S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus · Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks 1 m = 2 mm Takistid · Püsitakistid takistust pole võimalik muuta · Muuttakistid takistus on muudetav etteantud tt t d piirides ii id Takistid · Püsitakistid võivad olla süsinik- komposiittakistid, kiletakistid või traattakistid · T Takistitele ki tit l on valmistaja l i t j pooltlt ette tt antud t d tolerants kui palju võib tegelik takistus
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 ...
docstxt/124136865260575.txt
Vooluventiilidega reguleeritakse täiturite töökiirust muutes (vähendades või suurendades) ventiili ristlõikepindala, reguleerimispunktis. Vooluventiilide erandiks on vedelikku jaotavad ventiilid, mis jaotavad vedelikuvoolu kaheks või enamaks haruks. Vastavalt funktsioneerimisele jaotatakse vooluventiilid nelja rühma (sele 9.1, 9.2 ja 9.3). Voolamist reguleerivad ventiilid Takistid Vooluhulka reguleerivad p sõltuv funktsioneerimine p sõltumatu reguleerimine : sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid Sele 9.2 Takistid Sele 9.3 Vooluhulkareguleerivad 90
Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr 1 4,80 5,20 274,00 296,83 0,19 0,04 2 4,90 5,10 285,30 296,94 0,30 0,09 3 5,00 5,00 296,70 296,70 0,06 0,00 4 5,10 4,90 308,70 296,59 -0,05 0,00 5 5,20 4,80 321,20 296,49 -0,15 0,02 6 5,30 4,70 334,10 296,28 -0,36 0,13 Takistuste A-tüüpi laiendmääramatused:
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond KEE-007 Konspekt Elektroonika komponendid Juhendaja J. Kuus Tallinn 2007 Igas elektriseadmes on takistid. R=U/I Xl=2L Hz, L H ( Xc=1/2C (reaktiivtakistus) C F(faradites) Joonis 1. TAKISTID Takistite liigitus: 1. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. lineaartakistiteks (Lineaartakistit läbiv vool (I) on võrdeline pingega (U).) 2. mittelineaartakistiteks: mittelineaartakistite takistus sõltub välismõjuritest: pingest(U) varistoridel, temperatuurist termotakistitel, valguskiirgusest fototakistitel. 2. Kasutusotstarbelt ning ehituselt jagunevad takistid: 1
..1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks.
TAKISTITE LIIGITUS Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi liigitatakse: 1. Lineaarsed takistid Lineaartakistit läbiv vool on võrdeline pingega U, 2. Mittelineaarsed takistid Mittelineaartakistite vool sõltub välismõjuritest: · Rakendatud pingest varistoridel · Temperatuurist termotakistitel · Valguskiirgusest fotottakistitel Otstarbelt ja ehituselt jagunevad takistid: 1. Püsitakistid mille takistus on kindla suurusega 2. Muuttakistid mille takistus on sujuvalt muudetav Muutumise graafik võib olla: 1. Lineaarne 2. Mittelineaarne Takistuse keha kuju poolest liigituvad takistused: 1. Kihttakistid mille isoleerainest alus on kaetud takistus materjali kihiga 2. Masstakistid mille takistus keha koosneb tervenisti takistuse materjalist 3. Termotakistid on kihttakistitel ja masstakistitel süsinike ja poori segu
3. Mis on alalisvool? Mis ühikutes mõõdetakse? Too mõned näited seadmetest, mis tarbivad alalisvoolu. 4. Mida näitab laengukandjate kontsentratsioon aines? 5. Kuidas leitakse takistite süsteemi kogutakistus rööpühendusel, kuidas jadaühendusel? 6. Kui suur takistus peaks olema tolmuimejal, et teda läbiks 220-voldisel võrgupingel 5-ampriline vool? 7. Arvuta voolutugevus 300 takistusega elektromagneti mähises, kui toitepinge on 12V. 8. Takistid 20 ja 200 on ühendatud rööbiti. Pinge on 100V.Arvuta voolutugevus mõlemas takistis. Leia koguvoolutugevus ja kogutakistus. *9. Korteri kaitsmed taluvad voolu tugevusega 10A. Sisse on lülitatud valgustid (2,5A), teler (1A) ja aeg-ajalt töötab külmkapp (2,5A).Kas kaitsmed põlevad külmkapi sisselülitumisel läbi? Mis juhtub, kui pereema hakkab pesu triikima? Triikraua kütmiseks vajalik voolutugevus on 5A. Millal muutub asi kriitiliseks?
