Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Maksunduse valdkonna mõisted (1)

Tallinna Majanduskool - Majandus - Maksud
1 Hindamata
Punktid
MAKSUNDUS
  • MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED:
    • Maksustamine – maksude kehtestamine või määramine
    • Makse – kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma
    • Maksudeklaratsioon – tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile .
    • Maksuhaldur – täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist.

  • Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused.
  • Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus.
    Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
    Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.
    • Maksuhalduri ettekirjutus – ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks.
    • Maksu kinnipidaja – isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma.
    • Maksukohustus – seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus.
    • Maksukohuslane – isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu.
    • Maksukoormus – näitaja, mis arvutatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena rahvamajanduse kogutoodangusse.
    • Maksukorraldus – maksusüsteem, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutus ning maksuvaidluste lahendamise kord.
    • Maksukuritegu – maksudeklaratsiooni esitamisest või maksude tasumisest kõrvalehoidumine, maksuobjekti varjamine vms kriminaalseaduses ettenähtud tegu.
    • Maksumaksja – isik, kes maksuseaduses sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma, samuti isik, kes tolliseaduses sätestatud tingimustel on kohustatud maksma impordi ja ekspordiga seotud makse ja isik, kes reaalselt maksu tasub.
    • Maksumenetlus – maksu määramiseks vajalike asjaolude tuvastamine , maksu määramine kas deklaratsiooni esitamise teel või maksuhalduri poolt haldusakti väljaandmisel, maksu tasumine, samuti maksunõude sundkorras sissenõudmine.
    • Maksumäär – aritmeetiline näitaja, mille abil saab välja arvutada konkreetse maksusumma.
    • Maksunõue – seaduse alusel tekkiv maksu tasumise nõue, mille võib kuni selle aegumiseni täitmisele pöörata.
    • Maksuobjekt – tegevuse või toimingu resultaat , asi või väärtus, mida maksustatakse.
    • Maksuparadiis – ehk madala maksumääraga territoorium – on välisriik või välisriigis asuv iseseisva majandusjurisdiktsiooniga territoorium, kus ei kehtestatud juriidilise isiku teenitud või jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 2/3 tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama suurelt ettevõtlustulult vastavalt TMS-le. (VVm nr 11; 11.01.2000 – Austria Vabariik, iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kanada , Leedu, Läti, Norra, Poola, Rootsi, Soome jt).
    • Maksuseadus – konreetse riikliku maksu kehtestamise seadus, mis peab sisaldama maksu nimetust , maksu objekti, maksumäära, maksumaksjat, maksu laekumise kohta, maksu tasumine tähtpäeva või tähtaega, maksude tasumise korda, maksuseaduse rakendamise korda, võimalikke maksusoodustusi ja nende rakendamise korda.
    • Maksusoodustus – õigusnormis sisalduv eritingimus, mis võib vabastada isiku maksukohustustest, arvata konkreetse objekti maksustatavate objektide ringist välja, vähendada maksumäära või teha üldnormides muid korrektiive, mis viivad maksusumma vähendamisele.
    • Maksustamisperiood – tasumisele kuuluva maksu arvestamise aluseks olev ajavahemik – kalendriaasta , kuu vm ajavahemik.
    • Maksusumma – maksuseaduse kohaselt tasumisele kuuluv summa.
    • Maksusüsteem – riiklikest ja kohalikest maksudest koosnev süsteem.
    • Maksuteade – maksuhalduri väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta.
    • Maksuvabastus – teatava isikukategooria vabastamine maksu tasumisest (subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus).
    • Maksuvaidlus – maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt.
    • Maksuvõlg – maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg.
    • Maksõigus – maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond.
    • Maksuõigussuhe – maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused.
    • Maa maksustamishind – korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus.
    • Tehing – (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja –kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Tehingud on ühepoolsed ja kahe- või mitmepoolsed ( lepingud ). Tehingus on oluline isiku tahe , mis on väljendatud tahteavalduses. Tahe peab olema kujunenud tegelikke asjaolusid teades ja neist õiget ettekujutust omades . Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt või või kaudselt . Tehingu kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka õigustoimingu suhtes, mis ei ole tehing kui seadusest ei tulene teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles otseselt avaldub tehingu tegemise tahe, mis võib väljenduda kõnes, kirjas või märkides, millel on sõnaline tähendus. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet.

  • MAKSUNDUSE AJALOOST
    Makse on inimesed maksnud juba tuhandeid aastaid. Makse võeti sajandeid enne meie ajaarvamist Hiinas, Babüloonias, Pärsias, Vana-Kreekas, Roomas jm. Maksustati enamasti omandit (maad) ja isikuid. Eriti levinud oli isikumaks nn. Pearaha kujul. Alguses tasuti makse valdavalt natuuras. Kuna maksude kogumine oli küllaltki tülikas, siis müüsid valitsejad tihti oma maksuvõtmisõiguse maksurentnikule, kes tasus valitsejale korraga mingi kindla summa ja korraldas seejärel maksude sissenõudmist oma äranägemise järgi.
    Majandussuhete areenile ilmusid maksud kohe riigi tekkimisel. Riik vajas oma ülesannete täitmiseks raha. Karl Marx on väga tabavalt öelnud: „Maks on emarind, mis toidab valitsust“.
    Pikka aega peeti makse ainult riigi erakorraliseks tuluks. Feodaalriigi peamised tulud laekusid valitseja maavaldustest – domeenidest (maavalduse osa, mida feodaal ise majandab) ja regaalidest. Regaaliks nimetati valitseja ainuõigust mõnest majandusharust tulu saada. Tuntumad olid müntimis-, jahi-, kalapüügi- ja kaevandamisregaal jt.
    Riigi tähtsaimaks tuluallikaks muutusid maksud kapitalismi tekkimisel. Samas omandas maks ka rahalise iseloomu. Maksustamisteooria esimesed märkimisväärsed sammud astuti Inglismaal, kus kapitalism arenes kõige varem. F.Engels peab rahandus - ja maksude teooria loojaks inglise majandusteadlast Adam Smith’i.
    Adam Smith ( 1723 -1790) sõnastas oma põhiteoses „Rahvaste rikkus“ maksude neli põhinõuet:
    • (1)“igaüht tuleb maksustada vastavalt tema varale ja sissetulekule“ (maksevõimelisuse printsiip);
    • (2)“igaüks peab teadma, kui palju, kus, kuidas ja millal ta peab maksu maksma“ (määratletuse printsiip);
    • (3)“maksu maksmine peab olema korraldatud maksumaksjale võimalikult sobivalt“ (mugavuse printsiip);
    • (4)“maksustamiskulud peavad olema minimaalselt“ (odavuse printsiip).

    Smith pidas rahva rikkuse allikaks maad, tööd ja kapitali, mille maksustamist ta püüdiski korrastada.
    Maksud on kehtestatud riigi ja OV (omavalitsuse) avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajaliku rahha kogumiseks. Seega peavad nimetatud organid eelnevalt ära määratlema oma tegevuse mahu ja prioriteedid tulevaseks perioodiks , nad peavad määratlema kulutuste kogumahtu tuleviku üritusteks ja seejärel on nende ülesanne kehtestada võimalikult soodsad maksud ühiskonnale.
  • MAKSUDE KOGUMISE TEHNOLOOGIAD
    Antud tehnoloogiaid on Eestis kaks, mille alusel maksumaksja on kas:
    • Füüsiline isik või
    • Juriidiline isik

