perioodiliselt. 2. Elektromagnetvõnkumiseks nim elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodilistelt toimuvat muutumist. 3. Vabavõnkumine võnkesüsteem jäetakse ,,omapead". Võnkeperiood ja sagedus sõltuvad vooluringi R, Rc ja Rl-st. Võnke amplituud väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv. 4. Isevõnkumine- vooluringis on alalisvooliallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse energiakaod võnkesüsteemis. Võnke amplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu. 5. Sundvõnkumine vooluringis on vahelduvvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse võnkesüsteemis energiakaod. Võnkeamplituud ei muutu ajas nin võnkumine on sumbumatu. 6. Lihtsaimat süsteemi, milles saavad toimuda elektromagnetilised vabavõnkumised nim võnkeringiks. Ideaalses võnkeringis toimuvad elektri ja magnetvälja energiate
soodes. Elupaigaks on talle enda valmistatud või teiste loomade vanad urud, õõnsad kännud, mahalangenud puutüved jne. Karihiired on tüüpilised kiskjad, kes söövad kõike millest jõud üle käib. Peamise osa nende toidus moodustavad siiski mitmesugused putukad ja nende vastsed. Nad söövad ööpäeva jooksul rohkem kui ise kaaluvad. Kiire ainevahetus on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks. Väikeste mõõtmete tõttu on karihiirtel energiakaod suured ja seetõttu peavad nad palju sööma, et elus püsida. Ilma toiduta ei suuda nad elus püsida kauem kui ühe ööpäeva. Sigivad nad aprillist septembrini. Selle aja jooksul toovad nad ilmale 2...3 pesakonda. Poegi on tavaliselt 7...9. Vastsündinud pojad on paljad ja pimedad. Silmad avanevad neil 18 päevaselt. Noored iseseisvuvad kuuvanuselt. Elavad kuni poolteist aastat. Väike-karihiire vaenlasteks on praktiliselt kõik röövlinnud ja -loomad
3. Isolaatsiooni materjalid tahked, vedelad ja gaasilised isoleermaterjalid: Kumm, puu, paber, klaas, portselan, trafo õli, õhk 4. Kaarekindlad (elektrikaar) - need materjalid peavad taluma kõrget temperatuuri ja nendeks on näiteks keraamika kuumus kindlad plastmassid Energiakaod elektriaparaatides 1. Millised elektriaparaadite töötades tekivad tema voolujuhtides ja magnetahela osades, isolatsioonis ja konstruktsioonielementides energiakaod, mis muutuvad soojuseks 2. Millest tingitud sellest ühe ja sama voolujuhi takistus on alalisvoolu ja vahelduvvoolu korral erinev vahelduvvoolu korral on voolujuhi takistus suurem tänu pinnaefektile ja lähedusefektile. a. Pinnaefekti olemus seisneb järgnevas. Kui voolujuhti läbib vahelduvvool, siis tekitab ta vahelduvmagnetvälja, mille jõujooned sulguvad nii voolujuhi ümber kui voolujuhi sees
kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia kompenseerib aine jahtumisest tingitud energiakaod, seepärast tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Kristallilise aine sulamistemperatuur sõltub aineosakeste keskmisest potentsiaalsest energiast.
Allan Margus Elekter Elektrienergia tootmine Elektrienergiat toodetakse generaatoritega Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad ...
