Olustvere Teenindus ja Majandus kool Elektrikeevitus sulava elektroodiga (Referaat) Autor: Janno Kolk Juhendaja: Heino Kannel Olustvere 2016 1 Sisukord 1. sissejuhatus...............................................................................................................2 2. Elektrikeevitus.......................................................................................................3-7 3.kaitsevahendid …...................................................................................................8-9 4.Elektroodid...............................................................................................................9 5.Varraselektroodid käsikaarkeevituseks ….......................................................9-10 6.Keevitamine sulava elektroodiga e
Üldiselt keevitamisest Teemad: MMA-111: MIG/MAG-131-135 TIG-141 GAAS-311 Kaitsevahendid Keevitustarvikud Teraste keevitatavus DEformatsioon keevitamisel Liited Keevitusasendid Keevisliidete kontrolli meetodid Keevitusvead-puuduste kõrvaldamine Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on
Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe. Näo ja silmade kaitseks kasutatakse kaitseprille ja keevitusmaske. Kaitseprille kasutatakse keevitatavate detailide töötlemisel nurklihvija ja meisliga ning slaki eemaldamisel. Keevitusmask kaitseb keevitaja nägu sulametallipritsmete ja ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on
Aivar Johanson Elektrikeevitus 2008 Sisukord Sisukord 2 Elektrikeevitus 3 Kaitsevahendid 4 Keevisliidete tüübid 5 Käsikaarkeevitus MMA 6 Käsikaarkeevituse tehnoloogia 7 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 8 Kaare süütamine 8 Elektroodi asend ja liikumine 9
tuleb ioniseerida. Saab tekitada: temp.tõstmine, UV vi röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus. Gaaslahendus: elektrivool gaasides. 15. Mis on sõltuv ja sõltumatu gaaslahendus? Sõltumatu gaaslahenduse liigid. Sõltuv: lakkab pärast välise ionisaatori mõju lõppemist. Sõltumatu: jätkub pärast ionisaatori mju lõppemist. Sõltumatu: Huumlahendus (hõrendatud gaasid, valgusreklaam, päevavalguslamp, JOONIS!!!), kaarlahendus(normaalrõhul, süsielektroodide vahel, valgustid, elektrikeevitus), Sädeluslahendus(lühiajaliselt tugevas elektriväljas, süüteküünlad, välk), koroonalahendus(laetud kehade teravike läheduses, Püha Elmu tuled) 16. Milline on pooljuhi ehitus, juhtivustüüp pooljuhis? Ehitus(vt vihikust), juhtivustüüp:elektron-aukjuhtivus 17. Lisandjuhtivus, doonorlisand ja aktseptorlisand, milline pooljuhi tüüp tekib, miks? Joonis. Lisandjuhtivus:pooljuhtide juhtivuse suurendamine lisandite abil; Doonorlisand: tekitab
keermesliite lahtivõtmine, murdunud poldi eemaldamine) Peale igat tööülessannet kontrollis mind juhendaja või teine tööline töökojas kes parasjagu asendas juhendajat. 4.3 Hammasrihma ja rihma rullikute vahetus Töö oli tehniliselt väga lihtne. Vahetamisel ei tekkinud mingeid raskusi. Veoauto on suur ja ligipääsevus on poole parem. Töö käis kiirelt. Tegutsesin vastavalt joonisele. 4.4 Keevitustööd(gaasikeevitus, elektrikeevitus, MIG-keevitus) Sain keevitada veoauto käru laudadele tugevamad kinnitused. 4.5 Rehvitööd(rehvivahetus, ratta tasakaalustamine, rattapoltide kinnitus) Enamus ajalt sain vahetada veoautode rehve, mis tundub küll lihtsam, kuid asjast aru saada on algul poole raskem. 4.6 Kliendile töö üleandmine Sain arendada oma suhtlus valmidust firma töötajate ehk autojuhtide peal, kellele rääkisin ära tehtud tööd. 4.7 Tellimuse vastuvõtt ja tellimuselehe koostamine(esmamulje ning kontakti
Põltsamaa Ametikool Keevitamise alused A2 Margo Pukki Kaarlimõisa 2009 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 1. Elektrikeevitus............................................................................................................3 2. Kaitsevahendid...........................................................................................................4 3. Keevisliidete tüübid....................................................................................................5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding)...........................................6 5. Käsikaarkeevituse tehnoloogia......
- elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektrigeneraatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia ülekandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nimetatakse energeetikaks.
omaduste määramine , kajalood . UV KIIRGUS · UV kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 400 nm . · Päikeselt maapinnale jõudma UV kiirguse hulk sõltub kellaajast , aastaajast , laiuskraadist , kõrgusest merepinnast , osoonikihi seisundist jne . UV KIIRGUSE ALLIKAD · Päike · Elavhõbe , luminestsents , halogeenlambid , kaasa arvatud solaarium · Elektrikeevitus · Laserid 11 · Arvutimonitorid UV KIIRGUSE MÕJU TERVISELE · Nahavähk · Naha ennaegne vananemine ja mitmesugused kosmeetilist laadi probleemid · Silmaläätse kae ja mitmesugused teised silmakahjustused · Immuunsüsteemi tegutsemisvõime mahasurumine . KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Ultraheli http://www.ut
6. UV KIIRGUS UV- kiirgus on elektromagneetiline kiirgus lainepikkuste vahemikus 40 - 400 nm. Eristatakse UV-A (320 400 nm), UV-B (290 320 nm) ja UV-C (40 - 290 nm) kiirgust. Päikeselt maapinnale jõudva UV kiirguse hulk sõltub kellaajast, aastaajast, laiuskraadist, kõrgusest, merepinnast, osoonikihi seisundist jne. UV kiirguse allikateks on päike, elavhõbe-, luminestsents-, halogeenlambid, kaasa arvatud solaarium, elektrikeevitus, laserid, arvutimonitorid. UV kiirguse mõju tervisele: tekitab nahavähki, nahk hakkab enneaegselt vananema ning mitmesugused kosmeetilist laadi probleeme, tekitab silmaläätse kaed ja ka teisi silmakahjustusi, ning halvendab immuunsüssteemi tegutsemisvõimet. 8 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas KOKKUVÕTE
Sissejuhatus Teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb elektrienergia tootmise, muundamise, jaotamise ja tarbimise küsimustega, nim elektrotehnikaks Elektrotehnika on teadus elektriliste nähtuste tehnilisest rakendamisest. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete temperatuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, telefoni- ja raadioside. Rahvamajandusharu, mille ülesandeks on elektrienergia tootmise tagamine, nim energeetikaks. Elektrienergiat on lihtne muundada meh või keem energiaks, soojuseks või valguseks ja suunata kaugel asuvatele tarbijatele Tänapäeva soojus- ja elektrijaama kasutegur on 55-60%. Võrreldes soojuselektrijaamadega on hüdroelektrijaamade kasutegur kõrgem 78-80%
3.1. Luksepatööd (keermestamine, plekikruvide valik ja paigaldus, keermesliite tegemine, kinniroostetanud keermesliite lahtivõtmine, murdunud poldi eemaldamine). 3.2. Luksepatööd (keermestamine, plekikruvide valik ja paigaldus, keermesliite tegemine, kinniroostetanud keermesliite lahtivõtmine, murdunud poldi eemaldamine). 3.3. Keevitustööd (gaasikeevitus, elektrikeevitus, Mig- keevitus). 3.4. Keevitustööd (gaasikeevitus, elektrikeevitus, Mig- keevitus). Min punkti Töö nimetus Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud Töökoht: Töö vastuvõtja: 4. Info otsimine Hinne