    Füüsilise isiku puhul rakendatakse tsentraliseeritud maksukogumise tehnoloogiat, milles maksumaksjal on passiivne roll ja maksuhalduril aktiivne roll – kõik asjad tsentraliseeritakse ühte kohta. Maksukohuslane ainult esitab tuludeklaratsiooni ja ise nad makse välja ei arvesta vaid haldur arvutab välja maksu summa ja tagastatava enammakstud summa või vajadusel nõudma juurde kui on vähem makstud. Füüsilised isikud ei pea enam midagi tegema, kõike teeb maksuhaldur. Meie vaid vaatame kas see on õige ja kinnitame selle. Küsimus on selles, kas maksuhaldus teab kõiki meie kulusid , et need sinna kirja panna. Maksuhaldur ei pruugi täpselt teada ümbrikupalka, üüritulusid (väga raske tõendada).
    Juriidiliste isikute puhul – detsentraliseeritud tehnoloogia ehk maksuhalduril on passiivne roll ja maksumaksjal (juriidilisel isikul) aktiivne roll – on juhul kui maksukohuslane peab pidama raamatupidamist ja maksuarvestust ise oma kulu ja kirjadega, deklareerima need maksuhaldurile ja tähtaegselt maksusumma riigi eelarvesse üle kandma. Maksuhalduri roll on erinevaid tegevusi kontrollida. Maksuhalduril on aktiivne roll siis kui on tegemist rikkumistega. Seni kuni rikkumisi ei esine teeb maksuhaldur vaid pistelisi maksude arvestamise õigsuse üle kontrolli.
  • MAKSUSTAMINE PÕHIMÕTTED, ALUSED e. BAASID
  • Eksistentsi printsiip – kui midagi on olemas, tuleb selle pealt ka maksu maksta – olemasolu, haldamine , valdamine. ( maamaks , kinnisvara-, paadi-, isiku-, mootorsõidukimaks). Kinnisvata-, paadi-, isiku- ja loomapidamismaksu meil ei ole!
  • Kirgede printsiip – mis on seotud inimese edevuse ja tarbimisvajadusega (karusnahkade, alkoholi- ja tubakaaktsiis ning hasartmängumaks, mitteriiklikud loteriide tulumaks , kütuseaktsiis, loomapidamismaks ). Meil ei ole karusnahkade aktsiisi ja mitteriiklikuid loteriide tulumaksu.
  • Õnneliku juhuse printsiip – mitteriiklike lotovõitude tulumaks, kinke- ja pärandimaks (Eestis ei eksisteeri).
  • Tubliduse printsiip – seotud riskijulguse ja majandusliku aktiivsusega samuti põhinevad tublidusel ja edukusel (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks ).
    Demokraatlikus riigis on maksude maksmine ühiskondlik leping, mille täitmist Eestis reguleerivad maksukorralduse seadus (www. riigiteataja .ee) ja igale maksule eraldi kehtestatud maksuseadused (Lisa 1). Maksustamine on võrreldes muude regulatsioonidega üpris muutlik protsess ja see toob kaasa palju ebameeldivusi maksude arvestajaile.
    Maksusüsteem peab lähtuma ühetaolisuse põhimõttest.
    Kõiki ühesugustes tingimustes maksustatavaid maksumaksjaid tuleks kohelda võimalikult ühetaoliselt (sotsiaalmaks, käibemaks 0%).
    Maksustada tasub ainult rikkust. Kõige pealt hakati maksustama maad. Maad võib kasutada oma rikkuse kasvatamiseks.
  • MAKSUD JA RAAMATUPIDAMINE
    Raamatupidamis- ja maksuarvestused on vägaggi erinevad tegevused, mida reguleerivad erinevad seadused. Kõigi arvestuste algpunkt on siiski ühine ja selleks on tehing. Tehingud registreeritakse ja kajastatakse erinevat liiki arvestustes algdokumentide alusel. Seejuures on dokumendi arvesse võtmiseks esitatavad nõuded erinevates arvestustes erinevad.
    Raamatupidamise ja maksude arvestamise põhimõtteline erinevus on aga selles, et maksuarvestust peetakse ja aruandeid (deklaratsioone) esitatakse riigi poolt kehtestatud reeglite järgi, kuid raamatupidamist peetakse endatehtud sise-eeskirjade järgi.
    Raamatupidamist reguleerib vaid üks seadus – raamatupidamise seadus. Lisaks sellele tuleb juhinduda heast raamatupidamistavast, mis on välja kujunenud aastatepikkuses äripraktikas. Maksuarvestuse tulemused kajastuvad eri liiki maksudeklaratsioonides, mis saadetakse üksnes maksuametile. Raamatupidamisarvestuste tulemused vormistatakse ühtse majandusaasta aruande koosseisus ja see esitatakse investorile ja äriregistrile.
    Raamatupidamine on üks ettevõtja sisefunktsioonidest ja seda reguleerib üks seadus, mis definitsioonide ja printsiipide näol annab vaid raamid ettevõtja omaloomingule. Maksuarvestust reguleeritakse erinevate seadustega ja juhenditega ning ettevõtja vabadus piirdub vaid sätete ja majanduslike faktide sobilikus tõlgendamises.
    Tulumaks tuleb välja maksta palga väljamaksmisele järgneva kuu 10.kuupäevaks (kassapõhine arvestus). Paranduse juurde dokumentide rekvisiidid – parandustegevuse kuupäev, paranduse tegija ametinimetus ja allkiri .
  • MAKSUTEOORIAD
    Maksude õigustatuse, eesmärkide ja maksude õiglase jaotuse selgitamiseks on kasutusel olnud palju teooriaid :
  • Ekvivalendi teooria – tuleneb ühest riigi tekkimisega seotud teooriast (nn lepingu teooria – Hobbes ). Inimesed otsustavad rajada riigi selleks, et tagada kord ja julgeolek, hoida ära sõdasid. Riigi loomist on käsitletud lepingu sõlmimisena ja maksud on üks lepingutingimusi, mingi tasu, mida lepingu sõlmijad on otsustanud riigile maksta eelltoodud eesmärkide saavutamiseks. Ekvivalendi teooriaga sobivad kokku maksud, mida kasutatakse konkreetsete eluvaldkondade finantseerimiseks (sotsiaalmaks, pakendiaktsiis ). Tegelikkuses on keeruline selgitada konkreetselt isiku poolt tasutud maksu ja selle eest saadud hüve seost ning seetõttu ei sobi antud teooria kokku ka tänapäeva maksusüsteemi olemusega – maksude eest ei saa otseselt maksumaksja midagi vastu!
  • Maksevõimelisuse ja tulemuslikkuse teooria – algataja Aristoteles , kelle teooria sisuks – iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi heaolu ja käekäigu eest vastavalt oma võimetele. Aristoteles soovitas riigi alamatel küsida esmalt , et mida saan mina riigi heaks teha, enne küsimust, mida riik mulle head on teinud. Selle teooria kohaselt peaks kõrgema sissetulekuga kodanikud maksma makse suuremas summas kui väiksema sissetulekuga isikud, st vastavalt oma maksevõimele. Tuluobjektiks, mida maksustada oleksid ettevõtlustulu, omand, käive, tarbimine. Tänapäeval on maksevõimelisuse printsiip maksustamise üldpõhimõtteks ja on välja tõrjunud vahepeal domineerinud võrdsustavad maksud (peamaks).
  • Peamaksu teooria - kõik riigi alamad peaksid võrdset maksu maksma, sõltumata varanduslikust seisust ning sissetulekutest. Selline maksustamine oli laialdaselt kasutusel keskajal. Aja möödudes hakati makse diferentseerima sõltuvalt majanduslikust olukorrast ja seisuslikust kuuluvustest. Selle pinnal kujunes välja hilisem tulumaks. See maksuideoloogia ei sobi kokku kaasaja tingimustega süvendades ebavõrdsust.
  • Ohvi teooria - tekke aluseks on Piibel . Kodanike maksud riigile on ohvriks ning selle suurus sõltub andja varandlikust seisust. Tuleb silmas pidada, et see maks pole sponsorlus , vaid sundkorras nõutav ohver. Ohrimaks sarnaneb maksudega seetõttu, et tal puudub otsene vastutasu . Sellise maksu tasumine ( ohverdamine ) on olulises sõltuvuses riigi autoriteedist ja sellest kui tugevad on riigi institutsioonid , kes jälgivad ohverdamist. Antud ohvirmaks on osades riikides toimiv.
  • Piirvajaduse teooria – erinev sissetulek võib omada ühe ja sama indiviidi jaoks erinevat tähendust ja kaalu – keskmisest suuremal sissetulekul on maksumaksja jaoks väiksem tähendus kui väiksemal sissetulekul, mis vajalikk esmaste vajaduste rahuldamiseks. Mida suurem on isiku sissetulek, seda vähem kannatab ta maksude maksmise tagajärjel. Suuremast sissetulekust suhteliselt suurema osa nõudmine maksudeks ei valmista maksumaksjale selliseid ebameeldivusi, mida need teevad väiksema sissetuleku puhul. Piirvajaduste teooria on aluseks ja põhjenduseks progresseeruvale tulumaksule.
    M M
    - maksud
    TM
    TM – täiendav maks – lisatakse suurema
    M
    Sissetulekutega isikutele rikkuse ümber-
    Jaotamise põhimõttel.
    PV – piirvajadus (tuleb kõikidel ühesuguselt
    Täita). PV näitab taset, mis peab võimaldama
    Inimesel „ära elada“
  • Sotsiaalse ümberjaotamise vajaduse teooria – riik peab jaotama ühiskonna rikkusi ümber rikaste ja vaeste vahel, et tagada kõigile kodanikele minimaalne inimväärne äraelamine ja selle kaudu riigi ja majanduse normaalne areng. Seda eesmärki täidavad tänapäeval sellised maksud nagu tulu-, omandi- ja pärandimaks. Selline põhimõte võeti laialdaselt kasutusele 19.saj lõpust. Esialgselt kasutati rikkuse ümberjagamisel eeskätt mitmesuguseid soodustusi ja eriolukordi, ent lõpuks muutusid need maksuseadused kohmakateks ja vastuolulisteks, arusaamatuteks ning vastupidi eesmärgile, ebaõiglasteks.
    7.MAKSU MÕISTE, PÕHIOLEMUS JA EESMÄRGID
    Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi- või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
    Iseloomustavad tunnused – maks on:
  • Kehtestatud maksuseaduse või KOV volikogu määrusega
  • Rahaline kohustis
  • Eesmärgilt suunatud riigi ja KOV-te ülesannete täitmiseks tulu saamine
  • Maksumaksjale ei kaasne maksu maksmisega otsest mõõdetavat hüvitist
  • Maksukohustis tekib ainult seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel
  • Maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematult
    NB! Kui eelloetletud tunnustest kasvõi üks ei kehti, ei ole tegemist maksuga.
    Maksudel on kaudsed mõjud ja eesmärgid ning otsesed eesmärgid, mida maksumaksja suhtes rakendatakse. Kõrvalmõjud on olulised tolli- ja aktsiisimaksu puhud. Mõningal määral on see täheldatav ka tulu- ja käibemaksu puhul – eelkõige soodustused ja vabastused maksude osas mingite majanduslike huvide arendamiseks . Võib esineda juhuseid, kus maksu kõrvalmõju osutub olulisemaks peaeesmärgist. Näiteks tollimaksu puhul eesmärk on teenida riigile täiendavat tulu kuid see on teisejärguline võrreldes turu kaitse ja hinnaregulatsiooniga. Kuigi fiskaalne eesmärk võib osutuda teisejärguliseks, ei tohi see ühegi maksu mittemaksmisele, kuna maksuga kehtestatud lisatingimus võib olla kõigi maksumaksjate poolt täidetav. Sel juhul ei ole kõik maksu tingimused täidetud ja maksu kohustis võib endast kujutada näiteks trahvi .
    Maksude puhul on võimalik eristada kahte funktsiooni, eesmärki:
  • Koormamisfunktsioon – fiskaalsed maksud, mille eesmärgiks on tagada riigile tulud ja seeläbi riigi eksistents.
  • Kujundamisfunktsioon – mõjutusmaksud ehk normid on kasutusel riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika elluviimisel ning need jagunevad:
  • Majanduspoliitliseks funktsiooniks – maksud peavad mõjutama maksumaksja käitumist (pakendi- ja tubakaaktsiis)
  • Sotsiaalpoliitiline funktsioon – eesmärgiks rahvusliku rikkuse ümberjaotamine ühiskonnas ( progresseeruv tulumaks, omandimaksud , pärandimaks).
    Fiskaalsete maksude puhul tekitab kõige enam probleeme maksjate võrdse kohtlemise küsimus ning maksukoormuse õiglase jaotamise poliitika. Mõjutusnormide puhul on vaieldav nende eesmärgipärasus ning proportsionaalsus – nende vajadus ühiskonnale. Üldpõhimõtte järgi peaksid mõjutusnormid olema soodustava iseloomuga ja piirava mõju korral ei tohiks nad olla väga jäigad ega äärmuslikud.
    8.MAKSU ELEMENDID
    Maksusuhe on õiguslik suhe, mis tekib seadusest ja on oma olemuselt õigussuhe. Maksumaksja on kohustatud tasuma ainult seadusega ettenähtud makse. Iga maks on sätestatud eriseadusega (lisa 1). Maksu kehtestamine on ainult seadusandja kompetentsis vastavalt EV põhiseaduse paragrahvile 113, kus on fikseeritud maksuseaduse elemendid:
  • Maksu nimetus või pealkiri – alati tuleb kokku leppida, et millisest maksust räägitakse ning sellest lähtuda.
  • Maksusubjekt ehk maksumaksja – kohustatud osapool maksu suhtes ning reeglina võlgnik sest enamik seadustest on järelmaksu vormina – N: tulumaks – iga päev me teenime ja maksukohustus kasvab ja alles perioodi lõpus makstakse ära. Meil on ka selliseid makse kus maksame ette – näiteks raskeveokimaks (üks osa on ettemaks ja teine järelmaks). Erinevatest maksuseadustest lähtudes võib maksusubjekt olla erinev – näiteks: maksukorraldusseadusest lähtudes ei ole maksuhaldur maksukohuslane. Tema kontrollib õigsust. Kuid tulumaksuseadusest lähtudes on maksuhaldur kohustatud subjekt . Maksusubjekti üldmõiste on maksukohuslane (ehk maksusubjekte nimetatakse ka maksukohuslasteks). Maksukohustuslase mõiste alla ehk koosseisu kuuluvad Eesti maksuseaduste alusel neli kohustatud isikute kategooriat:
  • Maksumaksja – võib esineda kahes eraldi subjektis/ isikus teokoosseisu saabumisel peab maksu maksma (kui seadusest tuleneb kohustus).
    • Maksumaksja on isik, kes vastavalt maksuseaduses ettenähtud teokoosseisu saabumisel peab maksu maksma (kui seadusest tuleneb kohustus)
    • Maksumaksja võib olla isik, kes tegelikult maksu tasub – näiteks tekib seadusest maksukohustus isikule aga tal on tehtud leping, et keegi teine maksab tema eest. Seadusest tulenevalt on kohustatud isik makse maksma kuid vastavalt lepingule on ka maksumaksja teine isik – näiteks käenduslepingute puhul, kui laenaja jätab tasumata siis on käendaja kohustatud seda tegema. Teine näide on kaudsete maksete kohta kus formaalselt tasub maksu kaupade müüa, kuid tegelikkuses maksab selle kinni kauba lõpptarbija, kuna maks on lülitatud toote hinna koosseisu – käibemaks.

