erakordselt fragmenteerunud parlamendikoosseisule ka valimiseelne periood, mil osa nimekirju kõige olulisemana kommunistide Tallinna ja Virumaa nimekirjad reeglitele mittevastavuse tõttu tühistati. Kommunistide puhul oli põhjus selles, et nende nimekirjadesse olid lülitatud NSVL-s elavad ja sealsete kodanike hulka kuuluvad liidrid, kel Eestis kandideerimise õigust ei olnud. Ka tühistati valimiste järgselt 2367 kahtlast (ei vastanud standardile) Rahvaerakonna häält. III Riigkogu valimesed toimusid 15.-17. mail 1926. Valimiste eel uuendati valimisseadust:viidi sisse tagatisrahade süsteem ja nõuti parlamenti pääsemiseks vähemalt kahe koha võitmist. Suuremad erakonnad olid Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 24 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 23 kohta IV Riigikogu valimised toimusid 1929. aasta 11.-13. mail. Suuremad erakonnad olid jälle Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, mis sai 25 saadiku kohta ja Põllumeeste Kogud, mis sai 24
Riigikogu valimised- võrdluses maailma ja lähinaabritega Eestis on toimunud pärast iseseisvumist viied Riigikogu valimised. 1992. aasta valimised jäävad eelkõige silma suure hulga esindatud erakondade arvuga, mis on tänapäeval kahanenud mõnevõrra, kuid erinevate jõudude vahekorrad on jäänud oluliste muutusteta. Võitja tulemus on erinevatel aastatel olnud üsna sarnane- ligi 30 kohta, mõningate kõikumistega. Liidererakonnal on üpriski tihedalt kannul teine partei, kolmas partei tuleb juba suurema vahega ning ka neljanda partei positsioon on selgesti eristatav ja ülejäänud erakonnad püsivad künnisepiiri lähedal. Kas ka meie lähinaabrite valimistel saame vaadelda taolist tulemuste peaaegu kattumist erinevatel aastatel? Soomes viitavad viimaste aastate valimised kolmeparteilise süsteemi kujunemisele. Võidetud kohtade hulk parlamendis kolmel erakonnal pole märkimisväärselt erinev, kuid neljas erakond jääb oma tulemustega selgelt maha teistes...
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08
§2.2 Eesti parlamentaarne demokraatia · Parlamentaarne demokraatia = Riigkogu (seadusandlik võim) · Riigikogu nimetab ametisse valitsuse (täidesaatev võim) · Eesti Vabariigi Valitsus on aruandekohuslane Riigikogu ees (järelpärimised + usaldushääletus) · Võimude lahusus - üks võim ei sõltu teisest · neljas võim = meedia =ajakirjandus (demokraatia valvur) · Demokraatlik valitsemine · Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte · Võim on avalik ja kontrollitav
VABARIIGI VALITSUS KÕRGEIM TÄIDESAATEV VÕIM Valitsuse kestus oleneb valitsemiskorraldusest ja töö tulemustest. Eestis vahetub valistus: I. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool
Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Prantsuse revolutsioon toimus aastail 1789- 1799. 3. Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi võimuorganite töös. 4. Enim mõjutanud demokraatiat on filosoofid Jean Jacques Rousseau ja Montesquieu. 5. Konstitutsioon on põhiseadus. Konstitutsiooni koostab riigikogu. 6. Eesti vabariigi parlamenti kutsutakse Eesti Riigikoguks. Riigkogu käib koos Stenbocki majas. Riigikogu koosseis valitakse 4 aastaks. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. 7. Parlamendid on 101 liiget mitte 100 liiget, sest 101 on paaritu arv ning kui toimuvad hääletused siis ei saa jaguneda hääled täpselt pooleks. 8. Täidesaatvat võimu teostav demokraatlikus riigis valitsus. Valitsus asub Stenbocki majas. 9
organistatsioonide poole, kuuulutab riigis välja erakorralise seisukorra) 6) Millal toimuvad Riigikogu korralised istungid? (jaanuari teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani) 7) Mis on Riigikogu erakorraline istung? (kutsub kokku Riigikogu esimees vabariigi presidendi, valitsuse või viiendiku riigikogu koosseisu ettepanekul) 8) Kes kuuluvad riigkogu juhatusse?(Riigikogu juhatusse kuuluvad Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele) 9) Kes kuuluvad Riigikogu komsjonidesse?(Riigikogu liikmed) 10) Kuidas moodustatakse fraktsioonid? (Fraktsioonid moodustatakse Riigikogu kodukorra seaduste alusel)
kuid täitis ka presidendile omaseid kohustusi. Kuna oli palju erakondi, siis tänu sellele olid ainult koalitsioonid ning Eestit juhtisidki koalitsioonivalitsused. Koalitsioonivalitsused aga ei püsinud ning tekkisid sagedased valituskriisid. Seda peeti ebanormaalseks ning leiti, et valitsus ei suuda oma eesmärke rakendada. Kui 1930. aastate algul tabas Eestit majanduskriis, siis süüdistatigi selles Riigikogu. Leiti, et on vaja leida meie vabariigile president ning riigkogu õigusi hoopistükis kärpida. Et aga leida riigile president, kes omaks laialdast võimu, tuli muuta põhiseadust, mille oli 1920. aastal esmakordselt koostanud Asutav Kogu. Eesti Vabadussõjalaste Keskliidust kujunes tollal suurim poliitiline liikumine Eestis. Olid ju nemad need, kes nõudsid eriti põhiseaduse muutmist. Saavutanud oma tahtmise, nägigi uus põhiseadus ette, et loodaks riigipea ametikoht, kellel on laialdased õigused. Valmistel, mis pidid toimuma 1934
V: Eesti riigipea on VABARIIGI PRESIDENT, kes valitakse ametisse Riigikogu poolt salajasel hääletusel viieks aastaks. Presidendikandidaat peab saama Riigikogu koosseisu kahekolmandikulise häälteenamuse. Kui Riigikogu kahe päeva jooksul kolmes voorus ei suuda Vabariigi Presidenti valida, siis kutsutakse kokku Vabariigi Presidendi Valimiskogu. See koosneb Riigikogu liikmetest ja valdade ning linnade volikogude esindajatest. 25) Kes juhib Riigkogu Kantselei tööd? V: Riigikogu Kantseleid juhib direktor, kelle määrab ametisse Riigikogu juhatus avaliku konkursi korras.
