Maksundus (4)

Q: Millal maksud tekkisid?

Vastus leiad õppematerjalist: Maksundus

Tallinna Majanduskool - Majandus - Maksundus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millal maksud tekkisid?

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad
Millal maksud tekkisid?
Tekkisid koos riigi tekkimisega , kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi.
Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat:
Arenenud riikides kaks maksutehnoloogiat, mida eristatakse selle alusel, kes on maksukohustuslane . Juriidilised ja füüsilised isikud.

Maksu kogumine juriidiliselt isikult toimub detsentraliseeritud põhimõttel s.t, et kõik maksukohustuslased peavad ise korraldama maksude raamatupidamise, maksude arvestuse, vajadusel deklareerima ja tähtaegselt üle kandma, seega on maksukohustuslase funktsioon aktiivne. Maksuhalduri ülesanne aga passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega.
Eestis on meil maksuhalduriteks: Maksu- ja Tolliamet (riiklikud maksud ) ja kohalik omavalitsuse volikogu (kohalikud maksud)

kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist ( tulumaks ). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga. Maksukohuslase ülesanne on esitada oma tulude deklaratsioon, võimalikud soodustused ja maksuhaldur arvestab maksusumma, tagastab enammakse või nõuab sisse vähemmakse summa.
Maksualused: * Kõik maksud on seotud mingi baasiga e. alusega.

eksistents e. olemasolu – maksustatakse millegi või kellegi olemasolu või omamist. ( maamaks ; loomapidamismaks ; paadimaks ; raskeveokimaks ).

kirgedel põhinevad maksud – ( aktsiisimaks ; loomapidamismaks; tulumaks mitteriiklikelt loterii võitudelt- Eesti Loto võitude pealt ei maksta makse)

õnnelikul juhusel põhinevad maksud – tulumaks mitteriiklikelt loteriivõitudelt; kinke- ja pärandimaks.

tublidusele ja edukusele põhinevad maksud – tulumaks; sotsiaalmaks ; käibemaks.
Maksude arvestus
* maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. ( Majandustehingud kajastatakse sellel hetkel, kui tehing toimub, sõltumata raha liikumisest .)
* maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad.
* tulumaksuseadus- tulumaksu tuleb arvestada, üle kanda, deklareerida töötasu väljamaksmise kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks.
Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: Riigi maksusüsteemi moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega.
Igas riigis kujuneb välja oma maksusüsteem, sageli tahetakse anda sellele hinnang, kas hea või halb, kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse:

majanduslik efektiivsus – maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust, pärssida majanduslikku mõtlemist.

lihtne administreerimine – maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda. Maksude administreerimise kulud ei tohi olla liiga kõrged.
Kõiki järgnevaid tegevusi peab olema võimalikult kerge kontrollida

maksuobjekti määratlemine, maksude arvestus, deklareerimine ja tasumine peab olema võimalikult lihtne.
Maksusüsteemi organisatsiooniline ülesehitus
Maksuseadused peaks olema võimalikult lihtsad ja arusaadavad.

paindlikkus – maksusüsteem peab adekvaatselt reageerima võimalikult kiiresti nii majanduslikele kui ka poliitilistele muutustele.

poliitiline vastavus – maksude kaudu toimiv poliitiline süsteem peab peegeldama riigi ja maksumaksjate huvisid ja poliitilise huve, eelistusi. Maksud peavada vastama riigi majanduslik-poliitilistele eesmärkidele ja võimaldama seda, mida võimul olijad on lubanud maksumaksjatele valimiseelselt. Poliitiline vastavus tähendab ka enamuse huvide kaitset.

õiglus – maksusüsteem peab olema õiglane vastavalt ühiskonna enamuse arusaamale õiglusest. Maksusüsteem peab kaasa aitama sotsiaalse tasakaalustatuse saavutamisele. (õiglaste sissetulekute kujunemise ja varade ümberjaotamisele)

maksusüsteemi ühetaolisus – kõiki maksukohuslasi, kes on ühesugustes tingimustes maksustamise seisukohalt, tuleks maksuseadustes kohelda võrdselt.
Maksu tunnused:

maks on kehtestatud Riigikogu poolt maksuseaduse või kohaliku volikogu määrusega vastavalt seadusele.

maks on rahaline kohustis .

maksu eesmärk on vajaliku rahalise ressursi kogumine eelarvetesse, riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks.

maksu puhul puudub otsene mõõdetav vastuteenevõi tasu maksumaksjale.

maksukohustus tekib seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtajal.