..................... (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Kasutatud vahendid 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 2. Koostatud võimendi skeem koos elementide väärtustega. Joonis 1. Transistor võimendi mudel LT Spice'iga. RB1=160k RB2=56k RK=3,3k RE=1,5k CB=750nF CE=220nF CK=2,4nF · Arvutuste lähteandmed E=10V Uk0=6,08V UE0=1,786V Ik0=0,001A 3. Skeemi tööpõhimõtte lühikirjeldus Joonis 2. Mudeli skeem pingejaguriga.
ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. . Aine eritakistuse ühikuks on üks oom korda meeter. 1 *m on sellise aine eritakistus, mille tükk pikkusega 1 m ja ristlõikepindalaga 1 m2 omab takistust 1 . Aine eritakistus on esitatav ka kujul , kus b on liikumise takistustegur laengukandjate suunatud liikumisel, q ühe laengukandja laeng ja n laengukandjate kontsentratsioon. 2. TAKISTUS JA TAKISTID Pilt Takistid Takistiteks nimetatakse kindlat takistust omavaid juhte. Takisti on tavaliselt eraldi komponent vooluringis, mille takistus on juhtmete takitusest oluliselt suurem. Tähised: E1 vooluallikas, R1 takisti, R2 takisti. 2.1. Takistuse sõltuvus vooluringi ühendusviisist Takistite jadaühenduse kogutakistuse leidmisel takistusi liidetakse. Takistite rööpühenduse kogutakistuse leidmisel liidetakse takistuste pöördväärtusi. 2.2. Takistite rakendused1 2.2.1. Elektripirn
Rööpühendust kasutatakse ühesuguse nimipingega seadmete ühendamiseks vooluallikaga ( võrku) Takistite asemel kujutage ette, et on riistad (tööriistad) R1=8, R2=24,R3=12 ja U=12V. Leia voolud takistites ja ahela kogutakistus Rk I1=U/R1=12V:8 =1,5A; I2=U/R2=12V:24 =0,5A; I3=1A Kogu vool Ig=1,5A+0,5A+1A=3A Kogutakistuse Rk=U/ Ig=12V:3A=4 Teil on vaja ühte 2,5k takistit. Poemüüjal on poes ainult 5k takistid. Loll kah teine!
kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel väheneb vooluga võrdeliselt ka mootori moment amm = ΦIkT , kus km on masina ehitusest konstant tegur Ф on magnetvoog. Mootori käivitamisel lülitatakse algul ankruga jadamisi kõik takistid ning käivitamine toimub vastavalt mootori tunnusjoonele 1, kuni vool väheneb läveni I1. Seejärel
vool elektriseadme töötamisel ajaühikus. · Ühik: watt (W), süsteemiväline ühik hobujõud 1hj=736W=0,736kW Töö ja võimsuse arvutamine 2 U A = IUt = I Rt = 2 t R A UIt U 2 N= = = UI = I 2 R = t t R N võimsus A töö U pinge I - voolutugevus T aeg R - takistus Ülesanded · Takistid 2 ja 5 on ühendatud jadamisi vooluringi. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? · Takistid 2 ja 5 on ühendatud paralleelselt. Kummas takistis eralduv voolu võimsus on suurem? Mitu korda? Vooluallikas · Keemilised vooluallikad vooluallika elektromotoorjõud · Elektromotoorjõud ehk allikpinge on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Vooluring
ÜLESANNE: Leia takistus, kui juhtme pikkus on 20 meetrit, pindala on 0,4 mm 2 ja eritakistus on 0,49 mm2/m. *Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob. *Mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Kõrgtemperatuuriline ülijuht on on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit. *Mis on jadaühendus? Jadaühenduses on takistid ühendatud vooluallikaga järjestikku. *Mis on rööpühendus? Rööpühenduses on takistid vooluallikaga paralleelselt. *Ohmi seadus? Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. ÜLESANNE: Leia voolutugevus, kui takistus on 0,2k ja pinge on 1,5V. *Ohmi seadus kogu vooluringi kohta! Ohmi seadus kogu vooluringi kohta ütleb, et voolutugevus ahelas on võrdeline