  • Maksu kinnipidaja – võimalik tulumaksu puhul. Maksu kinnipidaja on isik, kes peab teise isiku tulult kinni pidama maksusumma selle deklareerima ja tähtaegselt üle kandma.
  • Maksusuhtesse võib kaasata subjektina komanda isiku, kes ei ole antud maksusuhte kohustatud subjektiks. Näiteks kui vajatakse dokumenti või infot mida maksumaksjalt ei ole võimalik saada siis on maksuhalduril õigus küsida seda kolmanda isiku käest. Ta ei ole maksuõigussuhte subjekt kuid on kohustatud aitama infoga maksuhaldurit. Kolmas isik ei puutu konkreetsesse õigussuhtesse ja ta ei ole maksukohuslane. Kui tegu on lihtsalt kolmanda isikuga (mitte garandiga) siis ei ole võimalik muutuda maksukohuslaseks. Komanda isiku valiku teeb maksuhaldur kuid peab jälgima põhimõtet, et maksukontroll ei tohi olla kallis.
  • Garant – ( garantii esindaja) vastavalt seadusele või lepingule on garantiikohustus seaduse järgselt seotud tolliseadustikuga. Üldjuhul tegu pikaajaliste ja kallite tehingutega. Nt kauba importimisel, mis saabub 5 kuu pärast – kui kauba saabumise ajaks on vastuvõtja makseraskustes ja ei ole võimeline tollimaksu tasuma, siis ei ole võimalik ka kaupa territooriumilt kätte saada – sel juhul on kohustatud isikuks garant, kes peab maksud tauma ning kauba vastu võtma. Kui tegemist garandina esineva kolmanda isikuga, siis muutub ta sel hetkel maksukohuslaseks ja üldjuhul maksutähtajale järgneval päeval.
  • Maksuobjekt ja maksubaas – tegevuse või toimingu resultaat, asi või väärtus, mida vastavalt Eestis kehtivatele maksuseadustele maksustatakse (tegevuse tulu, kaupade käive, reklaami paigaldamine jne). Maksuobjekt (kujutatakse maksustattavat nähtust tervikuna ) on abstraktne mõiste ning kui seda täpsustada, konkretiseerida (konkreetne maksuobjekt saadakse pärast seaduses ettenähtud juurde- ja mahaarvamisi) saadakse maksubaas. Nt: tulumaks – tulumaksu seadus ütleb, et maksustada tuleb kogutulu – kogutulu on maksuobjektiks (kõik mis saada tuleb ära maksustada) kui objekti piirata või vähendada siis tuleneb maksubaas ehk näiteks maksustatav tulu!!!! Eksisteerivad maksustatavad ja mittemaksustatavad tulud. Mittemaksustatavad tulud on riiklikud toetused ( pensionid , stipendiumid ). Tulu eksisteerib kuid see on maksuobjektist välja arvatud. Maksubaas võib olla väljendatud rahaliselt (akktsiisid osaliselt) või mitterahaliselt – näiteks maa (maamaks – ruutmeeter ja maksusumma on paika pandud) veel näiteks ühik paat . Tasumisele kuuluv maksusumma saadakse maksubaasi korrutamisel maksumääraga. Maksubaas võib olla väljendatud rahaliselt (tulu saades ) või mitterahaliselt (maamaks). Maksubaasi ei peeta maksuseaduste kohustuslikuks elemendiks, vaid selleks on maksu objekt.
  • Maksumäär – aritmeetiline näitaja, mille alusel toimub täpse maksusumma väljaarvestamine. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna ehk % -na (tulumaks, sotsiaalmaks) või absoluutse näitajana ehk summana mingi mõõtühiku kohta (maamaks, mootorsõiduk jne). Maksumäärad võib jagada (astmelised ja lineaarsed maksud):
    • Proportsionaalne – summa kasvades kasvab ka maksu summa (tulumaks)
    • Progressiivne – maksu summa kasvab kiiremini võrreldes tulu baasiga (tulumaks)
    • Regresiivve – maksusumma vähenemine tulubaasi kasvamisega. Sel juhul võetkase madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Nt: käibemaks on regressiivne . Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad maksavad 100 krooni käibemaksu. Aga 100 krooni moodustab 1000 kroonise sissetulekuga perekonna sissetulekust 10,0% ja 2000 eur-se sissetulekuga perekonnal 0,5%. Seega maksb väiksema sissetulekuga pere oma sissetulekust proportsionaalselt rohkem kui suurema sissetulekuga pere, seega on tegemist regressiivse maksuga.

  • Maksusaaja – on isik, kellele maks laekub ehk ta on võlausaldaja (krediitor). Kohalikud maksud laekuvad kohalikku eelarvesse ja riiklikud riigieelarvesse välja arvatud maamaks (laekub 100% kohalikku eelarvesse kuigi tegemist on riikliku maksuga). Veel üksikisiku tulumaks – riik on seda pidevalt vähendanud – algselt 50% ringis , nüüd 11,4% laekub kohalikku eelarvesse ülejäänud riigieelarvesse. Eranditeks on veel hasartmängumaks, mis laekub osaliselt kultuurkapitalile või kaustatakse sihtotstarbeliselt teatud ühiskonna gruppide toetuseks . Osa tubaka- ja alkoholiaktsiisist laekub Punasele Ristile, 50% pakendiaktsiisist keskkonnafondile).
  • Maksu tasumise kord ja tähtpäevad – need on maksumaksja kohustust täpsustavad tingimused, seega kuuluvad nad maksumenetluse valdkonda, olles formaal-juriidilised. Maksumenetluse aluste üldnormid on fikseeritud maksukorraldusseaduses, kuid konkretiseerivad elemendid tuuakse välja igas maksuseaduses. Maksu tasumise kord tähendab ka selle maksmise või ülekandmise korda või kinnipidamise korda, Maksu kinnipidamisel loetakse maksukohustus maksumaksja poolt täidetuks ja summade ülekandmine maksuhaldurile ning vastutus selle eest lasuub maksu kinnipidajal. Maksu tasumise aluseks võib olla:
  • Maksumaksja poolt täidetud deklaratsioon
  • Maksu kinnipidaja poolt esitatud deklaratsioon
  • Maksuhalduri poolt saadetud maksuteatis
    NB! Maksudeklaratsiooni ega –teatisi ei kasutata tubakaaktsiisi puhul. Kasutatakse maksumärke (tarbijapakendile kinnitatav eritunnus ), mille puhul toote müüja või teenuse pakkuja ostab aktsiisimaksu märgid, mis tõestavad maksu maksmist. Eraldi deklaratsiooni ei ole vaja esitada.
  • Maksusoodustused – kõik maksuelemendid on kohustuslikud, kuid see element on fakultatiivne ehk see võib, aga ei pea olema seaduses. Maksusoodustus on eritingimus õigusnormis, millega isik vabastatakse maksukohustusest osaliselt või täielikult. Maksusoodustus võib olla subjektiivne või objektiivne. Nt riiklikud pensionid või stipendiumid – maksusubjektide hulgast arvestatakse välja konkreetne pensionär või objekt ehk pensionäride ring. Maksusoodustus võib olla ka ühekordne maksuvabastus. Kuna Eestis kehtib ühetaoline maksustamispõhimõte, siis tuleb sellistesse maksuvabastustesse suhtuda konservatiivselt ja ettevaatlikult, sest võivad tekitada sotsiaalseid pingeid – st et ei tohi rikkuda võrdsete subjektide võrdsust ja peavad olema tagatud kõik Põhiseadusest tulenevad printsiibid . Soodustuse enamlevinumaks viisiks on maksuvabastus. See võib olla nii subjektiivne kui objektiivne (mittetulundusühingu liikmemaks on tulumaksuvaba, ettevõtlusest saadav tulu aga mitte). Subjektiivne nähtus on see kus terved isikute kategooriad vabastatakse maksust. Objektiivse maksuvabastusega on tegemist, kui mõni maksuobjekt jäetakse osaliselt või täielikult maksuvabaks (riiklikud pensionid, toetused). Maksusoodustusi ei ole kerge määrata kuna selleks tuleb teha seaduses muudatusi ning pigem soodustuste asemel määratletakse vajalikud toetused. Eestis on tehtud maksusoodustus Estonia katastroofiga seoses – maksuvabastused lähedastele kuni täisealiseks saamiseni.
  • Rakendussätted – määratletakse ära seaduste lõpuks näiteks: antud seadus kehtib alates sellest ajast. On selliseid sätteid, mis kehtivad tagasiulatuvalt ja ka selliseid, mis alles hakkavad kehtima. Eksisteerivad edasilükatud tähtajaga sätted ja tagasiulatuvad. Samuti on täpsustatud, et kelle kohta sätted kehtivad või mitte – võimaldab saada kiire ülevaate enne kui süveneda kõikidesse seaduse punktidesse (näiteks on välja toodud erandid jne).
    9.MAKSUDE LIIGITAMINE
    Maksude liigitamine on suhteliselt teoreetilise tähendusega, omades pigem teaduslikku funktsiooni. Samas aitab maksude liigitaminne paremini orienteeruda riigi maksupoliitikas (võrrelda erinevate riikide maksusid ja nende mõisteid – nt VAT ( value added tax) ei ole sisu poolest sama nagu käibemaks/kaudsete ja otseste maksude võrdlemine jne) ning eristada maksusid muudest riigile makstavatest rahalistest vahennditest.
    Käibemaks ei ole sama, mis value added tax. Me maksustame kogu aeg ainult seda lisandunud väärtust, elimineerides eelmist (käibemaksu puhul).
    Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi.
  • Objekti järgi liigitatakse:
  • objektiivsed maksud ehk reaalmaksud on seotud mingi konkreetsemate reaalsete väärtustega ja maksu suurus ei sõltu sellest, kas selle objekti omanik on rikas või vaene, naine või mees. (maamaks, mootorsõidukimaks, paadimaks ).
  • Subjektiivse maksu tunnuseks on isiku tegevus ja tegevuse tulemus. (tulumaks, käibemaks, aktsiisid ). Selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (maamaks, mootorsõidukimaks). Teeme tööd, saame tulu – järelikult on tegemist tulumaksuga. Kui keegi tekistab käivet oma tegevuse tulemusena, siis on tegemist käibemaksuga. Aktsiis on käibemaksuga seotud, sest kui esitatakse käibamaks, siis tuleb esitada ka aktsiisimaks .
  • Maksustamiskorrast ehk koormuse avaldamisest lähtuvalt (vajalik mõista, et milline on isikute otsene maksukoormus ja milline kaudne ning millised maksud on välja toodud maksusüteemis otseste ja kaudsete maksudena):
  • Otsesed – võetakse juriidiliste ja füüsiliste isikute tuludelt ja varalt (tulumaks, maamaks, knnisvaramaks). Otsesed on need, kus maksuseadusest tulenev maksumaksja ja maksukohustuse tegelik täitja on sama isik ning maksukohustuse täitmisel maksumaksja vara väheneb. Nt: üksikisiku tulumaks ( maksan oma tulult maksu ära, mistõttu minu vara väheneb). Samuti sotsiaalmaks – tööandja kohustus ja kui ta selle ära maksab, siis tema vara väheneb. Kaudseid makse võetakse kauba hinna kaudu, kus maksumaksjad on kauba tootjad või müüjad ning maksukandjad on kauba tarbijad (käibemaks/aktsiisimaks).
  • Kaudsed on maksud, kus seadusest tulenev maksu maksja ja maksukohustuse tegelik kandja on erinevad isikud ja maksu tasumisel maksumaksja vara ei vähene. Isikud maksab tooted ostes kinni ka käibemaksu või aktsiisi ja kuigi katsiisimaksu peab ära maksma ettevõtja, siis tegelikult tema vara ei vähene, sest ta on selle summa saanud juba tarbijatelt.
  • Kehtestamise pädevuse alusel:
  • Riiklikud maksud, mis kehtestatakse maksuseadusega Riigikogu poolt – laekuvad üldjuhul riigieelarvesse, harva osaliselt kohalikku eelarvesse. Kehtestab riigi seadusandlik organ maksuseadustega. Neid on 8:
    • Tulumaks
    • aktsiisimaks
    • hasartmängumaks
    • raskeveokimaks
    • maamaks
    • sotsiaalmaks
    • tollimaks
    • käibemaks