maksu kohustust tuleb täita vastuvaidlematus korras.
*Jälgi töös :Maksukohustuslane on õigem öelda kui maksukohuslane!!
*Igal maksuseadusel on oma ülesehitus ja oma terminoloogia ehk mõisted. Probleem on selles, et sama mõiste võib erinevates maksuseadustes omada erinevat tähendust või sisu.
*Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest.
*makse- ei tulene maksuseadustest, see on nagu arve vms, nt üürimakse.
Maksude eesmärgid
* maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk).
Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika , mis kuulub valitsuse pädevusse.
Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine.
Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb:

majanduslik poliitiline funktsioon – sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis , pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist.

sotsiaalpoliitilise eesmärgiga, mille eesmärk on ümber jaotada rahvuslik rikkus selliselt , et tagada suurem sotsiaalne võrdsus (tulumaks; sotsiaalmaks; hasartmängumaks).
* Kujundamisfunktsioon ei tohi olla maksu seadustes nii tugev, et ta selle maksuobjektinähtuse täielikult hävitaks või likvideerida . Kui see nii juhtuks, siis täida maks oma fiskaalset funktsiooni, seega selline maks tuleks likvideerida.
Maksuteooriad:

seotud riigitekke teooriaga – ekvivalendi teooria; selle alusel sõlmib riik oma kodanikega ühiskondliku kokkuleppe selles, et ta tagab neile turvalisuse ja kodanikud kohustuvad tasuma selle eest vastavalt turvalisuse tasemele . Mida parem turvalisus tagatakse, seda rohkem tuleb selle eest maksta.

maksevõimelisuse teooria – autor/looja Aristoteles . Riigi iga kodanik on kohustatud hoolitsema riigi käekäigu eest vastavalt oma võimetele ja võimalustele. „Enne kui riigilt midagi küsida, tuleb endalt küsida, mida mina riigile olen andnud „(Aristoteles ütles nii).

peamaksu teooria – (väga lihtne ja odav on administreerida) võrdsustav teooria, mis paneb kõikidele maksukohustuslastele ühesuguse maksukoormuse. Positiivne: Arvestuslikult on tegemist väga lihtsa põhimõttega, sest kõik maksavad ühesugust maksu. Puudused: võrdsustav maksusüsteem reeglina ei toimi hästi. Maksu hakati deferentseerima sõltuvalt seisusest. Maksu hakati deferentseerima vastavalt sissetulekule.

ohvriteooria – pärineb usust, kirikust ja piiblist (10-ndiku oma rikkusest pead sa jagama ligimestele. Ohverdamine ja ohvri suurus on seotud usalduse ja austusega ohvri saaja vastu.

piirvajaduse teooria – erineva sissetuleku saajatele mõjub maksukoormus erinevalt. Mida suurem on sissetulek, seda vähemtuntav on maksukoormus. Ühiskonnas tuleb ära määrata vajaduste minimaalne normaalne vajaduste piir äraelamiseks – isikule peab garanteeritud mingi sissetulek, mis tagab elementaarse äraelamise. Selle teooria vastu on suurema sissetulekuga isikud. See teooria on aluseks astmelise maksu teooriale .

sotsiaalse ümberjaotuse vajaduse teooria (astmelise tulumaksu teooria) – riik peab maksude abil rahvusliku rikkuse ümber jaotama selliselt, et oleks tagatud võimalikult sotsiaalne võrdus ning selle kaudu riigi harmooniline ja tasakaalustatud areng. Sotsiaalse ümber jaotuse eesmärgi tagab progressiivne või astmeline tulumaks. Vähenevad negatiivsed nähtused riigis, ms omakorda võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks.
Maksusuhete elemendid.
* iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis.
* Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele.
Elemendid:

maksupealkiri ehk nimetus.

maksusubjekt – on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja , maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii . Maksuhaldur on õigustatud subjekt . Maksumaksja – on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja – on isik, kes on kohustatud (nt tööandja) teise isiku tulult kinni pidama maksusumma ja selle deklareerima ning tähtaegselt üle kandma. Kolmas isik – on õigussuhte väline isik ja ta tõmmatakse õigussuhtesse kaasa tavaliselt täiendava info saamiseks, seega pole ta selle suhte kohustatud subjekt. Erivorm on, et kolmas isik on garant ehk garantii andja vastavalt seadusele või lepingule nt tollimaksuseadustik. Kui tähtpäev möödas, siis 20st alates on garant kohustatud isik, kui importija on üle läinud ja pole maksnud, siis langevad garantile importija maksukohustused. Garantii – kolmas isik võtab endale kellegi maksukohustuse , kui viimane ei suuda või ei taha seda täita. Tolliseadustikust lähtudes, peab importijal olema garant.