Tähis: (Fii)Ühik: 1 Wb (veeber)Põhivalem: kus (Fii) on magnetvoog, on pinna magnetinduktsioon on pinna pindala ja (beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.Transformaator ehk trafo on elektromagnetiline seade (elektrimasin), mis võimaldab muuta vahelduvvoolu pinget ja voolutugevust voolusagedust muutmata.Elektrialajaamades kasutatakse trafosid. Suurim probleem elektrienergia ülekandmisel elektrijaamast kodutarbijani on energiakaod. Mida suurem on vool, seda suurem on soojuskadu. Alajaamas võimendatakse pinget trafode abil ja enne tarbijani jõudmist alaldatakse. Suurtes kõrgepinge liinides on pinge mõnisada kV. Generaator seade mingi aine, energia või info tootmiseks. Liigirohkeim on elektrigeneraator.Dünamomeeter jõumõõtur, mõõteriist jõu või jõumomendi määramiseks. Tööpõhimõtte järgi eristatakse mehaanilisi, hüdraulilisi ja elektrilisi dünamomeetreid. Osad: jõumuundur, ülekanne, näidisosa
Pinget tõstva trafo ehitus, tema ülesanne Pinget tõstvas trafos on sekundaarmähises rohkem keerde kui primaarmähises. Sellega vähendatakse voolutugevust, mis omakorda vähendab elektrienergia kadu. Pinget madaldava trafo ehitus, tema ülesanne Pinget madaldavas trafos on primaarmähises rohkem keerde kui sekundaarmähisel. Sellega kohandatakse pinge sobivaks enne tarbjani jõudmist. Elektrienergia ülekande põhimõte Tõstetakse pinget, mille käigus soojuslikud energiakaod on väikesed. Elektromagnetlainete skaala(mis on selle aluseks) Elektromagnetlainete skaala koostamisel on võetud aluseks nende sagedus f või lainepikkus . Elektrienergia tootmine Erinevad energialiigid muundatakse elektrienergiaks. Vahelduvvoolu voolutugevuse graafik - Trafo ehitus ja tööpõhimõte Trafo koosneb primaarmä hisest, sekundaarmähisest ja raudsüdamikust. Trafo töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel.
Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes salvestada, vaid tuleb kasutada otsekohe peale saamist, seepärast on vaja elektrienergiat üle kanda ka suurte kauguste taha. Elektrienergia transportimise oluliseks probleemiks on võrkude energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. 2.Elektrienergia ülekanne ja selle jaotamine: Elektrienergiat toodetakse, edastatakse ja tarbitakse tänapäeval suurtes ühtse tervikuna toimivates ühendelektrisüsteemides. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad
=R/2L 12. Sumbuvuse logaritmiline dekrement-võnkumise amplituudi ja temale järgneva amplituudi suhte logaritm, iseloomustab sumbuvust ühe perioodi ulatuses. 13. Ajakonstant-ehk relaksatsiooniaeg on aeg mille jooksul võnkeamplituud väheneb e korda, sõltub amplituudist. Mida suurem on relakatsiooniaeg, seda aeglasemalt võnkumised sumbuvad. Hüvetegur- iseloomustab sumbuvust energeetilisest, "kaotsiläinud" energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Q=*N e , kus Ne on aja jooksul sooritatud võnkumiste arv. Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Kahaneb ajas eksponentsiaalselt nagu amplituudki. 14. Iseloomustage võnkeringis toimuvate protsesside võimalikke reziime. 3 võimalikku: <0 (vabad sumbuvad võnkumised), =0 (aperioodilised protsessid), >0 (superaperioodiline ehk ülesummutatud reziim). 15
Kordamine 1. Mõisted: Vahelduvvool- elektrivool, mille korral voolutugevus perioodiliselt muutub. Reeglina muutub selle juures ka voolu suund Alalisvool- vool, mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Voolutugevuse ja pinge hetkväärtus voolutugevuse või pinge väärtus antud ajahetkel. Voolutugevuse ja pinge amplituud väärtus- voolutugevuse või pinge maksimaalne väärtus. Sagedus- võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete või impulsside arv ajaühikus. Periood- aeg, mis kuulub ühe võnke tegemiseks. Faasijuhe- juhe, millel on olemas perioodiliselt muutuv pinge. Nulljuhe- juhe, millel pinge maa suhtes puudub. Maandus- Induktiivtakistus- elektritakistus, mis esineb vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti. induktiivsus- vooluringi omadus tekitada magnetvälja. Mahtuvustakistus- elektritakistus, mis esineb siinuselise vahelduvvoolu korral ja mida põhjustab takisti mahtuvus. Liinipinge- kahe faas...
