatud käele, tugev eestpoolt tulev löök väljasirutatud käele. Peale paigaldamist 90-kraadise küünarliigese nurgaga kolmeks nädalaks sidemega kinni, taastusravi. Korduvad subluksatsioonid ja dislokatsioonid vajavad operatiivset ravi. http://www.jaapa.com/acute-evaluation-and-management-of-the-anterior- shoulder-dislocation/article/175602/ Õlanuki-rangluusideme vigastus Akromioklavikulaarsideme venitus või rebenemine õlale, küünarliigesele või väljasirutatud käele kukkumise tagajärjel. Palpatoorne valu õlaliigese piirkonnas, turse, valulikkus liigutamisel. Nihestunud rangluu distaalne ots on esile tunginud ja moodustab selgelt märgatava astme. Küünarliigese nihestus
Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja
Illustratsioon ääredislokatsiooni liikumise kohta jõu toimel on joonistel 5-9. Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel. Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja
Lisandite viimine kristallistruktuuri muudab kristalli värvust. Üleminekuelementidel (siirdemetallidel) on võimalik madalenergeetiline d-d elektronüleminek, mis ei ole võimalik põhirühma elementidel. Joondefektid on seotud kristallivõre struktuuri kahemõõtmelise korrapärasuse rikkumisega. Defekti läbimõõt ei ületa üht või mitut aatomitevahelist kaugust ja pikkus võib olla võrdne kristalli enda mõõtmega. Püsivateks moonutusteks on aatomkihtide dislokatsioonid, lagunemised ja nihked. Servdislokatsioon on piki joont paiknev lineaarne defekt, mis tekib aatomkihi pooleldasel lõppemisel võres. Kruvidislokatsioonil on aatomtasapindade kruvitaoline libisemine üksteise suhtes. bcc- ja fcc-metallides on dislokatsioonide liikumise võimalusi palju rohkem kui hcp-metallides. Seega on bcc- ja fcc- metallid plastsemad kui hcp-metallid. Puidus leiduvad ekstraktiivained on vees või org. solventides lahustuvaid ained
.......................................................................... 43 5.2. Punktdefektid .......................................................................................................... 43 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid................................................................ 43 5.3. Lisandid tahkes kehas .............................................................................................. 45 5.4. Joondefektid dislokatsioonid (joonis 3.43) ........................................................... 46 5.5. Kahemõõtmelised defektid ..................................................................................... 47 5.5.1. Materjali välised pinnad .................................................................................. 47 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad ....................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ....
10. Mis on Schottky defekt? katiooni ja aniooni vakantsist 11. Mis on Frenkeli defekt? koosneb vakantsist ja võrevahelisest aatomist 12. Nimeta kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise? Elektronegatiivsus, asendatava ja asendava aatomi valents, struktuuri faktor 13. Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Võrevahelise lisandiga tahke lahuse tekkel täidab lisandaatom tühimiku põhiaatomite vahel. 14. Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon- ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 15. Mis on vintdislokatsioonid? ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17
dislokatsioonide juurde tänu difusioonile. 7. Kuidas on materjali plastne deformatsioon seotud materjalis olevate defektidega? kristalsetes materjalides toimub plastne deformatsioon põhiliselt dislokatsioonide liikumise tulemusena. 8. Mis on dislokatsioonide libisemine ja libisemissüsteem? libisemine - dislokatsioonide liikumine nihkepinge mõjul. libisemissüsteemi moodustavad libisemissuund ja libisemistasand, kristallvõre ehitus määrab eelissuunad ja tasandid, mida mööda dislokatsioonid liiguvad. 9. Kirjeldage nelja materjalide tugevdamise strateegiat. 1) vähendada tera suurust. terade piirpinnad on libisemisele barjäärideks, väiksem suurus - rohkem barjääre. 2) tahked lahused - lisandaatomid moonutavad võret ja tekitavad pingeid, pinged tekitavad barjääri dislokatsioonide liikumisele. väikesed lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide juurde, suured lisandid kontsentreeruvad dislokatsioonide väiksema
· L: no tema eks`abikaasat tunnen=ma `sündimisest saadik=h. (Ei oska, küsib abi!) 4. Teise algatatud teiseparandus: kuulaja parandab kõneleja juttu omaenese algatusel. · (.) kaks sentiliitrit `hapukoort, `soola · M: $ mitte `sendiliitrit, vaid `supilusikat. $ Suurimad erinevused mitte grammatikas, vaid süntaksis. Lisandused registriloengusse Eripäraseid TCU (vooruehitusüksus) variante: · sabalisandid (increments) · dislokatsioonid (dislocations) · sulatused (pivots, apokoinou) Sabalisandid: · Lause/lausungi lõppu või järele paigutatud üksused, mis on eelneva lausega semantiliselt seotud A: jaah nii et se tähendab [et `eesti] `kirjanikud ei (.) ei ole nigu õiged `kirjanikud. C: [{-}] A: kui kui `lihtinimene kirjutab uvitavamalt. Dislokatsioonid:
