.12 27. MIDA LOETAKSE METALLPEEN-MATERJALIDEKS, LOETLE NEID.....................................12 28. MIDA LOETAKSE KEEMILISEKS JA ELEKTROKEEMILISEKS KORROSIOONIKS?.................12 29. KUIDAS LIIGITATAKSE KORROSIOONI LEVIKULAADI JÄRGI?.........................................12 30. MILLISEID ERINEVAID VÕTTEID KASUTATAKSE KORROSIOONIKAITSEKS, KIRJELDA KA VEIDI?........................................................................................................................... 12 EHITUSKERAAMIKA........................................................................................................ 13 1. MIDA LOETAKSE KERAAMILISTEKS EHITUSMATERJALIDEKS?.........................................13 31. MILLISTE TOOTMISMEETODITEGA SAAB EHITUSKERAAMIKAT TOOTA- NIMETA.............13 32. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID KUIVATADA NING KUS TOIMUB?..........................13 33. MIKS ON VAJA KERAAMIKA TOOTEID PÕLETADA?.......................................................13 34
EHITUSKERAAMIKA EHITUSKERAAMIKA TOORAINE Üldjuhul savist või savi sisaldavatest segudest põletatud tooted Peamine tooraine on savikad Na2O·Al2O·6SiO2+CO2+2H2O materjalid, mis koosnevad Na2CO3+Al2O3·SiO2 · 2H2O+4SiO2 Keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena, mille plastsest saviainest ja Lisandid -
Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres, Kundas, Arumetsal, Joosul ja Küllatovas. Savi omadused Head: Halvad: Põlemisel kivistub Vesi muudab Tugev plastseks Loodussõbralik Hästi vormitav Savi kasutusalad Tsemenditööstus Ehituskeraamika Keraamika Savi välimus Värvus võib varieeruda hallist pruunini. Tellised Tellis on päikese käes kuivatatud või ahjus põletatud, tavaliselt risttahukakujuline savist ehituskivi. Eesti suurim tellisetööstus asub aseris. Telliste omadused Head: Halvad: Tugev Rasked Talub kuuma Ei hoia sooja Talub füüsikalist ja keemilist koormust
2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid.
poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist. Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Lääne-Eestis tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid.1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan.1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. · Madalkuumuskeraamika temperatuur kuni 1150°C · Kõrgkuumuskeraamika temperatuur üle 1150°C Sellise liigituse aluseks on põldpao sulamistäpp (umbes 1150°C) Madalkuumuse (9001150°C) puhul saavutatakse urbse killuga tooted, mis
Samuti eristatakse valgest ja värvilisest massist valmistatud tooteid. Liigitamine võib toimuda ka tooraine koostises olevate osakeste läbimõõdu alusel. Jämedateraliseks loetakse keraamilist massi mille osakeste läbimõõt on üle 0,1 mm. Peeneteraliseks loetakse keraamilist massi, mille osakeste läbimõõt on alla 0,1 mm. Keraamiliste toodete funktsiooni põhjal Ahjukahhel ahjude ja kaminate välisvooderdus Ehituskeraamika Kanalisatsioonitorud Keemiatööstuse keraamika keraamilised detailid, mis peavad vastu hapetele jagaasidele ning on hõõrdumis ja survekindlad Katusekivid Keraamika kunstiteosema Sanitaar-meditsiiniline keraamika Tehniline keraamika Tellised KERAAMIKA PÕLETAMINE Keraamilist massi põletatakse selleks, et muuta see kõvaks, väliskeskkonna mõjudele vastupidavaks ja veekindlaks
Sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi liigitatakse: · tulekindlateks t°s > 1580°C, · raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, · kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: · tavalised tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C · kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C · üli-tulekindlad t°s > 2000 °C · Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav on näiteks pottsepa savidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või
*tihedus eestis 1,9-2,9 g/cm3 *tugvust mõjutavad tegurid: stuktuur, mineraalide kuju, tihedus, poorsus *suure kulumiskindlusega on kivimid, mis sisaldavad kvartsi ja päevakivi (graniit) *soojapidavusvõime on halb *looduskive mõjutavad: välisjõud, õhk, temp, organismid KASUTUSALAD *vundamendid *seinad *põrandaplaadid, trepiastmed, aknalauad, kaminad *teedeehitusmaterjalid *betooni ja mördi täitematerjalid ____________________________________________________________ 4. EHITUSKERAAMIKA *üldjuhul savis põletatud tooted *keraamiline toode valmib paakumisprotsessi tulemusena. kuumutamisel kasvavad pulbri osaksed ühtseks massiks. mida kõrgem temp seda enam kahanevad paakuvad osaksed *paakumine - savi omadus moodustada kuumutamisel ilma ülepõlemise tunnusteta mass Keraamilsed materjalid: 1)tellis 2)kergkruus 3)email 4)kahhelkivi 5)klinkerkivi Põletatud tellis *tooraineks savi ja lisaained - saepuru, kvartsliiv *värv sõltub keem
Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi : Tootmine: Tallinna Keraamikatehas Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid) Kunda tsemenditootmine · Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed Vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi : kvaliteetsemad rasksulavad (13801450° C) hallid savid Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised · Kvaternaar -- jääjärvelised viirsavid Fosforiit Tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense
sulamistemperatuuri t°s (°C ) järgi: 1) tulekindlateks t°s > 1580°C, 2) raskelt sulavad t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) ülitulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis), kuuluvad kergelt sulavate materjalide gruppi. Raskelt sulav näiteks pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
valmistamiseks (savi ja lubjakivi) Looduskividest toodete kaitsmine ilmastiku eest eelkõige tuleb kaitsta vee otsese pealevoolu eest, selleks kasut.: konstruktsioonilisi võtteid (kaldpinnad, hüdroisolatsioon), mehaanilisi võtteid (pinna siledus poleerimine), keemilised võtted (katmine räniorgaaniliste ühenditega väheneb veeimavus ja suureneb külmakindlus). Temperatuurimuutustest tingitud kahjustuste vältimiseks kasut. sobivaid kinnitusdetaile ja elastseid vuugimaterjale. Ehituskeraamika: - savist või savisisaldavatest segudest põletatuid tooteid. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale: Poorseteks nim tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5% (harilik tellis, laekivid, katusekivid). Tihedad - tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% (põrandaplaadid, klinkertellis). Keraamika tooraine savikad materjalid (savi, kaoliinid ja savikildad), mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast. Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust
Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka Voronka kihistu savid, mis on kaoliniitsed (kuni 90% savifraktsioonist), pole oma lasuvussügavuse tõttu kasutatavad. Savi liigid Sinisavi Vanuselt järgmine hiiglaslik savilasund on Alam-Kambriumi sinisavi. See levib umbes samal alal kui Kotlini kihistu, lääne suunas aga veelgi kaugemale ning tema paksuski on Eestis aukartustäratav: 50-70 m. Sinisavi on selgelt meresavi. Koostiselt on sinisavi illiit (75-85% savifraktsioonidest)-kloriit-kaoliniit savi
klindiastangute varingut põhjustab ja neid taganema sunnib. Lontova Paksus on kuni 80 m, on tüsedaim ja vanim Põhja-Eesti klindil paljanduvaist kivimilasundeist. Lontova kihistu ülaosa paljandub Põhja-Eestis klindi jalamil Tallinnast ida pool,klindijalamil ja sügavamalt klinti lõikunud jõgede (Jägala, Selja, Toolse, Kunda jne) kallastel. Sinisavil tugineb suuresti Eesti ehituskeraamika tööstus. PÕHJA-EESTI KLINDI KIVIMID Põhja-Eesti klint on nagu avatud raamat, milles üles tähendatud paljutki sellest, mis Läänemere regioonis 540–450 mln aasta eest ehk u 90 mln aasta jooksul toimunud. Kõikvõimalikud katastroofid – olgu selleks siis mere või jää pealetung, mandrilaamade kokkupõrked või maavärinad, vulkaanipursked või meteoriidiplahvatused – on klindil paljanduvate kivimite kirjuvärvilistesse kihtidesse oma jälje jätnud (Pilt 6)
13. Komposiitmatejalide liigitus maatriksi koostise ja armeerivate elementide kuju järgi: Maatriksi koostise järgi eristatakse: - metallmaatriksiga (MMKM) - plastmaatriksiga (PMKM) - keraamilise maatriksiga (KMKM) - süsinikmaatriksiga (SMKM) Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: - pulbrilise armatuuriga - diskreetse või pideva kiudarmatuuriga - kihtstruktuuriga 14. Tehnokeraamika liigitus koostise, kasutusvaldkonna järgi: —ehituskeraamika: tellised, katusekivid —tarbekeraamika: sanitaartehnika, portselan- ja fajansstooted —klaas ja klaaskeraamika: klaastooted, kuumutus- ja optikaseadmed —tehnokeraamika: tänapäevased tööriista- ja eriomadustega konstruktsioonimaterjalid Tehnokeraamika üldised eelised ja puudused: Tehnokeraamika üldised eelised: —suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) — korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus
glasuurikihiga ja teostatakse põletus madalamal temperatuuril, et takistada alusglasuuri sulamist. 4. Glasuurpõletus on eelnevalt ettepõletatud ja seejärel glasuuritud toodete põletus, mille käigus moodustunud glasuur kinnistub tootele. Glasuurimine on keraamilise toote valmimisel olulisimaid etappe. Keraamilisi tooteid on võimalik jagada mitmete omaduste ja funktsioonide põhjal. Ehituskeraamika on üks vähestest alaliikidest, mis hõlmab tooteid ja materjale, mida kasutatakse ehitiste, teede, kanalisatsiooni- ja drenaazivõrkude ning teiste sellelaadsete tehnorajatiste ehitamisel. Tuntuimad on järgmised tooteliigid tellised: täis- ja kärgtellis, fassaaditellis, klinkertellis jne; katusekivid; ahjukahlid (ahjupotid): ahjude ja kaminate välisvooderduseks; seina- ja põrandakatteplaadid: ehitiste sise- ja välispindade katmiseks;
> Tahumine Looduskivimaterjalidest tooted Sõmerad looduskivimaterjalid: > Liiv on tekkinud massiivsete kivimie murenemisel > Mäeliivad > Uhtliivad > Lendliivad > Kruusad > Mäekruusad > Uhtkruusad > Moreenkruusad > Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul Tehiskivimaterjalid Keraamilised materjalid > Keraamika all mõistetakse savist või savisisaaldavatest segudest põletatud tooteid. > Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. > Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadkeraamiks, drenaazi ja kanalisiatsioonitorud, seinakatteplaadid.