voolutugevuse reguleerimine lk 83-86 Takisti - on elektroonikakomponent mingi soovitava või kindla elektritakistuse tekitamiseks vooluringis. - Sellest tulenevalt kasutatakse neid kas voolutugevuse piiramiseks või pingelangu tekitamiseks. Reostaat • on peamiselt tugevvoolutehnikas kasutatav muuttakisti, mille takistus on sujuvalt või astmeliselt muudetav. • Reostaat koosneb takisti(te)st ja liugurist. Takistid on tavaliselt takistustraadist, mis on mähitud rõngakujulisele või sirgele isoleermaterjalist alusele. Liugurit saab liigutada mööda takistustraadi keerde või kontaktpindu, mis on ühendatud keerdudest tehtud harunditega (haruühenduste ehk väljavõtetega). Esimesel juhul muutub takistus sujuvalt, teisel astmeliselt (ka sel juhul ilma katkestuseta). Takisti, reostaat Voolutugevust saab vooluringis muuta kahel
Ristõige, ristõiged Rööpühendus, rööpühendused Rikkuma, rikkuda S Suund, suunad Suurus, suurused Sisetakistus, sisetakistised Seadus, seadused Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised Töö, tööd Temperatuur, temperatuurid Tugevus, tugevused Takistus, takistused Takisti, takistid V Vool, voolud Voolutugevus, voolutugevused Valem, valemid Vooluallikas, vooluallikad Võrdne, võrdsed Voltmeeter, voltmeetrid Vooluring, vooluringid Väärtus, väärtused () Volt, voltid Vatt, vattid Võimsus, võimsused ܭ Ühiklaeng, ühiklaengud Ühik, ühikud
..................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Tutvumine bipolaartransistoriga. Bipolaartransistori lihtsustatud mudel, transistor võimendina. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603. 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid. 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Pinsetid Transistorvõimendi skeem: Joonis 1. Alalisvooluvastusidega transistorvõimendusaste Valin: E=12 V, UK0=8 V, IK0=1 mA, UE0=2 V, f= 90 kHz, RK=15 k Arvutan elementide väärtused: Reaalne väärtus 3,9 k. Reaalne väärtsus 1,8 k. Reaalne väärtus 120 k. Reaalne väärtus 0,36 M. Reaalne väärtus 68 nF Reaalne väärtus 0,82*2=1,64 nF
.............................................................. (juhendaja allkiri) Sissejuhatus Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Resonantsvõimendi amplituud- sageduskarakteristiku mõõtmine. Kasutatavad seadmed: 1. Signaaligeneraator HP 33120 A 2. Digitaalostsilloskoop HP 54602B 3. Toiteplokk 65-44 4. Multimeeter M-830BZ 5. Montaaziplaat, transistor, takistid, kondensaatorid, harundiga võnkering 6. Ühendus- ja montaazijuhtmed 7. Tööriistad Töö käik: Koostatud võimendi skeem koos arvutatud väärtustega: Joon. 1Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi põhimõtteskeem R1 = 39,5 k E = 8V R2 = 15 k U E =1,5 V R3 = 500 I K = 0,003 A C1= 39 nF U BE0 ~ 0,7V C2= 39 nF U E =7 V C3= 39 nF
6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist suudmele otsesiire. Pais aeglustab elektronide liikumist suudmele vastusiire. 8. Kiip Kiip Kinnine mikroskeem, pooljuhtplaat, milles on transistorid, dioodid, takistid, kondensaatorid. Kiipidest pannakse kokku arvuti, töö põhineb ränikristallil. Aktseptorpooljuht 3 elektroni väliskihis p-pooljuht doonorpooljuht 5 elektroni väliskihis n-pooljuht