Elektromagnetid Elektromagneteid kasutatakse mitmesugustes elektriaparaatides nende kinemaatilise osa käivitamiseks (näiteks kontaktorid, elektromehaanilised releed jne.) aga sammuti ferrummagneetiliste detailide kinnitamiseks või haaramiseks (lihvpinkide elektromagnetilised lauad, tõstemagnetid) ja mitmesugustel muudel eesmärkidel (elektromagnetilised pidurid, sidurid, magnetklapid jne.). elektromagneti põhiosaks on magnetahel. Magneahelaks nimetatakse detailide kogumit, milliseid läbib magnetvoog. Magnetahela osadeks on ka õhupilud magnetahela osade vahel. Magnetahelad võivad olla: 1) mittehargnevad, 2) hargnevad 1) 2) Elektromagneti pooli läbiv vool tekitad magnetmotoorjõu (mmj), mis omakorda on magnetvoo tekke põhjuseks. Magnetvoog läbib õhupilu (kui see on olemas) ning teised magnetahela osad, millistel on erinev magnetiline takistus. Ankru liikumisel muutuvat õhupilu nimetatakse ...
sirgjoonelisest levimisteest ning nende paindumist tõkete taha. Interferents Lainete liitumine, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Selle tulemus on määratud käiguvahega, mis on võrdne algselt samas faasis olnud lainete poolt liitumispunkti jõudmiseks läbitud teepikkuste vahega. Sarnasus: Difraktsioon ja interferents tulevad seda paremini esile, mida väiksemad on avad või tõkked lainete teel. 4. Millest on tingitud energiakaod reaalses liinis? Energiakadusid liinis põhjustavad juhtmepaari takistus R ja juhtivus G. Liini aktiivtakistus R koosneb ahela juhtmete takistusest ja sellele liitub lisatakistus, mis on tingitud kadudest ümbritsevates kaabli metallosades 5. Milles erinevad Fraunhofferi ja Fresneli difraktsioonide vaatluse tingimused Eristatakse Fresnel´i ja Fraunfhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt
Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt. roostevaba teras *Alumiinium sulamid duralumiinium *vasesulamid pronks Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Keemilistes vooluallikates kasutatakse keemilise reaktsiooni energia ära palju täielikumalt kui näiteks soojuselektrijaamades, kus esinevad paratamatultküllaltki suured energiakaod energia mitmekordsel üleviimisel ühest vormist teise. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nimetatakse kütuseelementideks. Eriti otstarbekas on nn. vesinik- hapnikelement, milles saadakse elektrienergiat vesiniku ja hapniku vahelises reaktsioonis. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks.
|Vool ahelas ei katke järsku, sest voolutugevuse vähenedes indutseerib muutuv magnetväli pööriselektrivälja, mis püüab voolu säilitada. | Vool hakkab vähenema ja kondensaator laadub ümber. | Vool katkeb. Kondensaator on ümber laadunud. | Uuesti. || Vabavõnkumiste omavõnkesagedus sõltub pooli induktivsusest ja kondensaatori mahtuvusest. Omavõnkumiste periood leitakse Thomsoni valemiga: T=2LC. Pooli ja ühendusjuhtmete takistuse tõttu eraldub võnkeringis soojust, seega esinevad energiakaod ja võnkumine lakkab kiiresti. Sumbumise vältimiseks tuleb energiat perioodiliselt juurde anda (sundvõnkumine). Seda tehakse näiteks raadiosaatjates, kus võnkeringe kasutatakse. Elektromagnetlainete tekitamine. Elektri -ja magnetväli on teineteisega lahutamatult seotud. Muutuv magnetväli tekitab ruumis elektrivälja ja muutuv elektriväli magnetvälja. Kumbagi neist muutuvatest väljadest pole võimalik omaette tekitada. Seepärast nimetatakse lahutamatult seotud elektri- ja
Neutraaljuht on kolmefaasilises süsteemis vajalik seepärast, et ta tasakaalustab mittesümmeetriat. Tarviti on sümmeetriline kui tema kõik kolm faasi on täpselt ühesuguselt koormatud. Selleks et tarbijat muuta sümmeetriliseks üritab neutraaljuht muuta faaside takistusi võrdseks. Selleks ühendatakse tarbijaga kondensaator, et kompenseerida reaktiivtakistust (tekitab mahtuvusliku takistuse, mis lahutatakse induktiivsest takistusest) 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse tekivad energiakaod, mis põhjustatud juhtmete eritakistusest, mis omakorda oleneb pikkusest. Et pingelangu vältida võib suurendada juhtmete läbimõõtu või suurendada pinget....viimane on mõttekam - kõrgepingeliinid. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust?