Trepiastmed Teematerjalid .Looduskividest toodete kaitsemine ilmastiku mõjude eest. . Eelöeldu põhjal tuleb tõdeda, et kõikide looduskivide omadusi mõjutab eelkõige vesi. Seega on vaja kaitsta vee otsese pealevoolu ja materjali veega läbiimbumise eest. Selleks kasutatakse: a.Konstruktsioonilised võtted: kaldpindu jms., b.Mehaanilised võtted, pinna siledus ( poleerimine). karedused ja konarused soodustavad vee pikaajalisemat säilumist pinnal c.Keemilised võtted. 3.EHITUSKERAAMIKA Keraamika all mõistetakse traditsiooniliselt savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Tiheduse järgi liigitatakse keraaamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% 3.1.Tooraine Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega
Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Kasutatakse nt klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga. Toimub kiirte täielik sisepeegeldumine. 24. Traditsiooniline keraamika. Ehituskeraamika ja portselan, nende koostis ja kasutamine. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsiooniline keraamika on savi baasoö valmistatud keraamika. Savi on kõige enam kasutatav, sest see on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Ehituskeraamika: tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan – selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse
Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: b) tavalise tulekindlad materjalid tos 1580...1770oC (šamott) c) kõrge tulekindlusega materjalid tos 1770...2000oC (nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) d) üli-tulekindlad tos > 2000oC (magnesiaalsed tooted) Seega materjali tulekindluse mõõt on sulamistemperatuur. Sulamistemperatuuri (tos – sulamistemperatuur) mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). KUUMSIN 9 MEHAANILISED OMADUSED Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel Mehaanilised omadused jaotuvad erinevate materjalide puhul:
CaCO3 + b SiO2 CaO · b SiO2 + CO2 Klinker ladustatakse silodes, et lõpetada CaO Peenestatud ja pestud tooraine komponendid hüdratatsiooni. Seejärel jahvatatakse kuivas toruveskis kaalutakse ning segu suunatakse vannahju. (koos kipsi lisandiga) ning pakitakse. Tulekindlast keraamikast vanni mõõdud on tavaliselt 38 20. Keraamika liigid (ehituskeraamika, tulekindel x 9 x 1,5 m ning ta võib mahutada kuni 1400 tonni keraamika jt.), keraamikatoodete valmistamine. sulaklaasi. Vajalik temperatuur vannis saadakse Betoon: segu tsement:liiv:killustik mahulises vahekorras gaasilise või vedelkütuse põletite abil, mis asuvad 1:3:6 + vesi võlvi all klaasimassi kohal
poolt Eestis loodud kammkeraamikat räägitakse, kui Narva keraamikast.Teisel aastatuhandel eKr levisid Eesti aladele nöörkeraamika ja tekstiilkeraamika. Sellel ajajärgul valmistatud saviurne on leitud Kagu-Eesti kääpaist (urnmatused).Potikeder võeti kasutusele 11. sajandil (esmalt Ida-Eestis). Saaremaal ja kohati Narva kultuuri tehti keraamikat käsitsi veel 13. sajandi alguses.18. sajandil töötas Tallinnas Karl Christian Ficki fajansimanufaktuur.Eesti keraamika alustena püsisid kaua ehituskeraamika ja ahjupotid. 1782. aastal rajas Woldemar Johann Lauw Põltsamaale portselanimanufaktuuri, mis tegutses 1800. aastani. Selle manufaktuuri tooted on tuntud kui Põltsamaa portselan. 1930. aastail muutus valitsevaks kõrgkuumuskeraamika. KUJUTAV KUNST Siia kuuluvad skulptuur, maal, graafika . Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike
kaoliinid ja savikildad · Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet:kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht vähendab kuivamisel ja põletamisel vähe · Tihti kui soovitakse saada suuremad poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. EHITUSKERAAMIKA TOOTMINE koosneb alljärgnevatest protsessidest: · -toormaterjali kaevandamine · - massi ettevalmistamine · -töötlemine ja toortoodete vormimine · -toortoote kuivatamine · -toortoote põletamine · -toodete jahutamine · -toodete sorteerimine ja säilitamine HARILIK TELLIS · Tavalist tellist kasutatakse kandvates seintes, postides, võlvides, ka korstnad, ahjud tingimusel kui töötemperatuur ei ületa tema põletamise temperatuuri
2.1. Toormaterjal. Savi ehk sau on purdsetenditest kõige peeneteralisem osa. Ta koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. 2.2. Tootmise põhimõte.
2. Põrandaplaadid 3. Trepiastmed 5. Teematerjalid SÕMERAD LOODUSKIVIMATERJALDI Liiv on tekkinud massiivsete kivimite murenemisel. Mäeliivad Uhtliivad Lendliivad Kruusad Mäekruusad Uhtkruusad Moreenkruusad Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. TEHISKIVIMATERJALID KERAAMILISED MATERJALDI Keraamika all mõistetakse savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooteid. Ehituskeraamika valmistamist ja toodete laia kasutamist läbi ajaloo on soodustanud savileiukohtade rohkus ja keraamiliste materjalide suur tugevus, ilmastikukindlus ning püsivus ka agressiivsetes ja kõrgete temperatuuride keskkonnas. Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid.