Töö eesmärk: Lihtsa ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega tutvumine. Mahtuvuslikus kolmpunktlülituses generaator. Positiivne tagasiside ja selle kasutamine. Ostsillaatori väljundsignaali puhtus ja sageduse stabiilsus, toitepinge kõikumiste mõju. Siirdeprotsessid käivitusel. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid Lähteandmed: E=9 V Uk0=6V Ik0=1 mA f0=1 MHz UE0=1 V h21= 300 · Emitter takistus k · Koormustakistus Rk=3 k · Tegelik väärtus 3 k · Baasipingejaguri alumise õla takistus rahuldab võrdust k Tegelik väärtus 36 k
Takistite R1 ja R2 leidmiseks on valem: R = I - IA I A RA 0,005 2 Seega: R1 = = = 0,051282051 I 1 - I A 0,2 - 0,005 I R 0,005 2 R2 = A A = = 0,02020202 I 2 - I A 0,5 - 0,005 Mõõtemääramatus R = ± (t/100) p R1 = ± (0,5/100) 0,051282051 = 0,0002564 R2 = ± (0,5/100) 0,103600103 = 0,0001010 Vastus: Vastavad elemendid voolude mõõtmiseks on takistid R1 ja R2 järgmisete parameetritega: R1 = 0,05128 ± 0,00026 R2 = 0,02020± 0,00010 3.Ülesanne Antud: Arvutan keskväärtuse, mooduli keskväärtuse ning efektiivväärtuse. T=4 T4 3T 1 T 1 4 T -keskväärtus: U (t ) k = U (t )dt = - 1dt + 2dt + 3dt = 0,75V
keerulisemaks ja põhjalikumaks. Lõpuks õpetab programm õpilasel koostama skeeme mida leidub näiteks uksekellades, autodes ja muudes elektroonika seadmetes. Virtual Labs: Electricity kasutab erinevaid võtteid laste õpetamiseks. Kui õpilased on iseseisvad ja tunnevad elektriõpetust, võivad nad ise erinevad skeeme kokku panna, selleks saavad nad kasutada ikoone mis sõmboliseerivad erinevaid tarvikuid nagu näiteks juhtmed, mõõteriistad, takistid, akud ja palju muid. Vähem kogenenud õpilased saavad lahendada ülesandeid mis on tootja kooli versioonile sellest programmist kaasa pannud.. Nende hulgas on nii küsimusi kui ka pikemat lahendust nõudvad ülesanded. Programmiga on kaasas ,,Sci-Clopedia" mis õpetab õpilastele elektrifüüsikat ja sisaldab palju artikleid elektrist. Hariduslik väärtus Virtual Labs: Electricity aitab õpilastel avastada elektriskeemide põhi tõdesid,
...................................... (juhendaja allkiri) Töö eesmärk: Diferentsvõimendi, selle skeem, tööpõhimõte ja parameetrid. Kahepolaarne toide, selle kasutamine, eelised ja puudused. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistorid (BC547B), takistid 4. Ühendus ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad Arvutuste lähteandmed: ±E = 12 V Uk0 = 6 V Ik0 = 1 mA Koostatud võimendi skeem: Joonis 1. Koostatud võimendi skeem elementide väärtustega. Re= 5,6k Rk1= 6,2k Rk2= 6,2k Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi.
• Takistus sõltub materjalist, juhi pikkusest ja ristlõike pindalast. Seda väljendab valem: R= roo x l/s l - juhi pikkus (m) roo - eritakistus (oom x mm2/m) s - pindala (mm2) r - takistus (oom) • Takistus sõltub l’, t’ tõustes metallidel kasvab 100 kordi. R= Ro(1+alfa t) t - temperatuur alfa - temp. tegur (tabel 16. 1/c) Ro - takistus 0 kraadi juures (oom) 3. Mis on jadaühendus? • Jadaühenduse korral on tarbijad ühendatud järjestikku e. jadamisi. • Tarbijad on takistid (R). R=R1+R2+R3 • Jadaühenduse korral läbib kõiki takistajaid sama vool. 1) I = I1+I2+I3 2) U=U1+U2+U3 3) U=I x R (osapingete leidmiseks) Jadaühenduse puudus on see, et ühe tarbija riknemisel kõik lakkab töötamast. 4. Mis on rööpühendus? Rööpühenduse korral on tarbijad ühendatud paralleelselt. I=I1+I2+I3 U=U1=U2=U3 1/R=1/R1+1/R2+I/R3 • Rööpühenduse korral vool hargneb. Rööpühenduse korral on kõikidel tarbijatel ühesugune pinge.