Vahelduvvool Saamine Litsaim generaator koosneb magnetpooluste vahel pöörlevast raamist, mille otstele on kontaktrõngad, rõngaste vastu surutud harjade kaudu juhitakse vool tarbijani. Kui raam teeb ühe täispöörde, siis teevad vabad laengud ühe võnke. Standardne vahelduvpinge: pinge max (amplituud) väärtus Um= 311V pinge hetkväärtus u muutub pidevalt -311V....311V pinge keskväärtus Uk=0 pinge efektiivväärtus U= Um/(ruutjuur)2= 220V -311 kuni +311 siinuseliselt muutuv vahelduvpinge paneb hõõglambi sama heledalt põlema kui 220V alalispinge e. soojustoimed on võrdsed. Eelised *transformeeritav (trafode abil) *lihtsamad, odavamad, töökindlamad masinad *toodetakse 3 faasiliselt (energia parem jaotumine) Vahelduvpinge tekitab tarbijas vahelduvvoolu. Im- max väärtus i- hetkeväärtus I- efektiivväärtus Takistused vahelduvvoolu ahelates 1)Aktiivtakistus R- omavad vooluringi osad, kus el.energia muutub soojuseks, keemiliseks energiaks, meh.tööks....
arvuliselt avaldub kujul Il = 3 If 21. Milleks on kolmefaasilises süsteemis vajalik neutraaljuht? Kui neutraalpunkt on ühendatud neutraaljuhtmega, siis on tegemist maandamata süsteemiga. Kui neutraalpunkt ei ole ühendatud neutraaljuhtmega, on tegemist maandatud süsteemiga (neutraalpunkt on nullpunkt). Seega neutraaljuht kolmefaasilises süsteemis on vajalik pinge maandamiseks. 22. Millest tekivad energiakaod elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse? Energiakaod tekivad põhjustatuna takistitest. Takistid on näiteks trafodes, nende mähistes ning samuti ka elektrijuhtmetes. Erinevad takistid kokku tekitavad umbes 15 20 % energiakao elektrienergia ülekandmisel generaatorist tarvitisse. 23. Miks magnetelektriline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge keskväärtust, aga elektromagnetiline mõõteriist mõõdab vahelduvpinge efektiivväärtust?
Näeme, et hüvetegur on seda suurem, mida rohkem võnkeid jõuab süsteem teha, enne kui amplituud kahaneb e korda. Tutvusime kolme sumbuvaid võnkumisi iseloomustava karakteristikuga. Need on sumbuvustegur β , sumbuvuse logaritmiline dekrement Λ ja hüvetegur Q , mis on kõik omavahel seotud. Kui β ja Λ iseloomustavad võnkumiste sumbuvust amplituudi kahanemise seisukohast, siis Q iseloomustab sumbuvust energeetilisest, “kaotsiläinud” energia seisukohast (mida väiksemad energiakaod, seda suurem hüvetegur). Antud katseseadmes tekitatakse võnkeringis võnkumisi lühiajaliste pingeimpulssidega. Selleks kasutatakse generaatorit, mis tekitab impulsse sagedusega 50Hz. Iga impulsi korral toimub kondensaatori laadumine, kahe impulsi vaheajal (0,020s) aga toimuvad võnkeringis vabad võnkumised. Nende võnkumiste jälgimiseks antakse pinge kondensaatorilt C ostsillograafi Y sisendile (joonis 10.4). Ostsillograafi laotusgeneraatori sagedus
Elektrivoolu töö valemi A = I U t kohaselt kulgeb kõrge pinge U korral liinis suhteliselt nõrk vool I. Joule'i Lenzi seaduse Q = I2 R t põhjal on siis suhteliselt väikesed ka soojuslikud energiakaod. Seetõttu tästetakse elektrijaamas trafode abil pinget ning enne energia jõudmist tarbijani madaldatakse pinge alajaamades trafode vahendusel sobiva väärtuseni. Ülesanne: Elektrijaama generaatori nimipinge on 13,2 kV ja nimivõimsus 66 MW. Elektrijaamast tarbimisrajooni viiva elektriliini takistus 2 . Leiame soojusliku
Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid,
Nimi HÜDROELEKTRIJAAMAD RÜHMATÖÖ Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Mehaanikateaduskond Õpperühm: ET-11 Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakuj...