maksuobjekt ehk baas – selleks on mingi tehingu või toimingu tulemus, ese või väärtus, mida vastavalt kehtivatele maksuseadustele maksustatakse. Maksuobjekt on abstraktne mõiste ja kui seda objekti täpsustada (reeglina vähendada) ehk komplektiseerida ja sellisel juhul saadakse maksubaas, mis on konkreetne mõiste. Käibemaksu maksuobjektiks on käive, on ka käibemaksu vaba käive, seega arvestatakse osa maksuvabast objektist välja.
Tulumaksuobjektiks on kogu saadav tulu. Vähendades tekib maksubaas, mis on maksustatav tulu.
Maksuobjekti võib väljendada rahaliselt (käive, tulu) või mitte rahaliselt (maamaks, mängulaudade arv, alkoholi kogus, sigaretid jne.), kus maksusumma määratakse mingi ühiku või muu näitaja alusel

maksumäär – on aritmeetiline näitaja, mille alusel arvutatakse välja maksuarvestuses täpne maksusumma. Maksumäär võib olla väljendatud suhtarvuna (%) või on väljendatud absoluutnäitajana (summa mingi mõõtühiku või tingimuse kohta) (maamaks, kütuse aktsiis , üldse aktsiis). Maksumäär võib olla proportsionaalne (nt tulumaks), progresseeruv (astmeline tulumaks) või ratsionaalne ehk regressiivne .

maksustamise kord ja tähtpäev – tegemist on formaal-juriidiliste nõuetega, mis (otseselt maksusisusse ei puutu ) täpsustavad maksumenetlust. Tasumise kord võib seisneda maksu tasumises või ülekandmises või kinnipidamises. Tähtpäeva kõrval kasutatakse ka tähtaega või tasumise perioodi.

maksusaaja – võib käsitleda üldjuhul võlausaldajana, kellele maksuraha laekub.. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse ja kohalikud kohalikku eelarvesse. Üksikisiku tulumaks suunatakse osa otse riigieelarvesse ja osa proportsionaalselt otse kohalikku eelarvesse (11,4%). Maamaks 100% laekub aga KOV-sse, kuigi on riiklik maks. Küll aga on paljud maksud sihtotstarbelised ja suunatakse vastavalt eelarveseadusele peale laekumist ettenähtud sihitusse.

maksusoodustus – on fakultatiivse iseloomuga, s.t., et ta võib seaduses olla, aga ei pea olema. Maksusoodustused tuleb ette näha väga konservatiivselt arvestades maksustamise ühetaolisuse printsiipi . Maksusoodustuse üheks alaliigiks on maksuvabastused. Maksusoodustus on subjektiivne kui mingi subjektide ring vabastatakse osaliselt või täielikult maksukohustusest (pensionärid, üliõpilased). Maksuvabastus võib olla objektiivne, sel juhul jäätakse mingi objektide ring täielikult või osaliselt maksustamata ( pensionid , stipendiumid). Maksuvabastus võib olla ka ühekordne. Nendesse tuleks suhtuda võimalikult konservatiivselt ja ettevaatlikult, sest võivad kaasa tuua sotsiaalseid pingeid.

rakendussätted – võib sisaldada sätteid, millel on tagasiulatuvat mõju. Mingid sätted hakkavad toimima , erinevalt põhiseadusest, tulevikus.
Maksude liigid: Suhteliselt teoreetiline valdkond , kuid EL-ga ühinedes omandas liigitamise suurema praktilise tähenduse.
* maksude liigitamine omandab järjest suuremat tähendust, sest toimub erinevate riikide ning maksusüsteemide majanduslik lähenemine.
*Kuna EL-i maksupoliitika näeb ette maksusüsteemide ühtlustamise liikmesriikides, siis on tarvis teada, millistele riigitunnustele mingid maksud vastavad.
*Praktiline eesmärk on vältida topelt maksustamist.

objekti järgi jagunevad maksud subjektiivseteks ja objektiivseteks ehk reaalmaksudeks. Subjektiivse maksu objektiks on isiku tegevus ja selle tulemus (tulumaks, sotsiaalmaks, aktsiisimaks). Reaalmaks ehk objektiivne – on seotud mingi konkreetse materiaalse objektiga ja maksukohustuse suurus ei sõltu selle objekti omaniku subjektiivsetest omadustest (maamaks, raskeveokimaks).