.................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevusi ning pinget. Alguses lihtsustan skeemi ning siis arvutan pinged, võimsused ja voolutugevused. 4 Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V Nüüd saan leida voolutugevuse takistil R1 kasutades Ohmi seadust. U I = R E 15 I1 = = = 2.5 A R1 6 Leian voolutugevuse takistil R2 kasutades Ohmi seadust. E 15
aprill 2001 Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, numbriline L, C, R mõõtja E7-12, takistid, takistustermomeeter Pt100 Töö käik Resistoride takistuse mõõtmine Takistuste nominaalväärtused: R1 = 2,200 k tolerantsiga 5% R2 = 3,900 k tolerantsiga 5% Mõõdetud takistuste väärtused: R1 = 2,223 k R2 = 3,936 k Takistuste mõõtemääramatused: R1 = ± (0,15 + 0,05 * (Rk / R 1)) * R1 / 100 = = ± (0,15 + 0,05 * (20 / 2,223 1)) * 2,223*103 / 100 = ± 12,2.. ± 12
voolu suuna muutumisega igal poolperioodil. Seepärast, et eristada takistust vahelduvvoolule takistusest alalisvoolule, mis avaldub valemiga S R= l tähistatakse oomilist takistust vahelduvvooluahelas tähega r ja nimetatakse aktiivtakistuseks. Seejuures r > R. Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Ainult aktiivtakistust omavateks tarvititeks võib lugeda kõiki neid, kus induktiivsus ja mahtuvus on tühised. Need on hõõglambid, küttekehad, takistid ja reostaadid. 50...60 Hz võrgusageduse või veel madalama sageduse juures on aktiivtakistus r praktiliselt võrdne sama keha takistusega alalisvoolule R. Sageduse suurenedes suureneb aktiivtakistus pindefekti mõjul juhtmes indutseeritud pöörisvoolude mõjul kulgeb vool rohkem pinnakihtides. Juhtme südamik jääb põhiliselt kasutamata, seetõttu juhtme ristlõikepind näivalt väheneb ja takistus suureneb. Aktiiv- ja induktiivtakistus vahelduvvooluringis
Põhielemendid KORPUS on masinaehituses mingi seadme või mehhanismi massiivne kate EMAPLAAT on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükiplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. MÄLU on arvuti komponent või seade. Mälu kujutab endast ajutist kohta, kuhu arvuti salvestab info töötlemiseks vajalike andmeid digitaalsel binaarkujul. Info hoitakse kättesaamise eesmärgil mälus,
U=A/q U = pinge V, A = elektrivälja töö J, q = elektrilaeng C. Takistus ühik . Juhi takistus on 1 , kui juhi otstele on rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1A. Eritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Aine eritakistus on arvuliselt võrdne sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõike pindalaga keha takistusega. Takistid ja reostaadid reguleeritakse voolutugevust vooluringis. Takisti on kindla takistusega juht, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistus. Reostaat on juht, mille takkistuse väärtus on muudetav Juhi elektritakistus füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi mõju elektrivoolule. Metallides on elektritakistus põhjustatud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallvõre võnkuvatele ioonide vastastikmõjust
elektrienergiaks. (lk 101) Elektromootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. (lk 102) 8. Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa kohta. (3p.) Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. (lk 81) 9. Vooluringi on jadamisi ühendatud takistid 4 Ω ja 7 Ω. Arvutage voolutugevus ja pinge kummagi takisti otstel, kui kogupinge on 110 V. (4p.) Vastus: Voolutugevus on 11amprit, pinge 4 oomisel takistil on 44V ja pinge 7oomisel takistil on 77V 10. Vooluallika poolused on ühendatud omavahel raudjuhtmega. Juhtme pikkus on 40 m, ristlõikepindala 0,8 mm2 ja raua eritakistus 9,9*10-8 Ω*m. Ampermeetri näit on 0,5 A. Vooluallika allikapinge on 4 V. Arvutage vooluallika sisetakistus.
1. Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. 2. Kasutatavad seadmed: 1. Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti. 2. Toiteplokk EP-603 3. Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool 4. Ühendus- ja montaazijuhtmed 5. Tööriistad 3. Arvutuste lähteandmed E, UE0 ja IK0. E=10V UE0=2V IK0=1mA 4. Koostatud võimendi skeem koos elementide RB1, RB2, RE, CB, CE, CK, C ja L väärtustega. Joonis 1. LT Spice mudel resonantsvõimendist. Tabel 1. Elementide arvutatud, LT Spice's ja reaalselt kasutatud väärtused. SUURUS ARVUTATUD SPICE REAALNE CB 5,180nF 6nF 6,8nF RB2 54,8k 54k 56k