    Mõned riiklikud maksud võivad osaliselt KOV-le laekuda (füüsilise isiku tulumaksust 11,4% KOV-le, maamaks laekub 100% KOV-le).
  • Kohalikud maksud – ei laeku kunagi riigieelarvesse (mootorsõidukimaks) ja kehtestatakse KOV poolt oma haldusterritooriumil (isikumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutuste maks, teede sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks). Meil ei ole olemas isikumaksu, müüjamaksu, paadimaksu. Lõbustusmaks tuleb sellepealt, kui keegi rendib mingi ürituse jaoks ruume või platsi. Seda maksu pole mitte kunagi kasutatud. Selleks tuleks kõik piletid omavalitsuses registreerida, tagada kontroll, et kõigil on piletid ja kas kõik piletid on ikka õiged. Seega läheb selle maksu administeerimine liiga kulukaks ja see ei tasu ennast ära, seega seda ei kasutata. Ka parkimistasu on kohalik maks.
  • Püsivuse järgi:
  • Ühekordsed maksud - üksikisiku tehingute maksustamine - teede sulgemise, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tollimaks. Maksukohutus tekib teatava toimingu sooritamisel ning lõpeb maksu tasumisega. Mingit tulevast kohustust sellega ei kaasne. Perioodilised maksud on suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis . Nt: teede sulgemise maks – paned rakoja platsi kinni ja maksad ühekordset tasu selle eest.
  • Perioodilised maksud (nimetatakse ka jooksvad maksud) – suurem osa makse ehk maksukohustus tekib regulaarselt mingis perioodis, mida nimetatakse maksustamisperioodiks (maamaks, aktsiisimaks, sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks jne – kõik need mida tuleb nt igakuiselt või kvartaalselt tasuda).
  • Sooritamise viisi alusel jaotatakse maksud:
  • Sissenõutavad – maksukohustus tekib, siis kui maksumaksjale laekub vastav teade maksu tasumise kohta (võib arvestada siia alla ka maamaksu, kuigi ei ole 100% täpne kuna saadetakse tasumise kohta on üksikisiku tulumaks – kui on vähem makstud, siis nõutakse puuduolev osa sisse.
  • Tähtajalised – maksumaksja peab ise välja arvutama , deklareerima ja Maksu- ja Tolliametile üle kandma – nt: käibemaks, sotsiaalmaks, erisoodustuste tulumaks. Meie seaduses on kõik maksud tähtajalised.
  • Kinnipeetavad – maksumaksja ei tasu maksu isiklikult, need arvutatakse maha maksumaksjale tehtavatelt väljamaksetelt ning deklareeritakse ja kantakse üle maksu kinnipidaja poolt, kes peab maksumaksjale maksustamisperioodi lõpus andma tõendi väljamaksete ning ülekantud maksude kohta (üksikisiku tulumaks).
  • Eesmärgi alusel – jagunevad maksud (maksu funktsioonide alusel)
  • Üldised maksud – üldjuhul taotlevad fiskaalset eesmärki ja ei too endaga kaasa tuntavat kõrvalmõju. Sellised maksud on peamised riigieelarve tuluallikad (tulumaks, käibemaks).
  • Erieesmärgiga maksud (kujundamisfunktsiooniga maksud) – lisaks fiskaalsele eesmärgile toovad endaga kaasa kõrvalmõjud, mille eesmärgiks on teatud tegevuse või kaupade piiramine või soodustamine. Piiravad maksud võivad olla seotud ühiskonna elukeskkonna soodustamisega (pakendiaktsiis, mootorsõidukimaks, tubaka- ja alkoholiaktsiis ).
  • Maksumäära alusel (vt näiteid MAKSU ELEMENTIDE osa juures):
  • Progresseeruvad
  • Proportsionaalseteks
  • Regressiivseteks
  • Majandusliku sisu/baasi alusel
  • Tulumaks – maksustatakse vara tekkimist, tulu ja kasumit või nende suurenemist
  • Omandimaks – seotud vara püsimise ja väärtuste olemasolu omamise , haldamise või valdamisega (paadimaks ja maamaks)
  • Tarbimismaks – objektiks tarbimine, kulutamine ja vara võõrandamine (aktsiisid, tollimaks, hasartmängumaks, käibemaks)
  • Mitmesugustel tingimustel tekkivad kohustused vs.maksud – nt: kinke-, pärnaid-, luna- ja kindlustusmaksed jt.
    10. KOORMISED JA MAKSUD
    Koormiste all on enamlevinud trahvid, lõivud, sundkindlustuse maksed ja viivised. Erinevad koormised on välja toodud järgneval joonisel:
    MAKSUD
    Ringis välja toodu koormiste tunnused, eesmärgid ja nende erinevused maksudest:
  • KOORMIS – kitsamas tähenduses on mitterahalise iseloomuga nõue.
  • Üks koormise tekke alus tuleneb riigikaitseliste sundkoormiste seadusest, milles on ettenähtud sundkoormised sõjaolukorra puhul ning need seisnevad vara sundvõõrandamises (näiteks sundmajutus, sundtransport).
  • Teine sundkoormise tekkimise võimalus on eriolukorra seaduse alusel (katastroofid, loodusõnnetused, tulekahjud ). Selle seaduse alusel võib inimesi rakendada kohustuslikel töödel (pääste- ja heaolukorratööd – näiteks Pärnu uputuse korral planeeriti seda rakendada kuid ei olnudvajalik). KOV korralduse seaduse alusel võib rakendada tööjõudu sundkorras heakorratöödel teatud tingimustel.
  • TRAHV – erinevad maksudest eelkõige selle poolest, et nende eesmärgiks ei ole riigi avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks vajalike rahaliste vahendite kogumine. Trahvi peamine eesmärk on mõjutamine. Trahv peab kaasa aitama teatud tegevuse lõpetamisele ning suundima isikuid sellest tegevusest tulevikus loobuma . Trahve määratakse kriminaal- ja halduõigusrikkumiste korral ja need laekuvad riigikassasse. Neid võib määrata nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Trahvi suurus peab vastama süü raskusastmele ja vormile (trahvi suuruse määrab ametnik või ametkond). Maksude puhul selline lähenemine on välistatud. Ka trahve on käsitletud ühe riigieelarve tuluallikana kuid see ei ole piisav, et trahve lugeda riigieelarve kassalise täitmise eesmärgiks, kuna riigieelarvet ei saa vaadelda seadusena, mille eesmärk oleks inimesi üles kutsuda seda rikkuma. Sisuliselt on tegu riikliku tulude kalkulatsiooniga, kuna ühiskonnale on omane teatav seaduste rikkumine . Riigieelarve iseenesest ei tekita subjektiivset õigust kellegi vastu, st riigieelarvega ei ole riigile antud objektiivselt nõudeõigust,
  • RIIGILÕIV – seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa õigustoimngute tegemiseks avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Riigilõivuga, erinevalt maksust kaasneb konkreetse hüve saamine, eksisteerib vastutasu maksjale. Riigilõivu majanduslikuks eesmärgikks on tekkinud kulutuste hüvitamine. Eestis on riigilõivud reguleeritud Riigilõivu seadusega. Riigilõivu suuruse määramisel on palju vaieldud ning välja pakutud kaks põhimõtet:
    • Kulude printsiip – seotud otseselt tehtavate kulutustega (nt kalkuleeritakse, et kui suured on kulutused seoses passi väljastamisega). Antud printsiipi ei saaa rakendada kõikide riigilõivude puhul.
    • Ekvivalendi printsiip – kasutatakse tänapäeval rohkem. Tasu suurus sõltub toimingu eesmärgist ning töhendusest taotleja jaoks, arvestada püütakse ka viimase maksevõimelisust (passi taotlemine – ajaliselt kas kiir- või tavakorras). Sarnaselt maksudele ei tohi olla riigilõiv väljasuretava eesmärgiga. Kuna lõivu peamiseks tunnuseks on vastuteene, ei tohiks lõivud olla progresseeruvad sõltuvalt maksja sissetulekust ega omada muid subjektiivseid kokkupuuteid maksjaga.

    Passi väljastamise näide:
    50 eur 80 eur
    KP – RL Ekvivalendi printsiibil
    • KP – RL – kulude printsiibi alusel arvestatud riigilõiv on 50 eur ja ekvivalendi printsiibi kohaselt on arvestatud juurde lisatasu väärtuse eest, mida saadakse (näiteks kiiruse).

  • SUNDKINDLUSTUS – Sund- ja vabatahtlik kindlustus erinevad ainult maksete kohustuslikkuse poolest ning sellele järgnevast ebasoosingust mittetasumisel (sanktsioonid). Mõlemal juhul tuleb hakata maksma kindlustuspreemiad, mõlemal juhul kui juhtub kindlustusjuhtum, saate kindlustushüvitist.
    Kindlustamisega ei kaasne otsest vastutust kindlustatule, viimasel tekivad teatud varalised õigused maksu saaja vastu.
    Riiklik sundkindlustus ei tähenda seda, et maksed laekuvad riigile, vaid nad võivad laekuda ka avalik-õiguslikule fondile või eraõiguslikule kindlustusseltsile.
    Levinuim sundkindlustus on liikluskindlustus . Erinevalt mitmetest riikidest ei ole Eestis kehtiv sotsiaalkindlustus kehtestatud sundkindlustuse vaid maksma. Oma olemuselt on ta siiski riiklik sundkindlustus, mille kaudu riik peab looma vajalikud fondid ja muutma maksed kohustuslikuks. Sotsiaalmaksu puhul on tegu teatud juhtudel vastuhüvega, mis maksu puhul on välistatud. Vastuhüvedeks on hilisem saadav pension (20%) ja ravikindlustushüvitis (13%) või –teenus. Kõrgema palga pealt makstakse rohkem ravikindlustushüvitist. Kuna otseselt vastuteenet on raske määratleda siis võib liigitada maksude alla. Pensioniiga algab 65.eluaastast, aga meeste keskmine eluiga on 63 ja paljud oma pensioniaega üldse ei näegi. Kõige rohkem tarvitavad ravikindlustust pensionärid, lapsed, paljulapselised pered jne ehk need, kes ei maksa üldse ravikindlustust. Need kes maksavad, neil pole tihti ravi üldse vaja, nad lähevad eraarstile ja maksavad kõik ise kinni. Sotsiaalmaks on maksuna ka seetõttu, et Maksuametil oleks võimalik teostada järelvalvet. Kindlustusfirmadel selline võimalus puudub. Sundkindlustusega on tegu ka teatud tööalade puhul. Need valdkonnad on seotud töötajatega, kelle tegevus on seotud suure riskiohuga. Kui tööandja oma töötajad kindlustab ja need töökohad ei ole Rahandusministeeriumi nimekirjas, loetakse see erisoodustuseks. Sundkindlustuse alla kuulub ka pensioni esimene sammas kuigi vastuteene olemasolu on küsitav.
  • PENSIONIKINDLUSTUSMAKSE – erinevalt sotsiaalmaksust on pensioni II sammas aga päritav ehk kui ise ei jõua pensionini siis saavad selle välja võtta pärijad – vastuteene olemas ja tegu koormisega. I samba puhul vastuteene puudub, sest kui inimene ära sureb, siis on pensioniga kõik ja seda ei saa pärijad endale. Selle saab pärija välja võtta sularahas , siis peab maksma tulumaksu. Veel võib ta selle lasta kanda enda pensionikindlustuse sambale, siis tulumaksukohustust ei teki.
  • TÖÖTUSKINDLUSTUSMAKSE – vastuteene on osaliselt määratletav (üldjuhul kui jääd töötuks siis saad toetusrahasid). Töövõimelisi elanikke on Eestis u 60 000 ehk siis u 50%. Töötuid on Eestis hetkel u 9% ehk umbes 54 000. Töötuskindlustust saavad kollektiivselt koondatud.
  • MUUD KOORMISED – seotud keskkonnasäästliku käitumise tagamisega ja suunatud loodusressursside kasutamisele. Nt: õhusaaste tasu, taastuvenergia tasu jm.
    • TEENUSTASUD – lisaks eelloetletutele on kasutusel rida avalik-õiguslikke makseid, millest suure osa moodustavad mitmesugused teenustasud. Lisaks muud maksed nagu – kautsjonid, looduusvarade kasutamise tasu, tasu looduskeskkonnale tekitatud kahju eest, intressid viivituste eest jne.
    • SUNDLAENUD – mingite konkreetsete objektide finantseerimiseks ja nendega seotud erimaksed. Kõik riigi tulud peavad olema kajastatud riigi poolt võetud eelarves. Erimaksete kogumisel on eelduseks mitmesuguste avalik-õigulike juriidiliste isikute ja fondide moodustamine.