Dislokatsiooni liikumine läbi kristalli on analoogiline kapsaussi liikumisele. Makroskoopiliselt näeb see välja nii, nagu näidatud joonisel 5-11. Deformatsioon saab toimuda ka vintdislokatsiooni liikumisel (joon 5-12). Metalli tugevus seejuures ei vähene, kuna katkevate sidemete asemel tekivad uued. Sellist plastilist deformatsiooni nimetatakse libisemiseks. Pinda, mida mööda dislokatsioon liigub, nimetatakse libisemispinnaks. Dislokatsioonid ei liigu kõigil kristallograafilistel pindadel ühesuguse kergusega. Iga kristallstruktuuri korral on eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. Libisemispinnad ja libisemissuunad on need, kus osakeste paiknemise tihedus on suurim e kus osakesed puutuvad üksteisega vahetult kokku. Sellisel juhul osakese liikumine jõu toimel lükkab naaberosakese võresõlmest välja. TTK võre korral on libisemis-
Ons uunatud side, millele on iseloomulik sideme suund ja nurk 5.Millised on võimalikud kristallstruktuuri variatsioonid monokliinses kristallsüsteemis? Lihtne- ja tsentreeritud monokliinsed elementaarrakud. 6.Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? 7.Millised ained on monokristallilised? Monokristallilid on kristallilised kehad, kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestauseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid? Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon? See on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? Beeta=nIeI(mikron+mikrop)=pIeI(mikron+mikrop) p-aukude konsentr. Mikrop-aukude liikuvus e- elektrilaeng 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus
libisemispinnaks Iga kristallstruktuuri korral on dislokatsioonidel eelistatud pinnad, mis ongi libisemispindadeks. Neil pindadel on omakorda eelistatud suunad, mida nimetatakse libisemissuundadeks. TTK võre korral on libisemispindadeks {111} pinnad ja neil omakorda libisemissuundadeks suunad <110> (joon 5-13) Metallide tugevdamise meetodid Mida kergemini dislokatsioonid metallis liiguvad, seda kergemini metall plastiliselt deformeerub. Seetõttu kõik metallide tugevdamise meetodid põhinevad tegelikult dislokatsioonide liikumise takistamises. Kasutatakse järgmisi metallide tugevdamise meetodeid. 1) Terade mõõtmete vähendamine. Kristalliitide vahelisel pinnal lõpeb dislokatsiooni liikumine, - muutub kristalli orientatsioon ja seega libisemispind.Seetõttu on väikeste kristallii-tidega metallid tunduvalt tugevamad
Eriti suurt vahet saavutakse kõrgtugevate teraste korral, efekti saamiseks aitab deformeerimist 30-40 %. Tavalisega termotöötlusega võrreldes tugevus kasvab 10-20 % , plastsuse ja sitkuse näitajad aga 1,5-2 korda. Kõrged mehaanilised omadused TMT kasutamisel on terase spetsiifilise struktuuri tulemus. Deformeerimine moodustab austeniidis suur dislokatsioonide tihedus, enne karastamist terades tekib polügoniseerimine, vt. [1], lk.62, mille tulemusena ühe märgiga dislokatsioonid koonduvad "seintesse", moodustades dislokatsioonovabad polügonid. Selline dislokatsiooni struktuur jääb ka peale karastamist martensiiti. Terade sees polügonid takistavad dislokatsioonide liikumist ja tugevus kasvab. Sama aeg polügoni sees dislokatsioonid ei ole fikseeritud ja võivad pinge mõjul ümberjaotuda, mis toob kaasa kohalike pingete plastse relakseerimise ja sellega metalli sitkuse ja plastsuse kasvu.
Üheks võimaluseks on nad paigutada b tühimikesse B tasapinnal.Siis III kihi aatomid asuvad täpselt esimese A kihi aatomite kohal ja seda võib märkida kui uut A .Saadav kolmemõõtmeline struktuur on esitatav seega kui järgnevus ... ABABAB 7.Millised ained on on monokristallilised?Monokristallid on kristallilised kehad kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha. 8.Mis on joondislokatsioonid?Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid, mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt. 9.Mis on mittestatsionaarne difusioon?on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub. 10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng. 11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui
..iga tavapärane liikumismuster on vastava spetsifiilise aju osa poolt koordineeritud" (Hartley 1995, lk. 248-251). Nüüd kui stimuleerida inimest meelistegevusega, võiks see ju olla parema ja tervema elukvaliteedi saavutamine ja miks mitte kiirem paranemine, just lähtudes aju osade tööst ja impulssidest mida keha toodab. Iga suur trauma (luumurd) on teataval määral aju poolt "kustutatud", kui liiga sokeeriv elamus. Kui tegemist on raskete traumadega nagu luumurrud ja dislokatsioonid, siis on meditsiiniliselt täheldatud selleks hetkeks ajus hoopis teistsugust tegevust sageli inimene ei mäleta trauma hetkel toimunut. Mõne aja möödudes, kui inimesel tekib vigastusega leppimise faas, omistab ta vigastatud piirkonnale uued funktsioonid ja tähendused, mis on küll olulised paranemise seisukohalt, ent suhteliselt ebavajalikud tulevikus karjääri juurde naasmisel. Seega võib olla sellest isegi teatavat kasu, kui tantsija jätkab
annaabi.ee 