Üliõpilane: Tallinn 2012 Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi või admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töövahendid Multimeeter B7-40/4, mõõteseade E7-12, takistid, takistustermomeeter, takisti, kondensaator, pool, koksiaalkaabel. Töö käik 1. a) Resistoride takistuse mõõtmine Resistor R1 (nominaal):R1n=1,00k±0,5% Resistor R1 (mõõdetud):R1m=0,99 k Resistor R2 (nominaal):R2n=3,90 k±5,0% Resistor R2 (mõõdetud):R2m=3,87 k Arvutan mõõtmise piirvead, kasutades tehnilistes andmetes antud piirvigade eeskirja: Mõõtepiirkonnad on vastavalt 200 k ja 2000 k. Takistuste piirvead: R1=±(0,15+0,05*(Rk/R-1))*R1/100=±(0,15+0,05*(200/999-1)*999/100=±1,6
Töö eesmärk: Lihtsa selektiivvõimendi ehituse, koostamise ja tööpõhimõttega tutvumine. Skeemi tööreziim, selle arvutamine. Skeemi montaaz makettplaadil, parameetrid ja nende mõõtmine. Võnkering, selle parameetrid ja kasutamine. Võnkeringi sidestamine ja koormuse mõju võimendi selektiivsusele. Kasutatavad seadmed: · Ostsilloskoobi mooduliga PicoScope 2205 varustatud personaalarvuti · Toiteplokk EP-603 · Montaaziplaat, transistor (BC547B), takistid, kondensaatorid, induktiivpool · Ühendus- ja montaazijuhtmed · Tööriistad Töö käik 1. Koostatud võimendi skeem Joonis 1. Ühise emitteriga lülituses resonantsvõimendi Valime ja arvutame koostatava transistorvõimendi parameetrid · Võimendi toitepinge E=9 V · Transistori vooluülekandetegur h21E=300 · Emitteri vaheline küllastuspinge UBE0=0,7 V
Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid) - Lineaartakistid R = r ja mittelineaartakistid R r (termistor R = f(tº), varistor R = f(U)) Tingmärgid - Põhiparameetrid: Nimitakistus vastavalt reale E6, E12, E24, ... või E192:
Ühte saab muuta teist ei saa . 15. Mis asi on BIOS? Milles seisneb tema tähtsus? Arvutile sisse ehitatud Operatiiv Süsteem millega saab muuta arvut sätteid. 16.Mis on emaplaat tema olulisus? Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. 17Mis on siin (inglise keeles BUS)? Süsteem, mis tegeleb data edastamisega seadmete vahel 18Mis on bitt ja bait? Võrdle neid omavahel? Bitt on informatsiooni põhiühik. Üks bitt vastab ühele kahendsüsteemi arvu kohale.Kaheksa bitti moodustavad baidi.Bait on arvutites kasutatav
sinine 20V, hall 25V, valge 30V, roosa 35V. Kui punkt nähtav "+" viik on paremal - http://wiki.xtronics.com/index.php/Capacitor _Codes - http://www.csgnetwork.com/capcccalc.html Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 6 Kilekondensaatorite andmeid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 7 Valik kondensaatoreid Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 8 Takistid · Vähendab voolutugevust ahelas nagu kitsas toru takistab vee voolu · Ühik: oom (George Ohmi auks), kirjutatakse tähega oomega. Sümbol: R. Markeerimine, värvikood. 1 oom on üsna väike suurus aga oleneb kuskohas (elektriliin, võimsa FETi takistus jne) · Maksimaalne hajutatav võimsus: sõltub ehitusest. Tavaliselt on 1/8 või 1/4W piisav. Mis võiks olla analoog veega? · Ehitus: traat, süsinikiht jne. Müra sõltub ka ehitusest
Elektrigeneraatorites muundub elektrienergiaks mehaaniline energia. Päikesepatareides muundatakse valgusenergiat. Ka soojusenergiat saab muundada elektrienergiaks. Vooluring Elektrivool saab püsivalt kulgeda üksnes elektrijuhtidest moodustatud kinnistes ahelates ehk vooluringides. Vooluringi põhiosad on: vooluallikas (energiaallikas); koormus ehk tarvitid: need on seadmed, mis elektrivoolu abiga midagi kasulikku teevad; takistid ja muud abivahendid vooluringi omaduste mõjutamiseks; ühendusjuhtmed; lülitid. Sageli sisaldab vooluring ka mõõteseadmeid nagu ampermeetrid ja voltmeetrid pinge ja voolutugevuse mõõtmiseks. Keerukad vooluringid koosnevad sadadest või tuhandetest komponentidest. Lihtsaimal vooluringil on kaks põhiosa – vooluallikas ja koormus. Joonis 1 Vooluallikas on seade, mis muudab mitteelektriliste jõudude töö elektrienergiaks.
suurem termopüsivus. Vannid, masinaosad ja mahutid. 9. Tehnokeraamilised materjalid. Nende jaotus kasutusala järgi, põhiomadused ja kasutusala. Konstruktsioonikeraamikal on suur tugevus ja keemiline stabiilsus temperatuuril üle 500 kraadi. Termo-löögikindlad. Ahjud, raketimootorite detailid. Tööriistakeraamikal on suur kõvadus, kulumiskindlus. Trei- ja freesterad. Elektrokeraamikal on spetsiaalsete elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal. Mikroskeemide alused, takistid, andurid. 10.Komposiitmaterjalide põhiomadused. Armatuur, maatriks, nende koostis. Komposiitmaterjalide omadused on spetsiaalselt valitud - määratud, näiteks kuumuskindlus, tugevus. Armatuur (kiuline) annab tugevuse ja tagab omaduste säilimise töös. Võib olla nt riide, lindi kujul. Nt metalltraat (teras, W, Mo jt). Armatuur (pulbriline) koosnevad kõvematest osakestest ja neid ümbritsevast maatriksist. Alumiiniumiga ja/või Al2O3 armeeritud.