sumus samuti palju suurem madalama pingega liinide omast. Seetõttu on kõrgem pinge õigustatud ainult siis, kui tõesti on vaja edastada suu- ri energiakoguseid. 3. Madalpinge 240/400 V (USA-s 120/240 V), mis on enamasti lõpptar- bimise pingeks − ei sobi suurte energiakoguste edastamiseks kauge maa taha. Majanduslikult sobib selline pinge ainult elektrienergia ko- halikuks jaotamiseks mitte kaugemale, kui kuni 0,5 km. Suuremate kauguste korral energiakaod, pingekaod ja seadmete maksumus luba- matult suured. 4. Pinge muutmine on kulukas, moodustades olulise osa kogu elektri edastuse tsüklis. Seega tuleks kasutada võimalikult vähe erinevaid ni- mipingeid. 5. Majanduslikult on elektrienergiat ökonoomsem toota väga suurtes ko- gustes. Vaatamata hajutatud tootmise propageerijate väidetele annab elektri suurtootmine olulisel määral nn mastaabisäästu /economy of
juhtme kaudu. Elektrienergia ülekanne: Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes salvestada, vaid tuleb kasutada otsekohe peale saamist, seepärast on vaja elektrienergiat üle kanda ka suurte kauguste taha. Elektrienergia transportimise oluliseks probleemiks on võrkude energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist. Üldjuhul esinevad võnkeringis energia kaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist.
c 10 Prügilagaasi kogumine Prügilagaasi kogumine Prügilagaasi kasutamine Energiakasutus • Kombienergia (elekter ja soojus) 50% • Ainult elekter: 30% • Energiakaod on suured • Vilets, et soojuse jaoks ei ole turgu ja keegi seda ei taha • Prügilad asuvad tarbijast eemal • Gaasitehase jaoks on vaja teada gaasitoodangut m3/h • Põletamine ei ole mõttekas, kui gaasi tuleb vähem kui 50 m3/h • Gaasi tungalpõletus ei ole mõttekas, kui seda on alla 35 m3/h
ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul...
tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil.[1] Elektrijaamades toodetud elektrienergiat ei saa suurtes kogustes salvestada, vaid tuleb kasutada otsekohe peale saamist, seepärast on vaja elektrienergiat üle kanda ka suurte kauguste taha. Elektrienergia transportimise oluliseks probleemiks on võrkude energiakaod. Kuna ülekandekaod on väiksemad kõrgemate pingete kasutamisel, siis kasutatakse transpordiks kõrget pinget, mida tarbija poole järjest alandatakse. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Võnkering koosneb kondensaatorist ja selle katetega ühendatud induktiivpoolist.