    NB! Riigivõimu saab teostada ainult PS-le toetudes, riigi kodanike õiguste ja vabaduste piiramine peab täielikult lähtuma PS-st. Seega mistahes maksete kehtestamine on võimalik ainult seadusega. Kõikvõimalikud käskkirjade ja määruustega kehtestatud teenustasud on ebaseaduslikud. Riigi avalik-õiguslike ülesannete täitmisel on tegu riigilõivuga.
    • ERIMAKSED – PS § 113 lubab kehtestada riiklikke makseid. Selliste maksete kehtestamine on erandjuhus ja peab olema kooskõlas avaliku ehk ühiskonna huviga. Selliste maksete kehtestamisel tuleb silmas pidada, et riigi ja OV-te avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks saadakse raha maksude kaudu, kõik või valdav enamus riigi kuludest tuleb katta maksude arvelt.

    Eri- ja sihtotstarbelised maksed võivad olla kasutusel erandina ega tohi mingil juhul omandada kõiki maksu tunnuseid.
    Erimaksete puhul tuleks arvestada nende kohta laienevate tingimustega:
  • Laekumised ei peaks minema ühisesse eelarvesse
  • Peaks olema määratletud mingi kindla tunnuse alusel maksjate kategooriad
  • Maksjad peavad olema seotud maksustamise eesmärgiga
  • Laekumisi kasutatakse otseselt või kaudselt just selle grupi huvides
  • Maksekohustis on ajaliselt piiratud eesmärgiga saavutamisel
    Järelikult peab makse olema seotud maksja isiku, tema huvide või tegevusega
    • TÄITEMENETLUSE kulud ei ole maks, kuna:
    • Nad kujutavad endast täitemenetluse protsessi kulude katmiseks vajalike rahaliste vahendite leidmist
    • Nad on suunatud isiku õigusvastase käitumise tagajärgede likvideerimiseks.

    Teenustasude võtmine avalik-õiguslike toimingute eest võib toimuda ainult sellisel juhul, kui isik saab täiendavaid hüvesid võrreldes üldise kehtestatud korraga (toimingute teostamine väljaspool tööaega). Täiendavate kohustuste tarbimine ei saa olla isikule kohustuslik, vaid vabatahtlik. Teenustasude suurus ei tohi ületada teenuste osutamiseks vajalikke kulutusi.
    11.MAKSUSÜSTEEMI HINDAMINE
  • Majanduslik efektiivsus:
  • Maksusüsteem ei tohiks takistada tootmistegurite optimaalset paiknemist.
  • Maksusüsteem ei tohiks pärssida majanduslikku mõttearengut ja takistada huvi realiseerimist ettevõtlustegevuses.
    NÄITED:
    • Ettevõtte tulumaksu puudumine – selle abil meelitati investoreid Eestisse ja õnnestunult – majandus arenes. Kuid nüüd kui ettevõtted on sissetöötanud, läheb tulu välisomanikele – Eestist välja (negatiivne). Dividendi pealt tulumaks makstakse, kuid kui on filiaalid ja nende vahel toimub äritegevus, siis sel viisil kanditakse ka raha – näiteks ostetakse emaettevõttest juhtimisteenus vms koolitusi (nende pealt tulumaksu ei maksta).
    • Sotsiaalmaks – eelarve tuludest jääb osa laekumata kuna sotsiaalmaksu ei taheta maksta – tekivad ümbrikapalgad ja sellega kaasnevad ka sotsiaalsed probleemid (pensionite vähenemine kuna ümbrikupalgaltöötavatelt isikutelt isikutelt ei laeku riigikassasse raha).

  • Administratiivne lihtsus (lihtsuse printsiip): maksude arvestus, deklareerimin, tasumine ja kontrollimine peaks olema võimalikult arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Maksuda administreerimine ei tohi olla kallis. Mida keerulisemad süsteemid/maksusüsteemid, seda kallim on administreerida (töötajate koolitus jne), seega peaks olema lihtne, et oleks odavam.
    NÄITED:
    • Positiivne on E-maksusüteem – deklaratsioonide esitamine, majandusaasta aruannete esitamine, digiallkirjad, ID kaart jne elektroonselt. Aitab hoida ressursse kokku (paberi jne kulu).
    • Positiivne on ka see, et ühendati Tolli- ja Maksuametid – üks maksuhaldur tähendab ressursisäästlikkust – tööjõukulu vähenes, bürooruume ja rendihooneid müüdi maha, et kulusid kokku hoida jne. Antud ametid töötavad koos palju efektiivsemalt – nt koostööl on tabatud erinevaid kuritegelikke jõuke ( narkootikumid , salasigaretid)
    • Negatiivne pool on see, et pidevalt muudetakse maksuseadusi ümber ja see muudab keeruliseks ja kulukaks muudatuste tegemised

  • Paindlikkus – maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima majanudpoliitilistele muutustele. Adekvaatsus oluline, kuid ei peaks lähtuma igast partei vahetusest jne ehk see ie pea maksusüstemmis kajastuma, kuid ei tohiks ka jalgu jääda arengule. Peab kaalutlema kas on vaja või mitte muuta.
    NÄIDE:
    • Positiivne – majanduslanguse ajal tehti palju seaduse muudatusi – külmutati tulumaksuvaba miinumumi määr, tõsteti käibemaksumäära (18%-nelt – 20%-le). Ehkki olid muudatused majanduses, kuid neile reageeriti väga kiirelt, mis aitas ka kohaneda nendega.
    • Negatiivne – müügimaksu ei ole kajastatudtarbijatele hinnasiltidel ning ei tea kui suur osa sellel on. Negatiive ka kui kaupmees hakkab antud maksu varjus tõstma kõrgemaks hindu kui ettenähtud 1%.
    • Paadimaks ja automaks – on üritatud rakendada, kuid kuna tegemist on kohaliku maksuga, siis hakati linnast välja registreerima, et ei peaks maksu maksma. Kui selline olukord tekib, siis ei ole see KOV kasulik, vaid pigem kahjulik, kuna saatmata jääb tulu üksikisiku tulumaksust (11,4%)

  • Poliitiline vastutus ehk poliitiline vastavus: üksikisikutel peab olema selge, et mille eest nad makse maksavad. Poliitiline vastavus tähendas seda, et maksuseadused toimivad riigi poliitiliste ja majandulike huvide toetajana või kaasabina. Peavad igati toetama majandustt ja poliitikad , et riik saaks oma majandust arendada ja poliitilisi otsuseid ellu viia. Kodaniku tasandi kaudu selgitus: poliitiline vastavus tähendab, et parlament täidab oma maksualaseid lubadusi, mis nad enne võimuletulekut valijatele
    andsid.
  • Ühetaolisus – vt selgitust eestpoolt
  • Õiglus – maksusüteemi kaudu tuleb rahvuslik rikkus ümberjaotada õiglaselt ja eesmärgiga tagada parem sotsiaalne tasakaal
    NÄIDE:
    • Proportsionaalne tulumaks – mida madalam on palk, seda vähem makstakse. Kui tehakse astmeline tulumaks, siison jaotamine efektiivsem.
    • Sotsiaalmaks – töötasu suurusega seotud – madalapalgalisel väiksema ja seega toikub ümberjaotamine ehk rikastelt võetakse rohkem maksu ja sellevõrra parendatakse sotsiaalseid võimalusi kõigi jaoks (arstiabi, politsei, päästemaet).

    12.MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED
    12.1 Avalik sektor
    Kaasaegne makromajandusteooria jaotab kõik majandussubjektid teatud sektoritesse:
  • Majapidamiste sektor
  • Ettevõttesektor
  • Avalik sekotor
  • Välissektor ( eksport , import )
  • Keskpank
  • Mitmesugused rahvusvahelised institutsioonid (Maailma Pank , Rahvusvaheline valuutafond, IMF)
    Majandusprotsesside arengus mängib olulist rolli avalik sektor. Avaliku sektori alla ollakse rohkem harjunud mõistma riiki, mida juhib valitsus. Valitsusel on võime kehtestada „mängureeglid“, normid majandustegevuses ning mõjutada sel moel teiste subjektide käitumist. Demokraatlikes maades on valitsus selliseks ühiskonna esindajaks, kelle ülesanne on mõjutada turu toimimist inimeste heaolu suurendamiseks . Seega ei soovi valitsus turu finktsioone asendada, vaid ainult selle tõhusale toimele kaasa aidata. Kaasaaja valitsismajanduslikud ülesanded võib kokku võtta järgmiselt:
    • Seadusandluse kujunadamine majandustegevuseks
    • Tõhusa konkurentsi tagamine turul
    • Majandusarengu soodustamine erinevates majandussektorites
    • Tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas

    12.2 Riigieelarveline roll majanduses
    Valitsus mõjutab majanduselu konkreetselt eelarvepoliitikaga (fiskaalne) ja rahapoliitikaga ( monetaarne ). Oma ülesannete täitmiseks ja majanduslike protsesside mõjutamiseks ühiskonnas vajab riik rahalisi vahendeid. Selleks koostatakse riigi rahaliste tulude ja kulude plaan – riigieelarve. Piltlikult öeldes kujutab eelarve endast riigi rahakassa sisu kujunemist ja kasutamist, kajastades sellest rahaliste voogude liikumist sisse ja välja.
    Riigieelarve on finantsplaan, milles on ära toodud tulude allikad ja kulude suunamine. Kuid riigieelarve puhul ei ole tegemist ainult riigi finantside juhtimise ja arvestamisega, vaid see on ka majanduspoliitiline vahend, mille abil valitsus teostab tahtsamaid sotsiaal-, konjunktuuri-, kulutuuri ja poliitilisi eesmärke.
    Riigieelarve ülesanded võib grupeerida järgmiselt:
  • Põhiseaduslik ülesanne. Riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi ressursse eelarve poolt ettenähtud eesmärkidel.
  • Poliitiline ülesanne. Eelarve on tähtsam vahend valitsuse ja riigikogu poolt seatud poliitiliste eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded võib jagada:
  • Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste finantseerimiseks
  • Tulujaotuse mõjutamiseks
  • Riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ning majandusliku kasvu soodustamiseks
  • Majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks
  • Seadusandlik ülesanne. Eelarve ülesandeks on luua ramid ratsionaalsete otsuste vastuvõtmiseks ning nende kontrolliks, et ressursse kasutatakse abinõudena riiklike, üldiste eesmärkide rakendamisel.
    Üldistatuna on eelarved (riigieelarve ja kohalikud eelarved) põhiliseks vahendiks , millega avalik sektor majandusele mõju avaldab. Nende kaudu saab mõjutada sisemise kogutoodangu (SKT, inglise keeles GDP – Gross Domestic Product) suurus ja struktuuri (3).
    Kuna riigi poolt ümberjaotatav rahvatulu osa järjest suureneb, siis mõjutab eelarvepoliitika paratamatult ka raha väärtust, maksubilanssi, majanduskasvu ja palju muud.
    Valitsuste ja kohalikke omavalitsusi piiravad eelarvete koostamisel seadused:
    • Maksuseadus
    • Maksukorralduse seadus
    • Eelarveseadused, millega pannakse paika eelarvete struktuur