koormuse avaldumise alusel jagunevad maksud otsesteks ja kaudseteks maksudeks . Otsesed maksud – tuleb tasuda seadusest tuleneval maksukohuslasel, seega on maksukohuslane ja tegelik maksumaksja ühes isikus . Maksu tasumisel väheneb maksukohuslase vara. (maamaks, tulumaks, raskeveokimaks). Kaudse maksu korral ei tasu seadusest tulenev maksukohuslane maksu, vaid seda teeb teise isikuna maksumaksja. Maksustamisel seadusliku maksukohuslase vara ei vähene (käibemaks).

kehtestamise pädevuse alusel jaotatakse maksud riiklikeks ja kohalikeks. Riiklikud maksud kehtestab Riigikogu maksuseadusena. Riiklikud maksud(8): tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid , maamaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks . Kohalikud maksu(8) kehtestab kohalik omavalitsus oma KOV määrusega seaduse alusel.

maksude jagunemine püsivuse alusel – ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud. Ühekordsed maksud on need maksud, kui maksukohustus lõppeb peale maksu tasumist ning seda ei tule antud tehingult tulevikus tasuda (tollimaks, aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Tulenevad ühekordsetest tehingutest, toimingutest. Maks tekib vastava toimingu sooritamisega ja lõpeb maksmisega. Korduvad maksud – tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis. Nende tasumise kohustus tekib teatud perioodi möödudes uuesti.

sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks – maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks – maksumaksja peab ise välja arvestama ja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks). Sissenõutav maks – üksikisiku tulumaksu juurdemakse, maamaks. Need, mille maksukohustus tekib siis, kui maksumaksjale on esitatud vastav teade.

maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarveline eesmärk. Samas võib aga maksuseadus sisaldada ka erieesmärke (ehk kujundamisfunktsiooni maksud), kas mõjutusvahendina või sotsiaalsed võrdsuse tagamiseks. Erieesmärgid – aktsiisid.

maksud võib sõltuvalt maksumäärast jaotada progresseeruvateks, proportsionaalseteks ja regresseeruvateks maksudeks.

vastavalt majandusbaasile võime maksud liigitada tulumaksuks, omandimaksuks ja tarbimismaksuks. Tulumaks on seotud mingi tulu, vara tekkimise või olemasoleva vara suurenemisega. Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud – vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks)
Maksude eristamine koormistest.

Koormised – trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus , koormis , muu.

Koormis – selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus . Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine.

Trahv – erinevalt maksust on trahvi eesmärk sundida, mõjutada isikut lõpetama õigusvastane tegevus või hoiduma tulevikus sellisest tegevusest. Trahvi ja selle suuruse määrab reeglina mingi ametnik või ametkond. Trahvirahad lähevad riigi eelarvesse.

Riigilõiv – tasutakse mingi teenuse eest või mingite dokumentide väljastamise eest. Seega on riigilõivul erinevalt maksust otsene mõõdetav vastuteene. Probleemiks on riigilõivu suuruse määramine. Riigilõivu suuruse määramine toimub kahel alusel: 1) vastavalt kulu printsiibile; 2) ekvivalendi põhimõttel – kuna alati ei ole võimalik kõiki kulusid arvestada ja kindlaks määrata. See arvestab kliendi eesmärke ja vajadusi. Ekvivalendi põhimõte, mis võtab riigilõivu suuruse määramisel aluseks esmalt välja arvestatud kulu ja lisaks teenuse taotleja huvid, vajadused, erisoovid, tekkivad tagajärjed.

Sotsiaalkindlustus – sundkindlustus ei erine oluliselt vabatahtlikust kindlustusest, peamine erinevus seisneb tagajärgedes, kui jätta kindlustusmaksed tasumata. Vabatahtliku kindlustuse korral leping lihtsalt katkeb, sundkindlustuse korral aga järgnevad erinevad sanktsioonid nt trahvid. Sundkindlustus on ka Eestis rakendatav sotsiaalkindlustus kehtestatud sotsiaalmaksuga. Väidetakse aga seda, et sotsiaalkindlustusel puudub otsene mõõdetav vastuteene, vastuteeneks peetakse kaasnevat õigust.

Töötuskindlustus – töötuks jäämisel on vastuteene.

Pensionikindlustus – Kindlustusmakse ehk II samba makse. Otsene vastuteene on suhteliselt tõenäone, mida saab mõõta. Koguja suremise korral II samba raha on päritav. Võib välja võtta ja maksta selle pealt tulumaksu või liita see enda (pärija) II sambaga.