I= R +r kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbia takistus ja r on vooluallika sisetakistus. Vooluallika sisetakistus r on samuti nagu tema emj. antud vooluallikat iseloomustav suurus, mis on määratud tema konstruktsiooniga. ja r ei sõltu vooluallika koormamisest (voolutugevusest), küll aga võivad muutuda sõltuvalt vooluallika eksplutatsioonitingimustest (temperatuur, vooluallika vananemine jne.). Alalisvooluahela elementideks on alalisvooluallikad ja takistid. Pinge vooluahela osal, mis sisaldab takistit ja vooluallikat, on võrdne takisti otste potensiaalide vahe 1- 2 ja vooluallika emj. algebralise summaga: U = 1 - 2 + Kui ahela osa on homogeene (ei sisalda vooluallikaid), siis toodud valemist järeldub, et pinge temal on võrdne potensiaalide vahede summaga ahela elementidel. Kuna tasakaalulises seisundis (alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis
..1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks.
..1,45 Vase eritakistus on 0,0172 mm /m. 1 m pikkuse ja 2 2 1,5 mm ristlõikepindalaga vaskjuhi takistus on ca 11,5 m. Takistuse R pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks G: Juhtivuse ühik on siimens (S). 1 1 G= 1S = R 1 Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks (kreeka väiketäht gamma): 1 = . Erijuhtivuse ühik SI süsteemis on S/m. Takistid ja juhtmed Takisti (resistor) on komponent, mis on tehtud selleks, et tal oleks teatud suurusega takistus. Pane tähele! Eristatakse mõisteid takistus, mis on 9 omadus, ja takisti, mis on selle omadusega ese. Takistid ja muud komponendid ühendatakse oma- vahel juhtmetega. Juhtmed on väikese takistusega juhid. Takistust juhtmete üleminekukohtades, näiteks pistikus, nimetatakse ülemineku- takistuseks.
· Relvastus · Relvad · Laskemoon · Kosmosetehnika · Satelliidid · Süstikud · Tuumatehnika · Tuumareaktorid · Tuumareaktorite osad · Lennundusseadmed · Lennuk · Helikopter · Ravimitööstus ja biomeditsiin · Vaktsiinid · Ravimid · Mikroelektroonika · Takistid · Transistorid · Arvutitööstus · Tarkvaratööstus · Programmid · Riistvaratööstus · Telekommunikatsiooni ja sidevahendite tootmine · Antennid · Kosmeetikatööstus · Kreemid · Geelid · Botox · Teadusaparatuur · Diagnostikavahendid · Optikaseadmed
Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel võib neid olla ka kaks või enam. Videokaardi mikroprotsessor vähendab arvuti keskprotsessori töökoormust. Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks. Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakopmponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada. Operatiivmälu on reeglina ajutise
Vahelduvoolu muutuva sageduse tõttu tekkib juhtmes pinnaefekt. Pinnaefekti tõttu suureneb juhtme takistus. Juhtme takistust vahelduvvoolule nimetatakse aktiivtakistuseks. Tähistatakse r. r>R Sagedustel kuni 70 Hz on aktiivtakistus praktiliselt võrdne oomtakistusega. Aktiivtakistus Aktiivtakistuses eraldub energia ainult soojusena. Aktiivtakistusega tarvitid, mille induktiivsus ja mahtuvus on tühised: hõõgpirn, küttekehad, juhtmed, takistid, reostaadid jm. Aktiivtakistusega vooluringis on Ohmi seadus kujul: . Ahela aktiivtakistusel eraldunud võimsust nimetatakse aktiivvõimsuseks. Aktiivvõimsuse mõõtühik on 1 vatt. Tähis W. Ülesanne Võrgust pingega 230V toidetakse küttekeha võimsusega 2000W. Leida küttekeha vool ning 3 h jooksul tarbitud elektrienergia. Induktiivtakistus Ühendades vahelduvvoolu ahelasse mähise, tekkib selles vool, mis sõltub nii
Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 5 OT WHEATSTONE’I SILD Töö eesmärk: Töövahendid: Takistite ja nende ühenduste takistuse Mõõteskaalaga potentsiomeeter, takistussalv, määramine. nullgalvanomeeter, alalispingeallikas, lüliti ja mõõdetavad takistid. Skeem 1. Töö teoreetilised alused 2. Töö käik 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt töökohal olevale joonisele. Kasutage takistina R takistussalve, mõõdetavate takistitena Rx juhendaja poolt antud takisteid ja harus ACB potentsiomeetrit. 3. Võrrelge töökohal antud joonist joonisega 5.1
Reguleeritav kondensaator C4 ja pool L1 moodustavad võnkeringi, mis toodab kõrgsagedus signaali. Kondensaator C4 on reguleeritav, seda muutes on võimalik saada väljundsignaalile erinevaid sagedusi. Kui Q1 töötab, siis võnkering alustab tegevust ja annab välja VHF signaali. Võnkering kontrollib saadetavat sagedust, mida edastatakse kindla pingega otsilloskoopi. 10 Takistid R1 ja R2 aitavad tagada vajalikke tingimusi skeemi kriitilstes punktides. R1 suurus peab olema valitud nii, et ta ei takistaks voolu minekut transistorisse. R3 on selleks, et piirata emitteri voolu vooluringis. C1 tuleb reguleerida vastavlt soovitud sagedusele. Antenn edastab segaja poolt tekitatud signaali. 5. Kokkuvõte Ainetöö kõik vajalikud punktid on täidetud, ning mõõtmise tulemused on fikseeritud. Spice’i tulemused ei lange täiesti kokku
Nagu näha pinge tõstmisel, jääb väljundpinge suhteliselt samaks ehk stabilisaator töötab. 12 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 Kokkuvõtte Selle ja eelmise tunniga sai omandatud väga palju uusi teadmisi kuidas elektroonilised detailid nagu takistid ja dioodid oma vahel töötavad ning kuidas luuga algelisi alaldeid ning ka saime valmis ühe stabilisaatori. Minu jaoks ei ole keeruline teha skeemi järgi praktiline asi valmis kuna oman piisavalt loogilist mõtlemist kuid need olid alles ka algelised ja väga väiksed võrreldes skeemidega mis me hakkame tulevikkus loodetavasti kokku puutuma. Minu jaoks on sellised asjad väga huvitavad ning ka seepärast ei hakka mul tundide ajal igav ja alati ootan innuga uut ülesannet.
H indikatsioon ja signalisatsiooni seadmed (hääl ja valgussignaaliga seadmed, indikaatorid) K relee, kontaktor, magnetkäiviti (voolu, pingerelee, termorelee, algrelee) L induktiivsus, drossel (luminifoorvalgusti drossel) M Mootorid, alalisvoolu ja vahelduvvoolumootor. P mõõteseadmed (näititavad, registreerivad mõõteseadmed, loendurid, kellad) Q väljalülitaja ja lahtise ühenduskoha tekitajad jõuahelates (automaatlülitid, lahtiühendajad) R takistid (resistor) (takistid, polentsiomeeter, varistarid, termotakistid) S juht, signaal ja mõõteahelate kommuteeriv seade (lülitid, ümberlülitid, erinevatele mõjuritele reageerivad lülitid ) T transformaatorid, autotrafod (voolu ja pinge trafod, stabilisaatorid) U sideseadmetes elektrilisi signaale muundavad seadmed (modulaatorid, demodulaatorid, invertorid, sagedusmuundurid, alaldid) V Pooljuhid ja vaakumseadmed (elektronlambid, dioodid, transistorid, stabilisaatorid )
vähenenud 3 dB, võrreldes võimendusteguriga madalal sagedusel. Ühikvõimenduse e transiitsagedus f1 on sagedus, mille korral võimendusteguri moodul on võrdne ühega. f1 = (1...1000) MHz Väljundpinge kasvukiirus vu on väljundpinge suurim muutumise kiirus diferentspinge hüppelisel muutumisel. vu = (0,5...150) V/s Integraallülitused Integraallülitus on mikroelektroonikaseadis, mis koosneb passiivelementidest (takistid, kondensaatorid), aktiivelementidest (dioodid, transistorid) ja nendevahelistest ühendustest. Analooglülitused kasutavad pidevaid signaale ja muudavad nende parameetreid. Näiteks: operatsioonivõimendi, alaldid, stabilisaatorid, jne. Iseloomulik on see, et integraallülituses on elemendid lahutamatult seotud ja elektriliselt ühendatud nii, et moodustavad ühtse terviku. Töödeldava signaali järgi jagunevad integraallülitused analoog- ja digitaallülitusteks.
annaabi.ee 