· Transformaator, ülekandesuhe (+ energia ülekande reegel ja põhjendus, skemaatiline joonis) Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Ülekandesuhe ideaalse (energiakadudeta) trafo korral võrdub primaarpinge ja sekundaar- pinge suhe mähiste keerdude arvu suhtega. Elektrienergia ülekandmisega kaasnevad energiakaod. Et need on kõrgema pinge puhul väiksemad, kasutataksegi kaugülekandevõrkudes kõrgepinget; tarbijale lähenemisel pinget järjest alandatakse. · Keemilised vooluallikad (+ idee selgitamine) Keemilised vooluallikad koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektoodide vahet täitvast elektolüüdist. Need muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. (nt. Batareid, akumulaatorid (plii-, leelisakud), kütuse element) 14.Elektromagnetlained ja geomeetriline optika
Tellija lähteülesanne peab määrama nõuded sisekliimale, muuhulgas temperatuuri kestvusgraafiku lähtetingimused. 42 21 ... Energiakontseptsiooni muutumine hoonetes 43 3. SOOJUSKAOD JA ENERGIASÄÄST 44 22 ENERGIAKAOD ENERGIAKAOD HOONEST on erinevatel hoonetel erinevad. Toimuvad läbi: pinnasel põrandate sisekandeseinte ja -vundamentide väliskandeseinte, sokli ja vundamentide mittekandvate välisseinte külmasildade piirdeelementides välisuste ja akende katuslagede ja katuse sooja tarbe- ja hetivee läbi ventilatsiooni / infiltratsiooni
Molekulaarjõud vähenevad temperatuuri tõustes, s.t viskoossuse kahanedes. Teiselt poolt, temperatuuri tõus tähendab molekulide soojusvõnkumisenergia suurenemist, mille tagajärjel dipoolide orienteerumine elektriväljas raskeneb. Dipoolsete molekulide orienteerumine elektriväljas on seotud sisehõõrdumisega ja energiakadudega, mille tagajärjel dielektrikus eraldub soojus. Temperatuuril, millel viskoossus on väga suur, dipoolid ei suuda orienteeruda ja orienteerumisega seotud energiakaod puuduvad. Kõrgematel temperatuuridel on aga viskoossus vähenenud sedavõrd, et dipoolid saavad orienteeruda praktiliselt ilma sisehõõrdejõudusid ületamata. Ilmselt on mingil vahepealsel temperatuuril dipoolpolarisatsiooni kaod suurimad. Dipoolpolarisatsiooni hinnatakse tavaliselt nn. relaksatsiooniajaga, s.o ajaga, mille jooksul dipoolsete molekulide orienteeritus elektrivälja suunas väheneb soojusvõnkumiste tagajärjel e korda (s.t 2,7 korda). Dipoolne polarisatsioon
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja kõvadeks. Magnetiliselt pehmetel materjalidel on väike Hc (kitsas hüstereesisilmus) ja suur magnetiline läbitavus r. Magnetiliselt kõvadel materjalidel on suur Hc (lai hüstereesisilmus) ja väiksem magnetiline läbitavus. Vastavad hüstereesisilmused on esitatud joonisel 4.4. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode, elektromagnetite ja poolide südamikud). Kuna vahelduvas magnetväljas esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu südamikus, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale. 1) Puhas raud. Ülipuhta raua r = 1430000, see on peaaegu suurim võimalik. Tehniliselt puhtal raual ainult 7000. Kuna Fe eritakistus on suhteliselt väike, kasutatakse teda peamiselt püsiva magnetvoo juhina. Vahelduvas magnetväljas on suured kaod pöörisvoolude näol. 2) Elektrotehniline lehtteras
Tema positiivsus/negatiivsus sõltub eelkõige päikese kõrgusest. Suvisel ajal muutub positiivseks, kui päike on jõudnud 10- 15 kraadi kõrgusele. Ning õhtul, kui päike laskub samale kõrgusele muutub ta negatiivseks. Kuna talvisel ajal on enamasti lumekate muutub ta positiivseks hiljem. Aga talvisel aja ei pruugigi ta üldse positiivseks minna. Kõige väiksem kiirgusekaotus on detsembris (pilves ja madalad pilved) pinnakatte tõttu. Suvel, kus on selge taeva osakaal suurem on energiakaod suured. Kasvuhooneefekt! Atmosfääris on peamine pikalainelise kiirguse neelajateks osoon, veeaur ja süsihappegaas. PINNASETEMPERATUUR Pinnase termilised karakteristikud need suurused, mille kaudu me pinnase omadusi iseloomustame. Kõik pinnad ei soojene ühtmoodi. Neid erinevusi iseloomustataksegi selle suurusega. 1. Pinnase ruumerisoojus soojuse hulk, mis on tarvis anda ühele ruumala ühikule
1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suu...