Muud – sanktsioonilised. Seostub säästlikuma kasutamisega, loodusressursid , kuritegelikke koormisi, kui riigi või valitsuse asutused võtavad millegi eest tasu, mis on vastu olus seadusega. Tavaliselt seotud isiku käitumise kujundamisega ja keskkonnasäästliku kasutamisega. Nt õhusaastetasu. Veoreostustasu, keskkonnasaastetasu. Samuti suunavad säästlikule kasutamisele nt kruusa eest makstakse vms..
Maksukorralduse seadus
* maksude alusseadus
Menetlusosalised :

haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja);

isik, kellele haldusakt või –toiming on suunatud (adressaat);

muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);

haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta.
Maksumenetluse üldpõhimõtted:

uurimispõhimõte

maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid;
kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse , määrab kontrolli meetodid ning aja. Samuti otsustab, milliseid tõendusmaterjale koguda. Maksumenetluses ei ole maksuhaldur seotud üksnes maksukohustuslase poolt esitatavate tõenditega vaid ta võib neid koguda ka mujalt, kolmandatelt isikutelt.
maksuhalduril on uurimisorgani teatud õigused, mida teistel ametkondadel pole (nt võib ära võtta ka originaaldokumente või varasid arestida);
Maksumenetlus peab olema võimalikult efektiivne ja säästlik. Tõendite hankimisel peab maksuhaldur arvestama efektiivsuse põhimõttega, mis seisneb selles, et täiendavate tõendite hankimine ei oleks liiga kulukas; vastavuse printsiip, kus saadav info ja selle hankimine ei tohi olla vastavuses; kui maksuhaldur kogub väljas poolt eelnevat infot, siis võib tal tekkida eelarvamusi ja ta kaotab objektiivsuse, ta peab jääma täiendava info kogumisel erapooletuks;
Võimalusel peaks maksuhaldur püüdma hankida maksimaalselt infot maksukohustuslaselt ja alles siis, kui see osutub võimatuks, tuleb pöörduda kolmandate isikute poole.

kaalutlusõigus – kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu rakendamist või valida erinevate abinõude vahel, siis teostab ta kaalutlusõigust oma volituste piires kooskõlas õiguse üldprintsiipidega, võttes arvesse olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

maksukohustuslase ärakuulamine – maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada haldurile oma arvamusi , seisukohti, selgitusi või vastuväiteid jne.

teabe andmine maksukohustuslasele – maksuhaldur annab maksukohuslase taotlusel teavet maksustamise kõikide üldpõhimõtete kohta; Maksukohustuslane võib tutvuda kõigi tema kohta kogutud andmetega, teha neist koopiaid ja ärakirju. Maksuhaldur võib keelduda andmete esitamisest, kui see ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses;
Maksukohustuslase õigused:

maksuseaduse kaitse – maksuhaldur, tema ametnikud ja teised maksumenetluses osalenud isikud on kohustatud hoidma saladuses menetluse käigus teatavaks saanud informatsiooni sh ka äri- ja pangasaladust maksukohustuslase kohta. Saladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega;

õigus kasutada tõlki – maksuhalduri ja maksukohustuslase suhtlus maksumenetluses toimub riigikeelena eesti keeles va kui pooled ei lepi kokku teisiti. Maksumenetlusse võib kaasata tõlgi ja kulud tuleb reeglina katta kaasanud isikul;

õigus kasutada esindajat – maksukohustuslane võib määrata lihtvolituse alusel menetluses endale esindaja, kes võib osaleda kõigis menetlustoimingutes ja tema poolt antud ütlused loetakse esindatava poolt antuks kui viimane neile koheselt vastu ei vaidle; Esindatava kohalolek menetluses on kohustuslik, kui see tuleneb seadusest või menetluse asjaoludest. Esindaja ja esindatav võivad osaleda menetluses ka koos;

õigus nõuda ametniku taandamist – ametnik ei või osaleda menetluses, kui ta on ise menetlusosaline või tema esindaja, nende lähikondlane või pereliige või on isiklikult huvitatud menetluse lõpplahendist või on muid kahtlusi ,mis tekitavad kahtlusi tema erapooletus;
Taandamise võimalused:
- ametnik võib esitada ise taotluse enda taandamiseks;
- taandada võib maksu- ja tolliameti peadirektor omal algatusel
- seda võib taotleda maksukohustuslane.

õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist või pikendamist

ennistamine - kui seadusest tulenev menetlustähtaeg va maksudeklaratsiooni esitamistähtaeg on mõjuval põhjusel mööda lastud võib menetlusosaline või maksuhaldur omal algatusel vormistatud taotluse alusel tähtaja ennistada. Maksuhaldur saab esitada taotluse omal algatusel tähtaja muutmiseks ja see peab olema põhjendatud. (tähtaeg on juba möödas)
pikendamine - Maksuhaldur saab omal algatusel või menetlusosalise põhjendatud taotlusel pikendada tema enda poolt määratud menetlustähtaega, mis ei ole veel saabunud.

Maksukohustuslase kohustused maksumenetlusel:

kaasaaitamiskohustus – maksukohustuslasel lasub kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad asjaolud maksukohustust muutvad asjaolud enne maksumenetluse algust; need võivad olla maksu suurendavad või vähendavad asjaolud; sellisel juhul vabaneb maksukohustuslane osaliselt või täielikult vastutusest, kui täidab antud nõuet.

maksukohustuslane peab pidama maksude arvestust vastavalt raamatupidamisseadusele ja vajadusel vastavalt maksuseadusele- Dokumentide parandamisel peab esialgne kirje jääma loetavaks . Paranduse juurde tuleb lisada paranduse alus, dokumendi asukoht, paranduse kuupäev ja selle tegija andmed (ametikoht, nimi) ja allkiri.

dokumente tuleb säilitada vähemalt 7 aastat, kui seadused teisiti ei nõua. Säilitusaja algust loetakse

kuupäeva järgi
dokumendi kättesaamise ajast või
sundtäitmisele pööratakse nõuded, millele tähtaja lugemist alustatakse järgmise aasta 1. jaanuarist

Maksu õigussuhtest tulenevad nõuded
Neid võib jagada kahte rühma:

RAHALISED NÕUDED

Maksukohustus- maksumaksja kohustus tasuda maksusumma, tekib vahetult seadusest sätestatud teo koosseisu saabumisel. Samas maksukohustuses võib korraga võlgnikuks olla mitu isikut, kes vastutavad solidaarselt. (kõikidel on võrdne vastutus) Kui keegi võlgnikest oma kohustust ei täida, nõutakse see sisse teistelt.
Kinnipidamiskohustus- See on maksu kinnipidaja kohustus teise isiku tulult kinni pidada maksusumma, see deklareerida ja tähtaegselt üle kanda.
Tagastusnõue- See on maksumaksja õigus tagasi saada seaduses ettenähtust rohkem makstud maksu või muu maksuga seatud summa. Tagastusnõue tekib enammakse sooritamisel või maksukohustuse hilisemal äralangemisel.

Asjaolud, miks hiljem ära langeb:
- Kui tühistatakse varasem maksukohustuse tekitanud haldusakt.
- Hilisem vea avastamine deklaratsioonis.

Vastutuskohustus- Kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg. Kohustus tekib vahetult seadusest, määrusest või lepingust. Kohustuse täitmiseks on vajalik haldusakti andmine.
Kõrvalkohustused- maksumaksja kohustused tasuda intressid , sunniraha ja asendustäitmise kulud.

MITTERAHALISED NÕUDED ehk kohustused

Registreerimiskohustus
Arvepidamisekohustus- maksude arvestuse pidamine jne.
Dokumentide säilitamise kohustus
Deklaratsiooni esitamise kohustus
Info, tõendite ja dokumentide esitamise kohustus
Kohustus mitte segada ega takistada maksuhalduri tegevust.

Maksukohustuse lõppemise alused

Maksukohustuse tasumine-

Tasumise erivormiks on maksumärkide ostmine . (alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, hasartmängumaks)
Tollimaksu tasumise erand on tasumine tollimaaklerile sularahas , tema tasub hiljem riigieelarvesse.
Maksuvõla sundkorras sissenõudmine

Tagastusnõude täitmine- Tagastusnõuet võib pantida ja arestida. Nõude loovutamine ei ole lubatud.
Tasaarvestus- Maksumaksjal on õigus valida, kas enammakse tagasi nõuda või tasaarvestada muude maksuseadusest tulenevate võlgadega. Tasaarvestada saab ainult sama maksuhalduri hallatavaid maksusid.
Aegumine -

Maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3a.
Kui on tegemist tahtliku mittemaksmise või mittekinnipidamisega on aegumistähtaeg 6a.
Kui puudub deklaratsiooni esitamise kohustus on maksusumma määramise aegumistähtaeg 1a (maamaks). Sama aegumistähtaeg on intressikohustusel.
Tagastusnõude puhul 3aastaga.
Maksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg on 7a. Sundtäitmise aegumistähtaja lugemine algab kohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1.jaanuarist.