peab otste painutuse suurus võrduma seibi kahekordse paksusega. Kasutada võib neid kuni vetruvuse kadumiseni. Keevis ja neetliited Keevitamiseks nimetatakse metall detailide ühendamist nende kokkupuute koha kohaliku kuumutamise lassesse või sulasse olekusse, saadakse mittelahtivõetav liide. Keevisliidete kasutamine võimaldab säästa metalli, töömaht on väike, seda protsessi on võimalik mehhaniseerida, saadud liited on tihedad. Kasutusel on väga erinevaid keevitusi. Elektrikeevitus on kõige rohkem kasutusel. Neet liide Samuti mittelahtivõetav liide, lahti saab võtta neetide lahti raiumisel. Kasutatakse erinevate detailide ühendamisel. Enamasti kasutatakse neetimist siis, kui liited alluvad vibratsioonile (laevad, lennukid). Samuti peavad nad taluma löökkoormusi või on selline materjal mida ei saa keevitada. Needid valmistatakse pehmest terasest, alumiiniumist, vasest jne. Kasutatakse ümar poolpeit ja peitpea neete
Olmesoojak 1 5 5 Armatuuri painutuspink 1 4 4 Ketaslõikur 2 1 2 Trell 4 1 4 Ketassaag 2 1 2 Nuivibraator 2 1 2 Elektrikeevitus seade 1 7,7 7,7 Valvuri soojak 1 2 2 Veepump 2 1 2 Kokku 36,7 Tabelis 3 on eraldi väljatoodud objektivalgustuse võimsused. Tebel 3 Valgustite võmsus
teaduse ja tehnika ala elektrotehnikaga. Elektrotehnika areng algas üle saja aasta tagasi esimesest traat telegrafist ja esimestest algelistest elektrimasinatest, kuigi üksikuid elektrilisi nähtusi tunti juba Vanas - Kreekas. Kaasaegse elektrotehnika sünniajaks on 18. sajandi lõpuaastad ja 19. sajandi algus. Tänapäeva elektrotehnika hõlmab elektrienergia tootmise küsimusi, tema jaotamist ja peamiselt muundamist teisteks energia liikideks. Sai võimalikuks elektrikeevitus, elektrolüüs, kõrgete tempera- tuuride saamine, karastamine kõrgsagedusvooluga, samuti telefoni ja raadioside. Elektrienergia tootmiseks on vaja võimsaid turbiine ja elektri- generaatoreid, mida toodab elektrotehnikatööstus. Elektrienergia üle- kandmiseks suurte kauguste taha ja jaotamiseks tarbijate tehaste, sahtide, elamute jne. vahel, ehitatakse alajaamu ja elektriliine. Rahvamajandusharu mille ülesandeks on elektrienergia tootmise
Täidistraat 16; 21; Vahelduvvool 8; 12; 20; Vastakliide 6; Vastupolaarne alalisvool 8; 14; 17; ; Vertikaalõmblus 9; 10; 11; 14; 19; Ülekatteliide 6; 27 Kasutatud kirjandus 1. Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. "Valgus", Tallinn 1971 2. Keevitaja käsiraamat; Stepanov. V. "Valgus", Tallinn 1991 3. Elekterkeevitus; Rajasaar G , Sepp E. "Valgus", Tallinn 1982 4. Autode keevitamine MIG/MAG meetodil; Jansson T. 1996 5. Elektrikeevitus, Jansson T. 1996 6. Keevitusmaterjalid, Keevituse põhimõisted, Kaarkeevitus; Pakk V. Ametikoolituskeskus. 28
Ust avades jää alati selle varju. - võimalikust ohust inimestele 9. Kui hoonest pole võimalik väljuda ja otsene oht sind ei ähvarda, jää paigale. - muudest ohtudest, mis võivad kaasneda 10. Väljas olles - hätta sattunut tuleb rahustada. Tuletööd on kinnitatud tööd: 1. gaasikeevitus ja gaasi leektöö 2. elektrikeevitus 3. põlevvedelikuga metalli lõikamine 4. põlevvedelikuga tehtav jootetöö 5. ketaslõikuriga lõikamine 6. bituumeni kuumutamine ja kasutamine 7. gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine 8. sepatöö 9. igasugune koldevälise tule tegemine Tuletööde ohutuse eest vastutab objekti omanik/valdaja/peatöö ettevõteja. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja kutsetunnistust omav töötaja. Küttekolde välist tööd võib teha kutsetunnistuseta isik
Tõmbega koormatud poldi korral on polt eelpingutatud ning sisepinge avaldub 4F t = a2 [ t ] = IReH d1 10 Fc-poldile mõjuv väliskoormus I-eelpinget, väänet, koormusiseloomu ja pinget konts-i arvestav tegur 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliite eelised: kõrge tootlikus, liidete hea kvaliteet, metalli kokkuhoid. Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega. Keevitusviisid on elektrikeevitus, kontaktkeevitus, gaaskeevitus, elekter-räbukeevitus, laser-ja ultrahelikeevitus. Õmbluste tüübid 1) Normaalne nurkõmblus 2) Kumer nurkõmblus 3) Nõgus nurkõmblus 4) Parendatud nurkõmblus 51. Keevisliidete arvutus. Keevisliited arvutatakse põhiliselt nimipinge järgi, pingete konts-i arvestamata. F = [ ]