    Riig tulud-kulud avaldavad mõju nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikult tegevusele. Riigieelarve kulude poolel jaotatatakse osad nende majandusliku sisu järgi.
    Töötasu riigi teenistuses olevatele töölistele ja ametnikele.
    Riigi maksed (dotatsioonid, subsiidiumid jne) kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele ning välismaale. Need maksed ilma vastuteeneta.
    Riiklik tarbimine – kaupade ja teenuste ost, investeeringute ja kapitali ost.
    Suure osa valitsuse kulutustest moodustavad ümberjaotatavad maksed – rahalised vahendid tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Pikemalt seletatuna tähendab see seda, et ühel kategoorialt inimestelt (rikkad) võetakse maksude abil tulusid vähemaks ja teistele kategooriatele (vaesed) makstakse see ümberjaotatuna välja mitmesuguste toetuste ja abirahade näol.
    Vastavalt valitsuse funktsioonidele võib kulutuste eesmärke olla väga palju. Stabiliseerimispoliitika raames kasutatakse riiklike kulutusi, eriti just investeeringuid, majandusliku tõusu ajal neid vähendatakse. Lisaks võib kulutustel olla vell allokatiivne (ressursside jaotamine) või distributiive iseloom (subsiidiumid ja toetused).
    Eelarve tulud jaotatakse üldjoontes samal viisil:
  • Sundmaksud – maksud, tollid
  • Maksud – taolised panused nagu siirded
  • Maksed (inglise keeles „transfer payments “) välismaalt
  • Laenud
    Tuludest on kindlalt esikohal maksud, mis moodustavad eelarve tuludest enamuse.
    Riiklikud laenud jaotatatakse vastavalt laenu saajale ja andjale :
  • Laenu andmine kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele
  • Laenu andmine välismaale
  • Siseriiklik laenamine – laenamine ettevõtetele ja majapidamistele
  • Laenu võtmine välismaalt
    12.3 Maksustamise printsiibid
    Niisiis vajab riik (valitsus) oma funktsioonide täitmiseks vahendeid. Peamise osa nendest kogub riik maksude näol. Maksud on riigi poolt enda kasuks kehtestatud maksed, mis erinevad teistest tuluallikatest selle poolest, et nad nõutakse sisse kohustuslikus korras ning maksumaksja midagi konkreetset vastu ei saa. Enamuus makse nõutakse sisse tulult, käibelt, kaubatehingutelt või varalt ning on maksud selle mõiste otseses tähenduses. Kuid esineb ka sellised avaliku sektori kulude katteallikad, mida ei saa päris selgeteks maksudeks nimetada, kuna võib ilmneda vastuteene olemasolu või on tegu teatud määäral vabatahtlike maksetega. Siia „piiripealsesse“ gruppi kuuluvad sotsiaalkindlustusmaksed, kui nende all pidada silmas tuleviku tulude kindlustamist.
    Eesti keeles nimetatakse ka igasuguseid tasusid (nt lasteaiamaks, muusikakoha maks, elektrimaks, treeningmaks jne), mis sisuliselt seda olla ei saa, kuna nad on tegelikult kehtestatud tasud teatud teenuste eest.
    Maksud on eksisteerinud sama kaua, kui on eksisteerinud valitsused. Juba piiblis öeldi, et 1/10 saagist tuleb kõrvale panna, et seda saaks ümber jaotada vaesemate elanike vahel ing kasutada preesterkonna toitmiseks. Keskajal eksisteerisid samuti maksud, kuid nad ei olnuud veel rahalised – isikud maksid lordile oma teenustega , mille juures viimane tavaliselt määratus ja töö sundlikkus. Kaasaja maksusüsteem kohustab jagama vaid seda tasu, mida töö eest saadakse. Võib maksta vähem, kui soovitakse vähem töötada.
    Järgnevalt on loetletud 5 soovitatavat tunnust, mis peaksid iseloomustama head maksusüsteemi:
  • Majanduslik efektiivsus (econimic efficiency): maksusüsteel ei tohiks segada efektiivset ressursside jaotust.
  • Administratiivne lihtsus (administrative simplicity): maksusüsteem peaks olema lihtne ning suhteliselt vähekulukas.
  • Paindlikkus (flexibility): maksusüsteem peaks kergesti reageerima (mõnel juhul automaatselt) majandustegevuse muutustele.
  • Poliitiline vastutus ( political responsibility): maksusüsteem tuleb kujundada nii, et üksikisikutele oleks selge, mille eest nad maksavad ning et poliitiline süsteem arvestatakse ka isikute eelistustega.
  • Õiglus (fairness): maksusüsteem peab olema võrdselt õiglane kõigi inimeste suhtes.
    Neist kaks – määratletus ja mugavus – on administratiivsed ettekirjutused , mida valitsused ei ole tegelikult saavutanud tänapäevalgi. Seevastu on valitsused püüdnud maksusüsteemi rakendada rohkem sotsiaalsete eesmärkide elluviimiseks. Maksustamisega võib teatud tegevusvaldkondade arengut või ülearengut pärssida (ja pidurdadagi). Nt kehtestades kõrged maksumäärad tubakale ja alkoholile, võideldakse tegelikult ka selle sotsiaalse pahe leviku vastu. Samas on maksustamisega võimalik saavutada ka vastupidine efekt, tehes teatud maksusoodustusi. Kõige probleemsemaks printsiibiks läbi aegade on olnud õiglust kajastav maksevõimelisuse printsiip. Eristatakse nn vertikaalset (isikut, kes on erinevas majanduslikus olukorras, tuleb maksustada sarnaselt) võrdsust. Vertikaalse võrdsuse põhimõttel on võetud aluseks võrdse ohverduse printsipp – rikkad maksvad rohkem ja vaesed vähem. Horisontaalne võrdsus tähendab aga seda, et pärast maksevõime kindlaksmääramist maksavad ühesuuruse tuluga majapidamisega ka samas ulatuses makse. Õigluse käsitlus on tihedalt seotud maksuseaduste kirjapanemisega ja nende rakendamisega. Soovid muuta seadusi õiglasemaks, sunnivad tegema ja vastu võtma maksuseaduste pidevaid muudatusi. Kuna aga ühiskonna arenguga muutuvad ka pidevalt arusaamad õiglusest, võib oletada, et seaduste parandamine ei lakka kunagi.
    Seda, kui palju igaühe teenitud tuludest läheb maksudeks, peegeldab maksumäär. Maksumäär näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks.
    Tavaliselt, mida suurem on tulu, seda suurem on maksudeks minev osa. Sellisel juhul on tegemist progressiivse maksumääraga, kus maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga. Progressiivne maksumäärpidavat aitama vältida rikkuse kohunemist väheste kätte. Olemuselt on see aga seotud rohkem eetilisuse mõistega, s.t et „pole ilus olla rikas, samal ajal kui teised on vaesed“ pooldajast. Järgnevalt, kui tulude suurenedes maksustatav osa väheneb, on tegu regressiivse maksumääraga ning kui maksumäär ei sõltu tulude suurusest , siis on omakorda tegemist proportsionaalse maksumääraga. Kõik kolm lähenemisviisi proovivad omamoodi lahti mõtestada ka sedasama õigluse mõistet. Lühikest aega eksisteeris ka Eestis progressiivse maksumääraga tulumaks, kui see süteem ennast ei õigustanud ning 1994.aastast kehtib meie vabariigis proportsionaalne maksusüteem.
    Makse liigitatakse väga mitmeti. Kõige üldlevinum on maksude klassifitseerimine otsesteks ja kaudseteks maksudeks. Otseste maksude puhul langevad maksusubjekt ja maksukandja kokku (tulumaks, kasumimaks, varandusemaks), kaudsete maksude puhul aga mitte (käibemaks, tarbimismaks, aktsiis, tollimaks). Ka on maksude kogumine riigi jaoks odavam ega nüua nii kvalifitseeritud maksuaparaati. Maksude kogumisega tegelevad erineva tasemega riigivalitsemisorganid. Maksud laekuvad nii riigi- kui kohalike omavalitsuste eelarvesse. Sellest lähtuvalt saab makse liigitada pldriiklikeks või kohalikeks.
    13.EV MAKSUSÜTEEM JA SELLE KUJUNEMINE
    13.1 Eesti maksupoliitika
    Maksupoliitika on üheks majanduspoliitika osaks. Majanduspoliiyika elluviimise peamiseks vahendiks, mille eesmärke aksepteeritakse kogu maailmas, on:
  • Majanduskasv
  • Stabiilsed hinnad
  • Madal inflatsioon
  • Kõrge tööhõive
    Need on makropoliitilised eesmärgid, kui nende elluviimiseks, nn protsessipoliitilisteks osadeks loetaks fiskaalpoliitikat ja rahapoliitikat.
    Fiskaalpoliitika on seotud peamiselt riigitulude- ja kulude kujunemisega, seega otsustus maksustamise, kulutuste ja ka eelarvedefitsiidi määra kohta. Fiskaalpoliitika tõhusamaks vahendiks on riigieelarve. Seetõttu nimetatakse fiskaalpoliitikat sageli ka eelarvepoliitikaks. Riigieelarve määratakse nii järgmise aasta kulutuste tase kui ka nende finantseerimiseks vajalike tulude summa. Nenndest tuludest ca 90% ja enamgi (Eestis) finantseeritakse maksutuludega. Nii puutubki eelarvepoliitika kokku maksupoliitikaga. Mõtteliselt nad ei kattu, sest maksupoliitika kuulub halduspoliitika valdkonda, ta on halduspoliitika teostamise vahendiks. Üheskoos, maksupoliitika ja halduspoliitika on riigi jaotusfunktsioon:
    • Fiskaalfunktsioon
    • Majanduse reguleerimise funktsioon