Nt keedunõud 12.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid .Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5)(OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks. Peale savi sisaldab portselan veel täiteaineid ja sulandajaid. Täiteainaks on liiv ja
külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. *Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett-, klomp-, mosaiik- ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud (konaruste sügavus kuni 10mm) ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enam-vähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid (soovitatavalt pealt laiemad). EHITUSKERAAMIKA *Keraamilisteks materjalideks nimetatakse igasuguseid põletatud savi-tooteid. Mingi keraamilise toote saamiseks tuleb: 1) savi hoolikalt läbi segada ehk savi ettevalmistus 2)vormida temast vajalik toode ehk toote vormimine 3 see kuivatada ja põletada, 4)mõned tooted veel glasuuritakse Headeks omadusteks on -küllalt suur tugevus -pikk iga -võimalus kasutada neid väga erinevates hooneosades -toormaterjal (savi) on looduses väga levinud. *Puudusteks on -materjalide haprus
kristallisatsiooni idusid. 15.Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsioonilisteks nimetatakse sivu baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna on odav, on palju, saab kasutada ilma muuda lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraaamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan muutub põletamisel valgeks, sellest valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat jne. Portselan sisaldab peale savi veel komponente, mis mõjutavad detaili omadusi. Savi on alumosilikaadid (Al2O3, SiO2, keemiline seotud vesi). Savi põhikomponendi kaoliin Al2(Si2O5) (OH)4 on kihilise ehitusega. Lisades vett, tungib vesi kihtide vahele ja muutub õhukeseks kileks
2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
2) raskelt sulavad (hard smelt) t°s = 1350...1580 °C, 3) kergelt sulavad t°s < 1350 °C. Tulekindlate materjalide gruppi kuuluvad: a) taval. tulekindlad materjalid t°s 1580...1770 °C (samott) b) kõrge tulekindlusega materjalid t°s 1770...2000 °C ( nn. dinased Al2O3 sisaldusega materjalid) c) üli-tulekindlad t°s > 2000 °C (magnesiaalsed tooted) Sulamistemperatuuri mõõdetakse koonuse vajumisega aluspinnani. Ehituskeraamika tooted, mis toodetakse tavalistest savidest (tellised, kärgtellis, tühiktellis) kuuluvad kergelt sulavate mat. gruppi. Raskelt sulav näit. pottsepasavidest tooted (keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral
seda olid valitsejad 10 aastat eesruumis, El Putridero's, Mädanemise ruumis. El Escorial oli omal ajal tähtsaim ehitis. Tizian - Felipe II. Juan Pantoja de la Cruz - Felipe II. Kääbus - Hispaania õukond armastas kääbuseid ja värdjalikke inimesi, neid kasvatati isegi meelega. Mudejar-stiil /mudéhar/ - mauri ja gooti kunsti sugemetega segastiil Hispaanias pärast mauride alistamist. Iseloomulikud on hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika ja stalaktiiditaolised võlvid.Stiili õitseng oli 14.-15.saj.,eriti Toledos ja Sevillas (Slaididel näiteid Saragossast). Cordoba (23 400 m*m) linn Hispaanias Andaluusias. Uhke juudi linnaosa (Juudid saabusid Hispaaniasse koos roomlastega, ehitasid Cordobasse 30 sünagoogi ,tänapäeval on seal alles vaid üks 13 sajandist pärit juudi sünagoog, kuid rahvas kutsub seda linaosa endiselt juudi kvartaliks). Vasesulatus-, masina-, toiduaine-, tekstiilitööstus. Juba 1000 a.
23. Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine (12.6) Traditsiooniliseks nimetatakse savi baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna ta on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi
Sellisteks lisanditeks sobivad TiO2, Li2O jt. 24. Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine (12.6) Traditsiooniliseks nimetatakse savi baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna ta on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi
Sellisteks lisanditeks sobivad , jt. 15. Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsiooniliseks nimetatakse savi baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna ta on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad -e, -e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini valemi võib kirjutada ka , ta on kihilise ehitusega (joon 8-23)
Sellisteks lisanditeks sobivad TiO2, Li2O jt. 24. Traditsiooniline keraamika. Keraamiliste detailide valmistamine (12.6) Traditsiooniliseks nimetatakse savi baasil valmistatud keraamikat. Savi on keraamiliste materjalide kõige enamkasutatavam lähtematerjal, kuna ta on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Savi baasil valmistatud keraamika jaguneb laias laastus ehituskeraamikaks ja portselaniks. Ehituskeraamika hulka kuuluvad tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid jne. Portselan on selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks. Portselanist valmistatakse toidu- ja muid nõusid, sanitaartehnikat, elektriisolaatoreid jne. Portselan sisaldab peale savi veel teisi komponente, mis mõjutavad detailide omadusi. Savid on alumosilikaadid, st sisaldavad Al2O3-e, SiO2-e ja keemiliselt seotud vett (kristallvett). Savi põhikomponendi kaoliini
B kihi aatom asub ebasümmeetriliselt elementaarraku projektsioonis, tühi ja pooleldi täidetud kihid võivad üksteise suhtes libiseda. Koordinatsiooniarv on 12. Struktuuri tüüpi kuuluvad nt. Be, Cd, - Ni, -Ti. A9 Grafiidi struktuur. Elementaarrakk on samuti primitiivne, kui a ja c väärtused erinevad oluliselt. Grafiidil a=0.142, c=0.339 ja c/a=2.39. Grafiidi kihiline kristallivõre ei ole maksimaalse tihedusega. A4 Teemandi tüüpi Si, Ge, alfa Sn. Ehituskeraamika on savitooted põletatud kõrgel temperatuuril 900-1000 °C. Sisaldab lisandeid - Kvartsliiv ja tolm 50-60% vähendab savi plastsust, annavad tugevust, Karbonaadid on kahjulikud, sest paagutamisel lagunevad ja lõhuvad eseme, Sulfaadid alandavad paakumistemperatuuri, põhjustavad toote purunemist, Orgaanilised ained põletamisel tekitavad poorsust, Veehulk määrab savi plastust. Hea kui savi ei ole väga pehme ja mitte liiga paks. Tellise omadused
Põhja Prantsusmaa suurtest katedraalidest (nt. Leon´i katedraali ehitamisel on otseseks eeskujuks olnud Reims`I katedraal). Samal ajal on hispaania gootikas ka terve rida iseärasusi: nelitise kohal kõrgub rikkalikult kaunistatud torn, kõrgete seintega ümbritsetud koor asub aga tihti pikihoone keskel. 14.saj. saavutas Hispaanias õitsengu gooti ja mauri ehituskunsti põimumisest tekkinud mudejar stiil, millele on iseloomulik hoburaudkaar, rikkalik stukkornament, ehituskeraamika kasutamine ning stalaktiiditaolised võlvid (Toledo ja Sevilla katedraali mõningad ehitusjärgud). Ruumis taotleti suuremat avarust, kirikute juurde ehitati arvukalt mitmesuguseid hooneid. Hispaania hilisgootikat (15.saj. lõpp, nim. ka Isabel-stiiliks) iseloomustab elurõõmus rikkalik plastiline dekoor ja ühtse ruumimõju hülgamine ( Toledo San Juan de los Reyes kloostri kirik, 1477; Valencia börsihoone 1482-98). Madalmaade gooti arhitektuur sõltus suures osas prantsuse eeskujudest
annaabi.ee 