vajaliku kujuga detailid ja need kuumutatakse temp, kus toimub ümberkritalliseerumine. Kasutatakse , kui metall on väga kõrge sulamistemp, on väga erineva sulmaistemp, väga väikese deformeeritavusega või on vaja väga täpset detaili. Liigitakse: 3.1)Keevitamine- metallide ühendamine molekulide- või aatomitevaheliste jüududega. Sulatatakse keevitavad pinnad või surutakse kokku kuumutamisel. On gaaskeevitus, elektrikeevitus, kontaktkeevitus.; 3.2) Jootmine--- sulatatakse madala sulamistemp joodis, mis tahkumisel nihkub joodetavaks metalliks. Jaotus: pehmejoodis, kõvajoodis. Kasutatakse jootmisel räbusteid(lahustavad oksiidid) 4)Detailide valmistamine lõikamisega--- valmistamisviisid: treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel eraldatakse lõikeriista abil metalli kiht laastuna või pulbrina. 13.Silikaatne keraamika. Süsiniku modifikatsioonid. Silikaadid koosnevad peamiselt ränist ja hapnikust
4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel
4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide) 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine. Lõikamisel
Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine.
4)vajalik on väga suur detailide täpsus. Pulbermeetodite alla liigitatakse ka metallide keevitamise ja kokkujootmise meetodid. Keevitamisel kasutatakse metallide ühendamiseks molekulide- või aatomitevahelisi jõude. Nende jõudude mõjule pääsemiseks tuleb materjalide pinnal olevad osakesed viia üksteisele väga lähedale. Selleks sulatatakse keevitatavad pinnad või kuumutatakse plastilise voolamise temperatuurini ja surutakse kokku. Peamised keevitamise liigid on gaaskeevitus, elektrikeevitus ja kontaktkeevitus (surve all). Jootmisel sulatatakse ainult madala sulamistemperatuuriga joodis, mis tahkumisel nakkub joodetavate metallidega. Joodised jaotatakse pehmejoodisteks (peamiselt Pb ja Sn baasil) ja kõvajoodisteks (Cu, sulamid Cu-Zn baasil). Jootmisel kasutatakse räbusteid (lahustavad oksiide). 7.5.4 Detailide valmistamine lõikamisega Peamised metalldetailide valmistamise viisid lõikamisega on treimine, puurimine, freesimine ja lihvimine
Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
Et selleks peab mingi vool juba olema, on lahenduse tekitamiseks vaja algtõuget ja voolu katkemisel lahendus uuesti ei teki, vaatamata välja olemasolule. Geigeri lahendus tekib siis, kui - ionisatsioonienergia; - väljatugevus; - kustuva lahenduse lävitugevus; - läbilöögi väljatugevus, mille korral gaasi molekulid lagunevad ioonideks elektrivälja jõudude toimel. Kustuvat lahendust, mis toimub vabas õhus normaalrõhul, nimetatakse kaarlahenduseks (kaarlamp, elektrikeevitus); hõrendatud gaasis toimuvat lahendust huumlahenduseks (reklaamtorud, päevavalguslambid). b) Kõrgetel pingetel ( ) on kaks võimalikku lahenduse tüüpi: · sädelahendus ligikaudu homogeense välja korral · koroonalahendus (õigemini kroonlahendus) tugevalt mittehomogeense välja korral, näiteks elektroodi teravikul. Säde- ja koroonalahendus tekib alati staatilises väljas. Kui on olemas märkimisväärne
annaabi.ee 