Võnkering On induktiivpoolist L ja kondensaatorist C koosnev elektriahel. Kui tahame, et võnkumine jõuaks kaugele, peame sageduse suureks tegema. Vaba elektromagnetvõnkumine Kui kondensaator hakkab tühjenema ja tekitab induktiivpoolis muutuva voolu. Kui kondensaator on tühjenenud siis vool ei lakka, vaid laadub kondensaator uuesti, kuid vastupidiselt eelnevaga. Tekib elektromagnetiline vabavõnkumine, mis on sumbuv ja harmooniline. Üldjuhul esinevad võnkeringis energiakaod: soojuslikud kaod voolu tõttu, elektrivälja hajumine kondensaatori plaatide vahelt, magnetvälja hajumine poolist. Energia kadude tõttu on elektromagnetvõnkumised võnkeringis sumbuvad. Thomsoni valem Võnkeperiood on võrdeline ruutjuurega induktiivsusest ja mahtuvusest. T = 2 L C L- võnkeringi induktiivsus, C- võnkeringi mahtuvus (=sqrt1/LC) Elektromagnetiline isevõnkumine Võib tekkida võnkeringis kuhu antakse perioodiliselt energiat juurde
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest aspektist, kuidas põlemine toimub, mis põleb ja kustutab. Leida vastus küsimustele, kas tuli saab vee all põleda ja kuidas põleb tuli ilma gravitatsiooniväljata. 3 1. Pilved Pilved on kolloidsed süsteemid, mis koosnevad õhus hõljuvatest väikestest veepiisakestest, jääkristallidest või kõige sagedamini ...
kus N_1 ja N_2 on vastavalt primaar ja sekundaarmähise keerdude arv; U_1 ja U_2 primaarpinge ja sekundaarpinge; I_1 ja I_2 primaarvool ja sekundaarvool. Ideaalne trafo kus P1 trafosse siseneva võimsuse hetkväärtus, P2 trafoga muundatud võimsuse hetkväärtus. Reaalse trafo energiakaod ja kasutegur Reaalses trafos tekivad võimsuskaod mähistes ja südamikus. Mähistes tekivad vaseskaod ja südamikus rauaskaod. Kaovõimsusest tingitud kaoenergia muundub trafos soojuseks. Vaseskao võimsust väljendab valem kus I1 ja I2 voolud primaar ja sekundaarmähises, r1 ja r2 nende mähiste aktiivtakistused. Trafo kasutegur: kus
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatu...
kestuseks on samuti võetud 10 minutit. Lülituste arv tunnis on 30, 60, 120 ja 240 ninh töötamiskestus E=15, kohta või operaatorite kästluste edasi andmiseks. Signalistasiooni seadmed annavad valgus- või helisignaali. 25, 40, 60%. Energiakaod käivitamisel ja pidurdamisel sõltuvad inertsitegurist. Koormuslikul talitlusel S6 Kaugjuhtimisel kasutatakse täiendavat mingit lisasidekanalit. Kaitse hoiab ära rikked või tekkinud rikete vahelduvad tööperioodid tühijooksuga, elektrilises pidurduses reverseerimisega või töötamisega mitmel
· Vee vertikaalne liiikumine võib rohkem orgaanilist ainet kui maismaa. transportida planktonit sügavale, kus pole Teisproduktsioonil tähtsus töönduslikult. valgust. Pidev segunemine häirib Töönduslikust produktsioonist ca 90% fütoplanktonit ja massarengut ei teki (ei tuleb merest ja sellest 85% on kalad. teki õitsengut). Peruu, Jaapan, Norra, Island, USA, Energiakaod ainevahetusele on suuremad Kanada, Venemaa, India, Hiina- väiksematel isenditel. kalapüügile orienteerunud maad. Heeringalised, tursalised, meripuugilised, Sekundaarproduktsioon lestalised-peamised. Vaalapüügist 70% Antarktikas. · Esmane produktsioon on harva
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kun...
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikku...