Kustutamine- Maksuvõla võib kustutada pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks. Maksuhaldur võib kustutada füüsilise isiku maksuvõla, kui selle kättesaamine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu.
Õiguse minetamine- Avalduse või kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine.

Intressid ja maksuvõla tasumise ajatamine
INTRESSID: Intressikohustus võib tekkida nii maksukohuslasel kui maksuhalduril. Intressinõude täitmiseks, kui see tekib maksukohuslasel, peab maksuhaldur esitama intressinõude ja kui kohustus tekib maksuhalduril peab intressinõude esitama ka maksukohuslane. Maksukohuslasel on intressinõude esitamiseks aega 2 aastat ja intressinõue tuleb täita 15 päeva jooksul selle saamisest. Intressimäär on 0,06% päevas, aastas ligi 22%.
AJATAMINE: Kui maksukohuslasel tekib probleeme maksuvõla tähtaegse tasumisega, tuleks maksuvõlg ajatada.

Maksuvõla tasumise ajatamiseks peab maksukohuslane esitama maksuhaldurile motiveeritud taotluse koos ajagraafikuga.
Maksuhaldur vaatab taotluse läbi ja aktsepteerib selle, lükkab põhjendusega tagasi või aktsepteerib osaliselt ( maksuhaldur saab graafikut muuta).
Ajatatud maksuvõla intressimäära võib maksuhaldur vähendada kuni 50%.
Ajatatud maksuvõla perioodil peab maksukohuslane täitma kõik jooksvad maksukohustused. Kui ta seda ei tee, peatab maksuhaldur ajatamise ja nõuab tagasiulatuvalt sisse kõik soodusintressid.
Kord ajatatud maksuvõlga uuesti ajatada ei saa.

SUNDTÄITMINE: Võimalik on maksuvõla sundtäitmine ehk sissenõudmine.

Maksukohuslase poolt deklareeritud , kuid tasumata jäetud maksusumma või maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud ainult pärast seda, kui maksukohuslasele on antud vähemalt üks tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos sundtäitmise hoiatusega.
Maksuhalduril on õigus anda täitmiseks 10 päevane tähtaeg. Kui tal on põhjendatud kahtlusi, et viivitamine muudab sissenõude võimatuks, võib ta teha seda 48h jooksul. Nt maksuhaldur saab infot, et maksukohuslane on hakanud oma vara teiste nimele kantima.
Sundtäita saab rahalisi kohustusi. Mitterahaliste puhul saab rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamisel ei ole vaja eelnevat menetlust vaid piisab hoiatuse tegemisest täita maksukohustust. Hoiatuses tuleb ära näidata rakendatava sunniraha suurus, mille ülempiir on fikseeritud maksukorralduse seaduses üldjuhul kuni 40 000 ja deklaratsiooni mitteesitamisel kuni 50 000 kr, mida võib rakendada ositi . (maksuhaldur I kord teeb hoiatuse täita maksukohustus, esitada mingid dokumendid . Samas hoiatuses lisab, et mittetäitmisel rakendatakse sunniraha kuskil 1000. II hoiatusel uus tähtaeg täita kohustus, nt 20000 ja ikka ei täida, siis III hoiatus , mitteesitamisel määrata saab veel 19 000. Siis on 40 000 piir täis ja ei saa sunniraha rohkem rakendada).

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 207 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

207 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadri90 Õppematerjali autor

Muudetud materjali "Maksundus I" vastavalt meie tunnile. Põhimõtteliselt sama materjal, kuid natukene muudetud/parandatud/täiendatud. :)

maksude tekkimine tehnoloogiad alused arvestus maksusüsteemi tunnused maksu tunnused eesmärgid maksuteooriad maksusuhte elemendid maksude liigid eristamine koormistest maksukorralduse seadus maksumenetluse üldpõhimõtted maksukohustuslase õigused-kohustused nõuded maksukohustuse lõppemise alused intressid ajatamine sundtäitmine

Sarnased õppematerjalid

doc

Maksundus II

Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustused; maksuvaidluste l

Maksundus

pdf

Maksuõigus

Casus 1.Kutsun kohale Viktori kohale seletusi andma, Tankistist küsitakse näidata dokumente.Kutsun kohale tankisti või küsin näidata isikutõendava dokumente,et seletusi andma,kuidas tankist sai firmasse AS MÄNNKÄBI.LP küsin kellaga ta suhtles,millal,mis kell jnd,lepingutest ka.Ülesanne et ära tõestada et seda toimingud ei saa olla. 2. 3. Maksuhalduril on kohustus teostada maksumenetlust võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosalise õiguste kaitse (MKS § 10 lg 3) 4.Kaasaitamiskohustus,peab seletusi andma.Advokadiga nõupidada,võin küsida et mulle loetakse ette et ma saaksin aru.  Maksukohustuslane on kohustatud: 1) tagama revidendile juurdepääsu r

Maksuõigus ja maksumenetlus

doc

Maksundus I

Maksu üldalused ja kogumise tehnoloogiad Millal maksud tekkisid? Tekkisid koos riigi tekkimisega, kuna riigil vaja finantseerimist, riik ise ei tooda ju midagi. Maksude kogumiseks kasutatakse kahte erinevat tehnoloogiat: 1. juriidilised isikud peavad pidama maksuarvestust, nad peavad maksud deklareerima ning üle kandma. See tehnoloogia on detsentraliseeritud, sest maksusid arvestavad aktiivse poolena paljud juriidilised isikud. Maksuhalduri ülesanne passiivne, s.t., et tema funktsiooniks on teostada kontrolli, teostab ka harva plaanilist kontrolli. Maksudearvestust korraldab iga juriidiline isik iseseisvalt, kuna maksuseadused annavad arvestuse üldpõhimõtted, siis konkreetne arvestus võib olla ettevõtetel erinev. Selle teeb ära ettevõtja oma kulu ja kirjadega. 2. kasutatakse füüsiliste isikute maksustamist (tulumaks). Selles tehnoloogias on maksuhaldur aktiivne pool ja tegemist on tsentraliseeritud tehnoloogiaga

Maksundus

doc

Maksunduse loengumaterjal II 2014

MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need kohustused peavad tagama rahaliste kohustuste õige suuruse kindlaksmääramise. Selle poolest sarnaneb maksuõigus võlaõigusega ning seetõttu võib maksuõiguse normide hulgast leida näiteks nõuete aegumist, tasaarvestusi, kohustuste ülemineku, solidaarse vastutuse jt. sätteid. Maksumenetlus algab enamikul juhtudel maksuhalduri algatusel ning lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on r

Maksundus

rtf

Maksunduse konspekt

Maksukohustuslane! - mitte maksukohuslane Algdokument- 1)käibemaksuseaduses on kõige rangem 2)tulumaksuseadus 3)raamatupidamisseadus Maks- tuleneb ainult maksuseadusest Makse- ülejäänud kõik (kommunaal-, õppemakse!) · Maksude kogumise tehnoloogia Juriidiline isik- nende maksu kogumise tehnoloogia on detsentraliseeritud - st iga maksukohuslane peab ise korraldama maksuarvestuse, vajadusel esitama deklaratsioonid ja tähtaegselt tasuma maksu summa. Maksukohuslasel on aktiivne roll. Maksuhaldur on passiivses rollis, vaatab ainult üle. Füüsiline isik- tsentraliseeritud maksukogumine, kus maksuhalduril on aktiivne ja maksukohuslasel passiivne roll. Maksukohuslasel tuleb esitada vaid tuludeklaratsioon, maksuhaldur peab välja arvestama maksu summa, sisse nõudma vähem tasutud ja tagasi maksma enam makstud maksu summa. · Maksubaasid ehk alused Maksud tekkisid koos riigi tekkega. Maamaks oli üks esimesi, maa on rikkuse allikas. Kaubavedu

Maksundus

docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude haldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. 5. Kes on maksukohustuslane? Maksukohustuslane on maksumaksja, maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seadusega või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste eest. 6. Mida tähendab et

Maksundus

pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuha

Majandus

doc

Maksunduse valdkonna mõisted

MAKSUNDUS 1. MAKSUNDUSE VALDKONNA PÕHIMÕISTED: - Maksustamine maksude kehtestamine või määramine - Makse kohustuste täitmiseks või millegi eest makstav rahasumma - Maksudeklaratsioon tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksu suuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või maksu kinnipidaja on maksu- või tolliseaduse alusel kohustatud esitama maksuhaldurile. - Maksuhaldur täidesaatva riigivõimu asutus, kelle ülesandeks on jälgida maksuseaduse täitmist. 1) Riiklike maksude maksuhaldurid on Maksu- ja Tolliamet ning nende piirkondlikud asutused. 2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliamet

Maksud

Rohkem sarnaseid