    Kui fiskaalfunktsioon tähendab eelkõige valitsuste kulutuste finantseerimiseks vajalike maksutulude hankimist, siis majanduse reguleerimise funktsioonil on majanduse arengu seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada seisukohale hoopis olulisem tähendus. Nimelt, maksudega võib soodustada majandusarengut, kuid võib ka pidurdada . Et maksud on maksumaksjale igal juhul avalikkuse heaks teatavaks „ohvriks“, mis vähendab maksumaksja individuaalset tarbimist kui ka investeerimise võimalust, siis on nad ka võimsad majanduse arengu pidrid. Maksupoliitika mõiste ongi seetüttu seotud nii maksuobjektiga (maa maksustatakse), maksusubjektidega (kes maksu valitsuse eelarvesse kannab), maksukandja (kellele tuludest maksuohver ehk maks tegelikult kantakse) ja maksumääraga (kui palju maksuobjekti suurusest maksuna eraldatakse). Maksukorraldusega määratakse, kuidas ja millal maksu peab tasuma ja mis juhtub siis, kui maksukohuslane maksu õigel ajal ei maksa või hoidub hoopis kõrvale.
    13.2 Esimene Eesti Vabariigi maksusüsteem
    1918.aastal vastloodud Eesti Vabariigis poleks keegi eales aimanud, et tollal, olles raskustes oma isikupärase maksupoliitika loomisega , tuleb samade probleemidega kokku puutuda ka hiljem, 1989.aastal ,kui Eesti Vabariik taasiseseisvub.
    Vabanendu okupatsioonist 1918.aasta lõpus oli vaja kogu elu reorganiseerida ja korrastada. Tuli välja ehitada täiesti uus majanduspoliitika, „tõsta see tugevatele rööbastele“ nig lükata liikuma. Majanduslükke reformide läbiviimiseks olivaja kehtestada oma seadusandlus . Seoses sellega võeti 15.juuni 1920 vastu Eesti Vabariig põhiseadus (lkehtima hakkas detsembris). Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai riigikogu. Täidesaatvaks organiks sai valitsus.
    Hoolimaya suurtest takistustest, nagu seda oli pidev poliitiline surve idast, 1918-1929.aasta Vabadussõda, sagedased valitsustevahelised (1918-1933 oli Eestis 23 valitsust), 1923-1024.aasta majanduskriis jne.,reformiti ja arendati majanduselu kodanku Eesti Vabariigi ajal üsnagi edukalt.
    Alates 1919.aastast hakkas ilmuma seadusi, mis määratlesid juba üksikasjalikumalt maksustamise ning korraldasid ümber nn maksu- ja maksukaebe asutusi . Tähtsamaks maksustamist korraldavaks seaduseks oli Maksustamiskorraldamise seadus. Viimane sisaldas peamiselt formaalseid maksuõiguslikke norme ning asendas kõik eri maksuseaduste formaalsed normd.
    Maksud liigitati väga mitmeti. Nt võtmise viisi järgi eristati: otsemakse, lõivusid, kaudseid makse ja nn teisi makse. Huvitavama ülevaate peaks aga andma järgmine süsteem, mis kujunes peale 1931 .aasta 18.detsembri maksukorralduse seaduse kehtestamist:
  • Personaalmaksud
  • Tulumaks
  • Isikumaks
  • Reaalmaksud
  • Äärimaks
  • Kinnisvaramaks linnades ja alevites
  • Kinnisvaramaks maal
  • Rahaliste kapitalide tulumaks
  • Varanduste üleminekute maksud
  • Kinnistumaks
  • Pärandusmaks
  • Lõivud
  • Tempelmaks
  • Kohtulõivud ja maksud
  • Patendid ja proovid
  • Muud maksud
  • Teede kapitalimaks
  • Trahterimaks
  • Lõbustusemaks
  • Teised maksud
  • Tollid
  • Sisseveotoll
  • Väljaveotoll
  • Teised tollid
  • Aktsiisid
  • Veinidelt, napsidelt ja likööridelt
  • Õllelt
  • Tubakalt
  • Teised aktsiisid ja selle patendid
    Maksude kogumisega tegeles valdavalt eriaparaat – nn maksuinspektoraat eesotsas üheksateistkümne maksuinspektoriga, kes teostasid Maksude Talitluse direktori juhtimisel maksustamist Eesti Vabariigis. Vastavaid ametnikke koolitati Maksuinspektorite Instituudis, mis oli Eestis Vene võimude poolt loodud juba 1885.aastal.
    Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le. Väga tähtsat osa etendas riigi tulude laekumises tollimaksud – 1924 moodustas see kogu maksutulust 44,9% ja 1930.aastal 42,1%. Üldine maksu koormatus jagunes:
  • Maksud riigi heaks – 78,5% kõikidest avalikest maksudest
  • Maksud maavalitsuse heaks – 4,0%
  • Maksud linnavalitsuse heaks – 9,4%
  • Maksud alevivalitsuse heaks – 0,4%
  • Maksud vallavalitsuse heaks – 7,7%
    13.3 Maksukorralduse seadus
    Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi maksusüteemi hakati välja ehitama 1989.a lõpus (28.detsember) Eesti NSV poolt vastuvõetud Maksukorralduse seaduse alusel. See seadus oli nn raamseadus, mis määras, milliseid makse võis kehtestada.
    Vana, NSVL ajast maksusüsteem, ei saanud mitte mingil moel olla vastuvõetud turumajanduse poole püüdlevale riigile ning uue maksusüsteemi loomisega püütigi luua kõigile ettevõtetele võrdsed võimalused sõltumata nende omandivormist ja toodetava kauba liigist. Muudatused olid tingitud ka kiirest inflatsiooniprotsessist, mille tagajärjel tegelik eelarvesse laekuv maksutulu vähenes ning enam ei olnud kindlalt tagatud nendest tuludest saadavad sotsiaalrahad ja ka summad eelarveliste asutuste ülalpidamiseks. Kuni seni eraldati pensioniteks raha riigieelarvest, siis uus sotsiaalmaks laekus otse sotsiaalfondi, mille raha ei tarvitatudeelarvekulude katteks. Uute tulumaksumääradega nihutati maksukoormat suurema sissetulekuga inimestele, vähendades samaaegselt väikese sissetulekuga inimeste makse. Uute maksudega taheti kindlustada ka püsivad tuluallikad kohalikele omavalitsustele.
    Kuigi uute maksuseaduste väljatöötamine ei ole üldse lihtne, oli tollase ülemnõukogu töö suhteliselt kerge. Arenenud riikides, kus maksuseaduste muutmine oli äärmiselt tülikas, aeganõudev ning just poliitiliselt raske töö, täiustati tavaliselt vana maksusüteemi. Eesti seadusanndjad otsustasid täiesti uue maksusüsteemi loomise, võttes eeskuju eelkõige Euroopa Ühenduse maade maksukorraldusest.
    1990.aastal rakendus Maksukorralduse seaduses ettenähtud 14 maksust ainult kaks: investeeringu ja aktsiisimaks. Esimene oma loodud eesmärki ei täitnud ja tema võtmine peatati. 1991.astal märtsis muudeti maksukorralduse seadust ning sellega seoses kadusid maksude loetelust peale investeeringumaksu ka veel sõidukimaks ja etendusmaks. Eesti Vabariigis kehtestati maksusüsteem maksude ja riigilõivu loeteluna. Seaduse järgi oli maksusüsteem ühtne kõigile Eesti Vabariigi üksikisikutele ja juriidilistele isikutele olenemata omandivormist, tegevusaladest organisatsioonilistest vormidest .
    Vastavalt seadusele kehtestas maksud ja riigilõivu kas Eesti Vabariigi Riigikogu või vabariigi valitsus. Võimupiirid maksude kehtestamise osas määratleti järgmiselt:
  • Eesti Vabariigi Riigikogu kehtestas järgmised maksud:
  • Aktsiisimaks
  • Ettevõttetulumaks
  • Kapitalimaks
  • Käibemaks
  • Maamaks
  • Sotsiaalmaks
  • Tegevusvaldkonnamaks
  • Üksikisiku tulumaks
  • Hasartmängumaks
  • Eesti Vabariigii Valitsus kehtestas:
  • Loodusvarademaksu
  • Riigilõivu
  • Saastemaksu
  • Tollimaksu
    Kohaliku omavalitsuse volikogul oli õigus kehtestada vastavalt kohalikele maksude seadustele oma haldusterritooriumil kohalikke makse, kusjuures need ei tohi takistada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist. (siinkohal tekib küsimus, kas riiklikud maksud võivad neid takistusi tekitada. Maksukorralduse seaduses puudub selline seletus riiklike maksude juures). Seadus kinnitas ka, üht ja sama maksuobjekti võib maksustada ainult ühekordselt, juhul kui Eesti Vabariigi seaduses oli sätestatud teisiti. Seaduse alusel kehtestavad maksud ja riigilõiv laekusid riigieelarvesse eelarvevälistesse fondidesse või kohalikesse eelarvetesse.
    1990.aastal kehtisid meie vabariigi territooriumil endiselt peaaegu kõik tolleaegsed NSVL poolt vastuvõetud maksuseadused.
    1990.aasta jooksul töötati välja ning võeti vastu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt vastu mitu maksuseadust ja osa makse kehtestati vabariigi valitsuse määrusega. Sellega pandi alus maksusüsteemis väljakujunemisele Eesti Vabariigis. Nendeks ajaloolisteks normatiivideks olid:
    • 11.oktoober 1990 – võeti vastu „üksikisiku tulumaksu seadus“
    • 10.oktoober 1990 – Cvabariigi Valitsuse määrusega nr 209 sätestati „Ettevõtte tulumaksuga maksustamise kord“ ja „käibemaksuga maksustamise kord“
    • 26.juuni 1990 – võeti vastu „Eesti Vabariigi aktsiisimaksu seadus“ ning see jõustus 1.juulist 1990.
    • 12.september 1990 – „Eesti Vabariigi sotsiaalmaksuseadus“
    • 20.november 1990 – määrus nr 237 „Looduskasutuse maksustamise korra kohta“
    • 22.detsember 1990 – määrus nr 261 „Juriidiliste isikute maamaksuga maksustamise kohta“ (kehtis ainult 1991.aastal)
    • 25.september 1990 – „Tegevusloamaksu seadus“
    • 25.septermber 1990 – kehtestati EV Valitsuse määrusega nr 253 riigilõivu määrad.

    1991.aasta jooksul võeti vastu ettevõtte tulumaksuseadus ja käibemaksu seadus ning 1992. Aastal aktsiismaksu seadused (alkoholi-, õlle , karusnaha - ja tubakaaktsiisid).
    Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi.
    Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu . Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda.
    Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud „maksukaruselli“ veel ka ravikindlustusmaks.
    1993.aasta 16.detsembril võttis EV Riigkogu vastu uue maksukorralduse seadus, millega korrastati eelkõige maksude administeeerimist. Antud seadus sätestas maksumaksja ja maksu kinnipidaja, samuti maksuhalduri põhiõigused ja kohustused. Määrati kindlaks ka vastutus maksuseaduse rikkumise eest, maksuvaidluste lahendamise kord, maksuvõlgnevuste sissenõudmise kord ning paljud teised juriidilised probleemid. Mõningaid muudatusi tehti ka riiklike maksude süsteemis. Seaduse kohaselt koosneb maksusüteem maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poollt oma aktsiisid, tulumaksud, hasartmängumaksud, kinke- ja pärandimaks, käibemaks, maamaks. Sotsiaalmaks ja tollimaks.
    See seadus oluliselt Maksuameti töö, kuna pani aluse täpsemale ja rangemale maksumaksja ja maksuhalduri (tänapäeval Maksu- ja Tollimaet ja nende kohalikud talitused) vaheliste suhete seadusandlikule reguleerimisele. Täiuslikust süsteemist ollakse aga veel kaugemal.
    Maksuamet moodustati 1990 aastal viimaks ellu Eesti maksupoliitikat. Maksuameti ülesanneteks on:
    • Juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt maksuseaduste ning nende alusel kehtestatud õigustloovate aktide täitmise kontrollimine.
    • Juriidiliste ja füüsiliste isikute maksustamisel nende õiguste tagamine ja õigustega arvestamine
    • Riiklike maksude õige arvutamise kontrollimine ning nende täieliku ja õigeaegse laekumise tagamine riigieelarvesse ja riiklikesse eelarvevälistesse fonfidesse.
    • Maksuseaduste rakendamise juhendite ettevalmistamine
    • Maksuseaduste rakendamise praktika üldistamine