Selleks, et erineva suuruse ja kuluga radiaatoreid omavahel võrreldavaks teha, tuleb küttekeha enne küttekulujaoturi paigaldamist kataloogi järgi ära hinnata. Igale radiaatorile kujuneb oma hindamistegur. Erinevalt veearvestuse põhimõttest ei teki küttekulu jagamisel nn puudujääki, sest elanike vahel jaotatakse ära kogu majja sisenenud soojusenergia hulk. Loomulikult tahaksid kõik elanikud maksta ainult selle soojusenergia eest, mis nad oma korteris tarbivad. Paraku esinevad energiakaod ka koridorides, küttepüstikutes ja liinides ning needki kulud tuleb elanikel ühiselt katta. Samuti on teada, et hoone äärmiste korterite soojustarve 1 m3 kohta on palju kõrgem kui keskmistel korteritel. Nendel põhjustel jaotatakse elamu küttekulu kahte ossa: tarbimisest sõltuvaks ja tarbimisest sõltumatuks. Tarbimisest sõltumatu kulu tekib ka siis, kui korteris normaalset tarbimist ei toimu. Selle osaga kaetakse üldised kütteenergia
Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on...
Mitmed keraamilised materjalid (ferriidid) on ferrimagneetikud. Magnetmaterjalid jaotatakse magnetiliselt pehmeteks ja magnetiliselt kõvadeks. Erinevus on hüstereesisilmuses. Magnetiliselt pehme materjali hüstereesisilmus on kitsas (joon 11-9a), neil on suur ja väike Hc. Magnetiliselt kõvadel (joon 11-9b) on väiksem , aga suur Hc. Magnetiliselt pehmeid materjale kasutatakse vahelduvas magnetväljas (trafode ja poolide südamikud jne). Kuna esinevad energiakaod pöörisvoolude tekkimise tõttu, siis eelistatakse suurema eritakistusega materjale. Kasutatakse järgmisi materjale: 1) Ülipuhas raud tal on ülisuur : max = 1430000 H/m. Väikese tõttu kasutatakse ainult püsiva magnetvoo juhina. 2) Elektrotehniline lehtteras: sisaldab 4% Si, mis suurendab eritakistust. Kasutatakse isoleeritud lehtede kihina, mis takistab pöörisvoolude tekkimist. 3) Permalloidid Fe ja Ni sulamid. Paremate omadustega, kuid kallimad.
pooljuhtivad magnetmaterjalid) või ei sobi üldse orienteerimine elektrivälja mõjul. Polariseeruvad nii antud klassifikatsiooni (piesoelektrikud, elektreedid, neutraalsed kui ka polaarsed materjalid. vedelkristallid jne.). Neutraalsetes dielektrikutes nihkuvad eri- Dielektrikutel (isoleermaterjalidel) peab olema nimelised laengud aatomis ja molekulis vastas- suur elektritakistus, väikesed energiakaod, suur suundades ning positiivse ja negatiivse laengu kesk- elektriline tugevus, küllaldane temperatuuri- ja med enam ei ühti. Nihkumine on seda suurem, mida niiskuskindlus, samuti mehaaniline tugevus. suurem on rakendatud elektrivälja tugevus. Polaar- Juhtidel peab olema sobiv eritakistus (väike ses dielektrikus paiknevad dipoolid soojusliikumise juhtmematerjalidel, suur takistusmaterjalidel), tõttu kaootiliselt
5 -- A nihkus tagasi, B edasi, C tagasi, D edasi. 16 Võnkumiste levik osakeste vahelise jõu mõjul. Nihkunud osakesed on tumedamad, noolekesed näitavad jõudusid. Pärast mõnesid võnkeid selline süsteem tasakaalustub, kuna energiakaod on paratamatud. Iseasi on siis, kui võnkuv punkt saab energiat juurde, näiteks harmoonilise jõu allikalt. Sellisel juhul kandub võnkumine keskkonda ja tekib ruumis leviv lainetus. Laineks nimetame keskkonna osakeste võnkumist, kus võnkefaas sõltub allika kaugusest siinus (koosinus) funktsiooni järgi. LAINEVÕRRAND Lainevõrrand. Seega kirjeldab lainet valem kus on konstandid, väljendab aega ja on ruumikoordinaat. Suurust võib vaadelda
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