1926.aastal esinesid Põllumeestekogud ja J.Tõnissoni juhitud tsentristlik Eesti Rahvaerakond ettepanekuga muuta põhiseadust nii, et väheneks Riigikogu ja tugevneks valitsuse võim. 1929.a tekkis Vabadussõja veteranide majandusliku olukorra parandamise eest võitlev Eesti Vabadussõjalaste Liit (liikmed- vapsid). 1931.a töötas Riigikogu välja vastava eelnõu ning panid selle rahvahääletusele. Keerukas olukorras hakkasid erakonnad ühinema ja poliitliline kirjusus vähenes. Riigkogu I-V koosseis 1920-23 23-26 26-29 29-32 32-34 Põllumeestekogud 21 23 23 24 42 Asunikud - 4 14 14 - Kristlik Rahvaerakond 7 8 5 4 - Rahvaerakond 10 8 8 9 -
avaldatud. Täitmiseks saavad kohustuslikuks olla ainult avaldatud seadused. 15) proportsionaalsus ja kaalutlusõigus- rakendatavad abinõud peavad vastama soovitatavatele eesmärkidele. Kuna see on oluline kriteerium põhiõiguste piiramisel ning vaatluse all põhiõiguste juures. 16) riigivõimu kohtulik kontroll- 19) riigikogu funktsioonid: - seadusandlik funktsioon, seaduste andmine (üldnormid). Laias tähenduse on see Riigkogu oliliseim funktsioon. Riigikogu seaduse dja otsused on kogu riigis ning ühiskonnas kohustuslikud, peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine. Riigikogu on seotud ka põhiseadusega, keelatud on vastu võtta seadusi, mis on vastuolus põhiseadusega. - seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ül. Ta otsustab rahvahääletuse rahvahääletuse korraldamise ning välislepingute ratifitseerimise ja dennseerimise.
kas föderaalsetele või kahekojalise parlamendiga riikidele. Euroopa riikidest valitakse presidenti kahe koja ühisistungil Tsehhi Vabariigis, reeglistik on seal kaunis keeruline. Eesti samas on ainukene riik Euroopas ja tõenäoliselt ka ainukene riik maailmas, kus presidendivalimise pädevus võib minna ühe esinduskogu käest teise kätte. Eesti presidendivalimise süsteem on kaunis keeruline ning aeganõudev. Enamustel kordadel on viis valimisvooru, sest esiteks ei ole Riigkogu ühel nõul kandidaadi osas, teiseks ei ole ka valimiskogus olevad inimesed kandidaadiga ühel meelel. Mina leian, et Eesti peaks oma valimissüsteemi muutma, sest ma leian, et ei ole professionaalne anda presidendivalimise pädevust ühe esinduskogu käest teise. See näitab ainult otsustusvõime puudumist ja seda, et järelikult ei ole tugevad kandidaati, keda kõik pooldaksid. Artiklit lugedes tundub mulle kõige sobilikum olevat järjestusmeetod. Kuid mul on oma
4) Kas Riigikogu liige tohib olla ka mõnes muus riigiametis? Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis 5) Kes võtab Eesti Vabariigis vastu seadusi? Eesti Vabariigis võtab seadusi vastu riigikogu 6) Kes otsustab rahvahääletuse korraldamise? Rahvahääletuse korraldamise otsustab samuti riigikogu 7) Kes valib Eesti Vabariigi Presidendi? Eesti Vabariigi presidendi valib riigkogu või paragrahvi 79 neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu 8) Kes võtab vastu riigieelarve? Riigikogu võtab vastu riigieelarve 9) Kes nimetab ametisse õiguskantsleri? Õiguskantsleri nimetab nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul seitmeks aastaks 10) Kes nimetab ametisse kaitseväe juhataja? Riigikogu nimetab Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse kaitseväe juhataja
Pidev maksusüsteemi täiustamine sundis tegema Maksukorralduses seaduses korduvalt muudatusi. Esimene kord (28.märtsil 1991.a) täpsustati maksude loetelu. Teine muudatus (23.apprillil 1992.a) täpsustas varjatud tulu kajastamise korda. Uute maksuseaduste rakendamine edenes üsnagi visalt ja 1992.aastal lisanud ,,maksukaruselli" veel ka ravikindlustusmaks. 1993.aasta 16.detsembril võttis EV Riigkogu vastu uue maksukorralduse seadus, millega korrastati eelkõige maksude administeeerimist. Antud seadus sätestas maksumaksja ja maksu kinnipidaja, samuti maksuhalduri põhiõigused ja kohustused. Määrati kindlaks ka vastutus maksuseaduse rikkumise eest, maksuvaidluste lahendamise kord, maksuvõlgnevuste sissenõudmise kord ning paljud teised juriidilised probleemid. Mõningaid muudatusi tehti ka riiklike maksude süsteemis. Seaduse kohaselt koosneb maksusüteem maksuseadusega
annaabi.ee 