    e-Maksuamet on interneti rakendus, mis võimaldab saata ja parandada maksudeklaratsioone; saata tagastamistaotlusi, teateid ja küsimusi ning näha esitatud deklaratsioonide andmeid, maksusaldosid ja kontokaarte (alates 06.11.2000). Varasemalt võis Maksuamet nõuda täiendavalt deklaratsioonide esitamist paberil , allkirjastatud kuid tänapäeval saab seda teha ka elektroonselt tänu digiallkirjade võimalusele.
    14.KEHTIV MAKSUKORRALDUSE SEADUS
    Maksukorralduse seadus on vastu võetud 16.detsembril 1993 ning hakkas kehtima 1.jaanuaril 1994. Maksukorralduse seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. MK seaduses sätestatut rakendatakse kõikide maksude suhtes, kui maksuseaduses endas ei nähta ette maksu iseloomust tulenevaid erieeskirju.
    MÕISTEID:
    • Maksuvõla tasumise ajatamine – maksuvõlatasumise ajakava kehtestamine maksumaksja taotlusel.
    • Ettevõtte – majandustegevuse kaudu tulu taotlev juriidiline isik, samuti mittetulundusühing, sihtasutus, valitsus-, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus tema majandustegevuse osas, samuti välismaal äriühingu filiaal või Eestis püsivat tegevuskohta omav välismaa äriühing.
    • Kauba valdaja – isik, kes hoiab kaupa laos või muul viisil vastutab kauba säilimise eest enda juures, transpordib või toimetab edasi või müüb kaupa, samuti isik, kelle transpordivahendis, hoones või maatükil kaup asub, kui isik ei tõesta, et kaup sattus sinna tema tahte vastaselt.
    • Registreerija – äriregistrer, mittetulundusühingu puhul register , kuhu see on kantud
    • Tegutsemiskoht – koht, kus toimub maksumaksja tegevus
    • Garant – kolmas isik, kes vastavalt tollieeskirjadele on võtnud endale kohustuse tasuda koos maksumaksjaga või iseseisvalt maksuvõlg summas, mille ulatuses esitati tagatis
    • Maksuteade – maksuhalduri poolt väljastatud kirjalik teade tasumisele kuuluva maksusumma kohta
    • Püsiv tegevuskoht – koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis.

    Maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksuest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu (edaspidi volikogu) poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest mkasudest. Kohalikud mkasud kehtestatakse volikogu poolt seaduse alusel.volikogude poolt kehtestatavad maksud ei tohi takistada inimeste, kaupade või teenuste vaba liikumist. Kohalike maksude kogumist korraldab valla- või linnavalitsus.
    Riiklikud maksud on:
    Aktsiisid
    • Hasartmängumaks
    • Käibemaks
    • Maamaks
    • Raskeveokimaks
    • Sotsiaalmaks
    • Tollimaks
    • Tulumaks

    Maksuseaduses sätestatakse:
    • Maksu nimetus
    • Maksuobjekt
    • Maksumäär
    • Maksumaksja
    • Maksu laekumise koht
    • Maksu tasumise tähtaeg või tähtpäev
    • Maksu tasumise kord
    • Maksuseaduse rakendamise kord
    • Võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise kord

    Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadusega ettenähtud riiklike ja kohalikke makse maksuseadustes ning volikogu määrustes sätestatud määrades ja korras. Maksumaksja on kohustatud tasuma ja maksu kinnipidaja üle kandma maksusumma maksuhalduri pangakontole seaduses ettenähtud tähtpäevaks. Maksumaksjal ja maksu kinnipidajal on õigus saada maksuhaldurilt teavet nende poolt maksmisele ja kinnipidamisele kuuluvate maksude, samuti maksusumma määramise aluste ning arvutamise korra kohta. Ettenähtust enammakstud maksusummade osas on õigus taotleda enammakstud maksusumma tagastamist ja seda kolme aasta jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates. Maksumaksja tulu- või käibedeklaratsioonis sisalduva või eraldi esitatud kiraliku taotluse alusel tagastab maksuhaldur maksumaksja poolt enammakstud maksusumma 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, välja arvatud juhul kui:
    • Maksumaksjal või maksu kinnipidajal on riiklike maksude, intresside või juriidilistele isikule määratud trahvide võlgnevusi, on riiklike maksude maksuhalduritel õigus jätta enammakstud maksusumma võlgnevuste summas tagastamata ninga arvestada või kanda see maksumaksja või maksukinnipidaja summadest maha.
    • .DOC Laadi alla originaalfail 26 lk · .doc · 120 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Maksunduse valdkonna mõisted #1 Maksunduse valdkonna mõisted #2 Maksunduse valdkonna mõisted #3 Maksunduse valdkonna mõisted #4 Maksunduse valdkonna mõisted #5 Maksunduse valdkonna mõisted #6 Maksunduse valdkonna mõisted #7 Maksunduse valdkonna mõisted #8 Maksunduse valdkonna mõisted #9 Maksunduse valdkonna mõisted #10 Maksunduse valdkonna mõisted #11 Maksunduse valdkonna mõisted #12 Maksunduse valdkonna mõisted #13 Maksunduse valdkonna mõisted #14 Maksunduse valdkonna mõisted #15 Maksunduse valdkonna mõisted #16 Maksunduse valdkonna mõisted #17 Maksunduse valdkonna mõisted #18 Maksunduse valdkonna mõisted #19 Maksunduse valdkonna mõisted #20 Maksunduse valdkonna mõisted #21 Maksunduse valdkonna mõisted #22 Maksunduse valdkonna mõisted #23 Maksunduse valdkonna mõisted #24 Maksunduse valdkonna mõisted #25 Maksunduse valdkonna mõisted #26
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 120 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina172 Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Maksunduse valdkonna põhimõisted, maksunduse ajaloost, maksude kogumise tehnoloogiad, maksustamise põhimõtted, alused e baasid, maksud ja raamatupidamine, maksu teooriad, maksu mõiste, põhiolemus ja eesmärgid, maksu elemendid, maksude liigitamine, koormised ja maksud, maksusüteemi hindamine, maksustamise üldpõhimõtted, maksusüsteem ja selle kujunemine, kehtiv maksukorralduse seadus.
    maksundus teooriad põhimõtted maksusüsteem maksupoliitika maksumaksja maksude liigid maks maksukoormus maksumaksja maksusoodustused maksusuhte elemendid maksustamise üldised põhimõtted

    Sarnased õppematerjalid

    Maksuõigus
    6
    pdf

    Maksuõigus

    Materiaalõiguse alla kuulub maksukohustuse sisu: maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksuvabastused. Formaalne ehk menetlusõigus sisaldab: maksu deklareerimine, tasumise kord, maksukohustuslase kontrollimine, maksu määramine, sisenõudmise kord, vaidluste lahendamine. 3.Riiklikud maksud : tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, tollimaks, hasaartimängumaks, aktsiisis 4.Kohalikud maksud : Müügimaks, reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,mootorsõidukitemaks,loomapidamisemaks,lõbustusmaks,parkimistasu 5. Euroopa Ühenduse õigus Välislepingud Seadused (KOV volikogu määrused) Määrused Riigikohtu praktika (nn kohtunikuõigus) 6. Maksud liigitatakse reeglina väliste tunnuste ehk maksu elementide järgi. 1) Objekti järgi liigitatakse: a. Subjektiivsed – selle maksuobjektiks on juriidilise või füüsilise isiku tegevus (tulumaks, käibemaks, aktsiisid) b

    Maksuõigus ja maksumenetlus
    Maksundus
    12
    doc

    Maksundus

    tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus ­ maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele) 6. maksusüsteemi ühetaolisus ­ kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6

    Maksundus
    MAKSUNDUS-Viktor Arhipov
    14
    docx

    MAKSUNDUS, Viktor Arhipov

    nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. Altkäemaks tuleb samuti deklareerida. Maksubaasid ehk alused Maksud kujunesid välja riigi tekkimisega. Esimene rikkuse allikas mis maksustati oli maamaks. Järgnevaks rikkuse allikaks oli kaubavedu ning neid maksustati. 4 maksubaasi. Saame iga maksu siduda mingi maksubaasiga (isegi kahe baasiga). Seos pole selge ja ühene, midagi peab juurde seletama, miks maks sobib selle baasiga. On ma makse mis osaliselt seonduvad baasiga. I maksubaas – eksistentsil põhinevad maksud ehk eksistentsi prinsiip. Kui midagi on olemas, midagi omatakse, hallatakse, vallatakse jne. Eksistentsil põhinevad maksud nt: maamaks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. II maksubaas – kirgedel põhinevad maksud. Põhineb inimese isiku edevusel, tarbimisvajadusel (erilisel). Nt: tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, kütuseaktsiis, mitteriiklike loteriide tulumaks.

    Maksundus
    Maksundus I
    6
    doc

    Maksundus I

    lubanud enne võimule saamist. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset. 5. õiglus ­ maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamise õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. 6. maksustamise ühetaolisus ­ kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt. Maksu tunnused: 1. maks on kehtestatud maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele. 2. maks on rahaline kohustis. 3. maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine riigi ja kohalikuomavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. 4. maksu puhul puudub otsene vastuteene maksumaksjale. 5. maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal. 6. maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras. Maksude eesmärgid

    Maksundus
    Maksundus
    5
    doc

    Maksundus

    Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-, käibemaksu-, sotsiaalmaksu- ja muud seadused. MKS alusel ei koguta ühtegi maksu, kuid see määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. MKS sätestab maksude kogumise süsteemi. 4. Riiklikud maksud(8).Nimetada

    Majandus
    Maksunduse konspekt
    8
    rtf

    Maksunduse konspekt

    · MAKSEVÕIMELISUSE TEOORIA Aristoteles on autor Kõik riigikodanikud on kohustatud hoolitsema riigi heaolu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. Aristoteles ütles, et riigi alamad peaks esmalt küsima, mida olen või saan mina riigi heaks teha, enne kui küsida midagi riigilt. Selle teooria alusel peaks suurema sissetuleku saajad maksma ka suuremat maksu. · PEAMAKSUTEOORIA Väga lihtne ja tema administreerimise kulud on väga madalad. Maks kehtestatakse kõikidele maksukohuslastele võrdselt. Puudub oluline maksusüsteemi eesmärk: võtta ära rikastelt rikkust. Miljonärid maksavad kõik 100 · OHVRITEOORIA Teooria on seotud usu ja piibliga. Ohverdamine on vabatahtlik , võib rahaliselt, võib ka mitterahaliselt. Ohvri suurus sõltub sellest, kuivõrd lugupeetud ja austatud on ohvri saaja. · PIIRVAJADUSE TEOORIA Keskmisest madalama sissetuleku saajad tunnetavad maksukoormust rohkem kui kõrge sissetuleku saajad

    Maksundus
    Maksustamise olemus
    11
    docx

    Maksustamise olemus

    ·tead riiklikke ja kohalikke makse; ·oskad otsida infot maksude kohta; ·oskad hinnata ettevõtluse maksustamist. 2 Maksustamise põhimõtted ja reguleerivad seadused Eesti Vabariigi põhiseadus annab aluse maksude kehtestamiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 113: Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus. Eesti maksusüsteemi alused on kehtestatud maksukorralduse seadusega. Maksukorralduse seaduses §2- s on defineeritud maks: Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Iga konkreetset maksu reguleerib vastav maksuseadus.

    Majandusarvestus
    Maksunduse eksam
    24
    docx

    Maksunduse eksam

    • Stabiilse arengu tagamise funktsioon 7. Maksu mõiste Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. • Maks on (riigi) võimu poolt (riigi) enda kasuks kehtestatud kohustuslik, makse, mis maksu maksjale otsest kasu ei anna. • Maks – kohustuslik ja vastuteeneta. • Lõiv – tasu konkreetse teenuse eest. • Tasu – osutatava teenuse hind 8. Riiklikud ja kohalikud maksud Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks.

    Maksundus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    MarianK profiilipilt
    Marian Kuusk: Väga informatiivne, aitas palju.
    18:45 11-06-2014



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun